Kool, mida võtab, mida annab ? Kool on koht, kus meist igaüks peab mingi kindla aja käima. Vabatahtlikult või vastumeelselt- see on juba igaühe enda otsustada. Kuid mida kool annab ja mida võtab? Kindlasti saab koolist vajalikku haridust, mida on edaspidises elus väga vaja. Kui palju ja kui head, see sõltub juba inimesest endast, ka õpetajatest ja klassikaaslastest kellega peab need mitu aastat koos õppima. Kuid kool võtab ka väga palju vabaaega. Hommikul minnakse varakult kooli ja üpris tihti tullakse sealt alles õhtul. Peale selle tuleb kodus veel teha kodutöid, mis võtab ka seda vabat aega vähemaks. Ja nii jääbki väga vähe vabaaega. Kuna kool on kohustuslik, kas 17-nda eluaastani või 9-nda klassi lõpuni, siis palju õpilased lihtsalt piinlevad seal ja ei viitsi õppida. Sellised õpilased ongi peamised koolist puudujad. Kui aga
Hooliv kaaslane 2013 Õnnelikuks teeb lapsepõlve see, kui on keegi, kes sinust hoolib. Sa võid palees elada ja olla kui tahes ropprikas, aga kui keegi sind ära ei kuula ja sulle vastu ei tule, siis on päris ükskõik, kas oled vaene või rikas. Iga inimese kõige positiivsem omadus on hoolivus. Tänapäeval on vähe inimesi kes hooliksid oma sõpradest ja klassikaaslastest, ning oleks toeks just siis kui oled läbi jää kukkumas. See kellega jagada rõõme ja valusid, kellega saab rääkida oma muresid ja kes pakub lahendusi küsimustele, mis asjatult peas mõlguvad. Inimesi hinnatakse välimuse ja riituse järgi, vaid mitte selle järgi mis sügavamal on. Kõik inimesed hoolivad. Arvan, et mitte ükski inimene ei ole külm ja kalk. Meil kõigil on oma välise kihi all süütunne ja kohustus oma sõprade ja klassikaaslaste ees, aga paljud ei oska seda
,,Hotellimõistatus´´ Autor: Martin Widmark Illustraator: Helena Willis Jutustus: Elasid kord lapsed Lasse ja Maia. Nende vanemad olid ära reisile läinud. Lasse ja Maia jäid, aga onu Leifi juurde. Onu Leif töötas hotellis nii, et Lasse ja Maia saavad seal ringi vaadata. Hotelli- direktor on Ronny Hazelwood, direktori parem käsi on Rune Andersson, kokk on Riita Heijalainen ja koristaja Pierre Chaloppes. Hotelli on oma kohad kinni pannud perekond Äkerö ning nad on väga peened ja rikkad. Ühel jõuluõhtul perekond Äkerö Hiina õuniktaks kaob. Kõik on paanikas. Lasse ja Maia hakkavad lugu uurima. Lõpuks tuleb välja, et sellist koeratõugu pole olemaski. Perekond Äkerö on ise oma koera ära peitnud ning nad tahtsid selle eest raha. Nad võetakse politsei poolt kinni ning Lasse ja Maia on oma töö ära teinud.
Lugemiskontroll ,,Läänerindel muutuseta" 1.Millises ajavahemikus toimus tegevus? Millist sündmust kirjeldab? 2.Teos räägib peategelasest ......................(nimi), kes läks sõjaväkke koos oma koolivendadega. Neid oli .....(arv), Paul kaasa arvatud. Nad sõdivad lahingutes oma väesalgaga. Esimesena sureb klassikaaslastest ................(nimi). Sõda on karm ja langeb palju mehi. Ühel päeval saab Paul teate, et ta võib minna kaheks nädalaks .............(kuhu?). Kuid seal käik oli viga, sest see tõi kaasa palju mälestusi, kurbust ja tagasi tulles oli Paulil tunne nagu oleks ta teistele meestele midagi võlgu. Teose lõpus sureb Pauli parim sõber. Peategelane ise ....................... (jääb ellu/sureb). 3.Mitmekesi ujuti üle kanali ning mindi naistele külla? 4
mõttemaailm on avaram ning see aitab tal ka asjadest paremini aru saada ja mõista. Tänapäeva inimeste vajadused on väga erinevad ning sellest tulenevalt on ka raamatuid igale maitsele. Kõikides koolides on raamatute lugemine kohustuslik. Mõnes koolis vähem, mõnes koolis rohkem. Põhikoolis suhtusime me kohustuslikku kirjandusse kui mõttetusse ajaraisku ning tihtipeale ei lugenud me õpetaja antud kirjandust läbi. Me kas lasime kellelegi klassikaaslastest endale raamatu ümber jutustada või tegime töö ehku peale. Gümnaasiumis on aga asi veidike teistmoodi. Gümnaasiumisse oleme me tulnud vabatahtlikult ja seega me mõistame miks meile antakse õppida ja miks me seda ka tegema peame. Ma ei ütle, et kõik õpetaja antud kirjandus on ülimalt intrigeeriv, kuid ma olen aru saanud, et ega meile seda ju sellepärast lugeda anta, et meil peale kooli midagi teha oleks, vaid sellepärast, et me saaksime sellest midagi juurde.
olustiku, õpetajate ja paljude muude teguritega näis õnnestuvat. Peategelase allakäik algas peale sellega, kui tema ema kogemata rikkus klassiõe Liisa rootsi keele vihiku, millest ei lõpuks ei suudetud midagi välja lugeda. Kõik oli tema jaoks peapeale pööratud ja ta ei üritanud ka midagi teha, et seda parandada. Kodused probleemid süvendasid veelgi enam tema allakäiku ning mõjutasid tugevalt ka tema koolielu. Kuigi Johannes suurt potentsiaali ei leidnud, et keegi tema klassikaaslastest hakkab temaga sõbrustama, leidis ta omale klassi väliselt mõned sõbrad, kellega ta hakkas rohkem aega koos veetma. Peategelane lõpetas edukalt 11. klassi ning lubas uuest õppeaastast ennast parandada. Uuel õppeaastal ta hakkas sõbrunema oma klassiõe Biankaga, kes alguses ei tahtnud suhtlemisel vedu võtta, kuid Johannes tegi paar nalja ning nad hakkasid lähemalt suhtlema. Lõppude lõpuks läks
koolitükki ära täita. Kuid selles koolis käis poiss, keda ei ole võimalik liigitada ühtegi rühma, sest ta oli omapead tegutseja. Ta pürgis suuremate tarkuste poole mitte koolitükkides, vaid välismaailma teadmistes. Poiss, kelle jaburatest väljamõeldud juttudes ning tegevustest huvitusid pea kõik, oli Joosep Toots. Tema kireks oli indiaanlaste elu uurimine ja ka oma teadmistega teiste ees uhkeldamine, sest ta ju tundis, et ta paljudest klassikaaslastest laiast maailmast rohkem teadis ja sellega ka põnevam poiss oli. Toots, kellele meeldis tundides unistada Kentuki Lõvist ja Kolumbuse ümbermaailmareisidest, keeldus tuupimast õppetükke, mis tema meelest vajalikud polnud. Ärksa vaimuga poiss eelistas vene keele raskete sõnade pähe õppimisele ja rehkendamisülesannetesse süvenemisse korraldada igasuguseid vempe, mida ta suunas õpilaste poolt vihatud trotsliku köstri, ehk Julk-Jüri vastu
"Läänerindel muutuseta" E.M.Remarque Paul oli sõjaväelane, noorelt värvatud. Klassikaaslastest jäi ta kõige kauem ellu. Suri rindel. Sõber Kit, kes oli väga hea instinktiga. Leidis alati süüa ja oskas õigesti käituda (gaasimaski pähe panna kuigi ei olnud kuulda üle muu lärmi gaasirakette). See rikkus nende põlvkonna ära. Vanem ei oskand ettegi kujutada, mida nad läbi elavad ja noorem ei saanud aru ega osanud käituda rindel. Sai vahepeal puhkuse ja siis muutus tema külm, ellujäämisele keskendunud käitumine ja suhtumine
Iga inimene puutub sellega oma elus otseselt või kaudselt kokku. Me võime seda kohata tänaval kõndides, kodus, koolis, telekat vaadates.. Kuid viimaste aastate jooksul on väga päevakajaliseks) muutunud just koolivägivalla teema, sest asi on väljunud kontrolli alt. Meid kõiki on sokeerinud uudised, milles õpilane Ameerikas ilmub kooli relvaga ja laseb süüdimatult oma klassikaaslased maha või kuidas siinsamas meie naaberriigis, Soomes, tapab õpilane ligi pooled oma klassikaaslastest tulirelvaga. Tekib küsimus, et miks juhtuvad sellised kohutavad asjad meie ühiskonnas? Me ei saa siinkohal rääkida koolivägivallast, kui ühest vägivalla liigist. Kool ei sünnita vägivalda, seda teevad õpilased. Inimese isiksuse kujundamine algab tema sünnist. Kodu on koht, kus õpetatakse lapsele moraale ja tavasi, etiketti ja reegleid. Näib aga, et vanemad kalduvad arvama, et lapsed on kas liiga rumalad või veel liiga väikesed, et neile eluasjadest rääkida
kes ei osanud eesti keelt. Kadril tuli suhtlemiseks õppida vene keelt. KADRI JA KRISTIINA SARNASUSED KRISTIINA KADRI Kristiina on .... aastat vana. Kadri on teose alguses 13 aastat vana, teose teises pooles 14-aastane. Kristiina sai oma klassikaaslastest läbi Kadri oli koolis tõrjutud, teda narriti tema vaid Triinuga, teised ignoreerisid teda. välimuse tõttu. Klassikaaslased pilkasid Miks? Kadrit tema juuste ja riietest tuleva lõhna tõttu, mis käis Kadriga kaasas. See lõhn tuli sellest, et Kadri elas niiskes
" Oi, kui vaimukad nad enda meelest olid, aga sel hetkel murdus Maris midagi. Ta oli alati öelnud, et ei muuda end kellegi ega millegi pärast, aga sel hetkel muutus temas midagi igaveseks. Kümme aastat hiljem. Poisid olid organiseerinud klassi kokkutuleku. Kokku oli kutsutud peaaegu terve klass. Isegi Mari leidis oma postkastist kutse. Algul viskas ta selle laua nurgale kindla kavatsusega mitte minna. Aga varsti haaras teda uudishimu ja ta otsustas minna vaatama, mis on tema klassikaaslastest nende aastatega saanud, kuna nad polnud kõik need kümme aastat kordagi suhelnud. Ta seisis taas klassiuksel, nagu 13 aastat tagasi, kuid enam ei tundnud ta ennast inetu pardipojana, pigem printsessina. Ta välimus on täielikult muutunud. Nüüd töötas ta modellinduses ja elas juba 2 aastat välismaal oma abikaasaga. Ta oli õnnelik. Naine astus uksest sisse, kõigi pilgud pöördusid taaskord tema poole, kuid seekord võtsid teda vastu
klassi tööle, siis mis teda ees oodata võib? Esiteks võib ta juba varsti mõista, et kooli jätkamine oleks olnud kergem ning parem viis. Nii noorelt tööl käia vajab palju suuremat vastutust ning pingetaluvust, kui koolis käimine. Töölt ei tohi puududa olematu tuju korral, ka haigus ei vabasta iga kord. Koolist aga saab heal juhul koju jääda, kui bussist maha jäänud oled, enesetunne kehv on ning vanemaid selleks veenda suudad. Töökaaslastest ei pruugi sõpru saada, keegi klassikaaslastest on reeglina ikka parimaks sõbraks vähemalt teatud perioodil. Kuid gümnaasiumi lõpetajaid võetakse juba tõsiselt. Neil on tarkust ning kogemusi ühes ja teises vallas. Nad on selleks ajaks juba täiskasvanud ning julgevad oma arvamuse eest seista. Sellistele noortele pakutakse tööle saamiseks ka lihtsalt lühidaid väljaõppeid ning amet on selge, kuid ka palk hea. Kraadi saanuile on elu selleks ajaks õpetanud aga sisemist rahu, tarkust, nippe,
vastupidi. 5.) Autor tahtis selle raamatuga ütelda , et alati kui sa teed kooli ajal igast trikki ja nalju , võib sust siiski sirguda vastutav ning tore noormees/mees . Ja kunagi ei tea kuhu sind tiritakse või mida pead oma eluajal üle elama. 6.)Sirkel Jaak Õppis väga hästi , oli klassi priimus. Ta oli väga armunud Virvesse , kes oli Jussi kaksik õde. Ta kirjutas Virvele luuletusi . Võistlesid Rikisiga Virve pärast. Hoolis oma klassikaaslastest. Härra Wikmann Kooli direktor , hoolib väga oma koolist ning õpilastest. Alati väga korrektse väljanägemisega ja räägib väikse aksendiga. Tal olid vuntsid ja hallid silmad . Muidu väga tundlik ja kergesti solvuv. Usukannataja e. vikaar Tooder Algul oli õpetaja Wikmani gümnaasiumis , aga siis Jussi viskas vembu ja vikaar otsustas , et ta ei ole sobilik õpetajaks. Hakkas jumalasse uskuma ja rääkis, et kõik on jumala teha ning tema elu on jumala kätes.
Kõik olid targa vanima poja vastu tähelepanelikud. Nii ei saanud ükski õdedest klaverit mängida, kuna see segas Sigmundi õppimist. Perekond Freud proovis ennast juudi traditsioonidest lahti rebida. Neist said Viinis tüüpilised „assimileerunud3 juudid“. Nad kandsid läänelikke rõivaid, ei pidanud kinni juudi toitumisreeglitest ja tähistasid jõule ja aastavahetust. 1865.aasta sügisel asus Sigmund õppima kohalikku realgümnaasiumi Sperlgassl’is. Ta oli oma klassikaaslastest noorem ja seni oli ta saanud õpetust esiteks isalt ja teiseks ühes erakoolis. Enamasti oli Sigmund oma klassi parim. Freud tundis elavat huvi antiikaja vastu ning õppis kreeka ja ladina keelt. Keeled jäid talle uskumatult kergelt külge. Ta õppis koolis prantsuse ja inglise keelt ka ja sõbraga iseseisvalt itaalia ja hispaania keelt. 1873. aasta juunis lõpetas ta kooli kiitusega. Otsustas loobuda juuraõpingutes, mis ta seni plaanis oli, ja saada „loodusteadlaseks“. Ta kompas palju
Meist ei saanud mässajaid, desertööre, argpükse /-/, meie arnastasime oma kodumaad täpselt samuti nagu nemad ja me läksime igal rünnakul vahvasti peale; ent nüüd tegime juba vahet, sest olime korraga nägema õppinud. Ja me nägime, et nende maailmast ei jää midagi järele. Me olime ühtäkki kohutavalt üksinda ja igaüks pidi ise sellest jagu saama." Lk 12) 2. Rindel. Gaasirünnakud, lahingud, laibad, tühermaa... Klassikaaslastest sureb sõjatules esimesena Kemmerich, Müller saab endale tema saapad. Paul sõbruneb endast vanema Katczinsky ehk Katiga, kellega kujuneb tal isa-poja suhe. ( ,,...ma armastan teda, tema õlgu, tema nurgelist, kummargil kogu, - ja samal ajal näen tema taga metsi ja tähti, ning hea hääl lausub sõnu, mis mulle rahu toovad, mulle, sõdurile, kes oma suurte säärikute ja oma vöörihma ja oma leivakotiga tillukesena kõrge taeva all seda teed sammub, mis ta ees kulgeb..." lk 60)
tuntuks, kuid nagu Raul Rebane ütleb: ,,See teda ei rikkunud. Jutukas ja heasüdamlik poiss oli ta enne ja oli ka hiljem". Järgnes roll filmis ,,Aarete saar" (1971), selle filmimise ajal oli Laanemets hakanud kasvu koguma. Kasv toimus nii hoogsalt, et filmise pooltes stseenides oli ta mereröövlitest hulga lühem, kuid teistes lõikudes lausa peajagu pikem. Laanemets tuli filmivõtetelt tagasi 186 cm pikana ja ka osavama spordipoisina. Kooli lõpetas Laanemets oma algsetest klassikaaslastest aasta hiljem, sest oli näitlemistööga ametis olles koolitöödes maha jäänud. Nii lõpetas ta 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Endla teatri koduleht. 27.10.2013). 2.5 Teatritee Edasi läks Aare Laanemets Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikooli, kus ta õppis aastatel 1972-1976 seitsmendas lennus. Seda lendu peetakse väga säravaks ja legendaarseks, sest sealt tulid Aare
toidu kohta. Näiteks kuidas mõõdetakse toidu sisaldust. Samuti ma õppisin mida minu klassivennad söövad, joovad ja kui tihti nad seda teevad. Minu klassivennad söövad keskmiselt 4 korda päevas. Peaaegu kõik söövad hommikusööki. Neljateistkümne õpilase seas oli kaks õpilast kes ei söönud hommikusööki ja oli ka üks kes sõi aegajalt. Rämpstoitu söödi keskmiselt kaks korda nädalas. Klassikaaslastest enamus sõid 1-5 korda nädalas juurikaid ja juurvilju. Enamasti jõid poisid toidu kõrvale vett, piima ja mahla. Kokkuvõttes söövad minu klassikaaslased päris tervislikult. Klassikaaslaste teadmistest toidu tarbimise suhtes sain teada milliseid toite peaks sööma iga päev ja mida harvemini. Enamusel pole see siiski päris selge. Milleks toiduenergiat on vaja teadsid täpselt 3 klassivenda. Pooled klassikaaslased ei tea veel millise ühikuga saab toidus saadavat energiat mõõta
nüüdseks on olukord muutunud taas väga keeruliseks. Keeruline ja raske on ka nende noormeeste kodune elu, kus pered on läinud lahku ja emad kasvatavad üksi poisse. Tähelepanu püüavad nad saada oma negatiivse käitumisega. Paraku on probleemsel käitumisel ka tagajärjed ning esmalt võivad need ilmneda just õpiraskustes õpilasel. Iga aastaga tuleb kooli üha enam õpilasi, kellel on õpiraskused. Mahajäämus klassikaaslastest tekitab trotsi, stressi ja süvendab mahajäämust veelgi. Sellistele õpilastele oleks vaja läheneda individuaalselt. Ei saa väita, et tavakooli programm käib neile ülejõu, kuid tõenäoliselt vajavad nad eriõpetust või teatud toetatud tegevust nende arengus. Sageli neid õpilasi ,,veetakse" klassist klassi, kuid see pole kindlasti lahendus lapse jaoks, kui tema arengut ei toetata ega arendata vajalikul moel, mis hiljem võib osutuda takistuseks elus hakkama saamisel
Igasugused pinged ja probleemid käivad tegelikult inimeseks olemise juurde ning seega neid esineb igas vanuseastmes. Nii on eelmainitud noorukite suitsiidi põhjused tihedalt seotud erinevate ühiskonnas esinevate väärkäitumise nähtustega. Üle võimete kasvanud kohustuste hulk kooli ja perekonna ees võib viia emotsionaalse pingeni, mis omakorda soosib näiteks alkoholi ja mõnuainete liigtarvitamist ja see jällegi mõnikord kalduvust suitsiidile. Kui nooruk erineb millegipoolest oma klassikaaslastest, jääb ta sageli üksinda või kiusamise ohvriks, sest sageli pole lapsed nii tolereerivad erinevuste suhtes kui täiskasvanud. Selliselt tekkinud isolatsioonil võivad vahel olla vägagi kurvad tagajärjed. Füüsilised faktorid on muidugi kõige rohkem emotsionaalsust esile kutsuvad põhjused noorte suitsiidi puhul -- kui noor inimene on näiteks koduvägivalla ohver, võib talle tekkida tunne, et ta on midagi väga
sünnist alates.Uuringus on lähtutud IQ-st kui ühest indeksist, millega määrata laste intellektuaalset andekust koolis. IQ teste kasutatakse üldise kognitiivse käitumise mõõtmiseks. Samas on IQ testid ka valiidsed, mõõtmaks relatiivset inelligentsust. See uuring kinnitab ka teiste sarnaste uuringute tulemusi intelligentsuse kohta. Näiteks on leitud, et intelligentsed lapsed: Hakkavad varakult rääkima On koolis edukad On oma klassikaaslastest noormad, kuna nad on läinud kooli eakaaslastest varem Omavad kõrgemat motivatsiooni õppimiseks On pärit väikestest peredest ja on tihti ainsad lapsed perekonnas või siis esmasündinud Nende vanemad on kõrgema sotsiaal-majandusliku staatusega Vanemad on eakamad kui mitteintelligentsetel lastel Uuringu tulemused (Gottfried jt 1994: 105) näitasid, et väga kõrge inellektiga lapsed ei omanud
Lisaks tööle taimedega pidi Julius aitama ka kodutöid teha. Väärtnõu arvas, et raamatutest saadud tarkus ei ole kogemuste kõrval midagi väärt. Väga harva külastas Julius ka mamma Neiderit. Seal olid mamma Neideril juba uued hoolealused. Julius avaldas oma laule varjunime (J.Hallik) all. Ta oli Leonoore peaaegu unustanud ning ta ei käinud enam lootuses neiut näha jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest, vanadest ja uutest õpilastest. Juliusel tekkis soov töö kõrvalt õppida. Ta asuski raamatuid lugema ja kreeka keelt kordama. Sagrits teatas talle, et jätab gümnaasiumi pooleli ja läheb reaalkooli. See katkestas Juliuse suhte tema kooliga. Seitsmes peatükk Vähehaaval eemaldusid Juliuse sõbrad temast. Ainult Sagritsaga sai ta veel harva kokku. Üks hädaohtliku välimusega noormees lausus Juliusele: "...Missugune põllumees ei hariks enne oma
teadlane ning füüsika- ja matemaatikaõpetaja. Ka Maria ema oli õpetaja, juhatades kasvatusasutust, kuhu tulid end harima tüdrukud linna parematest perekondadest. Väikesel Marial oli väga hea mälu ning suur huvi ümbritseva maailma vastu. Lugema õppis ta väga noorelt, mängides vanema õega kooli ning sealt sai ka alguse tema suur huvi lugemise vastu. Vanemad aga ei soovinud seda, et laps nii noorelt loeks, kartes tüdruku varaküpsust. Ka koolis paistis noor neiu silma, olles klassikaaslastest kaks aastat noorem, kuid sellegipoolest kõige targem. [1, 2] Pilt 1. Skłodowskite lapsed: Zosia, Hela, Mania (Maria), Józef, Bronia [2] Kui aga isa 1873. aastal koolis abijuhataja koha kaotas, hakkas perel halvasti minema. Elutingimused muutusid oluliselt kehvemaks, sest nad pidid uude kohta kolima. Et olla võimeline pere ülal pidama, tegi isa sinna ka internaatkooli. Pere halb käekäik jätkus, kui vanim tütar suri tüüfusesse ning paar aastat hiljem suri ema tuberkuloosi.[1]
Kaks väidet oli ankeedis füüsilise ja vaimse vägivalla hindamiseks. 6% nimetas, et kaaslased on neid füüsiliselt kiusanud ja pea 20%, vastanutest märkis ka aeg-ajalt esinevat narrimist. Tulemustest võib järeldada, et paljud ei tunne end klassikaaslaste seas hästi, kuigi neil on 15 enda arvates palju häid sõpru ja kaaslasi. Võib-olla kardavad nad erineda oma klassikaaslastest, ei arenda oma võimeid teadlikult, et vältida kaaslaste tõrjuvat hoiakut. Andekad lapsed on hinnangu järgi rõõmsameelsed (88%), enesele lootvad ja õnnelikud (82%). Nad hindasid enda juures kõrgelt ka seltsivust, jutukust, iseseisvust, julgust. Negatiivsetest omadustest võib märkida hoolimatust ja kinnisust (24%), mõtlematust (19%), ka riiakust, lohakust (18%). Poisid olid oma hinnangutes tüdrukutest kriitilisemad.
vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[...] Ei tahtnud enam olla paks nohik ja terve klassi narrimisobjekt. Ükskõik, mida ma tegin, miski ei olnud hea. Üle viskas! Kuid kuna kool oli kõva, ei lubanud vanemad seda vahetada. Siis panin füüsikalabori põlema!" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, kl 21). Hiljem oli kool tema jaoks tüütu ja igav kohustus, nagu ka suurele enamusele tema klassikaaslastest. Ilmselt on siin suur roll ka koolil endal, kuna raamatust selgus, et antud koolil polnud väga hea maine ja tase ning just seepärast sattusidki Kati klassi kokku inimesed, kes kas ei viitsinud õppida või polnud nad piisavalt pädevad kõrgema tasemega koolis läbi löömiseks. "Medaljoni" (Ene Sepp) peategelane Heidi hakkas koolist puuduma, kui oli läinud lahku oma pikaajalisest poiss-sõbrast Reimost ning kohtas uut poissi, Tanelit, kes oli mässumeelne ja käis tihti pidudel
Satanism on koolides ja meedias nagu maha surutud teema, kuid kui seda usku tutvustataks rohkem, ei oleks inimestel satanistidest nii väära ettekujutust. Minu teine küsitlus oli viidud läbi klassis ning suur osa vastanutest leidis, et on levinud n-ö stereotüüpsed satanistid. Esialgu ma uurisin, kuidas internetis on kirjeldatud 12 sataniste, aga et sellele tõepõhi alla saada, tegin lisaküsitluse üpriski töö lõpus. Tuli välja, et enamik mu klassikaaslastest oli samal seisukohal nagu ülejäänud mõtisklejad internetis. 13 3. SATANISTIDE KÄITUMINE ÜHISKONNAS Küsitluses oli küsimus: ,,Kas arvate, et satanistide käitumine ..." ja vastusevariandid olid: ,,kahjustab avalikku korda", ,,piirab teiste inimeste õigusi ja vabadusi", ,,kahjustab tervist" ning ,,muu", mis tähendas näiteks, et ei muuda midagi. Kahjuks pean ütlema, et mitte ükski informant 69-st ei vastanud ''muu''.
Perekonnas on nad sageli konfliktide tekitajateks. Mõned elavad kodudes, kus neid hingeliselt, füüsiliselt või seksuaalselt kuritarvitatakse. Järelikult ei saa neid lapsi vaadelda ainult kui vägivalla tekitajaid, vaid ka kui vägivalla ohvreid. (Elliott 2000: 47) Klassis on palju erinevaid õpilasi. Nende seas on nii väljapaistvaid kui ka tagasihoidlikke. Tagasihoidlikud on tavaliselt just ohvri rollis ja teiste seas populaarsed kiusaja rollis. Kiusatavad on teistest klassikaaslastest erinevad ja seetõttu neid ka kiusatakse. (Erb, 2000:5) Kuidas aru saada, et õpilane on langenud tagakuisamise ohvriks? Esimesteks tundemärkideks on seljataga sosistamine ja kuulujuttude levitamine. Laps tunneb ennast halvasti ja seda enam paistavad silma tema nõrgemad küljed, mis annab tõuke uuele halvasti kohtlemisele. Õpilast välditakse ja talle keeldutakse andmast erinevat informatsiooni (näiteks õppimine). Pideva
„Kui ohtlik on see käitumine, see olukord, me edastame sõnumi, et „kui sa jätkuvalt takistad meie klassis teiste õppimist, ohustad lähtuvalt sellest, mida ma tean „sedasorti“ kogemustest?“ nende turvalisust või ei kohtle neid lugupidavalt, siis pead sa oma klassikaaslastest eemal aja maha võtma, kuni sa oled maha rahunenud ning valmis siin õigusi ja reegleid järgides Kõige suurema riskiga õpilaste tundmine koolis aitab meil oma kava ja tegevusi täpsustada nii, töötama“. Nõustamine ja hüvitamine võivad toimuda hiljem. Kui õpilased seostavad aja et meil oleks selles keerulises valdkonnas võimalikult suur selgus. Igasugune kehalise takistamise
annaabi.ee 
