Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klassilisele algkoolile rajanev kursus kestis 5 aastat. Vanemates klassides võidi süvendatult õpetada humanitaar-, reaal- või rakenduslikke aineid. Gümnaasiumid jagunesid omavalitsuste või riigi ülalpidamisel olevateks avalikeks ja erakoolideks. 1934. aastal jagati keskkool 5- klassiliseks progümnaasiumiks (4-klassilise algkooli baasil) ja 3-klassiliseks gümnaasiumiks. 1937.aastal loodi progümnaasiumi programmiga võrdsed 3-klassilised reaalkoolid, millele järgnes gümnaasium. Osa seniseid gümnaasiume kujundati ainult reaalkoolideks või progümnaasiumideks. Nimetused eriaegadel 1919-1920 Haapsalu Gümnaasium 1920-1923 Läänemaa I Eesti Segagümnaasium 1923-1938 Läänemaa ühisgümnaasium 1934-1936 Läänemaa Keskkool 1937-1940 Haapsalu Gümnaasium ja Progümnaasium
1944. aastal avati kool taas, siis oli klassikomplekte seitse. (15) 1936.aastal valiti Tartu Õpetajate Seminari lõpetanud Aat Valgma konkursi korras Kaarli 6- klassilise kooli õpetajaks. Vara koolielus oli Aat Valgma tegev 1980.aastani. Tulles Varale asus ta juhatama segakoori ning 1937.aastast oli tema juhendada ka näitering. Suure osa oma elust pühendasa Aat Valgma Vara lastele-noortele. (4) Puuduvad andmed, millal muudeti 5. klassiline Kaarli kool 6 klassiliseks. Samuti tekib segadusi 7 klassiliseks muutumise ajaga, sest Vara vallalehe ajalooveeru andmetel toimus muutus 1944. aastal, samas Vara Põhikooli kodulehel leiab koolilõpetajate nimekirja Kaarli 7. klassilises koolis alles 1954. aastast alates. 1951. aastal toimus koolielus suur muudatus - lastele hakati andma sooja sööki. Varem sai kodunt kaasavõetud leibadele ainult kuuma suhkruta teevett kõrvale. Kui Kaarli 7-klassilises
Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. 1967. aastal lõpul võeti Eesti koolides kasutusele uus vorm. Kui varased koolivormid olid sarnanenud mujal Nõukogude Liidus kantutega, siis nüüd eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide koolilastest. Kohustuslik kooliharidus oli algul kuus klassi, mis hiljem muutus järkjärgult üheteist klassiliseks. Maalapsed kes elasid koolidest kaugel elasid internaadis ja ka nemad pidid algus aastatel kaasa võtma nädalase toiduportsu. Hiljem hakati koolis toitustlustama. Õppimine toimus tihti klassiruumides kus olid koos kaks klassi. Õppepingid olid musta värvi, üles tõstetavate klappidega. Laual olid tindipotid, kuhu kasteti sulg ja kirjutati. Klassi ees oli suur musta värvi puidust tahvel. Õppeained olid sarnased praegustega, aga veidi pealiskaudsemad
seks otstarbeks määrati. Esimeseks koolijuhatajaks kinnitati 1922. aasta 8. jaanuaril Johan Kütt. Järgnevate aastakümnete jooksul toimus mitmeid kooli reorganiseerimisi. Seoses nõukogude võimu kehtestamisega muudetakse 1940. aastal Kõpu 6. klassiline algkool seitsmekompleksiliseks. VII klass saab nimetuseks Kõpu Täienduskool. Alates 1. jaanuarist 1941 on koolil uus nimi - Kõpu Mittetäielik Keskkool. Kool muutub 7- klassiliseks. Juhatajast saab direktor. SAksa okupatsioon 1841 toob tagasi Kõpu Algkooli. Sõja lõppedes Eestimaa pinnal 1944 saab kool tagasi nime Kõpu Mittetäielik Keskkool. 1951 hakkab kool kandma Kõpu 7 -klassilise kooli nime, 1959 Kõpu 8-klassilise kooli nime. Seoses 6-aastaste laste koolitulekuga muutub kool 1989 aastal Kõpu 9-klassiliseks Koolis. Eesti Vabariigi taassünd 1991 tõi koolile tänase nime - Kõpu Põhikool. Väljavõtteid kooli kroonikast
umbes pooled õpetajad 50-aastased. Alla 30-aastaseid õpetajaid oli vähem kui 10%. Tänu koolide ühtlasele levikule, olid 20. sajandi algul enamus Eesti rahvast kirjaoskajad. Eesti iseseisvumine 1918. aastal tähendas koolivõrgu kiiret korrastamist. Tekkisid algkoolid, mille esimeseks astmeks oli kuueaastane emakeelne, kohustuslik, maksuta ja ilmalik algkool. 1962. aastal kehtestati 8-klassilised koolid, ning alles 1995. aastal läksid Eesti ülhariduskoolid 12- klassiliseks. Teise alateemana tahaksin rääkida inimestest, kes on aitanud sellele kaasa, et Eesti sel aastal üldse 100 aastaseks saab. Üks tähtis osa riigis on keel. Arvan, et ilma ühtse keeleta ei tähistaks me oma riigis see aasta 100. sünnipäeva. Eesti kirjakeele loomisel olid märkimisväärsed edusammud Lõuna-Eestil Põhja-Eesti ees. Näiteks tartumurdelise kirjakeele rajaja Joachim Rossihniuse lõunaeestikeelsed katkekismused ja epistlid ilmusid 1632. aastal,
19 sajandi lõppu käis Erastvere vallakoolis keskmiselt 60-70 last Erastvere kooli viimane ruumikas koolimaja ehitati valla rahadega 1927.a. Koolimaja oli ehitatud 6-klassilise kooli jaoks See oli aeg, mil kool töötas veel Robert Oja käe all Tema järel sai koolijuhatajaks Aksel Pihlapuu Kooli sai mõnda aega olla ka 7-klassiline Direktoriks oli siis Lyvia Siska Kui ta Kanepisse lahkunud, tuli siis Kanepi koolist siia direktoriks Paul Edesi Siis vähenes õpilaste arv, kool läks uuesti 4-klassiliseks Direktoriks Laine Pruus Viimase aasta kooli direktor oli Luule Verrev Viimane Erastvere kool Oli puidust kahekorruseline hoone Esimesel korrusel oli kooli köök, raamatukogu, õpetajate eluruumid ja majandusruumid Teisel korrusel klassiruumid, õpetajate tuba ja lavaga kooli saal Kooli suleti 1974.a. Põhjuseks toodi väikese õpilaste arvuga koolide sulgemis kampaania ja samal ajal Kanepi Keskkooli võimaliku laiendamise kava
Aava ,,Vikerlased" · Sport Eesti Spordi Keskliit, Eesti mängud, osaleti olümpiamängudel 9.Millised probleemid kerkisid esile Eesti hariduselus 1930- ndatel aastatel? Millest olid need tingitud? Mida võttis riik ette nende lahendamiseks? · Puudusid hooned ja piisava ettevalmistusega õpetajad - ehitati juurde koolimaju · Haritlaste üleproduktsioon piirati vastuvõttu gümnaasiumisse ja ülikoolidesse · Haridusreform 6-klassiline algharidus muudeti 4-klassiliseks, seega tasulise õppe aeg pikenes- lisaks kolmele kooliastmele loodi 2 erinevat suunda 10.Too välja 3 muutust, mis toimusid EV majanduselus 1920-1930 võrreldes ajaga, kui Eesti oli Venemaa osa? Millest need olid tingitud? · Mindi üle põllumajandusele, sest tööstus oli liiga kulukas ning puudus tooraine. · Rahareform, selleks et vältida kriisi kordumist, korraldati ümber rahandus ja pangandus-tuli kasutusele kroon
reedeni kella 9-st hommikul kella 4-ni pärastlõunal koos 1-tunnise lõunavaheajaga, laupäeviti kella 9-st kuni 12-ni. Õppeaasta kestis üldjuhul 15. oktoobrist 15. aprillini. Eesti iseseisvudes kehtestati 1919 esialgu 4-aastane koolikohustus. Ent "Avalike algkoolide seadus" aastast 1920 sätestas üleriigilise 6-klassilise koolikohustuse. Nii saigi 1921 senisest Idavere vallakoolist Haljala Kõrgem Algkool, mis 1925 nimetati ümber Haljala 6-klassiliseks Algkooliks. Sellisena püsis ta II maailmasõja lõpuni. 1944, juba Nõukogude Eestis, sai kooli nimeks Haljala 7-klassiline Kool. Seoses 8-aastase koolikohustuse kehtestamisega muudeti kool 1961/62.õppeaastast 8-klassiliseks. 1982 sai Haljala koolist keskkool ning 2001. aastal sai sellest Haljala Gümnaasium. Kokkuvõte Läbi 20-nda sajandi oli Virumaa koolides olukord kehvavõitu ning õpilastel ja õpetajatel halvad töötingimused
Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus *Algharidus: *vallakool muutus kohustuslikuks *koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust üldhariduskool *uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud *Keskharidus: *keskharidus muutus 8-klassiliseks *1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid *Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. *1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus *1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli *1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole *esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne.
Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus Algharidus: vallakool muutus kohustuslikuks koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud Keskharidus: keskharidus muutus 8-klassiliseks 1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. 1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus 1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli 1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole
Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a. sügisel läks G. Suits Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama. Asutatud 1804.a. 4-klassilisena, asukohaga nn. Printsessi majas, muutus see õppeasutus XIX saj. jooksul 8-klassiliseks. 1880.a. koos juurde ja ümberehitustega moodustus gümnaasiumi hoonete kompleks, mis võttis enda alla Rüütli, Gildi ja Jaani tänava ning Jaani kiriku vahel oleva kvartali. 1896.a. sügisel läks G. Suits gümnaasiumi sisseastumiseksamitele. Õppenõukogu otsusega 7.sept. 1896 võeti G. Suits gümnaasiumi vastu. Suits elas õpingute algaastail äärmiselt armetutes tingimustes. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. 13 - 14-aastane
1962. a avati Väike-Maarjas Maakutsekool. Algul valmistati ette elektrikuid, hiljem traktoriste. Selle kooli baasil on moodustunud Väike-Maarja Õppekeskus ja Väike- Maarja Päästekool. Kiltsi ümbruskonnas on vaimuvalgust jagatud üle 140 aasta. Esimene kool asutati 1855. a Sootagusel. Kooli koliti sealkandis mitu korda ümber kuni 1920ndate aastate algul leiti sellele püsivalt ruumid Kiltsi mõisa hoonetes. 1924. a muudeti varasem algkool 6-klassiliseks kooliks. Praegune Kiltsi põhikool kuulub Eesti Mõisakoolide Ühendusse. 2008. aastal alustatil Norra finantsmehhanismide toel Kiltsi mõisa põhjalikku reoveerimist. Esimesed teated rahvahariduse kohta Simuna kihelkonnas ulatuvad 17. sajandi lõppu, mil paljud olevat mõistnud lugeda. 1760ndail aastail oli kihelkonnas üks kool, 1840. a aga juba 10 kooli 493 õpilasega. 1863. a oli kihelkonnas 18 rahvakooli. 1832. a tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812-1906), kes esimesel
planeerimise ajal seks otstarbeks määrati. Esimeseks koolijuhatajaks kinnitati 1922. aasta 8. jaanuaril Johan Kütt. Järgnevate aastakümnete jooksul toimus mitmeid kooli reorganiseerimisi. Seoses nõukogude võimu kehtestamisega muudetakse 1940. aastal Kõpu 6. klassiline algkool seitsmekompleksiliseks. VII klass saab nimetuseks Kõpu Täienduskool. Alates 1. jaanuarist 1941 on koolil uus nimi - Kõpu Mittetäielik Keskkool. Kool muutub 7-klassiliseks. Juhatajast saab direktor. SAksa okupatsioon 1841 toob tagasi Kõpu Algkooli. Sõja lõppedes Eestimaa pinnal 1944 saab kool tagasi nime Kõpu Mittetäielik Keskkool. 1951 hakkab kool kandma Kõpu 7 -klassilise kooli nime, 1959 Kõpu 8- klassilise kooli nime. Seoses 6-aastaste laste koolitulekuga muutub kool 1989 aastal Kõpu 9-klassiliseks Koolis. Eesti Vabariigi taassünd 1991 tõi koolile tänase nime - Kõpu Põhikool. Väljavõtteid kooli kroonikast 1924-1925
Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla kool jäi 4.klassiliseks ja Uno pidi hakkama Varangu koolis käima , sinna oli umbes 7-8 km. Ta käis seal mõne kuu ja tuli koju appi töödele talus. 1948.a sügisel tehti Liigvallas kolhoos "Tulevik" , ka ta ema andis avalduse kolhoosi astumiseks ja Aino. Kokku moodustati kolhoos kümnest talust. Aino saadeti Paide brigaadi kursustele, ta ei mäeleta, kas ta need lõpetas enne, kui neid 1949.a. küüditati. Ka vanaema astus kolhoosi 1949.a. veebruaris, aga seal töötada ei saanud. 24
Üldhariduskoolis alustakse 7-klassilise hariduse juurutamist (kehtestati 1944, lõplikult viiakse ellu 1958), keskkooli võetakse kõik soovijad. Tegelikult on Eestis kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava mitte-eesti kogukonna liikmete jaoks. 195455 lülitatakse õppeplaani tööõpetus, 1955 kehtestatakse ühtne kohustuslik koolivorm, 1956 asutatakse esimesed internaatkoolid ja pikapäevarühmad. 195963 pikendatakse koolikohustus 8-klassiliseks. Kuid võib-olla suurim uuendus on L. Alttoa ja H. Raigna 1958.a. aabits (illustreerinud S.Väljal). Aabits jätkab Johannes Käisi vahepeal keelatud töökooli lähenemise suunda. Aabitsa illustratsioonid näitavad last ümbritseva elukeskkonna muutumist sula ajal. Ideoloogilise surve tugevnemine mõjutab ka üldhariduskooli. Süveneb vene keel ja kirjanduse osakaal õppeprogrammis. 1951. a. asendatakse senine aabits uuega,
Hiljem on parki pidevalt täiendatud. Park on segastiilis. Esiväljak on avar, ovaalne väljak. Varem on pargi juurde kuulunud ka teispool paisjärve asuv parkmets. 1926.st aastast asub mõisas kool, 1962.st aastast erikool. Kool Lahmuse mõisas Varasemal ajal töötas kool Lahmusel praegusest koolimajast umbes kolme kilomeetri kaugusel väikeses majas. Maja oli kitsas ja vilets. Seepärast püüdis Taevere vallavalitsus leida paremaid ruume, et oleks võimalik kooli laiendada 6-klassiliseks Sobivaks hooneks osutus Lahmuse mõisahoone, kus kool pidi avatama 1925. aasta sügisel. Selle tarvis olid välja valitud isegi õpetajad: koolijuhataja Jaan Jürgen ja õpetajad Jüri Vahtramäe, Johanna Laane, Liisa Kaasik, kuid... Toonase linatööstuse juhid ei soovinud vabastada nende kasutada olnud mõisahoonet. Selle tõttu paigutati õpetajad teistesse koolidesse ning võeti jalge ette kohtutee. Praeguses mõisahoones alustaski kool tööd järgmisel - 1926. aasta sügisel.
aastal hakkasid Elva elanikud nõudma kooli rajamist. Aasta pärast saadi luba kaheksaklassilise ministeeriumikooli avamiseks. Kool alustas tööd 16. novembril 1913 aastal 6 linnakodanik Vasara majas, praegusel Vana-Koidu tänaval. Õpilasi oli saja ringis ja õppetöö toimus vene keeles. Sõja ajal kaotas see kavatsetud ilme. Rahvas aga hakkas nõudma emakeelset õpetust, mis ka 1917. aasta sügisel saavutati. 1918. aastal muudeti kool 6- klassiliseks. Alates 1921. aastast hakkas Maavalitsus hoolitsema kooli heaolu eest. Siit algasid kooli paremad päevad. 1924. aastal ehitati endine Uderna Postijaama hoone ümber kahekordseks koolimajaks ja uue hoone pühitsemine toimus sama aasta 16. novembril. Koolimaja ehitus läks maksma 38696 krooni. Uus maja mahutas 10 klassiruumi, jalutusruumid, loodusteaduse kabineti, kantselei, juhataja korteri jne. Õpilasi oli tollal 300 ümber ja õpetajaid ligi10
Kuuik on välja andnud 3 CD plaati, millel kõlavad Eesti heliloojate laulud, enamus neid on tulnud Olav Ehala ja Toomas Rulli sulest. 4. OLAV EHALA JA 4. KESKKOOL 11 Olav Ehala on lõpetanud Tallinna 4. keskkooli (praegune Tallinna Kristiine Gümnaasium) 8 klassi. 8 klassi sellepärast, et sellel ajal kui Olav koolis käis oli direktor muutnud kooli 8 klassiliseks. Selline olukord oli umbes 3 aastat, misjärel tehti kool uuesti keskkooliks tagasi. Olav Ehala pinginaabriks oli hea sõber ja ka naaber Peeter Podelski, kellega koos prooviti muusikalist haridust omandada ja mängiti ka koos bändis. Bändi moodustas neist nende joonistusõpetaja A. Meristo, kes pani Olavi klaverile, Peetri trummidele ja veel ühe poisi Jaani kontrabassile.
Tunnid olid samuti viiendas, kuuendas ja seitsmendas klassis. Helvi oli ka internaadi kasvataja ja kooliaia hooldaja. Õpetajad võtsid Helvi kohe omaks. Töö kulges normaalselt. Geograafia tundides pani Helvi rõhku kaardi tundmisele, selleks töötasid nad ka peale tunde. Korter, kus Helvi elas asus koolimajast 0,5 km kaugusel Kuusiku talus. Seal elasid veel õpetajad Vaike ja Hilbert Kukk ning kooli sekratär Helgi Käsnapuu. Adaveres töötas Helvi ka vaid ühe aasta. Kool jäi 4 klassiliseks. Talle anti valida, kas Pisisaare või Põltsamaa. Helvi valis Põltsamaa. 9 4.3. Põltsamaa Keskkool 1.september 1954. aasta sai Helvist Põltsamaa Keskkooli bioloogia õpetaja. Korter anti talle Kooli tänaval nr. 3. See oli kööktuba II korrusel. Bioloogia tunnid olid taaskord viiendates, kuuendates ja seitsmendates klassides. Helvi oli 7A klassi klassijuhataja ja Lille tänava kooli juhendaja. Võrreldes maakoolidega oli töö
Kusnetsovist oli enamik koolis töötanud meesõpetajatest tollaegse juhtiva pedagoogilise õppeasutuse Tartu Õpetajate Seminari lõpetanud. 1894.a. kinnitati uueks koolijuhatajaks Vilhelm Johanson (1875-1930), keda on peetud meie põlevkivi avastajaks. Kuna ruumi jäi väheks, siis uue kooli ehitas Juhan Õunmann vähempakkumise korras 3150 rbl. eest. Kogu ehitusmaterjali muretses meister omal kulul.1909.a. muudeti senine 1.klassi ministeeriumikool 2 klassiliseks s.t. 5 õppeaastaga kooliks. Jalgsema kooli piirkonda kuulusid Jalgsema, Liutsalu ja Paistevälja külad. 1933/34. õppeaastast alates oli Jalgsema kool 6-klassiline, kuid 10 ikkagi ühekomplektiline algkool. 1943.a. aprillis oli koolis suur õnnetus; korstnast alguse saanud tulekahju levis koolimajas kiiresti, hävisid koolimaja ja kõrvalhoone.
Tsaari Venemaal olid vaid I ja II klass eesti keelsed. Nüüd aga algkoolist kuni kõrgkoolini emakeeles. Haridussüsteem toimusid mitu korda suured muutused. 1920 esimene kooliaste oli algkool, 6 klassi. II kooliaste (gümnaasium) 5 klassi. Algkool tehti kohustuslikuks ja ühtlasi ka maksuvaba. 1934 reformiti haridust. Algkool muutus 4. klassiliseks. Sellele järgnes 5. klassi keskkooli. Tuli juurde ka III kooliaste (gümnaasium), mis kestis 3 klassi. II ja III aste olid maksustatud. Vähenes tasuta õppeaeg. Reaalselt oli ka vaid 4 aastat nüüd kohustuslik. Reaalselt seda kuut klassi ei oldud omandatud. 1937 uus reform. Algkool 4 klassi või 6 klassi
käinud ka lasteaias. Mina olen ka käinud lasteaias. Meile mõlemale, nii mulle kui ka isale, ei ole meeldinud lõunauinakut teha. Vanaema lapsepõlves on palju kurbi mälestusi: sõda ja kodu mahajätmine, ema surm; isa lapsepõlves ja minu lapsepõlves sellised sündmused puuduvad. Vanaema ajal oli kohustuslik 7-klassiline haridus, isa ajal keskharidus ja minu ajal 9- klassiline haridus, kuigi sellega vaevalt et piirduda tohiks. Vanaema Erna kooliharidus jäi 7- klassiliseks ja ta õppis selle aja jooksul kahes koolis (Peeri algkool ja Jõhvi keskkool), isa sai põhihariduse Võru I 8-klassilises koolis ja keskhariduse Võru I Keskkoolis ning alustas ka Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille ta jättis pooleli laiskusest ja ta on seda kahetsenud; mina alustasin küll suures Kreutzwaldi koolis, kuid õppisin kuus õppeaastat ka väikses Pikakannu koolis. Pean õppimist tähtsaks. 31
aastast 8-klassiline koolikohustus, 1970. aastatel kohustuslik keskharidus · Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursuste süsteemiga, mis oluliselt kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust · Eestis, Lätis ja Leedus säilis emakeelne haridus kuni kõrgkoolini, mujal see nii ei olnud · Selge rahvuslik võit oli, kui suudeti ära hoida 11-klassilise eesti kooli muutmine venekeelsete koolide eeskujul 10-klassiliseks Mentaliteet ja eluolu: Sõjajärgne mood ja elu-olu · Nii moes, soengutes kui mööblis säilis kuni 1950. aastate keskpaigani põhiliselt 1930. aastatest pärit esteetika · Valitses üldine tarbe- ja toidukaupade puudus. Enamik kaupu oli kuni 1940. aastate lõpuni kaardi peal · Rõivastuses jätkus sõjaväeline joon, patsokid nii meeste kui naiste riietuses. Meestel laiad pintsakud ja mansettidega püksid või nn kalifeed koos säärsaabastega
annaabi.ee 
