Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kliima". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsüklon, antitsüklon, kõrgrõhuala, päikesepaiste, skandinaavia, assoori, pinnamood, kaldenurk, ilmade, reziim, hoovus, kontinentaalne, kuivem, kõrgrõhualal, front, lörts, rannikualad, õhurõhuKliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · Aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010 mb) 755 mm
temperatuur tõuseb. Atmosfääri ülesanded, tähtsus: * reguleerib maakera soojus- ja niiskusreziimi * kaitseb Maad meteoriitide ja kahjuliku kiirguse eest * hoiab ülekuumenemise eest päeval ja ülejahtumise eest öösel 3.Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maa
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID
kutsuvad esile püsivaid või aastaaegadega muutuvaid õhuvoole - nn. atmosfääri üldise tsirkulatsiooni. See on õhumasside liikumise püsiv süsteem, mille alusel toimub maakeral soojuse ja niiskuse ümberjaotumine. Atmosfääri tsirkulatsioon koos merehoovustega mõjutab tunduvalt maakera kliimat, sellele lisanduvad Päikese aktiivsuse muutused. Sõltuvalt valitsevate tuulte suunast võib mõnedes piirkondades samal laiuskraadil olla tunduvalt soojem või külmem, niiskem või kuivem kliima kui teisal. Troopikas domineerivad idakaartetuuled, s.o.põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Need kannavad mandrite idarannikule palju niiskust ja sademeid. Parasvöötmes on näiteks mandrite läänerannikud nagu Lääne-Euroopa, Kanada läänerannik, Alaska lõunaosa, Lõuna-Tsiili, merelt tuleva õhu mõju all. Seal on aasta keskmine õhutemperatuur oluliselt kõrgem kui samadel laiustel idarannikul Kaug-Idas, Labradori poolsaarel jne.
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappega
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 kilomeetr
*Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse soojendades ümbritsevat õhku. *Advektsioon- e oleva veeauru hulk g 1 kg niiske õhu kohta. Albeedo- isel näol saab aga juurde energiat. Maapinna(tegevpinna) õhumasside horisontaalne liikumine. Pikalaine kiirgus pinna peegeldumise võimet, see arv näitab kui suure osa
Kolmandaks on märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisel ka kõrged mäestikud. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkb seal liikuma pooluste suunas. 30.laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud, et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. PASSAADID - püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. MUSSOON - üsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine.
ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus
Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral Eestis. kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk .6)Eriniiskus- Kliima – antud kohale paljude aastat lõikes iseloomulik ilmastikurežiim, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust ja atmosfääri õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. tsirkulatsioonist. Antud koha iseloomustamisel tuleb vaadelda selles kohas esinevaid ilmastikutüüpe ja –variante koos nende
veeauru rõhu vahe. See näitab, kui kaugel on õhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral küllastusvajak võrdub maksimaalse rõhuga antud temperatuuril. Küllastuse korral küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk.6)Eriniiskus- õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris hoopiski. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumise võimet, see arv näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem
Aurumise all mõeldatakse vee või jää üleminekut gaasilise olekusse so muutumist veeauruks. Looduses aurub vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt ja taimkattelt. Mida kõrgem on temp seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Taimedelt aurab nede peale jäänud vesi ja taime organismi kaudu mullast (transpiratsioon). Välitingimustes mõjutab transpiratsiooni kõige rohkem õhuniiskus, mulla ja õhu temp, tuul ja valgus. Mida suurem on mullaniiskus ja mida kuivem seejuures õhk, seda intensiivsem on transpiratsioon. Peamiseks aurustumise allikaks on merede ja ookeanide pinnad. Sattudes atm veeauru kondenseerub moodustades pilved, udu. Võib kondenseeruda ka miasmaapinnalt nt: kaste, jää, hall. Aurustumist mõõdetakse veekihi mõõtmisel mm-tes. Aurumise intensiivsus = aurustumine/ ajavahemik pikkusega. Potentsiaalne aurumine näitab maksimaalselt aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Potentsiaalse
Küllastuse korral küllastusvajak = 0. Täiesti kuiva õhu korral võrdub küllastusvajakveeauru maksimaalse rõhuga antud temperatuuril - Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk - Eriniiskus s on õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. 26) Õhu niiskuse mõõtmise meetodid - Psühromeeter õhuniiskuse määramise põhiline instrument. Koosneb kuivast termomeetrist, mis näitab õhutemeratuuri ja märjast termomeetrist, mille reservuaari ümber on mässitud valge batistriie, mida niisutatakse destilleeritud veega. Veea auramiseks märja termomeetri reservuaarilt kulub energiat, mis võetakse termomeetri soojusvarudest
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õh
KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvade
kurud, ruhiorud ehk troogid, tsirkusorud. Neelamisvöime- arv, mis näitab missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest, %. Niiske ekvatoriaalne kliima iseloomulik on palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Temp. aastaringselt kõrge, sademeid palju, jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur. Niiske kontinentaalne kliima kliimat kujundavad cP, mP, cA, mT, polaarfont, tsüklonaalne tegevus. Suur aastane temp amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talvel kuivem. Niiske lähistroopiline kliima kliimat kujundavad mT (suvel), cP (talvel). Suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talvel jahedad aga mitte alla 0' Niiske-kuiv troopikakliima kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid. Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000 mm. Temp aastaringselt kõrged 20-30' Nähtav valgus: lainepikkus 380- 760nm. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad Lõuna-Ameerika
maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2.Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3.Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub
· Maa ja Päikese vahelisest kaugusest · Atmosfääri läbipaistvusest · Päikese kõrgusest horisondi kohal. Otsekiirguse vood muutuvad väga suurtes piirides. Neil on selgelt väljenduv ööpäevane ja aastane käik. Albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse, see iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ning niiskem aluspind on, seda rohkem kiirgust neeldub mida heledam ja kuivem, seda rohkem peegeldub. Kiirgusbilanss Kiirgusbilann on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanns tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise õhku ära annab, mille tagajärjel maapind soojeneb ning soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab ning selle tagajärjel ta jahtub
energia tõttu temp tõuseb. Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks). Virmalised helendus kõrg- atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirko
meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon Kliima on atmosfääri seisundite statistiline kogum, mis mõjutab mõne aastakümne jooksul süsteemi ookean-maismaa-atmosfäär" (A. Monin) 1. Iseloomustage lühidalt litosfääri kliimasüsteemi komponendina. Litosfääri reljeef mõjutab õhumasside liikumist (mäestikud jne). Päike soojendab maapinda ja osa kiirgusest
V: Eestit soojendab talvel Atlandi-hoovus. Siber asub mandrilises kliimas, kus on talved külmad ja suved soojad. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. V: Arktilisse kliimavöötmesse jõuab vähe päikest ning kiirgusereziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Srktiline vööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Lähisarktiline vööde hõlmab Islandi loodeserva ning Ida-Euroopa lauskmaa, Skandinaavia ja Koola poolsaare. Siin lumi suveks sulab ja sajab vihma. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. V: Parasvöötme merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Sinna alale jäävad Island, Briti saared Prantsusmaa jms. Üleminekulise kliimaga aladel on suved soojemad ning talved külmemad ja sademeid vähem. Sinna alale jääb Eesti.
Kujuneb kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk – kuum ja niiske. Ekvaatori läheduses. Tõusvad õhuvoolud-madalrõhkkond. Sajab. Antarktiline õhk – lõunanabal – on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond. 10.Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www.emhi.ee). 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Tsüklonite kujunemine saab alguse erinevate õhumasside kokkupuutumisega. Tsükloni võimsus sõltub eelkõige õhumasside temperatuuri erinevustest ja niiskuse hulgast. Mida niiskem on õhumass, seda võimsam tsüklon tekib. (Sügisel kujunevad eriti võimsad tsüklonid, sest terve suvi on vesi aurunud ja õhk muutunud niiskeks,
kõrgrõhkkond, ookean jahtub aeglasemalt ja tekib madalrõhkkond, õhk liigub kõrgemalt madalamale. Mõjutavad inimesi? * põllumajandust · briisid asukoha järgi eristatakse mere ja maa ning mäe ja orubriisi. Öösel on maabriis, päeval on merebriis. Vesi soojeneb soojusmahtuvuse tõttu aeglasemalt. · föön- soe tuul alpides · bora- · tromb Eesti ilm. Eesti ilma kujundab Islandi miinimum madalrõhu tsüklon, talvel pehmem, lörtsisem. Suvel niiske ja jahe. Ka assoori maksimum 1/3 antitsüklon , talvel sademeid vähem, temperatuur madalam (külm), suvel soe, päikest pole. Atmosfärrifrondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
Mõlemal poolkeral on neli kõhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam, umbes 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, 60. laiustel on keskmine õhurõhk jälle madalam ja polaaraladel kõrgem. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud, et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suuremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. 18) Pasaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paiknev
Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad Lõuna-Aasias. Paljuaastase keskmise õhurõhu kaardilt on näha kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk miinimumid ja maksimumid. Neid kokku nimetatakse atmosfääri mõjukeskmeks, sest nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui nende endi pindala. Eestis Islandi miinimum : põhjustab pehme ja sajuse talveilmastiku Assoori maksimum: suvel eriti palavad ja päikesepaistelised ilmad Grööni v Siberi maksimum: pakaselised talveilmad Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, merelisest kliimast mandrilisele. Ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub õhuvoolude suunast.(läänevoolu intensiivsus) Viimastel aastakümnetel on kesk õhutemperatuur tõusnud, tulenevalt globaalsest soojenemisest. Õhumassid, frondid, tsüklonid
tsükloni väljasopistunud ala. 63. Mis asi on KÕRGRÕHU HARI? antsitsükloni väljasopistunud ala. 64. Mis on LÕUNATSÜKLONID? lõunatsükloniteks nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtee laiustele. 65. Mis on KLIIMAT KUJUDAVAD TEGURID? kaugus ekvaatorist kaugus ookeanist (mereline/mussoonne) mere hoovused pinnamood 66. Kuidas satuvad saasteained atmosfääri? inimtegevuse tagajärjel: kütmisel tekkinud suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport, maavarade karjääris kaevandamine [lõhkamised], teedeehitusest tulenev tolm looduslikult teel: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaanipursked, õhku saastavad aerosoolid. 67. Millal on olukord eriti ohtlik? talvel > maapinna lähedal õhu jahtumine, kõrgemal temp
annaabi.ee 
