Shaftesbury subjektiivsest õnnest Hinge harmoonia, mis peegeldub naudingus. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Montesquieu Au monarhiates on `vale au', see ei põhine voorusel ega headusel, vaid ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel omad normid, mille rikkumine tähendab enda alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. Vabariigist Imetleb küll antiikvabariike, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad. Rõhutab, et kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning see põhineb sotsiaal- majanduslikult võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad aga hoopis erineva ühiskonnaga üleminek monarhiast vabariiki võimatu. Rousseau Moodsa inimese hingehaigus Ühiskonnas, kus tunnustatud vastastikune sõltuvus, hierarhia ja ebavõrdsus, õnnestab soov olla teiste poolt väärtustatud personaalset terviklikkust ja autentsust.
5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Inimsed loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadus kui vabadused - inimese 'loomupärased õigused', mida valitsus peab tagama ning mida ta ei tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. 6. Montesquieu vabariigist. Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal
oma vara jne. 5.John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Inimesed loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadus kui vabadused inimese 'loomupärased õigused', mida valitsus peab tagama ning mida ta ei tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. 6.Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussusteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse uhiskonnaga arvas, et uleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7.Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus).Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igauhe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8.Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal
osalust seadusandluses. Vabariigi tingimused: väike territoorium, põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel, eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Revolutsiooni alguses liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast, alates 1792 jakobiinlik suund (Rousseau ja vabariiklaste ideed). Robespierre ,,vooruse vabariik": vabadus eeldab, et võim on rahva käes ja edasiandmine on võimatu; vabariigi võimalikkus = kodanikuvoorus; kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest 9 Platon: õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge korrast ja harmooniast; hing koosneb kolmest osast: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa, mis peavad täitma oma funktsioone ega tohi segada teiste osade tegevust. Vooruslik elu sünnib
Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul „Vooruse vabariik“. Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut).
mitmekesisus. • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital: • Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000); • Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll; • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); • Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“); Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital: • Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks („The strength of weak ties“, Granovetter 1973)
vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist). Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on ise selle ametisse seadnud); valitsusel ei ole ,,eriõigust" piirata inimeste vabadusi; omandi puutumatus 6) Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiivabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7) Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus) Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal- majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8) Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal
arutles selle üle, mis roll aul on riigi poliitilise süsteemi jaoks, seda tegi oma peateoses "seaduste vaimust", kus eristab kolme tüüpi riike: antiikvabariigid, mis põhinevad ennastsalgaval voorusel uusaegsed monarhiad, mis põhinevad enesearmastusel ja au mõistel despootiad, mis põhinevad hirmutundel Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal
· Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). 3) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital · Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); · Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, ,,civic virtue" (,,kodanikuvoorus") (Putnam 2000); · Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll; · Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); · Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena"); 4) Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital · Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks (,,The strength of weak ties", Granovetter 1973)
vabariigid põhinevad sotsiaalmajanduslikul võrdsusel vabariigid eeldavad kodanikuvooruste olemasolu Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Pr. Rev. alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast al.1792 hakkas domineerima jakobiinlik, Rousseau ja teiste vabariiklaste ideid rakendav suund Robespierre tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes esindamine ei ole võimalik vabariigi jaoks on vaja kodanikuvoorust kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni(riigi kontrolli inimese üle) 1) pikem machiavelli ja itaalia humanistide klassikalise voorusekäsitluse võrdlus vms 2) locke'i vabadusekäsitus ja selle järelmid 3) aquino thomase õiglase sõja 3 kriteeriumit 4) shaftesbury vastus hobbesile õnne kohta 5) augustinuse kaks armastust hobbesi õnn, pikemalt rousseau ühiskondlikust inimesest, itaalia humanistide keisri moraali teema, ja siis mingid vabaduse,võrdsus,vendlus küsimused
ühistes huvides (Coleman 1990); ühistes huvides (Coleman 1990); Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000); („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000); Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll; Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll;
8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni alguses domineerisid liberaalse ideed konstitutsioonilisest monariast. Alates 1792, kui majandus käis alla, hakkas domineerima jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau jt vabariiklaste ideid. Robespierre'i "Vooruse vabariik" Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, isegi esindamine ei ole võimalik. Vajalik on kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). 1
5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad. Need on loomupärased igused, mida valitsus peab tagama ja mida ei tohi piirata ilma inimeste enda nusolekuta. 6. Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, kuid ei arva, et antiikvabariigid olid vabad(vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal- 12 majanduslikul võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Leidis, et üleminek monarhiast vabariiki on vimatu, sest monarhiad on hoopis teise süsteemiga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe võimalust osaleda seadusandluses. Vabariik
Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul ,,Vooruse vabariik". Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut). 2
27 2) Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre'i Rousseau'lik ,,Vooruse vabariik" : Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle) 28
o vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil o põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel o ning eeldavad kodanikuvoorust · Ükski neist eeldustest pole täidetud 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Vooruse vabariik · Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik · Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust · Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle) 31
· valitsusel pole eriõigust inimeste vabaduste piiramiseks (omandi puutumatus). Otsene osalus poliitikas pole oluline. Piisab, kui inimesed valivad endale esindajad, kes nende huve teostavad ja kaitsevad. 6. Montesquieu vabariigist Prantsusmaal piiravad kuningavõimu parlament ja aadlikud. Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, kuid ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab, et kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ja et see põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Leidis, et üleminek monarhialt vabariigile on võimatu, kuna monarhiad on teistsuguse süsteemiga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses
1789) domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast · Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalne jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning teiste vabariiklaste ideid Robespierre'i (17581794) "Vooruse vabariik" · Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik · Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust · Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle ideoloogilises mõttes, mitte kristlik, vaid vabariiklik ideoloogia, mis asendab kirikut) Vabadus ja võrdsus · Nii vabariiklik kui ka liberaalne vabadusekäsitus on põhialuselt egalitaarsed, võrdsusel põhinevad: · vaidlustavad sünnipärased staatuse erinevused inimeste vahel (ei ole sünnipärast aristokraatiat ega kuningavõimu jumala armust)
Metslane elab iseendas, ühiskondlik olend teistes. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau' jt vabariiklaste ideid. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon - sedastas kõikide inimeste võrdsust. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariik vajab kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni. Unstuseks antiiksetel eeskujudel ,,vooruste vabariik". Vooruste jaoks vajalik inimete tegelik võrdsus ja riigipoolne kasvatamine (riigipoone kontroll inimeste üle, vabariiklik ideoloogia kiriku asemel) Vabakslastud orja mütsike - vabaduse sümbol revolutsiooni ajal, vendlus - ühendatud käed medaljonil, võrdsus - lood. 1
eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud Prantsuse revolutsiooni ideede faasid Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau’ jt vabariiklaste ideid Robespierre’i (1758-1794) “Vooruse vabariik” 1793-1794 Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes Vabariik vajab kodanikuvoorust Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni Vabaduse sümbol Pr. rev. ajal – vabakslastud orja mütsike Vendluse sümbol – ühendatud käed Agathon: paljud teod saavad teoks tänu abivahenditele - sõbrad, raha, esmalt ülistada Erose omadusi, siis temalt saadudu ande. riigivõim. täieliku õnneseisundi rikub see, kui mõned
annaabi.ee 
