- Nende metabolism LDL retseptor-vahendatud raja kaudu häirub ja neid haaravad endasse intensiivselt makrofaagid - Modifitseerinud LDL partiklid läbivad kergesti barjääre ja nende tungimine subendoteliaalkihti on paratamatu - OxLDL aterogeensus - Otsene tsütotoksiline toime endoteelirakkudele (kahjustab endoteeli barjäär) - Põhjustab intima-media paksendite arengut ja teket - Vasodilatatsiooni häirimine - Põhjustab monotsüütide kleepumist endoteelile, soodestab nende migratsiooni subendoteliaalkihti ja muundumist makrofaagideks, makrofaagidest vahtrakkude tekke soodustamine - Veresoonte silelihasrakkude proliferatsioon ja intimasse migratsiooni soodustamine - Initsieerib ateroomis põletiku - oxLDL agregaatidel on otsene naastude põhisüdamike teket soodustav toime - Soodustab aterosklerootiliste naastude rebenemist, põhjustab trombotsüütide kleepumist endoteelile ja soodustab trombogeneesi
epidermidis'es. Mutatsioonid selles lookused takistavad biofilmi moodustumist, lõhkudes rakkude agregaadid. Adhesiooni faas sõltub nii meditsiinilise polümeeri füüsikalis-keemilistest omadustest kui ka bakteriraku pinna omadustest. Näiteks materjali hüdrofoobsus ja elektrostaatiline laeng mõjutavad polümeeri ja bakteriraku pinna vastastikust toimet. On leitud mitmeid tähtsaid valke, mis on olulised stafülokokkidel biofilmi moodustamiseks. S. epidermidis'e kleepumist polüstüreenile vahendab peamine autolüsiin, AtlE. AtlE mutant ei suuda moodustada biofilme polüstüreenile, kuid saab seonduda klaaspindadele. See valk vahendab ka seondumist vitronektiinile, peremehe ekstratsellulaarse maatriksi komponendile. Bakteriraku pinnal on palju spetsiifilisi retseptoreid, adhesiine, mis soenduvad peremehe molekulidega. Paljud nendest kuuluvad MSCRAMMs (microbial surface components that recognize adhesive matrix molecules) valkude perekonda.
Kromosoom on mitoosi ajal kondenseerunud kromatiin (valkudega pakitud kromatiin). Kromosoome saab uurida ainult paljunevates, mitootilistes rakkudes. Eukromatiini diferentsiaalvärvimiseks kasutatakse Q, G ja R vöötide meetodit. Tumedad vöödid on tugevamalt kokku pakitud kromatiin. Prometafaasis 300-400. 11. Iseloomusta telomeere ja nimeta nende 3 olulist funktsiooni? Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: - takistavad kromosoomide otste kleepumist - abistavad DNA molekulide otste replikatsioonis - kaitsevad DNA molekulide otsi ensümaatilise lagundamise eest DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. 12. Teadaolev geenide ja valkude arv inimesel? Millistest protsessidest tuleneb inimese keerukus molekulaarsel tasandil?
katete kruntimisel. Emulsioonis sisalduv vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Kruntimiseks kasutatav emulsioon ei tohi koguneda krunditaval pinnal nn lompidesse. Sellise olukorra ilmnemisel tuleb emulsioon harjaga taas laiali ajada. Vältimaks pehmematest baasbituumenitest 7 emulsioonidega kaasnevat veoautode rataste külge kleepumist, võib kasutada sitkematest baasbituumenitest valmistatud emulsioone. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Killustikaluse puhul võib kruntida paigaldatava katte servade alla jäävat pinda kui kattekihi paigaldamise ajal hakkavad kihid teineteise suhtes ,,libisema" ja paigalduse käigus tekivad praod.
suurusega fileede viilutamiseks. Viilutusnoad on tüüpiliselt pika teraga (20 36 cm) ja kitsapoolsed. Noaots võib olla ümar, terav, sirge või kombineeritud, noa tera aga võib olla sile, saehambuline või kombineeritud Lõhenuga sobib ülihästi ka suuremate kalafileede viilutamiseks sel juhul, kui soovite saada õhukesi ja ühetasaseid viilusid. Enamikel lõhenugadel on mõlemale küljele lihvitud ovaalsed õnarused millesse jääv õhk takistab viilu kleepumist noa külge. Sama meetodit on kasutatud ka mõningate pehmete, rasvaste juustude lõikamiseks mõeldud nugade valmistamisel. Leivanuga ja kondiitrinuga on pikad (18 35 cm), kitsapoolsed, kuid lainelise servaga noad, millega nii taigna tükeldamine, koogipõhjade eraldamine kui ka leiva lõikamine sujuvad suurema vaevata. Ka lainelise või saehambulise servaga nuga muutub intensiivse kasutamise käigus pikapeale nüriks
Külmades segurisegudes ja höövlisegudes võib kivimi ja naftabituumeni nakke parandamiseks kasutada pindaktiivseid aineid 0.5...1.5% bituumeni massist. Segurisegu valmistatakse sund- või vabasegamisega seguris. Emulsiooniga segud valmistatakse vaid sundsegamisega seguris. Vedela naftabituumeniga segurisegu võib ladustada kuni 6 kuud, põlevkivibituumeniga segurisegu kuni 4 kuud. Ladustamiseks tuleb segu jahutada kuni 30ºC-ni. Kleepumist aitab vältida segu töötlemine raudkloriidi vesilahusega koguses 2.5...3.5% segu massist. Ladustatavat mustsegu hoitakse katuse all. Mustkate tuleb pärast formeerumist ühekordselt pinnata. 26. Kirjelda mustsegu valmistusviise? Seguri mustsegud segatakse soojalt või külmalt statsionaarses või liikurseguris ja on paigaldatavad ka külmalt. Mustsegude sideainena kasutatakse vedelaid naftabituumeneid või põlevkivibituumeneid või bituumenemulsioone.
mille vältel ravimi kontsentratsioon ületab minimaalse toimeks vajaliku kontsentratsiooni. Teisalt kestab mitmete ravimite toime kauem kui poolväärtusaja määratlus eeldaks. See on tingitud asjaolust, et ravimi toimeaeg ei sõltu ainult elimineerumisest, vaid ka ravimi toime kestusest. Näiteks aspiriini poolväärtusaeg vereringes on mõni tund, tema toime vere hüübimisele kestab mitmeid päevi, sest aspiriin takistab erütrotsüütide agregatsiooni (kokku kleepumist) kogu nende elutsükli vältel. Reeglina ravimi eliminatsioon järgib reeglit mida kõrgem on kontsentratsioon veres, seda rohkem elimineerub ühes ajaühikus. Vahel võib aga metabolisatsiooniprotsess küllastuda ja eliminatsioon püsib ühtlasel tasemel ning ei sõltu aine kontsentratsioonist veres. Näiteks alkohol elimineerub konstantse kiirusega sõltumata vereringes olevast alkoholi kogusest. Farmakokineetika ravimi korduval manustamisel
heeringast, hiidlestast jt. Tänapäeva toit on liigselt küllastatud rasva (loomne rasv) ja omega-6 rasvhapete (päevalilleõli, maisi- ja sojaõli ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade liha) rikas, mis soodustab paljusid haigusi. Asendamatud rasvhapped muudetakse keharakkudes paljudeks koehormoonideks, nende kasulikkus on seotud just prostaglandiinidega, millest mõned on meie tervise seisukohast väga olulised, vältides trrombotsüütide ehk vereliistakute kleepumist, parandades vereringet ja vähendades põletikke. Head on ka monoküllastamata rasvhapped, mille esindajaks on omega-9 ehk oleiinhape, mida leidub oliivi- ja mandliõlis. Oliiviõli sisaldab lisaks oleiinhappele ka antioksüdante. Seda õli väärtustatakse eeskätt tema soodsa toime tõttu südame-veresoonkonnale. Osad rasvad on saadud toiduõlide tööstuslikul muutmisel (hüdrogeenimisel) tahkeks, need on nn. hüdrogeenitud rasvad
1. Kokillvalu (permanent mould casting) metallvorm on kas lahtivõetamatu või avatav mis valmistatakse malmist või tööriistaterasest. Gaaside läbilaskmiseks on kokill lahutuspinnal 0,2-0,5mm läbimõõduga õhutuskanalid. Eelised võrreldes liivvormvaluga: a. Vormi ettekuumutamine ja tööpindande katmine kattega väldib valandi kiiret jahtumist ja suurendab kokill püsivust. b. Tööpindade katted (värv) väldib valandi kleepumist vormi pindadele. c. Valandi kiire jahtumise tagab peeneteraline struktuur. d. Kokillil praktiliselt puudub järele andvus (ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid – suured jääkpinnad ja pragunemine) e. Vormi korduvkasutatavus (ühes kokillist võib teha kuni 1000 terase, kuni 10000 malmi ja kuni 250000 alumiiniumsulamist valandit) f. Suur täpsus ja pinnasiledus g. Valandi peeneteraline struktuur h
algosa. Rakukihtide arv varieerub, sõltuvalt organi seina väljavenitatusest. Mitmekihiline prismaatiline epiteel mitmekihiline epiteel, pealmise kihi rakud on prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras. Basaalmembraan koosneb basaalkihist(kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3 3.loeng A. Arend Rakukontaktid Rakke hoiavad koos: · Glükoproteiinid glükogaalüksis põhjustavad naaberrakkude kleepumist · Interdigitatsioonid Rakukontaktid tiheliidused, ankurliidused ja aukliidused Tiheliidus suleb tihedalt naaberrakkude vahelise ruumi, ka väikestele molekulidele, kuna peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt. Ankurliidus seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud. · Desmosoomid rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad (intermediaarsed filamendid) · Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon.
Äike 73 Ülekoormus 18 Hooldamata kontaktühendus 23 Selgitamata põhjus 30 Tulekahju 7 Pealesõidud 6 Tabel 3.4 alusel koostasin joonise 3.6. Joonis 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud madalpinge rikete põhjuste jaotus Rikke põhjuse Jäide all mõistetakse külmunud lume, lörtsi kleepumist liinide, isolaatorite, traaversite, elektripostide külge. Jäite raskuse all on oluliselt suurem tõenäosus, et liinid katkevad. Samuti langevad jäite raskuse all puud suurema tõenäosusega liinidele (joonis 3.7). Joonis 3.. Näide jäitest keskpinge elektripaigaldistel (foto: Ilmar Saabas [3]) Rikke põhjuse Linnud ja loomad all mõistetakse olukorda, kus elusolendid jäävad oma kehaga kahe faasi või faasi ja neutraali vahele, tekitades lühise. Samuti esineb üle Saare- ja Hiiumaa
Struktuurilt on kromosoomid väga tihedalt kokku pakitud. DNA on ümber histoonide tugevalt keerdunud, superspiralisatsioon. 47. Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel? Tsentromeerid – võimaldavad kääviniitidel kromosoomi külge haakuda ja neid tirida jagunemisel. Telomeerid - Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist ning võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. Suunalt 5’ otsast 3’ suunas. Ensüümid: DNA polümeraas, RNA polümeraas ja revertraas e. pöördtranskriptaas. 49. DNA replikatsiooni kolm mudelit – konservatiivne, dispersiivne ja semikonservatiivne.
Regulaatorgeenid- kontrollivad struktuurgeenide aktiivsust ja avaldumist Kromosoom- pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kormosoomid paiknevad rakutuumas ja koosnevad DNAst. DNA on seotud struktuursete valkudega(histoonid) ja regulatoorsete valkudega(transkriptsioonifaktorid, replikatsioonivalgud). Sisaldab 3 funktsionaalset elementi: replikatsiooni origin-punktid, tsentromeer, telomeersed järjestused. Telomeerid- takistavad kromosoomide otste kleepumist, abistavad DNA molekulide otste replikatsioonis, kaitsevad DNA molekulid otsi ensümaatilise lagundamise eest. Somaatilistes rakkudes 500-3000 tandeemset kordust. Sugurakkudes pikendavad telomeraasid telomeere. Lookus- kindlas kohas, kindlas kromosoomis olev konkreetne nukleotiidne järjestus ehk kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub Alleel- geenide esinemine teisendite kujul ehk geeni teatud vorm, eri alleelidel on erinev nukleotiidne koostis
molekul mitu kromosoomi, pluss kõiki kromosoomi komplekte on enamasti kaks. DNAs on palju korduvjärjestusi, suur osa DNAst ei ole kodeeriv. 47. Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel? Tsentromeer hoiab koos kahte kromatiidi kromosoomis, kinnituskoht on kinetohooridele (kääviniidid). Telomeerid: · Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaasi poolt · Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist · Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist ilma, et DNA molekulid kaotaksid otstest geneetilist materjali. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. Sünteesitakse 5'otsast 3' otsa suunas. DNA polümeraas DNA ahelale komplementaarse ahela, vajab sünteesil praimerit, milleks on lühike DNA või RNA ahel, mis on paardunud matriitsahelaga.
(tugevalt happelised). Nukleosoom - kromatiidist moodustunud srtuktuurne alaüksus 47)Mis funktsioon on eukarüoodi kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Metafaasi kromosoomis on tsentromeeri ala jälgitav kokkusurutud piirkonnana. Telomeeridel 3 põhilist funkts. *takistavad DNA molekulide otse lagundamist nukleaaside poolt *takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist *võimaldavad lineaardete DNA molekulide otse replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. 48)Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. Sünteesi suund on 5'->3' suunas Läbiviivad ensüümid:*DNA polümeraas*RNA polümeraas*pöördtranskrptaas ehk revertaas. 49)DNA replikatsiooni 3 mudelit:konservatiivne, dispersiivne ja semikonservatiivne.Milline leidis eksperimentaalselt kinnitust?
Sama raku kromosoomidel on täpselt ühesugune tsentromeeri järjestus; seega ei mõjuta ühe kromosoomi CEN regiooni asendamine teise omaga rakkude normaalset jagunemist. (+ tsentromeeri piirkonnale seonduvad mitoosi kääviniidid, mis aitavad kromosoome anafaasis raku erinevatele poolustele edasi vedada.) Telomeerid paiknevad kromosoomi otstes ja on eeskätt olulised geneetilise info kaitsmiseks. 1) Kaitsevad DNA otsa. 2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist (võivad tekkida probleemid kromosoomide normaalsel jaotumisel tütarrakkudesse). 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist ilma et molekulid otstest geneetilist materjali kaotaks. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA ahel kasvab 5'3' suunas. Matriitsina käituvad mõlemad DNA ahelad; tulemusena saadakse kaksikheeliksid, millest kummaski on üks uus ja üks vana ahel.
Kui tsentromeer puudub, siis on rakkude normaalne jagunemine häiritud. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid (anafaasis). Metafaasi kromosoomis on tsentromeeri ala jälgitav kokkusurutud piirkonnana. Erinevate kromosoomide tsentromeeri regioonid – CEN regioonid on konserveerunud. Telomeeridel on 3 funktsiooni: takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt; takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist; võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otse replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA ahel kasvab 5’3’ suunas. Sünteesitavasse DNA ahelasse lülituvad nukleotiidi, mille lämmastikalused on komplementaarsed matriitsahela nukleotiidide lämmastikalusega. Ensüümid: DNA polümeraas – sünteesib DNA ahela
· Tsentromeeride on kääviniitide kinnitumiskohad. Erinevate kromosoomide tsentromeeri regioonid CEN regioonid on konserveerunud. Nendele regioonidele kinnituvad valgud, mis võimaldavad omakorda kääviniitide kinnitumist. · Telomeeride funktsioonid: Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. · Nukleiinhappeid sünteesitakse 5' -> 3' suunas. Fosfodiesterside moodustub ahela viimase nukleotiidi 3'-OH rühma ja lisanduva nukleotiidi 5' süsinikuga seotud fosfaadi vahele.
Histoonid on DNAga kompleksseerunud, moodudtades kromatiinist struktuurseid alaüksuseid nukleosoome. 47. Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel? Anafaasis kinnituvad tsentromeeridele kääviniidid. Metafaasi kromosoomis on tsentromeeri ala jälgitav kokkusurutud piirkonnana. Telomeeridel 3 põhilist funktsiooni: 1) Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. 2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. Nukleiinhappe ahel kasvab 5'->3' suunas. Nukleiinhapete sünteesi läbiviivad polümeraasid: 1) DNA polümeraas ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Toimub replikatsioon. Vajab praimerit.
Mikrozooplankton (20-200 mikromeetrit, sinna kuuluvad algloomad) herbivoorid, kes toituvad väiksemast fütoplanktonist, kuid ka bakteritest. Kõik need organismid asetsevad kindlas ruumis. Bakterite vaheline kaugus on ca 100 mikronit ehk 200 kehapikkuse kaugusel (inimesed selles võrdluses 1,5km kaugusel). Mikroorganismid ei ole ühtlaselt jagunenud. Kinnituvad vetikatele, kasutavad nende lima (vähendavad limakihi paksust) ning takistavad vetikate üksteise külge kleepumist. Kui aga protistid vetikatele kinnituvad, siis see neile ei meeldi, sest nemad ei söö ainult lima, vaid ka vetikat ennast. Kinnitunud mikroorganism ei suuda end enam lahti rebida. Bakterid kasvavad, paljunevad väga kiiresti (rekord iga 10 minuti järel). Looduses 1 kord ööpäevas. Kasv ekspotentsiaalne. Bakterite kasvu mõõdetakse: 1) merevette lisatakse tümidiini ja vaadatakse tema sisenemist DNAsse. Midagi, midagi
Sellega eralduvad ja eristuvad eukatüootses kromosoomis superspiraliseerunud domeenid ehk lingud. Iga ling sisaldab 30 000 – 100 000 aluspaari. 47. Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel? TELOMEERID – kromosoomiotstes asuvad kordusjärjestused. 1. Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt – kaitsevad lineaarse DNA lõppe 2. Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist – takistavad DNA otste ühinemist 3. Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid otstest geneetilist materjali – Võimaldavad replikatsiooni, ilma, et toimuks DNA kadu. TSENTROMEERID - Tsentromeeri piirkonnas on DNA eriti tugevalt kondenseerunud Tsentromeeridele kinnituvad mikrotuubulitest koosnevad kääviniidid, mis võimaldavad tütarkromatiididel anafaasis liikuda raku vastaspoolustele. 48
Eemaldatakse kahe lüpsi vahepeal arenenud mikroorganismid. · Eemaldada torustikust vesi · Pärast lüpsi eemaldada lüpsisüsteemist piimajäägid, loputada leige 20..40 oC veega. Kuuma veega kleepuvad piimajäägid lüpsiseadme sisepindadele · Pesta 60...80 oC pesuaine lahusega. Vaheldumisi aluselist ja happelist pesuvahendit. Soovitatav ringlemisaeg 10...20 min. pesulahuse temperatuuri tõstmine vähendab vee karedust ja saaste kleepumist pindadele. Pesulahuse temperatuur ei tohi ringluse käigus langeda alla 40 oC. · Loputada veega pesuaine jääkide eemaldamiseks. · Kuivatada lüpsiseadme piimaliin, lastes läbi torustiku käsn-korgi. Kuivadel pindadel on kahe lüpsi vahepeal bakterite areng pidurdunud. 44. Piimajõudlust mõjutavad tegurid · Genotüüp ja tunnuste päritavus · Genotüüp ja keskkonna sobivus · Söödad ja söötmine
19). Sellised pinnatud treitera plaatide tööiga on kuni kolm korda suurem kui katmata plaatidel. Ka on pinnatud plaatidega freeside tööiga süsinikteraste freesimisel tunduvalt suurem (2- 3,5 korda) kui pindamata plaadidega freesidel. On leitud, TiC pinne vähendab lõikejõudu 10-20%, mistõttu mehaaniline koormus pinnale väheneb. See on tingitud sellest, et töödeldava detaili ja pinna vahele on kaitsebarjäär, mis takistab laastu kleepumist (adhesiooni). TiN ja Ti(C,N) pinne on 40 suurema kulumiskindlusega kui TiC pinne. Ta on ka paksem kuQL P. Tänu hõõrdejõu vähenemisel eraldub ka soojust lõikamisel vähem ja töödeldav pind on siledam. Praktika on näidanud, et kombineertud pinnete kasutamisel tõuseb treiterade tööiga kuni 5 korda. Samuti võimaldab pinne kasutada suuremaid lõikekiirusi.
1. Mehaaniline faas: jämefilter eraldab tahke osa vedelast, tsenrifugaalpumppurusti purustab tahked osad ja pumpab heitvee läbi filtri paisupaaki, 2. Aereerimise faas: reovesi pumbatakse survepaaki, sealt töövedelikuna ejektorisse, imeb õhku sisse, org ained lagunduvad süsihappegaasiks ja mitteorgaaniliseks aineks 3.Keemiline töötlemise ja separeerimise faas: õhuga küllastunud heitvesi läheb selituspaaki, sinna lisatakse flokulenti, (kemikaal, mis soodustab hõljuvate ainete kleepumist õhumullikeste ja üksteise külge, tekivad helbed) vahukiht eemaldatakse mudakogujasse, vesi koguneb puhastatud vee mahutisse, sealt üle parda Ventilatsiooni, küttesüsteem : Toime põhimõtte järgi: loomulik- (deflektorite, ejektorid abil) ja sundventilatsioon Õhu liikumise suuna järgi: puhk-, tõmbe-, kombineeritud Otstarbe järgi: üldventilatsioon: (elu-, teenistuslike-,meditsiiniliste-, kambüüsi) ja spetsventsüsteem: MKO, akuruumid, tankerite lastipumbaruumid , 39
Sümptomid: Sünnijärgselt rasked ja korduvad kopsupõletikud, kõrvapõletikud, peritoniidid jne. Standardravi – luuüdi transplantatsioon. Vere hüübimine: Vallandajaks on veresoone seina (endoteeli) kahjustus ning koefaktori (tissue factor) jt ECMi komponentide (kollageen) kokkupuude verega. See vallandab hüübimiskaskaadi, mis lõppeb trombotsüütidest ja fibrinogeenist koosneva trombi kleepumisega kahjustatud kohale. Integriinid vahendavad trombotsüütide kleepumist kollageenile ja fibrinogeenile ja omavahel. Tromboos: Veresoone ummistus, mis on põhjustatud vere hüübimisest veresoone siseselt. Tekkiv tromb blokeerib verevoolu ja antud koe verevarustuse. Tähtsamad komplikatsioonid: müokardi infarkt, aju infarkt. On Eestis vastavalt esimene ja teine surma põhjus. Spetsiifilise integriini αIIbβ3 blokeerimine on andnud väga häid tulemusi tromboosi profülaktikas, aga tänu ohtlikele kõrvaltoimetele (veritsus), hetkel praktikas ei kasutata.
Katsetes S. cerevisiae CEN regioonidega on näidatud, et ühe kromosoomi CEN regiooni asendamine teise kromosoomi CEN regiooniga ei mõjuta rakkude normaalset jagunemist. 4 Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: 1) Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. 2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub nii liigiti kui ka liigisiselt sõltuvalt kromosoomist ja ka rakutüübist
Regioonid I ja III on lühikesed konserveerunud alad, mis piiritlevad regiooni II. Neile seonduvad spetsiifilised valgud, võimaldades kääviniitide kinnitumist tsentromeeridele. Regioon II on ~90 aluspaari pikkune, väga A-T-rikas järjestus (A:T sisaldus >90%). Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: 1) Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. 2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Kuigi liigiti need järjestused mõnevõrra varieeruvad, on leitud konserveerunud motiivid järjestusega 5'-T1-4A0-1G1-8-3'. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub
Regioonid I ja III on lühikesed konserveerunud alad, mis piiritlevad regiooni II. Neile seonduvad spetsiifilised valgud, võimaldades kääviniitide kinnitumist tsentromeeridele. Regioon II on ~90 aluspaari pikkune, väga A-T-rikas järjestus (A:T sisaldus >90%). Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: 1) Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaaside poolt. 2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Kuigi liigiti need järjestused mõnevõrra varieeruvad, on leitud konserveerunud motiivid järjestusega 5'-T1-4A0-1G1-8-3'. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub
kriitilise languse ja sellest tulenevalt hapnikuvaeguse (hüpoksia), millele järgneb perifeersete kudede ainevahetuse häirumine. Hüpoksia viib ainevahetuse anaeroobsesse seisundisse, milles tekivad happelised lõppsaadused (nt piimhape) ja selle tõttu atsidoos. Tulemuseks on veresoonte lõtvumine (vasodilatatsioon) šoki dekompensatsioonifaasis. Südame minutimahu vähenemine soodustab kapillaarides punaste vereliblede (erütrotsüütide) kleepumist. See tekitab paksu vere efekti. Peale selle intensiivistuvad mitmesugused verehüübimist soodustavad faktorid (tekib hüperkoagulatsioon) ning tõuseb vereliblede kokkukleepumine (trombotsüütide agregatsioon) perifeersetes veresoontes. Seda nimetatakse dissemineeritud intravaskulaarseks koagulatsiooniks (DIK), millest tekkivad trombid võivad põhjustada mitme elundi infarkti. Vere hüübimisfaktorite ja trombotsüütide talitluse häiretest tekivad kudede veritsused, mida
annaabi.ee 
