Anniriida Arge MT-21 VALGE PÕHIKASTE e. besamell kaste Vaja läheb: § 2 hakitud sibulat § 30 g võid § 35 g nisujahu § 250 ml vasikalihapuljongit § 500 ml piima § Soola § valget pipart § värskelt riivitud muskaatpähklit Valmistus: Kuumuta pannil või ja hauta selles klaasjaks sibulad. Lisa jahu ja kuumuta pidevalt segades, kuni mass muutub helekollaseks. Lisa vasikalihapuljong ja piim. Liiguta kiiresti, et ei tekiks klimpe. Keeda nõrgal tulel 10 minutit, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Kellele maitseb sibulateta võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Kaste sobib kartulite, lillkapsa, brokkoli ja posheeritud munade juurde. Serveerida kohe peale valmistamist. HELE PÕHIKASTE Vaja läheb: § 3 sl. § jahu 3 sl. § või 5 dl. § külm hele puljong § sool § jahvatatud valge pipar VALMISTAMINE:
KÖÖGIVILJASUPID Köögiviljasuppide valmistamiseks kasutatakse kõiki heledaid puljongeid (liha-, kala-, kana-, seene-, köögiviljapuljongit). Täiteainetena kasutatakse köögivilju, seeni, tangaineid, pastatooteid, klimpe, veiseliha, sealiha, linnuliha, kala, meresaadusi, vorstitooteid, juustu. Et supil oleks kena välimus, tükeldatakse lisatav köögivili ja lihasaadused ühtlaselt. Tükeldus võib olla väga erinev ribad, kuubikud, kangid jne. Ühe supi komponendid aga peavad olema tükeldatud ühel viisil. Sama kehtib ka tükkide suuruse kohta. Näiteks suppides, kus kasutatakse tangaineid tükeldatakse köögivili kuubikuteks, nuudli- ja makaronisuppidele, kui nende kuju on piklik ribadeks või kangideks
Davis neid Saint-Louisis korraldatud maailmanäitusel, sündis Ameerika hamburger Suupisted ja supid Juurviljasalatid, Suppides kasutatakse vorstitooted, ära köögiviljade, liha sprotid, ja kala keeduleem majoneesiga maitsestatud liha- ja Paksendatakse kalasalatid jahuga, sageli lisatakse tangu, Puuviljad, klimpe või praetud eriti viinamarjad saiakuubikuid Vorstikesed ja liharoad Click to edit Master text styles Vorstide, viinerite ja Second level sardellide ülilai valik Third level Wurst serveeritakse magusa Fourth level mitteterava sinepiga Fifth level Ahjupraed, seakoot
Toitude maitsestamisel jäädakse pigem tagasihoidlikuks põhimaitseaineteks on sool, pipar ja Pilleriin Tamm Saksa rahvusköök vanilliin. Lisaks lihatoitudele on Saksamaal võrdlemisi populaarsed ka erinevad supid, mille peamiseks koostisosaks on köögiviljade, liha või kala keeduleem. Suppide paksendamiseks kasutatakse sageli jahu ning neile lisatakse tihti tange, klimpe või röstitud saiakuubikuid. Rääkides Saksa rahvusköögist, ei tohiks kindlasti unustada vorsti, kartulit ja hapukapsast. Sakslastel on väga palju erinevaid vorstisorte ja neid peetakse maailma parimateks. Saksamaal valmistatakse igas piirkonnas ja tihti isegi piirkonnasiseselt mitmes kohas vorste isemoodi; aastate jooksul on seega tekkinud väga palju erinevaid vorstiretsepte. Sakslaste toekast köögist annab aimu ka Saksa hommikusöök
Kuulsad on paljud tordid, magusad saiad ja koogid.Lihatoitudele lisatakse hästi mitmekesiselt köögivilju ja maitseaineid, sageli serveeritakse neid puuviljadega, eriti sidruniga. Austerlased võidavad toiduauhind oma valgete veinide ja kõrvitsaseemneõlidega. Mõlemat saab nautida Austria rahvusköögiga söögikohas, kuid tüüpiline kohalik rahvusroog koosneb tavaliselt rammusast supist, milles on nuudleid ja klimpe või kapsasupist, praeks on näiteks kuulus Wiener nitsel ja magustoiduks õunastruudel. Leto salat (marineeritud tomati ja paprikaga) on samuti pärit Austria köögist. Bertolt Brechti sõnul on Viin aga rajatud hoopis ümber kohvikute. Kohvi juuakse vähemalt kümnel erineval moel. Viinile tüüpilise talupojastiilis interjööriga einestamispaiga Heurigeri leiad Grinzigist või Sieveringist Iseloomulikuim öömaja Austrias on väikestes alpimajakestes, mida kohtab enim
Saksa köögi teiseks erinevuseks on naturaalliha laialdane kasutamine teiste roogade valmistamiseks, nt. klopitud kotletid, snitslid, fileed ja biifsteekid Hamburgi moodi. Kõige sagedamini serveeritakse kalu keedetult või hautatult. Samuti kasutatakse ka muna nii keedetult kui ka praetult. Valmistatakse palju suppe. Vedelikuna kasutatakse köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Suurematest lihatükkidest valmistatakse pajapraade, seejuures taisem liha pekitakse suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem maitsestatakse hapukaks. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud ja jäätised. 3 Saksamaa köök Sakslased kasutavad toitude juures ohtralt koort ja võid.
andmaks nii oma toidupoolisele suitsu maitset. Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supi. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke- mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel
nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliga. Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui tassi kohvi ( kuid mitte lahustuvat!), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust,
tehnoloogia järgi, serveerimis temperatuuri järgi, põhimaitset andva toiduaine järgi. Supi liigid: 1.)Selged puljongid e. konsomeed. 2.)Püreesupid. 3.)Veloute-supid. 4.)Kreemsupid. 5.)Bisque-supid. 6.)Piimasupid. 7.)Soolakad supid. 8.)Magusad supid. 9.)Rahvuslikud ja regionaalsed supid. 27. Piimasupi valmistamine. Piimasupi täiteks kasutatakse: Köögivilju, makaronitooteid, kala, tangaineid ja nendest valmistatud klimpe. Enne kuumtöötlemist vajavad toorained keetmist, väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ja supp keedetakse lõplikult valmis. Piimasupid maitsestatakse valmistamise lõpus soola ja suhkruga. 28. Buffee- iseteeninduslaud. On olemas külm buffee ja kuum buffee. 29. Kirjelda eestipärst hapukapsasuppi. Pane liha külmaveega keema, riisu vaht. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangu, riivitud porgand ja sibul. Keega nõrgal tulel 1-2 tundi. Veidi enne
küpsetatakse Saslõkk lihast lõigatakse kuubikud, marineeritakse ja grillitakse. Eskalopp valmistatakse fileest või seljatükist 1-1,5 cm paksused viilud, vasardatakse ja praetakse Kanakoivad tehakse kanalihast, paneeritakse või maitsestatakse ja paneeritakse 12) Kirjelda kohupiimatoitude valmistamis, kasutamine Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite, erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasi. Kasutatakse täidisena taignatoodetes ning valmistatakse klimpe ja kastmeid. 13) Kirjelda heleda põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Heleda põhikastme tooraineks on kastme vedelik, nisujahu, rasvaine, heledad puljongid, jahuvõi. 1 liitri heleda põhikastme valmistamiseks võetakse 60g võid või rasvainet, 60g nisujahu, 1,1 liitrit puljongit, koort. 14) C- vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel Aedvilju peab keetma võimalikult vähese veega, metallriividega mitte riivida, tükeldatult võimalikult vähe õhu käes hoida.
säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Süüakse rohkesti aedviljatoite. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul. Kaunis palju tehakse suppe, võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Leivasupid on enamasti soolased, esimese roana lauale antavad. Suurematest lihatükkidest valmistatakse pajapraade, seejuures taisem liha pekitakse suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem maitsestatakse hapukaks. 5 18. sajandi alguses hinnati baltisaksa köögis kõrgelt ka kammkarpe, kuid järgmise sajandi
nõrguma. Kohupiimaklimpide ja kohupiimapallide valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiima hulka lahtiklopitud munad, jahu ja mannat, soola, suhkurt, köömneid v riivitud tsitrusviljade koort. Võidakse lisada ka sulatatud võid. Saadud taignast vormitakse klimbid v pallid. Keedetakse seejärel vähe soolaga maitsestatud vees. Kohupiima kasutamine: külmad ning soojad toidud. Erinevad suupisted, magustoidud, vormiroad. Täidis pannkookidele ja taignatoodetes, valmistatakse ka klimpe ja kastmeid. Vormitoitudes kasutatakse koos köögiviljade, tangainete ja makaronitoodetega, puuviljade ja marjadega. 13. Rasvaine sulatatakse kastmepannil. Selles kuumutatakse nisujahu teralise konsistensini, jahusegu värvuse muutumiseni kollaseks. Jahusegul lastakse jahtuda ja sellele lisatakse pidevalt segades puljong. Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni kuni mullikesed ilmuvad, sealt edasi keedetakse madalal kuumusel 30min sagedamini segades. Valmis kaste kurnatakse
Moes on folkfestivalid ja laulupeod. (2) 4.4 Söök Slovakkia köögi põhikomponendid on piim, kartul ja kapsas. Piima kasutatakse nii värskelt kui hapendatult. Kõige popimad piimatooted on cmar kohupiim, hapukoor, brõnza, lambajuustud. Peamine rahvustoit on brõnzaklimbid praetud pekiga sama popp kui jaapanlaste hulgas sushi, itaallaste hulgas pitsa ja meil 6 kama. Klimpe tehakse kartulijahust, segatakse brõnzaga, valatakse juurde sulapekk ja fetajuust. Hapupiim juurde. Slovaki originaalne alkohoolne jook on vodka borovicka ehk kadakamarjaviin. Samuti on popid slivovica ja grjato piirituse, mee ja sularasva segu, kuumutatakse 60-70°C ja juuakse. (1) 5. Riigikord Slovaki Vabariik parlamentaarne vabariik. Parlament on Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (Národná Rada Slovenskej Republiky), mis valitakse
Aluspind peab olema tugev ja puhas naket halvendavatest osakestest( nt. tolm, sool, värv jne.). Lisaks puhtusele on tähtis ka, et aluspinnal ei oleks teravaid väljaasteid ja et aluspind ei oleks veega küllastunud, tagamaks imamisvõime. Töid võõbaga ei tohi teha madalate temperatuuridega (alla +5) ja ühtlasi tuleks pinda kaitsta sademeta, tugeva tuule ja päikese eest. Segu valmistamisel tuleb jälgida, et segu sisse ei jääks klimpe ja et peale puhta vee ei lisataks muid aineid. Kihte kantakse aluspinnale 2-3 kihipaksusega 2-3 mm olenevalt niiskuse liigist. Ühe kihi kandmisel teisele tuleb jälgida, et ei vigastaks eelnevat ja et kihi paksused ei erineks üksteisest. [1] 2.4. Bituumenmaterjalid Bituumen pakskiht on pahteltatav või pritsitav hüdroisilatsiooni materjal vedelal või poolvedelal (pasta) kujul. Seda on olemas nii ühe- kui ka kahekomponentsena. Vee baasil
10. Millega maitsestatakse püreesuppe? Ei kasutata teravaid maitseaineid. 11. Milliste lisanditega serveeritakse püreesuppe? Kuumtöödeltud köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke, kurtoone. 12. Kuidas valmistatakse veloute-suppe? Veloute-supp = veloute- supipõhi(ehk hele põhikaste) + püreesupp(10-15% supile nimetust andvat toorainet) 13. Millistest toiduainetest valmistatakse piimasuppe? Köögiviljadest, makaronotooted, kala, tangained ja neist valmistatud klimpe. 14. Kuidas valmistatakse piimasuppe jämedatest tangainetest? Keedetakse väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ning supp keedetakse lõplikult valmis. 15. Millistest toiduainetest valmistatakse külmi suppe? Värsked köögiviljjad, keetetud või konserveeritud köögivilju ja teisi toiduaineid(nt keeduvorsti, sinki, keetetud munad ja külma keetetud liha või kala.) 16. Millega maitsestatakse külmi suppe? Soola, suhkruga, muskaat, basiilikut, punet, kurgiohtu jne. 17
6. Kakaopulbri valmistamine 117. Ühes viljalihas 25-50 kakaouba. Kakaopulber taignate, täidiste ja glasuuride valmistamisel. 118. Kakaomass sisaldab 50-54% kakaovõid. Kakaovõid kasutatakse sokolaaditööstuses. 119. Kakaopulber kakaost pressitakse välja kakaovõi, järelejääv kuiv mass on kakaopulber 120. Kakaopulbrit on kahe kvaliteediga: kakaopulber, mis sisaldab 20% kakaovõid/8% kakaovõid. 121. Kakao ei tohi segades klimpe moodustada. Niiskusesisaldus võib olla kuni 9%. 122. Enne taignale, täidisele või kreemile lisamist tuleb kakao sõeluda. 123. Mida vähem kakaopulbris rasva, seda kauem säilib. 124.
sisulisi, vormilisi, funktsionaalseid jm. tunnuseid. Mingi loomuliku aine kogumit tajutakse pigem mitte loogilise süsteemina, mille kõik liikmed leiavad oma koha mingisse tähtsusjärjekorda pandud tunnusetasandite plaanis, vaid kogumina, kus leidub esileküündivaid ja olulisi asju, mis on selgelt "midagi", ja teisi, mis pole eriti "midagi". Folkloor kui süsteem meenutaks selle vaateviisi järgi klimbisuppi, kus leidub mingi hulk suuri tihkeid klimpe, sellest suurem hulk väikesi püdelaid klimpe ja eriti suur hulk prototüüpidest kõrvale jäävat ebamäärast "püreed". Kõik me tunneme nalju nagu: "Meie klassi õpilased jagunevad sportlasteks, tüdrukuteks, punapeadeks ja tuupuriteks." Asjaolude sobival kokkusattumisel võib selline naturaalne rühmitus olla parim ja selgeim rühmitus. Kõnekäändude ja fraaside loomulikke (vormilis-funktsionaalseid) alaliike Võrdlused ja intensiivistused · Rahvapärased võrdlused, mis moodustavad u
28. Kohupiima kasutamine? Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk ja IdaEuroopas, mõnel pool valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi. Kohupiimast tehakse erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid, täidiseks pannkookides, taignatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Vormitoitudes koos köögiviljade, tangainete ja makaronitoodetega, puuviljade ja marjadega. 29. Lehtköögiviljade kasutamine ja 3 rooga? Kasutatakse erinevate salatite valmistamises. Kartulispinatisupp Värviline jõulusalat Viinerijääsalat 30. Mis on risoto? Risotto on traditsiooniline Itaalia riisiroog. Pärit on risoto PõhjaItaaliast, eeskätt Piemonte idaosast ning Lombardia lääneosast, kus laiuvad Itaalia suurimad riisipõllud
suitsu maitset. Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supis. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel
Raguu Hautatud Rinna või labatükk 40g kondiga tük Pilaff Hautatud Rinna ja labatükist 20-30g massiga 13 Kirjelda kohupiimatoitude valmistamist, kasutamine lehekülg 119-123 Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite: erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid. Seda kasutatakse liha ja kalaroogades, pannkookides ja tainatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Kohupiima kasutatakse vormitoitudes koos köögiviljadega, tangainete ja pastatoodetega, puuviljade ja marjadega. Kohupiimajuustu ehk sõira valmistamiseks segatakse kohupiim keeva piima sisse ja kuumutatakse aeglaselt, kuni vadak eraldub. Saadud mass nõrutatakse sõelal, lisatakse sellele või ja kuumutatakse aeglaselt ühtlase massi tekkimiseni. Seejärel lisatakse lahtiklopitud munad ja maitseained- sool ja köömned. Massi kuumutatakse mõni minut ja
ingver 10 Laota gyozo tainas lauale laiali ja tee servad märjaks 11 Pane kaks-kolm teelusikatäit täidist keskele, jälgides, et täidis ei läheks servadele liiga lähedale 12 Murdke servad korvi kujuliseks kokku, nii, et täidis jääks ülevalt näha 13 Auruta kuuma vee kohal 5-10 minutit 14 Aseta klimbid suurele kandikule ja vala kaunistamiseks peale kuiva serrit SERVEERIMINE: Serveerida suurel kandikul, kaunistades kuiva serriga. Iga külaline võtab kandikult klimpe ise. TOIDU NIMETUS Hiinakana köögivilja rullid 1. ports. väljatulek (ml/g) 197g/3g valmist.portsj. arv x (tk) 1 kasumi % 68 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto ühiku hind Koguse hind
Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supis. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel
küljetükk, vasardatud, maitsestatud viiludele asetatakse täidis, keeratakse rulli, seotakse kinni või kinnitatakse tikuga. 13. Kirjelda kohupiimatoitude valmistamist, kasutamine Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite: erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid. Seda kasutatakse liha ja kalaroogades, pannkookides ja tainatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Kohupiima kasutatakse vormitoitudes koos köögiviljadega, tangainete ja pastatoodetega, puuviljade ja marjadega. KEEDETUD KOHUPIIMAROAD Kohupiimajuust ehk sõir valmistamiseks segatakse kohupiim keeva piima sisse ja kuumutatakse aeglaselt, kuni vadak eraldub. Saadud mass nõrutatakse sõelal, lisatakse sellele või ja kuumutatakse ühtlase massi tekkimiseni. Seejärel lisatakse lahtiklopitud munad ja maitseained sool ja köömned
150-250 g suppi. Külmad supid. Kuumal suvepäeval võib püreeritud suppe serveerida ka külmalt. Lisandiks sobivad: röstitud saia- ja leivakuubikud, küpsised, 122 liha- ja kalapallikesed, köögiviljad, kala, mereannid jne. Köögiviljasupid. Nende valmistamiseks kasutatakse erinevaid puljongeid ja erinevaid köögivilju, seeni, tangaineid, tangainetest klimpe, pastatooteid, liha- ja lihasaadusi, kala ja meresaadusi, juustusid. Köögiviljasuppide valmistamine: Vajatakse 50% puljongit ja 50% täitetooraineid. Toorained tükeldatakse ühesuurusteks tükkideks. Värvilised köögiviljad, hapukapsas, tomatikaste tuleb enne supile lisatamist väheses rasvas kuumutada või röstida. Keevale puljongile lisatakse toiduaineid valmimise järjekorras. Kiiremini valmivad toiduained lisatakse hiljem.
annaabi.ee 
