metoodikaid. Kuid arvatavasti ei saa seda teha täielikult läbi interneti, et omandada paber. Suurem osa infost moodustaksid tekstid. Tekste võib mitmeti mõista ja see võib põhjustada virtuaalkoguduses igas liikmes omad, mingid teised arusaamad. Seda kõike annab muidugi vältida täiendavate tekstide ja küsimuste esitamise võimalustega. Sõltuvalt usundist käivad iga usundiga kaasas rituaalid. Mõningail neist on võimalik omapäi talitada, samas mõned nõuavad kogukondlikku koosviibimist. Siit tuleb üks virtuaalse maailma suurimaid probleeme inimesed ei kohtu näost näkku. Religiooni puhul on tihti tähtis ka ligemese tunnetus, otsene kontakt näost näkku. Internetis oleva koguduse liikmed aga ei näeks ega tunneks üksteist. Vaevalt nõndaviisi saab tekkida mingine hoolivustunne teiste koguduse liikmete suhtes. Muidugi sõltub väga palju religioonist endast. Siiski on religiooni üks peamisi mõtteid iseendaga tegelemine ja endas tõe leidmine
sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku (,,Mõtisklusi sotsiaaltööst") esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel. Kogukondlik sotsiaaltöö tähendab ühiskonna arendamise metoodikat, kasutades peamiselt rahvas leiduvate jõudude kasutamist nende endi küsimuste edendamiseks. Ühiskonna sotsiaaltöötaja tegeleb protsesside tekitamisega, kes ei võta tegevuste organiseerimist üle: juhib tähelepanu erinevatele alternatiividele, suunab ja annab nõu, kaasab erinevaid eksperte
Eesti Lipp „Lipp kui riikluse sümbol” Paar nädalat tagasi, 24. veebruaril, vaatasin aknast välja ja silma hakkasid arvukad lipud, mis väljas lehvisid. See oli Eesti Vabariigi aastapäev. Sinimustvalge värvikombinatsioon on omandanud rahva seas väga erilise tähenduse. Mis on selle põhjus? Lipp on sümbol, millega tänapäeval väljendatakse oma riiklikku või kogukondlikku kuuluvust. Meie lipu lugu algas 1881. aastal, kui avaldati Eesti Postimehes üliõpilase Jaan Bergmanni luuletus „Eesti lipp”, kus Eesti värvideks nimetati helesinine, must ja roheline. Helesinine sümboliseeris usku, et kuni kestab taevas, jääb alles ka Eesti rahvas. Must viitas minevikule ja rahvusikku väärtust rõhuvale kuuele ning roheline väljendas lootust, et Eesti saab uueks, nagu loodus igal kevadel. Vironia
Kui väärtuspõhine kogukond omab ühiseid arvamusi ning ajalugu ja huvipõhistel on peamine rõhk just suhtlusel, siis avatud tüübis võivad osaleda kõik ja see koondub peamiselt ühe kooskäimiskoha ümber. (Bugarszki et al, 2015) Nii võib öelda, et kogukonnad kujunevad nii kuuluvuse kui ka ühiste huvide alusel: ühest küljest ajaloo, keele, territoriaalse kuuluvuse järgi ja teisest küljest mingite sarnaste ideoloogiate ja arusaamade alusel. (Vihma & Lippus, 2014) Kogukondlikku mõistet on võimalik määratleda kahe dimensiooni kaudu: kui tihedalt ja mis viisil kogukonnaliikmed suhtlevad ning milline on suhtluse kvaliteet ja positsioon ühiskonnas. Võib ette tulla olukordi, kus mõni grupp on kogukonnas hoopis välistatud ja omavahel hakatakse konkureerima. Eriliselt tähtis on sotsiaalsed suhted oleksid tugevad ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks oleks vaja ühist võrgupõhist keskkonnamudelit. (Vihma & Lippus, 2014)
Ajaloo Instituut Ajaloo teaduskond Allan Tabri I aasta bakalaureuseõpe Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine Essee Õppeaine: Ajalugu Õpetaja: Mait Kõiv Tallinn 2011-10-15 1 Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu. Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale. Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik-
võrdsed kohtlemist ei saa esineda, kuid võimalikult võrdne küll. Oluline on veel märkida, et personaalne ja kogukondlik ebaturvalisus põhinevad pigem sotsiaalse usalduse tasemel ja riiklik sotsiaalsel sallivusel (Inglehart, Norris, lk 89). Organiseeritud sotsiaalsed grupid ja riigi tegevused kujundavad võimalusi sotsiaalseks usaldamiseks ja kodanikuühendusteks (Skocpol, lk 118). Seega sotsiaalsete gruppide olemasolu suurendab usaldust ning see omakorda tõstab inimeste kogukondlikku ja isiklikku turvatunnet. Sotsiaalne sallivus käsitleb juba laiemat valdkonda. Kui usaldus tekib inimestel omavahel suheldes, siis sallivus puudutab isiklikke juba varem välja kujunenud vaadete olemasolu. Usaldus on justkui arenev mõiste, see võib tekkida ja sama kiirelt kaduda, kuid sallivus on peaaegu muutumatu mõiste. Vähesallivad või teisiti öeldes sallimatud inimesed ei salli, ei tolereeri inimesi, kes teistest erinevad ja nad ei hakkagi neid
kriitikud ja mitmeid huvigruppe, keda avalik kommunikatsioon puudutab. Avalik sfäär. Meedia on tänapäeval tõenaoliselt avaliku sfääri võtmeinstitutsioon, avaliku sfääri kvaliteet sõltub meedia kvaliteedist. Meedia normatiivsed teooriad. 1. liberaal pluralistlik paadigma riigi roll on minimaalne. Paradigma põheneb vanade liberaalsele teooriale. Ideede vaba turg. 2. sots. vastutuse paradigma vabaduse positiivne tähendus, eelistatakse kogukondlikku. Kohustused ühiskonna ees. 3. administratiivne paradigma pärineb 19. sajandist, ajakirjaniku professionalne ideaal, eesmärk kasu tuua poliitikumile, mitte massile. 4. kriitiline paradigma piiratud vabadus(riig ühelt poolt ja masendatud massid teiselt poolt). Domineeriva institutsiooniline kontroll(autoritaarne mudel). 5. kultuurilise paradigma universaalne ratsionaalsus ja bürokraatliku efektiivsuse ideaalid, subkultuuride ahistamine. Taude ja tarvete lähenemine.
Talupoegadel kaotati väljaostumaksud riigile maa eest, vähendati rendimakse ja tõsteti palku. Mõnevõrra vähendati ka rahvuslikku rõhumist. VENEMAA PÄRAST 1905. A. REVOLUTSIOONI. Vene revolutsioon oli näidanud, et külakogukondlik kord pidurdab maa põllumajanduse arengut ega kaitse riiki revolutsiooniliste vapustuste eest. Seetõttu oli vaja kiiresti asuda reformima põllumajandust. 1906. a. tõusis peaministriks P. Stolõpin, tuntud kui "kõva käe" poliitik, kes asus lõhkuma kogukondlikku korda Venemaal. Vene küla ümberkujundamise peaeesmärgiks oli luua vene taluperemees. See tähendas ettevõtlikele talupoegadele vaba teed eraomanduslike üksiktalupidamiste loomiseks, kellest pidi saama valitsuse kindel tugi. Kümne aasta jooksul lahkus Euroopa Venemaal külakogukonnast 23% taluperedest. See protsess tekitas vene külakogukonnas suuri pingeid, sest ühtede lahkumine suurendas teiste maapuudust ning põhjustas nende laostumist. P
Eesti kogukondlik iseseisvus kestis kommunistliku riigipöördeni. Kogukondliku iseseisvuse ajastu õiguslik olustik muutus põhjalikult, kui Maanõukogu revolutsionaarse Venemaa kiiresti arenevate poliitiliste sündmuste survel kuulutas enese kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See oli 15./28. novembril 1917. 28. november on Eesti rahvusklikus elus väga olulise tähtsusega – see päev on Eesti riikliku iseseisvuse päev. Alates 1917. a. 28. novembrist maa kogukondlikku iseseisvust asendab riiklik iseseisvus, sest siis loodi Eesti rahvusriiklusele normatiivne alus. Selleks ongi Maanõukogu 28. novembri akt, mis on esimene Eesti riigiakt ja ühtlasi Eesti riigi esimene eelkonstitutsioon. 28. novembri eelkonstitutsioon konstrueeris kõrgemad riigiorganid, sättis kõrgemate organite võimuvahekorra ning määras kindlaks kõrgema võimu käsitsemise alused. See esimene põhiseaduslik akt oli ühtlasi kõrgematele riiklikkudele organitele tuleviku töökavaks
defineerides avalikku huvi sellena, mis avalikkust huvitab. Aruandlus ühiskonna ees saavutatakse meediaturu ja minimaalse eneseregulatsiooni teatud vormide kaudu, riigi roll on minimaalne. Sotsiaalse vastututuse pradigma. Publitseerimisvabadusega kaasnevad isiklikku huvi ületavad kohustused laiema ühiskonna ees. Visandatakse vabaduse positiivne tähendus, mis sisaldab teatud sotsiaalseid eesmärke. Individualistlikule poliitilisele teooriale eelistatakse kogukondlikku. Kriitiline pradigma. Meediat nähakse olevat sattunud sõltuvusse sotsiaalsetest struktuuridest, väljendusvabadust piiravad repressiivsed või hegemoonilised (riigi, äri) jõud ühelt poolt ja rõhutud massid teiselt. Administratiivne paradigma. Tõstab esile objektiivset ajakirjandust, mis tugineb olulistel teemadel usaldusväärset infot pakkuvatele autoriteetsetele allikatele. Väljendab nii ajakirjandusliku professionaalsuse ideaale kui ka teovõimelise bürokraatliku riigi nõudmisi
tegeletud. Teine asi oli massilise Soome emigratsiooniga, kuna soomlased teatud määral juba oskasid rootsi keelt. Suurem osa neist üsna efektiivselt assimileeriti. Nad kaotasid oma rahvuslikud ja kultuurilised juured ning nii mõnigi neist ei ole selle üle sugugi õnnelik. Me tahame vältida getostumist, aga teades veidi pagulaste kultuurilist tausta, peaksime aru saama, et selline hajutamine oleks vägivaldne. Nad tahavad nimelt elada kogukondlikku elu ja sugugi mitte sulanduda eestlastega, kaotades oma keele, usu ja kultuuri. Ma ei räägi juba sellest, et sugugi mitte kõik kohalikud võtaksid sellised "uuseestlased" päriselt omaks. Need probleemid ei ole siiski kõige olulisemad. Euroopa Liit võib teeselda lahkust ja inimlikkust, kutsudes pagulasi enda juurde (viimasel ajal teeb seda kõige aktiivsemalt Saksamaa). Kuid rahulolematud pole üksnes kohalikud rassistid
Eestimaa talurahvaseaduse eelnõu töötas rüütelkond välja juba 1811. aastal, kuid kinnitati alles 23. mail 1816. aastal Peterburis keiser Aleksander I poolt. Avalikult kuulutati uus talurahvaseadus välja Tallinnas järgmise aasta jaanuaris.1 Eestimaa talurahvaseadus avaldati kahes osas. Esimene – „Eestimaa Tallorahwa Seädmissed“ – sisaldas määrusi uue seaduse järkjärgulise teostamise kohta ning teine – „Eestimaa Tallorahwa Kässo-Ramat“ – käsitles talurahvaseisuse kogukondlikku, politsei- ja kohtukorraldust ning eraõigust.2 1816. aasta talurahvaseadus on koos 1802. aastal kehtestatud regulatiiviga kolmas Eestimaal kehtestatud talurahvaseadus. Sellele eelnenud, 1804. aastal vastuvõetud talurahvaseaduses esinesid olulised puudused. Veel enne kui 1804. aastal Eestimaa talurahvaseadus keisri poolt kinnitati, võrreldi seda Liivimaa omaga, mis oli juba kinnitatud, ning leiti, et Eestimaa talurahvaseaduses sätestatud punktid on talurahvale vähem kasulikumad
esitama hagi kohtusse; lepingu sisu määratakse poolte kokkuleppega-ja leping on kaitstud riigiorganite poolt ainult juhul, kui hagi on esitatud isiku poolt, kes kannatab lepingu mittetäitmise tõttu. Vana Rooma eraõiguse mõiste erines tänapäeva õiguskäibes kasutatava eraõiguse mõistest.Vanemal ajal kujutas Rooma eraõigus endast lahutamatut osa roomlaste õigusest üldse. Nimetati seda kviriitlikuks õiguseks. Sel perioodil oli Rooma väike põllumajanduslik riik, milles oli kogukondlikku omandit ja eraomandit. Perekond oli suletud tervik ja pereisa piiramatu võimu all. Sellele vanimale ajale on iseloomulik formalism. Õiguslikud tehingud sõlmitakse kehtetuse ähvardusel teatavate sõnade lausumisega koos kindlate tegude ja rituaalidega. Teatav sümboolika, käsi on võimu sümbol. Naine mehe võimu all. Puudutada kepiga asja tähendas väita oma õigust sellele asjale. Nii formalism, kui ka sümbolid olid vajalikud selleks, et tagada tõendite säilimine
48. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? Traditsiooni saab võtta kui: kommunikatiivset toimingut (traditsiooni edasikandumine ja levimine; traditsiooni ümbertöötlused; esitus), ajalist ideoloogiat (traditsiooni vastandumine modernsele; traditsioonilised ühiskonnad ja väärtused), sotsiaalset nähtust (sümboolne konstruktsioon; "leiutatud" traditsioonid; mineviku tõlgendamine oleviku vaatepunktist tulevikku silmas pidades), kogukondlikku omandit (kultuuripärand; seos identiteediloomega; "suured" ja "väiksed" traditsioonid). Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule . Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub). Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi .
Baha'ide administratiivsüsteem ei toimi hästi, kui kirjaoskajaid on liiga vähe. Seetõttu tuleb baha'idel tegeleda kogukondade sotsiaalse ja majandusliku arengu probleemidega. Baha'id ei tunnista seisukohta, et arenguks tuleb lihtsalt suurendada kogukonna majanduslikku jõukust. Nende arvates tuleb arengu tagamiseks paremini kasutada iga kogukonna inimressurssi, suurendada inimeste eneseusaldust, arendada nende kogukondlikku solidaarsust, võimaldada neile juurdepääs haridusele ja kõrvaldada ebaõiglus, kus iganes võimalik. Muidugi ei suudeta kõiki neid eesmärke saavutada ilma materiaalsete vahenditeta, kuid need peaks olema abinõu, mitte omaette eesmärk. Eesmärgiks on vaimse, kõlbelise ja materiaalse arengu ühendamine. (Partridge 2006: 432-433) Baha'id on algatanud kogu maailmas mitmeid tuhandeid projekte. Mõned neist on lühiajalised,
§ 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Riigi ülesanne on õiguskorra loomine ja rakendamine, riigikaitse ja välispoliitika, ka majandus ja sotsiaalpoliitika. Kohalik omavalitsus korraldab kohalikku (kogukondlikku) elu, millest sõltuvad mitmed meie igapäevased mugavused, näiteks koolide asukoht ja jäätmemajandus. § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2
Üks võimalus õpetada jätkusuutlikkust ja kogukondlikkust, oleks luua selleks sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult. Samas ei saa väita, justkui oleks selle keskkonna loomine võimatu ka tavalasteaias. Kõik oleneb õpetajate endi ja ka lapsevanemate ühisest motivatsioonist lapsi selle juures toetada. Õpetajate endi ja lapsevanemate eeskuju taolise eluviisi viljelemisel annab lastele võimaluse jätkusuutlikku ja kogukondlikku elu kogeda ka tavalasteaias. Teine oluline aspekt, mis toetab kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õppimist (ja on pigem selle baasiks) on vahetu kokkupuude kõigi looduse elementidega ning võimalus veeta piisavalt vaba mängu aega looduses. Elementidega kokkupuute tähtsus seisneb nende väärtustama õppimises. Waldorfpedagoogika järgi on lastele eriti oluline eelkoolieelses eas erinevate materjalide katsumine ja kogemine
Siinne aadel oli ühtaegu tegev nii põllumajanduses, töönduses kui kaubanduses, mis võimaldas kaubandus- ja tööndustulusid investeerida põllumajanduse moderniseerimisse. Valitsevaks põllumajandusharuks kujunes lambakasvatus, andes toorainet villast riiet tootvatele manufaktuuridele. Lambakasvatuseks vajalike karjamaade suurendamiseks loobuti teraviljakasvatusest. Tarastamise (enclosure) käigus hävitati talusid ning piirati kogukondlikku maaomandit. Maata jäänud talupoegadest kujunes tööjõud rajatavatesse manufaktuuridesse. Töönduses püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed sekkusid ka tootmisesse, varustades linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi iseseisvatest väiketootjatest palgatöölisteks. Suurettevõtjate
A.-T.Kliimann kasutab riigi iseloomustamiseks sellisel juhul korporatiivse ühiku mõistet. 34 § 5. RIIGI SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE NELI ELEMENTIRiigi suveräänsuse tagamise neli elementi prof. E.-J.Truuväli järgi on: 1) antud riigi piires ühtne avaliku võimu organisatsioon: klassikalise võimude lahususe teooria kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim (need kolm võimu ei välista lisaks veel kogukondlikku isekorraldavat initsiatiivi oma haldusüksuse elu korraldamisel põhiseaduse ja seaduse alusel ehk kohaliku omavalitsuse detsentralistlikku ning autonoomset (piiratud pädevusega ) võimu; 2) riigi piires ühtne õigussüsteem (õigussüsteem + legislatiivinstitutsioonid = õiguskord) – koosneb: a) õigusnormidest (siseriikliku õiguse normid), b) rahvusvahelise õiguse normidest, tavadest ja põhiprintsiipidest,
üldsuse kaasamise. L.J. Sharpe (1969): eesmärk arendada KOV jaoks järjekindel teoreetiline õigustus, mis sarnaneks tegelikule praktikale. Kohalik omavalitsus annab osalemisvõimaluse. Kohalik omavalitsus on efektiivne, sest: 1) koordineerib keskusest lähtuvate teenuste osutamist ja kohandab nende sisu ja iseloomu vastavalt iga kogukonna vajadustele; 2) kooskõlastab kogukondlikku arvamust; 3) on tarbija survegrupiks; 4) võib pakkuda kontrollitumat ja planeeritumat võimalust teenuste laienemiseks; 5) võib ohjeldada erinevaid huvigruppe. 1.4.2.Kokkuvõte sõjajärgsest debatist - KOV on enam õigustatud oma võime poolest osutada teenuseid, kui suutlikkuse poolest kaasata inimesi. 1.4.3.Lokalistid (1980-ndad a-d) (G. Jones, J. Stewart, K. Young, J. Chandler jt) probleem: kas kõik tähtsad valitsuse otsused,
annaabi.ee 
