välja jõuan siis seal on palju parkivaid autosi mis võivad mulle otsa sõita või otsa tagurdada juhul kui juhid mind tähele ei pane. Edasi lähen ma trolli peale kus mul ohtu pole. Pärast trollist maha minekut tehnika peatuses ma lähen otse üle auto tee kus on vägagi ohtlik. Kui kooli ette jõuan siis tulen ka üle tee sealt kust jumal juhatab mitte sebrast. Koolis A-korpuses on trepid väga järsud. Ma oleks peaaegu üks kord sealt alla kukkund. D-korpuses on trepid katki ja lagunend. Klassiruumides on valgustus väga halb ja paljudes klassi ruumides on külm. Tagasi koju on sama tee.
Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db Õues: 90 db Seisvas trammis: 85 db Vilistamine: 112 db Sissepuhumine 160 db Foon: 80-90 db Järeldus: Valgustatus: Arvestades, et normaalne valgustatus peaks olema 300-800 luksi, seda siis klassiruumides, stendidel jne. ehk kohtades, kus vaja midagi lugeda, kirjutada jne., oli õppehoones vajalik valgustatuse tase olemas ainult klassis, stendidel ja muudes kohtades oli valgustatus tuge- valt alla vajaliku, eriti esimes korruse stendil kus oli ainult 30 lux. Seega, kui ei taheta õpilaste silmi rohkem rikkuda, peaks kiiremas korras paigaldama parema valgustuse. Müra tase: Inimesele on kahjulik müra alates 120 db, normaalne on kusagil 80 db ringis või alla
olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Palju rohkem võiks olla kehalise kasvatuse tunde. Sellel koolil oleks oma täismõõdus spordiväljak ja jõusaal. Spordiväljak võiks olla kohe katuse all, et me saaksime seal sportida aasta läbi. Sügisel ja kevadel, kui ilmad on soojad ja ilusad peaksid kõik tunnid toimuma õues. Õpetajad saaksid siis oma tunnid põnevamalt läbi viia. Ilusate ilmadega ei ole kellelgi tuju klassiruumides passida. Õpilastele antakse rohkem praktilisi töid, kus nad käivad õues ringi ja täidavad töölehti. Ühes õiges koolis ei peaks kõige tähtsam olema õppimine. Nii tüütu on, kui iga õpetaja arvab, et ilma tema õppeaineta kuivaks Keila jõgi ja jäätuks Läänemeri. Rohkem rõhku on pandud õpilaste heaolule ja suhtlemisele, mis teeks ka koolis käimise nauditavamaks.
Kui varased koolivormid olid sarnanenud mujal Nõukogude Liidus kantutega, siis nüüd eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide koolilastest. Kohustuslik kooliharidus oli algul kuus klassi, mis hiljem muutus järkjärgult üheteist klassiliseks. Maalapsed kes elasid koolidest kaugel elasid internaadis ja ka nemad pidid algus aastatel kaasa võtma nädalase toiduportsu. Hiljem hakati koolis toitustlustama. Õppimine toimus tihti klassiruumides kus olid koos kaks klassi. Õppepingid olid musta värvi, üles tõstetavate klappidega. Laual olid tindipotid, kuhu kasteti sulg ja kirjutati. Klassi ees oli suur musta värvi puidust tahvel. Õppeained olid sarnased praegustega, aga veidi pealiskaudsemad. Vahetundidel jalutati paarikaupa mööda koridori. Tihti olid vanad mõisahooned ümber ehitatud koolimajadeks, kus olid säilinud keerdtrepid, võlvlaed ja aulates ümmargused tugisambad ornamentide ja kujutistega.
...................... 14 11. BILANSS.......................................................................................................... 15 LISAD.................................................................................................................... 16 Lisa 1. Turundusplaan järgnevaks poolaastaks..................................................16 1. ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE Minu poolt pakutav teenus on õpiabi kooliõpilastele. Teenust pakume Rakvere Reaalgümnaasiumi klassiruumides, kus on vajalikud tarbed õpetamiseks. Ühe klassiruumi rent on 5 eurot tunnis. Me pakume grupitunde kahele kuni kuuele inimesele. Üks õpiabi tund ühele õpilasele maksab 6 eurot. Õpiabi tunnid toimuvad tavaliselt peale koolitunde, vajadusel võime anda tunde ka õpilaste soovitud ajal. Soovi korral võime ka nende kodus tunde pidada. Küsitlusest selgus, et huvi õpiabiteenuse vastu on suur, kuid teenusepakkujaid on väga vähe.
Keemia klassiruumis ei ole võimalik korralikult tööd teha ilma, et saaks seljavalu või läheks rüht paigast. Ma tean, et taburetid võtavad vähe ruumi, aga need ei ole sobilikud õpilasele. Lisaks on ümarlaual ülimalt vähe ruumi, isegi vähem kui on üksiklaudadel. Eriti ebamugav on siis kui peab jagama lauda veel nelja inimesega. B-korpuse klassiruumid on tõeliselt väikesed, väga halvasti mahub sinna ära 20-24 üksiklauda. Võibolla on võimalik negatiivseid külgi klassiruumides parandada. Kuna üksiklaudadest oli ülevalpool palju juttu, siis võiks vahetada välja suuremates klassides need kaheste laudade vastu. Füüsika klassis võiks ka valge markeri tahvli tavalise kriidi tahvli vastu välja vahetada, siis oleks seda kergem puhastada. Keemia klassis sooviks istuda toolidel, mis toestavad selga. Ehk leidub kusagil kitsamaid toole koos seljatoega. Lähte Ühisgümnaasiumi klassiruumidel on kokku palju plusse ja miinuseid, aga miinused
usulisest taustast. Kõik lapsed saavad tasuta hariduse ehk tasuta õppevahendid, koolitoit, tervisehoid, hambaravi ning transport kodu ja kooli vahel. Igal õpilasel on õigus kohale lähikoolis, kui aga vanemad otsustavad panna lapse kuhugi mujale, siis peavad nad ise lapse kulud kinni maksma.1 Soomes õppivad õpilased veedavad vähem aega koolis. Kui Soomet hakata võrdlema teiste arenenud riikidega siis on just Soome õpilased need, kes veedavad vähem aega klassiruumides. 2 15- 20 minutilised vahetunnid, mis enamasti toimuvad väljas, annavad võimalust liigutada oma lihaseid või hingata väljas värsket õhku. “OECD raporti kohaselt on soome õpilastel kõige vähem kodutööd maailmas – alla poole tunni ööpäevas3“. Koolipäev algab tavaliselt kella 9:00 ja kella 9:45 vahel. Koolipäev kestab kuni kahe või kolmeni. Päevad on erinevad ja pidevalt muutuvad, kuid koolipäevas on enamasti 3-4 75- minutilist tundi koos mitme suure pausiga vahepeal
või avatakse ning ehtiatakse üles täiesti uus restoran. Uue restorani avamise hinnad algavad umbes 300,00 dollarist, mille juurde tuleb kindalsti arvestada ka esialgsed alustamistasud. Frantsiisi taotlejatele viiakse läbi koolitus, mis on suureks abiks, et saada ise seisvalt hakkama frantsiisi juhtimisega. Üldiselt kestab koolitus 8 nädalat, olenevalt mineviku töökogemuste, oskuste ja teadmiste olemasolust. Koolitus toimub nii klassiruumides kui ka praktikas. Samuti on olemas rahvusvahelised konsultatsioonikeskused, kuhu alati saab oma küsimustega pöörduda. Esimese kahe nädala jooksul kui avatakse frantsiisiettevõte on ettevõtjal olemas tugiisik, kes aitab kohaneda uue olukorraga. Mina arvan, et pitsarestorani Eestisse toomine oleks hea ja edukas idee just sellepärast, sest meil ei ole ühtegi pitsarestorani, mis oleks ka edukas ning tõeliselt populaarne inimeste seas
500 400 LED-pirnid Säästupirnid Eurot 300 Hõõglambid 200 100 0 500 h 1000 h 2000 h 5000 h Katsetused LED-lampidega klassiruumis v Klassi valgustus mõjutab õpilaste õppeedukust. v Klassiruumides on ette nähtud valgustustase 300 luksi, mõnedes ainekabinettides 500 luksi. v Praegu on klassiruumis 28 58W T8 madalrõhu luminofoorlampi. v Asendada saaks need 25W LED-lampidega. v Aastane kulu T8 lampidega oleks 489,83 eurot. v Aastane kulu LED-lampidega oleks 248,55 eurot. Valgustusele kuluva hinna kujunemine erinevat tüüpi lampe kasutades Hinna kujunemine erinevat tüüpi lampe kasutades 900 800
Leian, et meie noored võiksid olla võimekamad, kui tähelepanu ei läheks õpilastelt kui inimestelt pigem peadekauplemisele, selle subjektiivse tabeli teenimisele, mis on siin riigis ühtaegu reklaamiartikkel ja võimusertifikaat. Üpris mugavalt tulevad loorberid, millel puhkavad edetabelis kõrgel kohal olevate koolide juhid, samas kui süsteemis endas on vigu. Ei muuda ju SmartBoardid (interaktiivsed puutetundlikud tahvlid -- Toim.) ja sülearvutid klassiruumides tundide ülesehitust vähem nõukogudeaegseks. Jätkuvalt on tunnis põhirõhk õpetaja monoloogil, millest mõnel õpilasel on küll suur kasu, kuid mida kuulates mõni teine magab või tegeleb mõistmise ja mõtestamise asemel konspekti pähe õppimisega. Osalt on olukorras süüdi täistopitud õppekava, sest materjali maht piirab õpetaja võimalust tunnis teemadega eksperimenteerida ja õpilastega vestelda.
Lisaks hoonele tuleb lahendada tervikuna vajalikud väikevormid, spordirajatised, haljastus, välisvalgustus ja piirded. Rekreatsiooniruumina tuleb käsitleda lisaks siseruumidele ka välisruumi. Ehitusakustika Erilist tähelepanu tuleb pöörata Ehitusakustikale. Projekt peab vastama standardile EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Sealhulgas: Välispiirded (sh aknad) peavad tagama kaitse välismüra eest. Välismüra (liiklusmüra) tase, mõõdetuna tipptunnil, ei tohi klassiruumides ületada standardiga lubatud 35dB. Aluspõrandate konstruktsioon peab tagama vähima lubatud löögimüra taseme klassiruumide vahel. Standardi kohaselt ei või löögimüra indeks ületada 63dB. Klassiruumide vaheseinad ja vahelaed peavad tagama vähemalt standardijärgse õhumüra isolatsiooni taseme. Vastavalt Standardile on lubatud tavaklassiruumide vahel 55dB ja muusikaklassis 60dB. Ruume läbivad torustikud ei tohi seda näitajat
See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist. Tänaseni on Eesti koolidesse toonud erinevaid kultuure endise Nõukogude Liidu liikmesriikide rahvaste järeltulijad (venelased, ukrainlased jne.), kuid kaugel pole aeg, mil klassiruumides võib kohata Euroopa Liidu erinevatest liikmesriikidest tulnud lapsi. Vastavalt Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu direktiivile 77/468, peab liikmesriigimaad tagama tööjõu vaba liikumise korras saabunud tööliste lastele hariduse asukohamaal. Mitmekultuuriline haridus toob endaga kaasa suuri muudatusi haridussüsteemis- tähelepanu tuleb pöörata riigikeele õppele, õpetajate (täiend-) koolitustele jt. mitmekultuurilise hariduse õpetamise aspektidele
räägib oma kogemusest füüsikaga ja mälestusest kooliga seoses ning selle ainega seoses. Toimuk kooli sünnipäeva nädala neljandal päeval. 3.3 Sihid Sündmuse läbi viimiseks oleks vaja leida vilistlaste seast inimesed, kes oleksid nõus rääkima klassidele oma kogemusest. Vaja oleks võtta ühendust nende inimestega ja kokku leppida kindlad kellaajad ja kuupäevad, millal see võiks aset leida. 3.4 Mõjutavad tegurid Jutustus toimuks klassiruumides või vastavalt esineja soovist auditooriumis. Esinejal peaks olema võimalus kasutada projektorit ja arvutit. 3.5 Sihtrühm Sihtrühmaks oleks kõik klassid koolis ja tundi juhatavad õpetajad. Kui õpetajad ei soovi tunnist osa võtta, siis on neil vaba valik, kas võivad lahkuda või kuulama jääda. 3.6 Võimalused ja probleemid Negatiivseks faktoriks võib olla nõustunud inimeste minimaalsus. Õpilaset poolt tundides mitte osalemine
Uskumatu oli saanud tõeks. Kaks raudkuuli maandusid samal ajal. Galileo oli end kõigile tõestanud. Kuid vaatamata silmaga nähtud tõestusele jäid siiski osad professorid Aristotelese õpetust uskuma ning Galileod alavääristama. Sellelegi vaatamata jätkas Galileo oma ebatavalise õpetuse jagamist. Samamoodi peeti ebatavaliseks ka tema eluviisi. Näiteks oli Pisas akateemiliseks reegliks, et ülikooli õppejõud peavad kandma sametrüüsid klassiruumides ning sammuti ka tänaval. Kuid nagu arvata, Galileo eiras seda korraldust, sest talle tundus see äärmiselt rumal. Ta soovis igas mõttes vaba olla. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Viimaks sai siiski ülikooli võimudel villand sellest noorest mässajast ning nad otsustasid üksmeelselt, et Galileo ei ole sobiv inimene noortele õpetuse jagamiseks. Kuid nad ei söendanud seda Galileole endale nii öelda, nad leidsid ettekääne tema ametist vabastamise jaoks
Alastimuleeriv keskkond aga ei inspireeri last õppima ega mängima. Seal on lihtsalt igav ja külm. Probleem on ka see, et suurosa lastest, kes astuvad algkooli, ei oska suhelda ega kuulata, nagu nende arengujärgule oleks loomulik. Kindlasti on see seotud (ka) ümbritseva keskkonna mõjudega. 2. Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühmaruumi vahel? Üsna sageli võib lasteaedades näha ruume, kus on uhkelt esitletud laste kunstitööd, kus on klassiruumides palju erinevaid värve, lauapealsed on üle kuhjatud asjadega, mida lapsed saavad oma loomingulistes töödes kasutada. Kuid kokku moodustab see väga kirju pildi. Visuaalset müra tekitav ruum on liiga kirju. See tähendab, et seinad, uksed on täis laste pilte, õpivahendeid, seinad on värvitud kirkavärvilisteks. Laps ei suuda enam eristada kust algab milline infoala ning mida üks või teine infonurk talle edastab. Uuringud
Loovmängud Teoreetliselt rollimäng koosneb kognitiivsest ja affektiivsest protsessist, mis on loovuse juures tähtsad. Paljud laste mängudest põhinevad nende igapäevasel elul ja dilemmadel. Paljud lapsed mängivad kodu või midagi muud, mis keskenduvad reaalse elu sündmustele. Lapsed võivad mängida ka mänge, mis pole igapäeva eluga seotud, näiteks superkangelasi, pätti-politseid, kauboisid või multifilmitegelasi. Laste ettekujutusvõime on loovuse üks tasanditest. Klassiruumides mängides peaksid õpetajad olema hoolikalt ettevalmistunud ja mängud peaksid olema hästi planeeritud. Õpetajad peaksid otseselt või kaudselt julgustama teatutüüpi mänge ja õpetajatel peaks olema oluline mõju lastele klassiruumis. Eriti peaks mängima mänge, mis keskenduvad rohkem kognitiivsele ja loovale protsessile. Samuti peaksid õpetajad tegema situatsioonimänge, milles lahendatakse mingisugune probleem.
Maja teises otsas oli juhataja korter ja köök ning sahver, mida kasutasid klassiruumis ööbivad õpilased. Olukorda hakati lahendama paigutades koole ümber mõisadesse. Mõisades oli küll palju ruume, kuid seal pidi ümberehitusi tegema. Haljala algkool 1920. aastatel. Lisaks mõisadele paigutati koole veel talumajadesse, ühiselamusse, postijaama jm. Keskküte oli vaid üksikutes koolimajades, maakoolides oli ahjuküte. Tingimused klassiruumides olid enamasti halvad. Seal oli vähe õhku, valgust ning ruumid olid õpilasi täis topitud. Klassis levisid 3 parasiidid, nakkused ja tuberkuloos. Ei olnud ebaharilik, et koolis pesti põrandaid ainult neli korda aastas. Veevärk oli üksikutes koolides ja kaevud olid lahtised. Paljudes koolides puudusid wc-d, mis olid asendatud lagunenud välikäimlatega. Osades koolides puudusid isegi
praegu meie riik, olgugi et vahel olime võõrvõimu all. Kuid Vabadussõda poleks suudetud võita, kui meil ei oleks olnud nii tublisid ja vappraid koolipoisse, kes jätsid kooli, et oma isamaa eesti elu anda. Meie noorukid olid tol hetkel eeskujuks ka vanemale generatsioonile, kes alguses ei uskunud meie rahvasse ja vastupanusse. Väga suure panuse sõja puhkedes andsid vastupanu loomisel gümnasistid ja üliõpilased, liitudes Eesti riigi kaitseks moodustatud vägedega. Klassiruumides olid õpilased juba ammu arutanud poliitilisi tagamaid ja võimalusi eesti iseseisvuse kehtestamiseks. Unistades Eesti riigist võitlesid noored sõdurid ennastsalgavalt vapralt. Kõige rohkem hämmastasidki vaenlasi meie koolipoisid: kust võeti need võitlejahingega noormehed? Vaenlase sõjaväejuhid, eriti Landeswehri omad on andnud kõrge hinnangu meie koolipoistele. Landeswehri juht major Fletcher olevat kirjutanud: ,,Andke mulle rügement Eesti koolipoisse ja ma vallutan Euroopa!"
Põhiplaadiks on pressitud klaasvill, mis on suurepärane helineelaja ja üks paremaid akustilisi materjale. Plaadid on kerged (1,5...4,5 kg/m2) ja õhku läbilaskvad omadused, mis tagavadki nende hea akustika ja aitavad kaasa väljastpoolt tulevate segavate helide summutamisele. Plaatide pinnad on töödeldud nii, et poorid oleksid lahti. Selline pind ei peegelda helilaineid tagasi, vaid need sumbuvad mikroavade kaudu klaasvillplaadis. Klaasvillplaatidest ripplaed annavad eriti hea tulemuse klassiruumides, auditooriumides, saalides ja aulates nii kõne kui ka muusika edastamisel, samuti kõikides muudes kohtades inimtegevusest ja tehnoseadmete mürast põhjustatud müra summutamisel. 13 VALGUSTATUD-JA PEEGELRIPPLAED Valguslaed Valguslagedega on lihtne võimalus luua ruumis omapära või anda luksuslik ilme. Valguslagede opaalklaas on läbikumav - saadaval erineva läbipaistvusastmega laeklaasid; võimalik ka mõningane värvivalik. Kuna valguslagesid on võimalik toota samas mõõdus
Galileo oli oma teooriat tõestanud. Kui mõned professorid jäid siiski veendumusele, et ta eksib. Hoolimata oma silmaga nähtud tõestusest jätkasid nad Aristotelese õpetusse uskumist. Ja Galileo tagakiusamist. Tagakiusamisest väljagi tegemata jätkas Galileo oma ebatavalise õpetuse jagamist, nagu ka oma ebatavalist eluviisi. Pisas oli akadeemiliseks reegliks, et ülikooli õppejõud kannavad oma sametrüüsid mitte üksnes klassiruumides, vaid ka tänaval. Galileo eiras seda korraldust, sest see tundus talle äärmiselt rumal. Ta soovis nii füüsiliselt kui vaimselt vaba olla. Ikka ja jälle pidi ta oma napist palgast määruse rikkumise eest saadud trahviks maksma. Viimaks sai ülikooli võimudel villand sellest noorest mässajast, kes söandas oma aja veendumusi ja kombeid trotsida. Nad otsustasid, et ta ei ole sobiv inimene noortele õpetust jagama. Otsustati leida mõni ettekääne tema ametist vabastamise jaoks
Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad
1) Vooruliigenduse kaudu -tavalises vestluses on väga vähe sellest, mida öeldakse, eelnevalt kindlaks määratud. Vestluse kulg äraarvamatu. Mõne interaktsiooni vormi puhul on aga käsitletavad teemad, esinejate järjekord jms eelnevalt rangelt kindlaks määratud. See hõlmab erilisi vooruliigenduse protseduure ning nende eiramisele võivad järgneda sanktsioonid. Kõige rohkem on uuritud institutsionaalset vooruliigendust kohtutes, ajakirjanduslikes intervjuudes ja klassiruumides, nõustamistegevuses. 2) Vestluse üldine struktuur -kui uurija on kindlaks teinud, kas teda huvitavas vestluses kasutatakse mingit erilist vooruliigendust, on tema järgmine ülesanne koostada interaktsiooni üldine kaart ja leida selle tüüpilised faasid ja osad. I on vestluse avamine, kus teatatakse, kes vestluses osalevad, sellele järgneb probleemi püstitamine. Järgneb lahenduse osa, kus kooli töötaja teatav saadud teabe valguses, mida osapooled peaksid ette võtma
Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad
kasvanud, olles nüüd ülemaailmne liider interaktiivsete õppevahendite vallas. Põhjus, miks ta nii edukas on seisneb selles, et Promethean keskendub 100% haridusele ja selle arengule ning usub õpetajate ja ka õpilaste võimekusse. Ja samuti usub Promethean, et nende pühendumus haridusele peegeldub kõikides toodetes ja teenustes, mida pakutakse. Üle poole Prometheani töötajatest on endised õpetajad, kes on töötanud koolides aastaid, kogenud klassiruumides kõikvõimalikke sündmusi ning omavad täit ülevaadet, mis on oluline nende seinte vahel. Ajad on muutunud ja õpetajad mõistavad, et kuidas me õpetame on vähemalt sama tähtis, mida me õpetame. (Dateli veebileht) Prometheani pakutud lahendused toovad õpetamise uuele tasemele ja vabastavad õpilastes õppimise potentsiaali ning need lahendused hõlmavad palju muud, kui ainult tehnoloogiat. Prometheani kasutajaskond ja ressursid on rikkalikud ning nende täielikult integreeritud
TKHK on tänu tehnoloogiliste vahendite ja infotehnoloogia arengule teinud läbi muutused ilma milleta oleks kooli jätkusuutlikus tõsise küsimärgi all. Koolil on hästi välja arendatud kodulehekülg, kust on võimalik saada informatsiooni alates õpetatavatest erialadest ning õppekorraldust puudutavatest küsimustest kuni TKHK poolt pakutavate toodete/ teenusteni. Sealhulgas on võimalik teha hotelli broneeringut. Arvutite massiline kasutamine klassiruumides, DigiTV, data-projektorid, siseveeb nii õpilaste kui töötajate tarbeks, e-õppele üleminek, ühtne maili- suhtlus jne. Selline areng ja kaasaegsus on loonud võimalused lihtsamaks ja toimivamaks koolisüsteemiks. Lastevanematel on võimalus saada infot laste õppimise kohta, kõik õppematerjalid on kergesti leitavad kodulehelt, kiire ja operatiivse info kättesaadavus. Kogu Eesti areng IT-vallas ja kooli arendamine selles suunas on hõlbustanud kooli ja õpilase suhet.
Peale õpilaste mõjus niisugune Kõrgem Muusikakool, ja kõrgem olukord moraalselt laostavalt ka õpetajaile. muusikaharidus koondati Tallinna Riiklikku 1970. aastate esimesel poolel mindi Eesti Konservatooriumisse (TRI<), millega Tartu koolides üle kabinetisüsteemile, mis tähendas, et kaotas oma senise positsiooni arvestatava kui seni oli spetsiaalsetes klassiruumides muusikahariduskeskusena. Sarnane areng peetud vaid füüsika, keemia ja laulutunde, toimus ka kunstiõpetusega. 1940. aastal ümber ja sees käis pidevalt kord ägenev, kord töötasid kõrgemad kunstikoolid nii Tallinnas vähenev ideoloogiline sõda. kui Tartus, kuid seoses kodanlike natsionalistide Viimasena lisandus Nõukogude ajal Eesti
Kuigi nende areng on aeglasem, võivad nad täiskasvanuina tegutseda iseseisvalt ja suudavad pidada töökohta ja luua perekonda. Mõõdukas alaareng (IQ 35-49)- nõuab juhendamist kogu elu Raske ja sügav alaareng- võimetud elus ise hakkama saada. Vaimse arengu peetuse põhjused: 1/3 bioloogiline põhjus, milleks kõige sagedamini Down`i sündroom (mongolism)-1 kromosoom ülearu. Kuidas tuleks õpetada? Peavoolu ideoloogia- arengupeetusega ja normaalsete laste suhtlemine tavalistes klassiruumides parandab alaarenguga laste õppimisvõimalusi, suurendab nende sotsiaalset vastvõetavust ja kergendab integreerumist ühiskonda. Intellektuaalselt andekad (IQ üle 130).moodustavad 2-4 % populatsioonist. 5. MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID Motivatsioon-- sotsiaalne või psühholoogiline tingimus, mis suunab indiviidi käitumist teatud kindla eesmärgi suunas. Motivatsiooniga rööbiti kasutatakse mõistet ajejõud ,
lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja igal õpilasel on vaja, et tema õpetajad oleksid seda lugenud.“ Sue Roffey / Lääne-Sydney Ülikool ja Londoni Ülikool Bill Rogers õpetas palju aastaid, enne kui te- „Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda. Ta mõtestab teadlikult argikogemusi klassiruumis ja see mast sai haridusnõustaja ja raamatute autor; ta “kursis olemise“ mõõde ta kirjutistes muudab ta usutavaks ning julgustab tema lugejat omaenda tegevust peab arvukalt loenguid käitumise juhtimisest, täiustama
annaabi.ee 
