ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ Kuidas peaksid riigiasutuse vastutava töötajana toimima kui saad kodanikult märgukirja Käesolev seadus sätestab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda. Märgukiri seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb aadressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, andes aadressaadile avaliku elu ja riigi valitsemisega seotud teavet.
Lavastusest peegeldus, kuivõrd oluline on teema autorile. Näidendi peategelase nimi on Ben, kes oli tavaline nooruk ja proovis leida oma õnne. Benil läks Leedus hästi, ta oli politseiametnik, kes oli infiltreerunud kohalikku maffiasse. Benil kästi välja uurida, kes olid seotud tolle aja maffiaga ja need likvideerida. Jõudes Inglismaale, sai Ben teada, et maffia oli saatnud tema ja ta sõbra Vandaali Londonisse surema. Olles kodutu Londonis, sai Ben ühelt Inglismaa kodanikult peksa. Kui Ben hakkab kohanema, olles paar korda muutnud kõike, elustiili ja isegi nime, näeb ta lehes teda peksnud mehe pilti. Selgub, et mees oli enda meelest peksnud poolakat, kes sõitis tema silme all surnuks tema poja... Tegemist oli huvitava ja meeldejääva lavastusega. Vaadates etendust, tundus toimunu mulle niivõrd reaalne, nagu oleks ise sündmuste keskpunktis olnud. Etenduse teema puudutab, sest on aktuaalne ka tänases Eestis.
Juhtumi lahendamine Kus Montenegro asub? Mis riigid on tema naabriteks? Kas Eesti kodanikul on võimalus reisida sinna ID-kaardiga või on vajalik passi olemasolu? Kas Eesti kodanikult nõutakse Montenegrosse reisimisel viisat? Montenegro on väikse mägise riigi Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Naaberriikideks on Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaania. Eesti kodanikul on võimalus sinna reisida ID kaardiga. Montenegros kus võib kehtiva ID-kaardi alusel viibida kuni 30 päeva, siis ei nõuta viisat. 2. Mis valuuta kehtib Montenegros? Kas Eestist sinna reisides on vajalik valuutavahetus? Euro, seega pole vaja valuutavahetust teha.
· Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 8. Mis on hääle ja kantideerimis õigus? Kuidas toimi see Eestis? Millised valimissüsteemid on olemas? Milline süsteem on Eestis? Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla/linna volikogudesse alates 18- eluaastast, Riigikogusse aga alates 21. eluaastast. Hääleõigus kodanikult ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Eestis saab hääleõiguse 18. aastaselt. Valimissüsteem võib olla majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem või proportsionaalne süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda
· kodanike aktiivne teavitamine org-i pakutavatest teenustest seaduste muutumise aktiivne selgitamine. infomaterjalide loomine teenuste tutvustamiseks teenuse osutamise ajal kliendiga peetava kommunikatsiooni eristamine organisatsioonisisesest kommunikatsioonist · Avaliku sektori eripärad 6.7.5 · riik või riigiasutus ei saa minna pankrotti igal kodanikult on valimistel üks hääl ja seega tuleb arvestada kõikide sihtrühmade võrdsusega, varanduslik seis ei anna eelisõigusi riigil on kohustus luua avalik ruum (n kool, kultuurimaja), kus toimub võrdne avalik arutelu ja vaidlus kõigi inimeste vahe maksumaksja raha eest ei tohi teha varjatud propagandat õigusliku keskkonna määrab avaliku teabe seadus · Valitsuskommunikatsioon 6.7.1
eeldatakse olevat poliitilist kogemust hääleõiguse kaudu ning, kes nüüd on valmis lähemalt riigi valitsemise eest vastutama. Kindlasti on meie seas kodanikke, kellele need üldistused teevad liiga, kes on varem valmis neid õigusi omama. Samas leidub isegi liiga palju neid kodanikke, kes tänu üldistusele saavad varem kaele vastutuse koorma kui nad seda tegelikult väärikisid. Eesti Vabariigi seadustest leiab paragrahve, mis võimaldavad kodanikult väljaspool üldistust isikliku analüüsi alusel ära võtta nii hääle- kui kandideerimisõigus, teatud oluorras on võimalik inimese õigusi piirata ning võtta temalt võrdsus teistega. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust, hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Ma
ohutusnormid). c. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Otsuse võtab vastu Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu või nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. Otsuse abil võivad institutsioonid nõuda liikmesriigilt või ELi kodanikult, et see sooritaks mingeid toiminguid või ei sooritaks neid, anda talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on · individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest; · kõigis oma osades kohustuslik. d. Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku. e
Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused: 1. Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi 2. Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks 3. Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul : Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste
· iga vähemalt 21.aastane hääleõiguslik Eesti kodanik võib kandideerida Riigikokku · ainult kodanikul on õigus kuuluda erakonda · vähemalt 40.aastane sünnijärgne kodanik võib kandideerida Vabariigi presidendiks · ühtegi kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välja arvatud kurjategijate väljaandmine, kui riikide vahel on vastav leping) · sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta · kodanikul on õigus kandideerida Riigikokku ja osaleda Riigikogu valimistel ning osaleda rahvahääletusel · õigus riigi ja seaduse kaitsele · kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta 12. Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta? Isik kaotab kodakondsuse:
Sellepärast pean ma inimkonda ülistades ,,puhtpraktilistel põhjustel" minnes üle ülistama ennekõike tundmatuid inimesi, inglise keelele, leinaksin väga seda kaotust, ja ennekõike pean ma neid ülistama selle mis on vaesemaks teinud inimkonna põhjal, tuleviku. mida ma võin järeldada kaudsetest andmetest. Tuhandelt Arizona osariigi kodanikult, kes kõnelevad ameerika-inglise keelt Uudishimuliku noorukina, kellele meeldis ei tarvitse inimkond saada tühjagi, nii väga kuulata võõraste vestlusi ja olgu nad kui kenad inimesed tahes. vahtida kasvatamatul kombel võõrastest akendest Kuid tuhat hopi-indiaanlast on mõneti väärt sisse, rohkemgi kui kõik anglo-ameeriklased valisin veendunult oma erialaks keeled. kokku:
ühiskonna eksisteerimiseks vajaliku minimaalse üksmeelsuse nõudena aktsepteeritav ka tänapäeval. Eeldades, et üldine konsensus realiseerub riigiõiguslikes mehhanismides ning et kõik sellisel teel saavutatavad otsused jäävad ühiskondliku lepinguga lubatud piiridesse, siis ei ole mingit alust väita, et riigil puudub õigus kohaldada surmanuhtlust. Üldise julgeoleku tagamiseks võib riik nõuda oma kodanikult eluga riskimist või oma elu ohverdamist, tal on õigus käsutada süütute ja kuulekate inimeste elu. Järelikult ei ole õige eeldada, et tal ei ole õigust nõuda kurjategija elu selleks, et tagada õiguskord (ibid). Kas surmanuhtlus suudab kuritegusid ära hoida, kas ja milline on tema ennetav mõju ning millest tuleneb surmanuhtluse põhjendatus karistusliigina? See toetub karistusteooriale, mis tänapäevasel kujul lähtub Kanti ja Hegeli filosoofiast pärit tasumisideest
a) Eesti kodanikel b) Kõigil Eesti elanikel c) Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga välismaalastel 18. Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks? a) 18-aastaselt b) 16-aastaselt c) 21-aastaselt II. IGAÜHE PÕHIÕIGUSTE, VABADUSTE JA KOHUSTUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE II PEATÜKIS AVATUD VASTUSTEGA KÜSIMUSED: 1. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? 2. Kas veendumuste pärast tohib Eesti kodanikult kodakondsuse ära võtta? 4. Kas Eesti kodanikel, Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti Vabariigi põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigusi, vabadusi ja kohustusi võrdselt? 5. Mis seadusega kooskõlas tohib piirata õigusi ja vabadusi? 6. Kas kõik inimesed on seaduse ees võrdsed? 7. Nimetage vähemalt kolm Eesti Vabariigi põhiseaduses märgitud asjaolu, mille tõttu on diskrimineerimine keelatud? 8
Teebaga, kuid 338 eKr sai nend esõjavägi hävitavalt lüüa. Philippos kuulutas end juhiks ning oli lõppenud Kreeka linnriikide iseseisvus ja klassikaline ajajärk. RIIK JA ÜHISKOND Kreeka polis Tüüpiline kreeka linnriik (polis) oli üsna väike koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikke oli maksimaalselt 30-40tuhat. Erandid olid vaid Ateena ja Sparta paarisajatuhande elanikuga. Riiki juhtisid kodanikud ehk kõik vabad põliselanikest mehed. Osades polistes nõuti kodanikult ka piisavat jõukust, et omada jalaväelase täisvarustus ja olla suuteline riiki kaitsma. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mille otsust loeti lõplikuks. Eksisteeris ka rikastest koosnev nõukogu. Rahvakoosolekud tegelesid viimase otsuste heakskiitmisega. Koosolekul valiti igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Ka nemad valiti rikaste kodanike seast. Sellist riigikorraldust kutsuti aristokraatlikuks.
Õigus pöörduda Riigikohtusse ettepanekuga tunnistada haridusministri määrus riigieksamite korraldamise korra kohta kehtetuks (ÕIGUSKANTSLER) Õigus asendada presidenti, juhul kui ta mingil põhjusel ei ole võimeline oma kohustusi täitma (RIIGIKOGU) 9. Avatud vastustega küsimused: 1) Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt 2) Kas veendumuste pärast tohib Eesti kodanikult kodakondsuse ära võtta? Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust 3) Milline seadus sätestab Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ja korra? Kodakondsuse seadus sätestab Eesti kodakondsuse saamise, koatamise ja taastamise tingimused ja korra 4) Kas Eesti kodanikel, Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti Vabariigi põhiseaduses
ta on 15 aastat vana 2. peab olema elanud Eestis 5 aastat alalise elamisloaga. 3. keeleeksam 4. peab tundma põhiseadust ja kodakondsusseadus test 5. legaalne sissetulek 6. vanne Eestis ei ole lubatud topelt kodakondsust (väljaarvatud väliseestlased) Kodakondsusest võib ka ise loobuda, kuid lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus. Sünnipärasel eestlasel on alati õigus oma kodumaale tulla. Sünnipäraselt eesti kodanikult ei saa eesti kodakondsust ära võtta. Ülejäänutelt saab kodakondsust ära võtta valitsuse otsusega: 1. Kui kodakondsus on saadud seadust rikkudes. 2. Kui keegi on püüdnud vägivaldselt kukutada Eesti põhiseadustiku korda. 3. Kui keegi on ilma valitsuse loata teeninud välisriigi armees või luures. Liigitus: 1. Eesti kodanikud 2. Välismaalased 3. Kodakondsuseta isikud 4. alalise elamisloaga ja tähtajalise elamisloaga 5. illegaalid
puhul, ilma endale esindajaid valimata. Otsene demokraatia on teostatav ja mõttekas, kui tuleb teha vähe otsustusi ja suhteliselt väikse arvu osalejate korral. Esindusdemokraatias valivad hääletajad endale esitajad. Eristatakse volitatud (ei tohi valijaist sõltumata otsuseid langetada) ja sõltumata esindajaid (ise mõtleb). 2. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda. Vabadus pole paratamatult seotud demokraatiaga. Demokraatia võib võtta kodanikult terve hulga vabadusi, kuid mingi vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt palju isiklikku vabadust. 3. Tooge vähemalt kaks asjaolu demokraatia kasuks. a) Strateegiline asjaolu igaühel on demokraatias mingi poliitiline võim. Võrreldes teiste valitsemisvormidega, võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi ja huvisid. b) Episteemiline asjaolu Kuna otsustamisse on kaasatud rohkem inimesi, suudetakse kaasata ka
kirjutanud, teised on kirj temast). Temast on kirj Aristophanes komöödias ,,Pilved". Xenophon on avaldanud teose dialoogi vormis ,,Mälestused Sokratesest", kus on üles kirj vestlused, mis Sokratesega peetud, kaitseb seal Sokratest (ta mõisteti surma, sest õpetused polnd kooskõlas klassikalise polisliku (linnriikliku) väärtussüsteemiga. Ei pidanud oluliseks kuulekat alistust, mida kodanikult oodati, vaid pidas oluliseks ise mõtlemist. Meenutas inimestele sofiste, kuid ei olnud nii nihilistlik, pidas oma õpetustes tähtsaks voorusi (vaprus, autunne, mõistlikkus). Tema õpetusviis õp ei pea pikki kõnesid vaid kaasab õpilase sellesse võrdse osapoolena, esitades küsimusi. Küsimused pole küll esitatud sõbralikult. Sokrates võis mõjuda arrogantse ja enesekesksena. Tema õpetus kujutab õpilase taktilist õrritamist (ründav iroonia, pilked)
Usu lahutamine riigist on siin erinevalt Ameerikast mõeldud riigi kaitseks Religiooni ja riigi lahutamise tunnustamine selles mõttes on Prantsusmaal assimileerumise eeltingimus siit probleemid islamiusulistega, kellel riigi ja religiooni lahutamine on religioonis eneses loetud võimatuks). Prantsusmaa põhineb kodakondsusel (Saksamaal kuni viimase ajani etnilisusel, Ameerikas ideoloogial, Suurbritannias ajalool ja geograafial): prantsuse kodanikult ei tohi ankeedis küsida ei rahvust ega religiooni. Kultuuridevaheline suhtlemine ja võim Siinne võimukäsitlus põhineb suuresti prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu' (1930 2002) lähenemisviisil, mida on kohati edasi arendatud. Bourdieu' üks olulisemaid uuendusi: kapital pole mitte üksnes 1. materiaalne/majanduslik (nagu varasemas sotsioloogias, sh Marxil), vaid võib olla ka 2. sotsiaalne (suhetevõrgustik, kuulumine teatud sotsiaalsesse ringkonda, positsioon
asjaajamisjuhendis. Käskkiri on korraldav dokument, mille annavad välja tippjuht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada ettevõtte tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Otsuse võtab vastu Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu või nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. Otsuse abil võivad institutsioonid nõuda liikmesriigilt või ELi kodanikult, et see sooritaks mingeid toiminguid või ei sooritaks neid, anda talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on · individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest; · kõigis oma osades kohustuslik. Korraldus.... 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.
Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused: 1. Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi 2. Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks 3. Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul : Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta
mitte õiguse ühtsus, nagu määrusel, vaid õiguse ühtlustamine. Ainult direktiivi püstitatud eesmärk on liikmesriikidele siduv, kuid see jätab neile vabaduse vormi ja vahendite valimisel, et saavutada ühenduse eesmärgid riikliku õiguskorra raames. Euroopa õigussüsteemi õigusaktide kolmanda kategooria moodustavad otsused. Need on tüüpilised õigusaktid, millega ELi institutsioonid reguleerivad üksikjuhtumeid siduvalt. Otsusega saavad ELi institutsioonid liikmesriigilt või liidu kodanikult nõuda teatavat tegevust või teatavast tegevusest loobumist ning anda talle õigusi või panna kohustusi. Otsuse struktuurilisi tunnuseid võib kirjeldada järgmiselt: 1) otsusel on individuaalne kehtivus, mis eristab teda määrusest; 2) otsus on igas osas siduv; 3) otsus kohustab oma adressaate vahetult. Viimane liidulepingutes sõnaselgelt määratud õigustoimingute kategooria on soovitused ja arvamused. Need võimaldavad ELi institutsioonidel pöörduda
Tsensus on eritingimus, millele isik peab vastama selleks, et omada valimisõigust. Teooria kohaselt peab tsensus olema kehtestatud põhiseadusega või põhiseaduses peab olema vähemalt delegatsiooninorm, mis volitab tsensust seadusega kehtestama. Tsensused võivad olla: a.kodakondsuse nõue. See kehtib praktiliselt alati aktiivse ja passiivse valimisõiguse puhul parlamenti ja presidendiks. Kohalike omavalitsuste esindusorganisse valimise puhul Euroopa Liidu raames Euroopa Liidu kodanikult elukohamaa kodakondsust ei nõuta. Vahel on valimisõiguse olemasolu seostatud ka kodakondsuses oleku kestusega, näiteks saab Ühendriikide Esindajatekotta valida isikut, kes on olnud Ühendriikide kodakondsuses vähemalt 7 aastat, Senati puhul on sama piirang 9 aastat. Argentiinas saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandanud isik aktiivse valimisõiguse 3 aasta pärast, Tais ei saa selline isik üldse valimisõigust. b.vanusetsensus.
Suiski tutvus nendega, pidi saatma tsaarile need kinnituseks. 18 juuli toimubki Tartu linna võtmete pidulik üleandmine Suiskile. Selle järel tuli linna ka vene garnisonid,kes võtavad linna kindlused enda kontrolli alla. Võeti kogu sõjatehnika ja 550(?) suurtükki. Vene vägi tungis toomkirikusse ning katariina kloostrisse, võeti ära kogu vara. Kogu altariinventar ja muu vara saadeti Moskvasse.Haudu otsiti läbi, otsiti neilt väärtesemeid. Ühelt Tartu kodanikult võeti ära 80 000 riia marka. Peaaegu kuu hiljem 15 augustil sai Herman II kutse tulla Moskvasse tsaari juurde. Tagasi ta sealt ei jõudnud. Juunis 1563 on ta Moskva lähistel surnud. Hakati spekuleerima kas Herman II mängis Moskvaga kokku ja andis Liivimaa ära. Lääne-eurooplased, kes temast midagi teadsid, ütlesid , et teda peeti väga hästi seisusekohaselt üleval. Vangipõlvest juttu ei ole. Herman II teadis, et teda kahtlustatakse ning saatis Liivimaale kirju, kus ta lükkas need
H. Männile mittetagastamise korraldus on ebaseaduslik. H. Männi subjektiivseid õigusi on rikutud sellega, et nimetatud korraldusega on temalt võetud õigus omandireformi käigus seadusega sätestatud korras maaomanikuks saada. Seega on rikutud MRS § 5 lg.1 p.1 ja § 6 lg.1 sätteid, sest Harri Mänd, õigustatud subjektina on õigustatud nõudma maad, mis temalt, kui 16.juunil 1940.a. seisuga Eesti Vabariigi kodanikult võõrandati õigusvastaselt, endistes piirides. Juhindudes HKS § 20 lg.1 p.1 ja § 69 lg.1 sätetest, palun: 1. Tunnistada N Linnavalitsuse korraldus nr......... ".....".....................a. täielikult õigusevastaseks. 2. Kohtukulud jätta N Linnavalitsuse kanda. Lisad: 1. N Linnavalitsuse korraldus nr..... "....."................. .a. 2. Makssekorraldus riigilõivu tasumise kohta. 3. Kaebuse ja dokumentide ärakirjad vastustajale.
siseriiklikku õigusse üle võtta, määrus kohaldub otse kõigis liikmesriikides. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Otsuse võtab vastu Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu või nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. Otsuse abil võivad institutsioonid nõuda liikmesriigilt või ELi kodanikult, et see sooritaks mingeid toiminguid või ei sooritaks neid, anda talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on • individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud – see eristab otsust määrusest; • kõigis oma osades kohustuslik. Soovitus ei ole siduv. Kui komisjon avaldas soovituse, et finantssektori
annaabi.ee 
