ujuda kuni 6 tundi järjest ja 50 km kaugusele. Elevandid elavad karjades. Nad on üldiselt rahumeelsed ega ründa vabaduses inimesi, kuid võivad oma suurte mõõtmete ja massi tõttu vahel inimestele kogemata viga teha. Vanad isasloomad elavad vahel üksinda ja võivad muutuda tigedaks, muuhulgas inimest ilma provotseerimata rünnata. Korduvalt on juhtunud, et elevant safaripargis auto katuse peale keerab. Nii aafrika kui aasia elevanti saab kodustada, ehkki aasia elevanti kodustada on märksa lihtsam. Varem kasutati elevante hulganisti tööloomadena, kuid traktorid on hakanud neid välja tõrjuma. KaguAasias kasutatakse elevante veel väga soistes piirkondades, kuhu traktor lihtsalt sisse vajuks ja kinni jääks. Vangistuses sigivad elevandid väga halvasti. Sellepärast hangiti minevikus loomaaedadele ja tsirkustele uusi loomi peamiselt metselevantide püüdmise teel [2]. Alles viimastel aastakümnetel on õpitud
Jannsenn Mõtle hoolega !!!!!!!! Mis oli esimese "Kalevis " tehtud närimiskummi nimi ? Vastus Tirijala kombdki Mõtle !!!!! Meie ütleme sõõrik venelased ........... Vastus Pontsik Mõtle ja uuri !!!!!!! Mis linnale taheti nõukogude ajal panna Stalini nimi? Vastus Kohtla Järve Mõtle !!!!!!! Kes Eesti presidentidest on olnud ka kirjanik ? Vastus Lennart Meri Mõtle hoolega !!!!!!! Mis putuka on inimene lisaks mesilasele kodustada suutnud ? Vastus Siidiuss Mõtle !!!!!!!!!! Mitu hammast on täiskasvanul inimesel ? Vastus Inimesel on suus 32 hammast . Nipiga Küsimus!!!!!!!! Mõtle hoolega !!!!!!!!!!! Milline arst ei küsi enda patsiendilt isikuandmeid ? Vastus Loomaarst
Gustav Adolfi Gümnaasium SURIKAAT SISUKORD · Surikaat · kasutatud kirjandus Surikaat Surikaat on väike loomake, kes kuulub mangustlaste alamsugukonda. Ta on väga leebe ja leplik ning laseb end kergesti kodustada. Surikaadi urg koosneb paljudest käänulistest käikudest või moodustab kümnete meetrite pikkuste käikude labürindi, millel on arvukalt sisse- ja väljapääse. Surikaat püüab oma saagi kinni äärmiselt täpsete ja kiirete hüpetega ning tapab seejärel hammustusega kuklasse. Ta on väga soojalembene ja seepärast või teda tihti näha hulgakesi tagajalgadel seismas ning päiksevanne võtmas. Samasuguses väljasirutatud poosis peab ta silmas röövlinde ja teisi kiskjaid
Kui ähvardusest ei piisa, tõstab ta saba üles ja pritsib vaenlase silma haisvat vedelikku, mille pimestav toime annab zorillale võimaluse plehku panna. On teada juhtum, kui ülestõstetud sabaga zorilla hoidis tapetud sebrast eemale isegi lõvikarja. Zorilla kui liik ei ole ohustatud, ning teda leidub arvukalt oma levila territooriumil. Ta on suuteline probleemideta kohastuma erinevate elutingimustega, kaasa arvatud inimasulate lähedusega. Kui zorilla noores eas kodustada, võib temast saada kaunis ja armas lemmikloom. Taltsad loomad kasutavad oma haisurelva vaid äärmuslikel juhtudel.
Jüri Tuulik "Vares" 9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud. Põnevad olid ka tegelaste käitumise nüansid: purjus Leemet kolistas ämbritega, kui ta üle aia "hiilis", ning jäi magama sinna, kuhu kukkus; vares istus õrrel
toimetaja. ● Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva luule ● Päevapildid (1978) ● Ööpildid (1980) ● Puudutus (1981) ● Salateadvus (1983) ● Vari ja viiv (1986) Doris Kareva luuletus "Doris" Temast maha jäänud jälgi loevad, kel juhtub olema seesama tee. Ja mõned pilavad ja mõned poevad. See puutub teda, teiseks küll ei tee. Ta jätkab ikka oma jäljerada. Liig tujukas, et olla Lemmik Loom. Ja kuigi teda püüti kodustada, jääb talle lõpuni ta kassiiseloom. Paul-Eerik Rummo ● Sündis Tallinnas aastal 1942. ● Töötas Tallinna draamateatris kirjandusala juhatajana, töötas ka "Vanemuises", on olnud kutseline kirjanik (1966–1976), poliitik, EV kultuuri- ja haridusminister, kultuurikonsultant. ● Paul-Eerik Rummo on ka tähelepanu köitnud filmistsenaristi, lastekirjaniku, dramatiseerija ning tõlkijana. Paul-Eerik Rummo luule ● "Kogutud luule„ ● "Ankruhiivaja" ●
edasi häälitsustega, arenes häälikuline kõne. 3.*Kuna üleminek koriluselt ja küttimiselt karja kasvatusele ja põlluharimisele toimus aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist.... või kuulamist! VÄLIMUS India elevant (Elephas maximus indicus) on 5-10 meetrit pikk. Ta on
ilupõõsas; 22) Kartulimardikas- kodumaa on Põhja-Ameerikas, omab väga suurt rännuinstinkti, massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus; 23) Ondatra- looduslik levila on Põhja-Ameerikas; Eestisse on introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik; 24) Hobuoblikas- suurekasvulise taimena muudab rohumaid liigivaesemaks; 25) Tulipart- Eestis on üliharuldane eksikülaline; tuliparte on kerge kodustada; 26) Kühmnokk-luik- pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia ja Musta mee ärsetel aladel; soodsatel talvedel talvtub Eestis; 27) Kaunis teleekia- Eestis kasvatatakse ilutaimena, kuid metsistub kergesti; paljuneb hästi nii vegetatiivselt kui ka seemnetega; 28) Valgeamuur- peetakse üheks kõige tähtsamaks akvakultuuri objektiks maailmas ja kultiveeritakse peamiselt veetaimestiku kontrolli all hoidmise eesmärgil;
Nii juhtus Kivirähki teose tegelastega, kes kolisid metsast külasse ning unustasid väärtuslikud ussisõnad, hakkasid sööma leiba ja körti ning uskuma Jumalat. Uuendustega kaasaminemine ei tohiks tähendada vana ja väärtusliku unustamist, sellest loobumist, sest kui kaotatakse see, millele toetudes end varem väärtustati, kaotatakse iseennast ja kaob ka teiste lugupidamine. Rein Raud on kirjutanud artiklis "Mis ohustab eesti kultuuri?", et võõras aine tuleb kodustada, kuid kui see asendab siinse, siis kaome. Selle võõra aine moodustavadki uuendused, mis on kultuurile väga kasulikud, kuid võivad varasema hoopiski asendada. Mida rohkem on maailmas näotuid, isetuid eripärata olendeid, seda rohkem hinda tõusevad need, kellel on midagi omapärast, ainuomast. Selliste kommete, tavade ja keelega riiki nagu Eesti teist ei ole ning rahva ühistunde ja tarkade valikutega on võimalik seda kõike ka säilitada.
Paljud neist juustudest on aga vanemad ning pärinevad juustulembeliste roomlaste ajajärgust. 1225. aasta paiku lasi Saksa rüütliordu Pommeri meierimõisates valmistada võid ja juustu. 1500. aastal oli juustu valmistamine Saksamaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, eriti tänu kloostritele, kus kasutati juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo sapiensil õnnestus kodustada metsloomad, eksisteerib ka juust. Piiblis on Juustust juttu mitmes kohas. Näiteks saadab Jesaja oma poja Taaveti kümne värske juustukera ja leivaga kuningas Sauli sõjalaagrisse, nagu illustreerib graveering 1542 aastast. Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: · poolkõvad, kõvad · väga kõvad · sulatatud juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu
Neid võib kohata veekogude äärealadel, ehk järvede, jõgede, ojade, tiikide ja soode, rabade juures, ehk seal, kus leidub nende peamist toitu konni. Nad roomavad kiiresti, ujuvad ja sukelduvad hästi ning võivad ka puude otsas ronida. Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka poosi, keerates end rulli ja sisistavad valjult, viskavad pead ettepoole, eritades vastikuid aroome Nastikut on võimalik ka kodustada. Ta harjub inimestega, võtab vastu toitu ja ei karda neid. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. Harilik rästik (Vipera berus) Täiskasvanud rästik on 60-85cm pikk. Värvuse poolest on nad kas mustad, hallid või pruunikad. Neid tunneb ära seljal lookleva musta sakilise vöödi järgi, kuid piirkonniti leidub ka triibuga isendeid
mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet):"Kultuur (suure K-ga ja ainususes) on valitseva klassi kultuur"Kultuur suure tähega alati nähtav, ilmutab end Ministeeriumides, Ooperiteatrites, Muuseumides, UNESCOs. "Pealegi varitseb ta lakkamatult juhust, et allutada, kodustada ja standardiseerida mis tahes kultuurilisi moodustisi, mida vaid endale sobivaks toiduseks peab" 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) (Kultuur on see, kuidas siin toimitakse). relativism Vrd Raymond Williams (1921-1988): `kultuur on tavaline'. 8. Mis on interkulturaalne pädevus?
Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes ka kanalite ja tammide ehitamine. Hiinast põhja pool elasid sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud hunnid. Neile meeldisi Hiina rikkad ja ilusad linnad. Kaitseks nende vastu lasi kuningas Zheng ehitada Suure Hiina müüri. Muistsete hindulaste tegevused Põllud asusuid linnade ümber. Seal kasvatati teravilja, puuvilla ja viljapuid. Kasvatati ka kariloomi. Sellel ajal võisid juba indialased elevandi kodustada. Tööriistu valmistati peamiselt vasest ja pronksist. 3 Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat
(jääkidest). Sodi Parima kvaliteediga uuesti kasutusele võetud vill. Lõngas on alles pikad kiud. Saadud on tavaliselt vanadest silmuskudumitest. Tussasiid Looduses vabalt elavatelt tamme-siidikedrikutelt saadav siid. Vikunjavill Lama vicugna eriti peen ja pehme vill. Valge, kaneelivärvi või punakas. Villaloom elab Andides alates 4200 m üle merepinna. Peruus püütakse teda kodustada. Taimsed kiud Dzuut Taimede Corchorus olitorius ja Corchorus capsularis vartest saadavad kiud. Dzuuti töödeldakse nagu lina; tarvitatakse pakkimisriide, kottide jms. valmistamiseks. Kiusisalduse tähistamisel peetakse dzuudiks ka järgmisi niinkiude: kenaff, hapu hibisk, abuutilon ja urena. Genista Taimede Cytisus scoparius ja Spartium junceum vartest saadavad kiud.
avastuseks, on tema näol olev muster täpselt sama, mis metskassil. Erinevate kaslaste omadustega tutvudes oli väga huvitav võrrelda neid kodukassiga, hämmastavalt palju omadusi kandub üle ka väikestele kaslastele. Üks põhjus looma valikul oli kindlasti lõvi suursugusus, tegemist on ikkagi loomade kuningaga. Mulle on alati meeldinud suured ja võimsad loomad, kuigi ei leidu looma, keda ma ei armastaks oleks võimalik, oleks mul kodus loomaaed. Kahju ainult, et suuri kaslasi kodustada pole võimalik. 3 KASLASED Kes on kaslane? Kaslased asustavad kõiki mandreid, välja arvatud Austraalia ning Antarktika. Kõik kaslasd kuuluvad imetajate klassi ja neil on ilus, mõnel eriti kauni mustriga kasukas. Nad on väledad, eriti tugeva kehaehitusega osavad kütid ning tapjad, kes paistavad silma oma teravate meelte, kihvade ja küüniste poolest. Kaslased on hiiliva loomuga, taibukad,
pigmenteerunud (kollased) munemisperioodi vältel kaob pigmentatsioon kiiremini kui kehvematel munejatel. Esmalt kaob pigment Kehaehitus Kana kodustati Kagu-Aasias. Ajalugu Kodustamise eesmärk polnud munade saamine, sest bankiva Pärinevad indoneesia kana muneb 58 muna aastas ja saarestikus elavatest see pole piisav põhjus kedagi dzunglikanadest (bankiva kodustada. Kanad kodustati kanad). Kuulub kanaliste seltsi hoopis sportlikel eesmärkidel: faasanlaste sugukonda, mis on kukevõitluse pärast. Alles tolle seltsi seitsmest hiljem hakkasid inimesed kanu sugukonnast liigirikkaim 182 munasaagi põhjal valima. liiki. Teistes sugukondades on vaid 144 liiki. Liha ja liha- munakanad Kuked 3,8-4,2 kg, kanad 2,8- 3,5 kg, munatoodang 150-200 muna, muna keskmine mass 60-62 g, munakoor pruun. Sulestik valge, nahk, nokk ja
Äärmiselt oluline MahavIra Jayanti. Hetk, kus dzainistid kogunevad Bihari osariigis asuvasse kSatriya kuNDa pühapaiga juurde. pratiSTha- uue templi sissepühitsemine. SanghayAtra- palveränd pühapaika paljajalu. Toimub aastas korra. Väga oluline on mastakAbhiSeka- suure kuju võidmine. Hoolitsemine loomade heaolu eest. Looma pidamine vägivald. Loomad nagu lapsed, kes ei tea, mis neile hea on. Spetsiaalsed fondid loomade toitmiseks. Dzainistid ei luba loomi kodustada. Ei salli loomaaedu, loomkatseid. Dzainistid aktiivsed ka loodusparkide rajamisel. Paljud loomakaitsealad dzainistidega ühel või teisel määral seotud. Keskkonnakaitse. Puid pidasid pühaks juba väga vanal ajal. Dzainistid ei tegele seetõttu põllumajandusega. Dzainism propageerib käsitööd. Dzainistid arvavad, et rahvast peaks olema maailmas vähem. Tunded on ka toit. Dzainistid ei söö kunagi pimedas. Toit peab olema värske. Mesi on keelatud ka nt
lähedal, mistõttu nad taluvadki seda külmust. Kõige rohkem elutseb vikunjasid Peruus. Vikunja on väga haruldane, arg, väga hea kuulmisega ja guanakost väiksem loom. Ta lakub toitainete saamiseks kive ja kaljurahne, mis on soolased ja joob soolast vett. Teda on raske pügamiseks kinni püüda. Igal aastal aetakse vikunjad kokku. Vikunjad, kelle karv on üle 2 - 2,5 cm, pügatakse ära. Tänapäeval on õnnestunud mõned vikunjakarjad ka kodustada, kuigi see on raske, sest loomad üritavad ikka ja jälle põgeneda. Vikunja karvkate on õhuke, kuid kiud on väga soojad ja pehmed. Vikunjakiu soojendavad omadused tulevad väikestest pooridest, mis on sooja õhuga täidetud. See kiud lukustab sissetuleva õhu. Looma tagaosas on karvkate pikk ja helepruun, eesosas valge värvusega. Vikunjavill on väga kallis, kuna looma saab pügada iga 2 - 3 aasta tagant. Peruus toodeti
Paljud neist juustudest on aga vanemad ning pärinevad juustulembeliste roomlaste ajajärgust. 1225. aasta paiku lasi Saksa rüütliordu Pommeri meierimõisates valmistada võid ja juustu. 1500. aastal oli juustu valmistamine Saksamaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, eriti tänu kloostritele, kus kasutati juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo sapiensil õnnestus kodustada metsloomad, eksisteerib ka juust. Piiblis on Juustust juttu mitmes kohas. Näiteks saadab Jesaja oma poja Taaveti kümne värske juustukera ja leivaga kuningas Sauli sõjalaagrisse, nagu illustreerib graveering 1542 aastast. 8 2. Suhkur 1. Suhkrupeedi tarnimine 2. Peetide kontroll- riknevus, mulla kogus peetide peal. 3. Peetide pesemine. 4. Peetide lõikamine laastudeks. 5
Paljud neist juustudest on aga vanemad ning pärinevad juustulembeliste roomlaste ajajärgust. 1225. aasta paiku lasi Saksa rüütliordu Pommeri meierimõisates valmistada võid ja juustu. 1500. aastal oli juustu 8 valmistamine Saksamaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, eriti tänu kloostritele, kus kasutati juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo sapiensil õnnestus kodustada metsloomad, eksisteerib ka juust. Piiblis on Juustust juttu mitmes kohas. Näiteks saadab Jesaja oma poja Taaveti kümne värske juustukera ja leivaga kuningas Sauli sõjalaagrisse, nagu illustreerib graveering 1542 aastast. 9 2. Suhkur 1. Suhkrupeedi tarnimine 2. Peetide kontroll- riknevus, mulla kogus peetide peal. 3. Peetide pesemine. 4. Peetide lõikamine laastudeks. 5. Difusioon- uhutakse 70-90ºC veega läbi, saame suhkruvedeliku 6
kinni mingiks ajaks · Esmalt jõudis viljelusmajandus Kreeka alale Anatooliast /kultuurvili/ (u 7000-6000 eKr), tõenäoliselt migratsioonilainega (u 20% rahvastikust?) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) KODULOOM - Esmalt koer (teatmikes u 11 000 a tagasi, tegelikult varem) - kas kodustatud või ise tulnud? Pigem viimast. Kas saab rääkida üldse kui koduloomast, kui pole kasutatud lihaloomana? Milleks üldse vaja kodustada? Kas nii, et emaloom tapmisel ellu jäetud pojad võeti koju kaasa, et las kasvavad suureks ja siis tapame ära? Või et tekkis konkurents - ärme lase enda maal elavaid lambaid - kitsi teiste maale - suunamine! Teiseks loomaks kitsed-lehmad, 3. sead (võis ka olla loom, kes tuli inimese juurde toidujäätmeid otsima), 4. veis (ohvritalitused), 5. Kass (kodustas inimese enda - koduloomaks siis kui algas maaviljelus - hiirte/rottide tõttu) MAAVILJELEJATE EELISED KÜTTIDE JA KORILASTE EES 1
Kasside olemasolu vastajate kodudes 11 Jah Ei 48 Joonis 11 Kasside olemasolu vastajate kodudes (autor). Küsitlusele vastanutest on või on olnud kodus kass (vaata joonis 11). Järelikult eestlastele meeldib kasse kodustada ja neid oma lemmikloomana võtta (autor). 2.Lisaküsimus: Mis on sinu kassi nimi ning kas tead tema vanust ? Küsimusele said vastata ainult need kellel on kodus kass. Tooksin välja mõned huvitavamad vastused sellele küsimusele: · Snowy ja ta on 4 kuune (naine 15-aastane) · Salabimm, saab kohe 10 (naine 16-aastane) · Bibigon, suvel peaks 3 saama (naine 16-aastane) · Fabian, 4-aastane (mees 37-aastane) · Moko, poole aastane (mees 19-aastane)
eraldav mudel "Kõrgkultuur" Kultuur suure tähega Karl Marx: Klassiühiskondades on valitsevad ideed alati valitseva klassi ideed. Lorenzo Canas Botos (Vikerkaar 1/2 2009, Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet): "Kultuur (suure K-ga ja ainususes) on valitseva klassi kultuur" Kultuur suure tähega alati nähtav, ilmutab end Ministeeriumides, Ooperiteatrites, Muuseumides, UNESCOs. "Pealegi varitseb ta lakkamatult juhust, et allutada, kodustada ja standardiseerida mis tahes kultuurilisi moodustisi, mida vaid endale sobivaks toiduseks peab" (vrd nt lauakombed jm etiketiõpikutes sisalduv) Kultuuri viimine metslastele (Kipling: "Valge mehe koorem") teadvustatud väärtused ja teadvustamata väärtused? Või avalikustatud ja avalikustamata väärtused? Domineerivad kultuurid vastasseisus: Rahvuskultuurid. Oma/võõras (Teine). Tegelikult need kultuurid mitte loomulikud, vaid loodud poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude
sööb detriiti. 63. Parasitism ja mutualism kui evolutsioonitegur. Parasiidi ja peremehe vahel toimub “relvastumise võidujooks”: peremees püüab tulnukat igati tõrjuda, parasiit seda vastupanu murda või vältida. Iga pisemgi muutus ühe või teise kasuks annab kohe eelise looduslikus valikus, ja võimeldub. 64. Parasiitide sekundaarne lihtsustumine (taandareng); selle kohastumuslik väärtus. Paljud seened võivad “kodustada” mitmesuguseid vetikaid, moodustades samblike. Seen ei parasiteeri küll ise taimelehel, kuid moodustab selle peal viltja kihi, mille kambrites ja tunnelites elavad arvukad kilptäid. 65. Päristuumse raku sümbiontse tekkimise teooria. saanud alguse neelatud ja seedimata jäänud teistest rakkudest 66. Liigi kontseptsioonid: tüpoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline. 67. Mikroja makroevolutsiooni vaheline erinevus.
Põhja-Hiina varane maaviljelus põhines teraviljal. Esimesed viljelusmajanduslikud kogukonnad asusid Kollase jõe keskjooksul. Õietolmuanalüüs: 80004000 eKr oli aasta soe periood seal pikenenud, vihma ja sooja oli piisavalt, see muutis ala soodsaks maaviljelusele. Pleistotseeni jäätumiste ajal oli Põhja- Hiinas tekkinud löss. Tänu suvistele vihmadele oli võimalik siin edukalt kasvatada teravilju. Kohalikud metsikud taimed, mida oli võimalik kodustada: erinevad hirsiliigid, sorgo, kanep ja mooruspuu. Siin oma kultivatsioonitehnikad, mis püsisid aastatuhandeid. Põhja-Hiina põllumajanduse varaseim periood on veel tundmata. Selle tekkimise kohta kaks hüpoteesi: 1. kohalik pikk areng; 2. levis siia lõuna poolt. Kolm Põhja-Hiina varase maaviljelusega seotud arheoloogilist kultuuri (6 at eKr): Cishan, Peiligang ja Laoguantai. Neile teatud ühised jooned: peeti sigu ja koeri; kasvatati hirssi
anatoomiast, kuid abi on olnud ka geograafiast, antropoloogiast, füsioloogiast ning keeleteadusest. Loomade kodustamine on tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Loomade kodustamise algus langeb põhiliselt kiviaega (12-10 tuhat aastat e.m.a.). Erinevate loomaliikide kodustamise järjekord ei olnud arvatavasti erinevates piirkondades ühesugune. Ulatuslikumalt levinud ulukloomi võidi kodustada mitmes paigas üheaegselt. Piiratud levikuga ulukloomade liike kodustati vaid mõnes piirkonnas, kust nad viidi teistesse maadesse. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada inimesele toiduhankimine. Seepärast arvatakse, et kõigepealt kodustati koer (10-12 tuh.a.e.m.a.). Veise kodustamise ajaks võis olla umbes 6-2 tuhat aastat e.m.a. Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel.
Keskajast on teateid, et saamidel kui laevaehitajatel ja meresõitjatel oli kaubavahetus Islandiga. Ranniku jäävabad sadamad meelitasid ligi kaupmehi: kaubavahetust peeti inglise, saksa, hollandi, vene ja karjala kaupmeestega. 16.-17. sajand tähistab olulist muudatust. Kuna metsikute põhjapõtrade arv vähenes, hakkas osa saamidest tegelema põhjapõdrakasvatusega. Algselt kasvatati vähesel arvul kodustatud põhjapõtrasid (neid võidi esialgu kodustada eelkõige metsikute põhjapõtrade ligimeelitamiseks). Karjade suurenesid liikusid põhjapõdrakasvatajad kaasa põhjapõtrade iga-aastase rändega, samas õppides karjasid juhtima vastavalt oma vajadustele. Rändeluviisiga põhjapõdrakasvatajate juures on eristatud kahte rühma: Rootsi saamide ainult metsavööndis kitsamal maa-alal toimunud rändlemist ja tundrusaamide liikumist pikkadel kitsastel maaribadel leht- või okaspuuvööndis
annaabi.ee 
