Rakku ümbritsevad rakukest, rakumembraan ja poorid. Raku sees on rakutuum ja tsütoplasma. Tsütoplasmas on vakuoolid ja plastiidid. Plastiidid jagunevad kloroplastideks, kromoplastideks ja leukoplastideks. Seletused mõistetele kromosoomid, tärklis, tselluloos, pärilikkusaine, risoom. Algkoed ja püsikoed on... + püsikoed jagunevad... . Kudedest moodustuvad taimedel mitmesugused organid. Need jaotuvad: kasvu- ehk vegetatiivseteks ja paljunemis- ehk generatiivseteks organiteks
Glükoosi reageerimine o2-ga,mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ja h2o.b) lüsosüümid surnud ja pino-ja fagotsütoos(ainuraksete toitumine)Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral.(nt kullese saba kadumine)Emaka taandareng sünnitusjärgselt.Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Millised organellid on taimedele ainuomased? Taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Kirjeldage rakukesta ehitust.Rakukesta ülesanded? Ehitus : kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Ehituses on veel mitmeid biopolümeere ja keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid, suur vee sisaldus, õhuke ja elastne. Ülesanded : kaitse, tugi, transport, ühendab
Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud c) loomarakud d) bakterirakud 10
2. lagundav kompatment ehk lüsosoom 3. peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat 4. tänu vakuoolile saab taimerakk oma suurust suurendada. Plastiidid: Plastiidid jaotatakse kolme rühma. Need on kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid on rohelised. Kromoplastid on punased, kollased ja oranzid. Leukoplastid on aga värvusetud. Kõige sagedamini muutuvad kloroplastid kromoplastideks. See toimub sügisel puulehtedega. Sagedasti muutuvad veel leukoplastid kloroplastideks. See toimub kartuliidu moodustumisel. Ainult kromoplastid ei muutu teisteks plastiitideks. Kloroplastidele annab rohelise värvuse selline pigment nagu klorofüll. Selle osalusel toimub fotosüntees. Üjes rakus võib olla isegi mitukümmend kloroplasti. Just need annavadki taimerakkudele rohelise värvuse. Kloroplastide ülesanne on fotosünteesida. Kromoplastid sisaldavad oranzpunaseid värve. Need annavad viljadele või õitele kollase, oranzi või punase värvuse
Plastiidide omavahelised üleminekud · Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast · Viljade valmimisel ja lehtede värvumine sügisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid e mitmesugused karotinoidid ning kloroplast muutub kromoplastiks · Leukoplastid võivad muutuda kloroplastideks (idu moodustumisel) · Kloroplastid võivad muutuda leukoplastideks (rohelise taime sattumisel pimedasse) · Kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks. · Molekulaarsed andmed kinnitavad hüpoteesi, et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud sümbiontsetest bakteritest, kes on arenenud peremeesrakuga koevolutsioneerudes. Mitokondrid on tekkinud proteobakteritest, kloroplastid on tekkinud tsüanobakteritest ehk sinivetikatest
vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 9. Seente kasulikkus inimestele? (2 valdkonda) Toit. Toiduainetööstus toodetakse pärme, loomasööta, juuste. Ravimitööstus toodetakse penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia. 10. DNA sisaldub taimerakkudel tuumas ja ka organellides, mida nimetatakse kloroplastideks ja mitokondriteks 11. Kirjelda kloroplastide ehitust ja ülesannet Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. Seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Viimaste kogumikke nimetatakse graanideks
kaitsta taime. Plastiide esineb nelja tüüpi. 1)Kloroplastid sisaldavad klorofülli,mis on rohelist värvi ja annab lehtedele värvuse, on vajalik fotosünteesiks. 2)Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente, on viljades ja õites, nendel on ligimeelitav funktsioon,et tolmelda, ainevahetuslik funktsioon,taluvad madalamat temperatuuri. 3)Leukoplastid ei sisalda pigmente, asuvad juurtes, teatud ainete talletamine, võivad minna üle kloroplastideks. 4)Amüloplast sisaldavad tärklist, tänu neile raku rakukese muutub, juured nt surutakse alla poole. Plasmiid on bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, mille geene on vaja sünteesiks.
Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks. Seened on eeltuumsed päristuumnsed heterotroofsed organismid. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku, b) seenerakku, c) taimerakku, d) bakterirakku. o Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks, b) lipiidide sünteesiks, c) sahhariidide sünteesiks, d) ATP sünteesiks. o Antibiootikume sünteesivad põhiliselt:
jääkaineid. Noores taimerakus on mitu väikest vakuooli, vananenud taimerakus nad liituvad ja moodustavad suure tsentraalvakuooli. Funktsioonid: Vee reservuaar Kindusatavad siserõhu Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vananenud rakkudes aga jääkained Sisaldavad suhkruid, happeid või mürke, antotsüaane. Plastiidid Kahemembraanilised organellid. Esinevad: Proplastiidid pooldumisvõimelised noored plastiidid, mis arenevad kas: a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks Kloroplastid Kloroplastides esineb 2 membraani: sisemine ja välimine. Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad mambraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastid on taimede rohelistes osades lehtedes, vartes. Kloroplastide arv rakus sõltub valgusest ja taime mineraalsest toitumisest
1. Rakukest tselluloosist, väljaspool membraani. 2. Rakumembraan ümbritseb rakku. 3. Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid ühendusteed naaberrakkude vahel. 4. Tsütoplasma raku poolvedel sisu, liidab kõik organellid üheks tervikuks, koosneb tsütosoolist. 5. Rakutuum juhib raku elu ja paljunemist. Tuumas on kromosoomid ja tuumake. 6. Tuumake siin valmivad ribosoomide koostisosad 7. Plastiidid e proplastiidid taimerakule omased! Jagunevad: Kloroplastideks fotosüntees, roheline pigment Kromoplastid teised pigmendid õites, viljades. Leukoplastid ilma pigmendita, maa-alustes organites. Amüloplastid ladestavad tärklist. 8. Mitokondrid raku hingamiskeskused. 9. Vakuoolid sisaldavad vett, pigmente, suhkruid jt lahustuvaid aineid. On ka jääkainete laod. 10.Tsütpolasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum välimise tuumamembraani väljasopististe süsteem. Ainete transport
süsihappegaasi. Fotosünteesiks vajaliku valgusenergia salvestamine toimub peamiselt taimerakkudes leiduvate klorofüllimolekulide osavõtul. Klorofüll on roheline pigment, mis annab taimedele ka rohelise värvuse. Enamikul taimedel on iseloomulik rakuehitus. Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Nendega võite lähemalt tutvuda taimekudede lehekuljel.Taimed paljunevad sugulisel ja mittesugulisel teel. Sugulises paljunemises osalevad emas- ja isassugurakud, mis valmivad taime generatiivorganites. Mittesuguline paljunemine jaotatakse vegetatiivseks ja eoseliseks. Võrreldes loomadega on vegetatiivne paljunemine taimeriigis enam levinud
kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. Leukoplastid on värvusetud plastiidid. Nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine. Seetõttu on leukoplaste rohkesti taimede maa-alustes osades (juurtes, risoomides, mugulates) Plastiidid võivad teatud tingimustel muutuda, s.o üksteiseks üle minna. Näiteks tomati küpsedes muutuvad kloroplastid kromoplastideks. Porgandi juure maapinnale ulatuv ots läheb valguse käes roheliseks, sest kromoplastid muutuvad kloroplastideks. Valguse mõjul värvub kartulimugul roheliseks, kuna leukoplastid muutuvad selles kloroplastideks. TAIMERAKU VÕRDLUS. Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Mõned karakteersed jooned on järgmised: · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide
hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võmaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses. Tunnustatuima hüpoteesi järgi või see toimuda endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk neelas alla teisi väiksemaid rakke, kes jäid suuremasse rakku eksisteerima(ei kasutatud toiduks ära) ning muutusid mitokondriteks ja kloroplastideks. Esimesed hulkraksed organismid ehk käsnad ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. 7. Elusa looduse areng paleosoikumis? Paleosoikum on aegkond, mis eksisteeris 450-250 mln aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb omakorda kuueks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng nn ,,Kambriumi plahvatus",
Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist, mille tulemusena moodustub ATP. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Nad sisaldavad erinevaid pigmente. Pigmendisisalduse alusel jaotatakse plastiidid 3 rühma: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged). Plastiidid saavad alguse proplastiididest, nad võivad ka üksteiseks üle minna. Sagedamini muutuvad leukoplastid kloroplastideks (idu moodustumisel) ja kloroplastid kromoplastideks (lehtede värvumine sügisel). Ainult kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks. Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. Seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid
sopistub sisse ja moodustab kristasid, mille vahele jääb vedel maatriks. Maatriksis on DNA ja ribosoomid, seal toimub rakuhingamine ja ATP süntees. Plastiidid (9) - kahekihilise membraaniga ainult taimedele omased organellid. Sisaldavad erinevaid pigmente. Jaotatakse 3 rühma: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollased, oranzhid, punased), leukoplastid (värvitud). Taime elu jooksul võivad peaaegu kõik plastiidid üksteiseks üle minna. Sagedamini muutuvad leukoplastid kloroplastideks (idu moodustumisel), kloroplastid kromoplastideks (lehtede värvumine sügisel), ainult kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks. Kloroplastid - sisaldavad kõige enam rohelist klorofülli ja vähem teisi pigmente. Peamine funktsioon on fotosüntees. Seetõttu paiknevad taimede maapealsetes osades, mis on päikesevalguses. Tänu neile on taimed rohelised. Kloroplastide sees on poolvedel strooma ja sisemembraani sopistused moodustavad tülakoide ja graane. Nendel paiknevadki pigmendid
VAKUOOL: hoiab vett, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained,vananenud rakk Ned, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Võivad sisaldada kas magusaid suhkruid, et loomad aitaks levitada antu Neid või vastupidi sisaldada lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse ning see kaitseb loomad PLASTIIDID:on sünteesivad. Jagunevad leukoplastideks, kloroplastideks ning kromoplastideks. RAKUKEST: koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. Ülesanneteks on taime kaitsmine ning püstihoidmine n Tagamine. 31. Millised erinevused ja sarnasused on seenerakul taime- ja loomarakuga võrreldes? Sarnasused: nende tsütoplasmas paikneb 1 või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele, on nad kõik he
38., 3.46., 3.54.. Kasuta kordamiseks tunnis saadud materjale ja konspekti. Tõene või väär 1. Iga rakk on ümbritsetus rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordika vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Krososoom kooseb valkudest ja DNA-st. Tõene 4. Ribosoomides toimub valgusüntees. Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks. õige 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. Tõene Kõige õigem vastusevariant 1. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad bakterirakud. 2. Passiivse transpordiga pääsevad rakku vee molekulid. 3. Tuumakeses sünteesitakse ribosoomid. 4
fosforüleerivad) 3) Spetsiifiliste inhibiitorvalkude CKI-de seostumisel CDK-tsükliin kompleksile (takistab üleminekut G1st S-faasi) Nimetage, milliseid taimede kasvuained osalevad rakutsükli regulatsioonis. Sahharoos, auksiinid ja tsütokiniinid indutseerivad tsüklit, abtsiishape (ABA) Nimetage de-etioleerumisel toimuvaid muutusi Kui taim saab valgust: 1) hüpokotüüli (pikaks veinud vars) kasvu pärssimine 2) etioplastide kloroplastideks muutumine 3) klorofülli süntees à roheliseks värvumine 4) apikaalse kõverdumise kadumine Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid Proplastiid on diferentseerumata plastiid meristeemrakkudes ning areneb vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Proplastiid võib minna üle kõikideks erinevateks plastiidideks. Etioplast on juba diferentseerunud plastiid, saab minna üle vaid kloroplastiks. Tekib, kui kloroplast, ei saa valgust
Plastiidide omavahelised üleminekud valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast viljade valmimisel ja lehtede värvumisel sügisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased, või punased pigmendid e mitmesugused karotinoidid ning kloroplast muutub kromoplastiks leukoplastid võivad muutuda kloroplastideks (idu moodustumisel) kloroplastid võivad muutuda leukoplastideks (rohelise taime sattumisel pimedasse) kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks. molekulaarsed andmed kinnitavad hüpoteesi, et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud sümbiontsetest bakteritest, kes on arenenud peremeesrakuga koevolutsioneerudes, Mitokondrid on tekkinud proteobakteritest, kloroplastid on tekkinud tsüanobakteritest ehk sinivetikatest
hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võmaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses. Tunnustatuima hüpoteesi järgi või see toimuda endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk neelas alla teisi väiksemaid rakke, kes jäid suuremasse rakku eksisteerima(ei kasutatud toiduks ära) ning muutusid mitokondriteks ja kloroplastideks. Esimesed hulkraksed organismid ehk käsnad ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine Kambriumi ajastu alguses toimus tormiline hulkraksete loomade areng(nn. Kambriumi plahvatus), mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Ajastu lõpul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest.
Plastiidide omavahelised üleminekud · Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast · Viljade valmimisel ja lehtede värvumine sügisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid e mitmesugused karotinoidid ning kloroplast muutub kromoplastiks · Leukoplastid võivad muutuda kloroplastideks (idu moodustumisel) · Kloroplastid võivad muutuda leukoplastideks (rohelise taime sattumisel pimedasse) · Kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks. · Molekulaarsed andmed kinnitavad hüpoteesi, et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud sümbiontsetest bakteritest, kes on arenenud peremeesrakuga koevolutsioneerudes. Mitokondrid on tekkinud proteobakteritest, kloroplastid on tekkinud tsüanobakteritest ehk sinivetikatest. Niisiis on eukarüootide
Ülesandeks varuainete (tärklis, lipiidid, valgud) süntees ja säilitamine. Säilitusfunktsioonidega leukoplaste nimetatakse: elaioplastideks (varuaineks õlid); amüloplastideks (tärklis); proteinoplastideks (valgud). Plastiidide omavahelised üleminekud: Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning neist kujuneb kloroplast. Leukoplastid võivad muutuda kloroplastideks (idu moondumisel); kloroplastid võivad muutuda leukoplastideks (taim pimedasse); kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks. Molekulaarsed andmed kinnitavad hüpoteesi, et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud sümbiontsetest bakteritest, kes on arenenud peremeesrakuga koevolutsioneerudes. Mitokondrid proteobakteritest, kloroplastid sinivetikatest. Nukleiinhapped. Valkude süntees. Biomakromolekulid; biopolümeerid; Monomeerideks on nukleotiidid. DNA:
b) valke sisaldavad c) lipiiide sisaldavad Plastiidide üleminekud Kloro-; kromo- ja leuko üleminek 1. kloroplast läheb üle kromoplastiks viljade küpsemine,nt. Roheline tomat läheb kollaseks või punaseks. 2. Kloroplast läheb leukoplastiks rohelised taimed muutuvad pimedas. Näiteks suvel muru peal oleva nõu all on teistsugune muru. 3. Kromoplastid lähevad kloroplastideks taimede säilitusjuurte eksponeerumine. Näiteks porgand, kaalikas naeris, aga peet ei lähe. 4. Leokoplastid kloroplastideks kartuli mugulad valguse käes nii kasvu ajal kui ka pärast saagi korjamist.(kartulid muutuvad roheliseks ja neid ei või süüa, sest tekivad mürgised alkoloidid: solaniin ja sakoniin( klorofüll pole mürgine). Rakutuum · Juhib elu tegevust · Vastutab palju nemise eest
Viimane koossneb peamiselt pektiinainest ja hemitselluloosist. Selle algaineks on Golgi kompleksi põiekestes olev pektiinhape, millest moodustuvad pektaadid. Primaarkest tekib üksikkilekeste ladestumisel vahelamellidele. Kõik sahhariidsed elemendid tekivad tsütoplasmas, kus nad transporditakse rakuseintele. 8. Taimerakule ainuomased raku osad. Taimerakule väga iseloomulikud raku osad. tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged) Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Üldiselt sarnaneb taimerakk loomarakule, mõlemal on rakumembraan, rakutuum, Golgi kompleks, ribosoomid jne. II ELU - INFO PÜSIMINE Pärilikkusaine (nukleiinhapped, *kromosoomid). Geneetiline informatsioon. (§2.4.2)
Lehtede suurenemine ja laienemine. Varre kasvu pärssimine.Toimuvad muutused, mis on olulised fotosünteesi ettevalmistamise jaoks. 28. Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid Etioplastid kloroplastid, mis pole valgust näinud. Neil puudub pigment. Kui taime nädalakese pimedas hoida, siis muutuvad kloroplastid etioplastideks. Organellid sisaldavad prolamellaarseid kehakesi (arenevad tülakoidid). Etioplastid muutuvad kloroplastideks, kui stimuleeritakse klorofülli süntees (tsütokiniini mõjul). Proplastiid plastiidide eellasorganell, millest arenevad erinevad plastiidid: kloroplast, amüloplast, leukoplast, kromoplast. Leidub taime meristeemkoes. Puuduvad membraansed struktuurid. 29. Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks. Punane valgus (650-680 nm). Fütokroom A. Fütokroom A-st sõltub HIR ja VLFR (taimede vastusreaktsioonid valguse intensiivsusele)
Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. 86. Mitokondrite ja plastiidide (kloroplastide) esmane ja teisene teke ning kadumine. Mitokondrid on tekkinud pärisbakteritest (on pakutud nii purpurbaktereid kui gramnegatiivseid). Plastiidideks (kloroplastideks) on saanud neelatud sinivetikad (tsüanobakterid) – nagu vetikad, kes elavad zooklorellidena paljudes ainuja hulkraksetes loomades. Mitokondrid ja eriti plastiidid võivad olla ka korduvalt omandatud. Vähestel päristuumsetel (näiteks pisieoselised, Microsporidia) puuduvad mitokondrid. Paljudel päristuumsetel (sh. loomadel ja seentel) puuduvad plastiidid. Ei tea päris kindlasti, kas nad on ikka hiljem kadunud, või pole neid kõigis päristuumsete harudes algselt olnudki. 87
*Auksiin indutseerib M ja G1 faasi tsükliine * Tsütokiniin aktiveerib Tyr fosfataasi *Jasmoonhape 34. Nimetage de-etioleerumisel toimuvaid muutusi etioleeritud taim- pimedas kasvanud taim, varred pikaks kasvanud, lehtede pindala väike, kõverdus. de-etiolatsioon- kui pimedas kasvanud taim panna valguse kätte, lehed muutuvad suuremaks ja kõverdus kaob, varred ei kasva pikemaks enam, etioplastide muutumine kloroplastideks, rohelise värvuse teke (klorofülli süntees) 35. Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid valguses kloroplastid tekivad proplastiididest või etioplastidest kui on tegemist pimedas kasvanud taimedega. etioplastides on pool.kristallsed tuubulite (vesiikulite) read, mis valgustamisel nö muudavad end tülakoidideks.Ehk ta lon nn prolamelaar keha (PLB), osaleb karotinoidide stabiliseerimises?
Kromoplastide pigmendid on mõjusad antioksüdandid Leukoplast: Täidavad säilitusfunktsioone; peamiselt tärklis, harvem õli Leiduvad viljades ja muundunud võsudes Teatud tingimustel lähevad plastiidid üksteiseks üle Üleminekud: kloroplastid- kromoplastid- leukoplastid 1 (kloroplastid kromoplastideks) viljade valmimine 2 (kloroplastid leukoplastideks) pikka aega varjus olnud taimed 3 (kromoplastid kloroplastideks) porgandi säilitusjuured valguse käes. Porgand on sarikaline. Roheliseks värvunud porgandeid võib süüa, aga nende maitse võib olla muundnud 4 (leukoplastid kloroplastideks) kartulimugula värvumine roheliseks; mugulates alkaloidide solaniini ja sakoniini süntees, kuumutamisel ei lagune, inimese (püsisoojase) jaoks on mürgine. Ka seale ei anna söögiks. Vanu kartuleid, millel paar korda idusid murtud on, ei tohi rasedad süüa. Rakutuum
sinivetikast. Kolm haru primaarseid plastiide, millest kaks (puna- ja rohevetikate haru) on andnud aluse sekundaarseteks endosümbioosideks. Sekundaarsetel endosümbiontidel ei ole säilinud enam oma mitokondreid. Tertsiaarne variant ka olemas.Plastiidid on taime kasvukuhiku rakkudes kõik ühesugsed- neid nim proplastiidideks. Rakkude spetsialiseerudes moodustuvad mitut tüüpi plastiidid. Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks
Kolm haru primaarseid plastiide, millest kaks (puna- ja rohevetikate haru) on andnud aluse sekundaarseteks endosümbioosideks. Sekundaarsetel endosümbiontidel ei ole säilinud enam oma mitokondreid. Tertsiaarne variant ka olemas.Plastiidid on taime kasvukuhiku rakkudes kõik ühesugsed- neid nim proplastiidideks. Rakkude spetsialiseerudes moodustuvad mitut tüüpi plastiidid. Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 20
Kolm haru primaarseid plastiide, millest kaks (puna- ja rohevetikate haru) on andnud aluse sekundaarseteks endosümbioosideks. Sekundaarsetel endosümbiontidel ei ole säilinud enam oma mitokondreid. Tertsiaarne variant ka olemas.Plastiidid on taime kasvukuhiku rakkudes kõik ühesugsed- neid nim proplastiidideks. Rakkude spetsialiseerudes moodustuvad mitut tüüpi plastiidid. Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 20
annaabi.ee 
