Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

Relatsioonilisele andmemudelile rakendub matemaatika haru, mida nimetatakse relatsioonialgebraks. Relatsioonialgebra objektideks on andmebaasi relatsioonid. Objektidega koos kasutatakse relatsiooni operatsioone. Relatsiooni operatsioonide rakendamisel relatsioonidele saadakse alati uus relatsioon.Põhimõtteliselt tähendab relatsioonialgebra mingite hulgatehete tegemist tabelite või päringute tulemustega. Relatsioonialgebra operatsioonid Projektsioon - Operatsioon projektsioon defineerib relatsiooni R põhjal uue relatsiooni, mis on relatsiooni R vertikaalne alamhulk. See sisaldab vaid osade atribuutide a1,...,an väärtuseid. Piirang - Operatsioon piirang defineerib relatsiooni R põhjal uue relatsiooni, mis sisaldab vaid neid relatsiooni R kirjeid, mis vastavad teatud tingimusele (predikaat). Piirangu tulemust nimetatakse ka horisontaalseks alamhulgaks. Lõige ehk ühisosa - Operatsioon lõige annab tulemuseks relatsiooni, mis

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

· Privaatsed väljad ja meetodid on nähtavad ainult klassi sees; väljastpoolt on nähtavad ainult avalikud väljad ja meetodid. (Tavaline jaotus: väljad privaatsed ja meetodid avalikud.) · Soodustab suurte programmide hallatavust, kuna objekti "kasutaja" ei pea teadma midagi selle sisemistest realisatsioonidetailidest. · public, protected, private või juurdepääsu piiritlejat pole · Kui juurdepääsu piiritlejat ei kasutata, siis klassid, meetodid ja andmeväljad on kättesaadavad sama paketi kõikides klassides. Pärilus (ingl. inheritance)  · Klassid võivad olla üksteise suhtes pärilusseoses. · Alamklass pärib kõik ülemklassi väljad ja meetodid. · Enamikes keeltes igal klassil ülimalt üks otsene ülemklass. Javas ka. · Mõnedes keeltes (näit. Python) on lubatud ka mitmene pärimine. · Pärimine soodustab koodi korduvkasutust. 2. Loeng Konstruktoritest veel Piiritleja (ingl

Enesetestid teemadest 2-10

Küsimus 1 Läbipääsusüsteem sissepääsu ukse juures fikseerib, kes ja mis kell on tööle tulnud või töölt lahkunud. Millise süsteemiliikiga on tegemist? Vali üks: a. Expert System b. Decision Support System c. Management Information System d. Transaction Processing System Küsimus 2 Tegevus "Alternatiivide võrdlemine" on seotud järgmise SLDC etapiga: Vali üks: a. Süsteemi analüüs b. Süsteemi planeerimine ja valik c. Süsteemi teostus ja kasutamine d. Süsteemi disain Küsimus 3 Systems planeerimine ja valik on seotud järgmiste tegevustega: Vali üks või enam: a. Süsteemi piirete ja mahu määramine b. Parima lahenduse soovitamine c. Dokumentatsiooni koostamine d. Nõuete kindlakstegemine e. Vajaduse identifitseerimine Küsimus 4 Infosüsteemi arendamise elutsükkel on sammude jada, mis on vajalik infosüsteemi arendamise haldamiseks. Mis on elutsükli neljas samm? Vali üks: a. Infosüsteemi väljavalimine ja planeerimine b. Infosüsteemi teostus

Objektorienteeritud JAVA konspekt esimeseks kontrolltööks

Vastupidine tegevus nõuab selget teisendust(explicit casting) Allateisendus: Muudate objekti tüüpi kui teil on teada, et mingi (laiemat) tüüpi objekt on tegelikult kitsamat tüüpi. Fruit a = new Apple(); JVM loob objekti ja unustab ,et see loodi Apple´st Deklareerime, et a on Fruit tüüpi. Kui soovime a-d uuesti Apple-na kasutada, peame tegema allateisenduse: Apple d = (Apple) a; 5. Olgu antud suvaline objekt. Millist tüüpi see teoreetiliselt võib olla? Liides, Klass, Alamklass, Object(iga klassi ülemklass) 6. Milline on konstruktorite käivitusahel? Nt võib töösse tulla koodinäide ja teie ülesandeks on selgitada konstruktorite käivitamise järjekorda. Meetod, mis käivitatakse automaatselt uue objekti loomisel. Tagastab viite loodud objektile. Kasutatakse objekti algväärtustamiseks. Kõik objektid pärivad vaikimisi Object klassilt. Kui teie klassis puudub konstruktor, luuakse vaikimisi argumendita konstruktor.

Andmebaasid

Pärnumaa Kutsehariduskeskus AA-09 ANDMEBAASID Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Semantilised mudelid (UML). Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioonid). TÖÖ ANDMETEGA. Andmet

Andmebaasid I - eksamiküsimused

10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) Relatsioonialgebra on relatsioonide kui operandidega teostatavate operatsioonide kogum. Iga operatsiooni tulemus on samuti relatsioon, mis peab vastama kõigile relatsioonilt nõutavatele omadustele. Ei tohi olla korduvaid korteeze Ei tohi olla mitu samanimelist atribuuti Hulgateoreetilised operatsioonid. Hulgateoreetiline summa - Relatsioonidele r ja s rakendatud hulgateoreetilise summa leidmise operatsioon r U s annab tulemuseks relatsiooni, mille moodustavad kõik kas relatsiooni r, relatsiooni s või mõlemasse kuuluvad korteezid. Lõige Hulgateoreetiline vahe Hulkade ristkorrutis e. otsekorrutis e. Descartesi korrutis Spetsiaaloperatsioonid. Piirang  Projektsioon Ühendamine Jagamine 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) Virtuaalne relvar e. vaade (ingl. k. view) ­ väärtus leitakse kasutaja poolt vaate poole pöördumise hetkel Vaade e

Põhimõisted

Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava 1. Erialagrupid infojuht (Chief Information Officer) infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer) infosüsteemi projektijuht infosüsteemi rühmajuht süsteemianalüütik süsteemiarhitekt ja -disainer süsteemi administraator andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide ja vastastike ootust

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust ka pikemate rakenduste puhul midagi hiljem koodist üles leida. Mõned salapärased kohad on veel jäänud. Esimene rida using System; teatab, et nimeruumist System pärinevaid klasse saab kergesti kasutada - piisab vaid klassi nimetamisest. C# standardpaketis leidub tuhandeid kasutamisvalmis klasse. Lisaks veel loendamatu hulk lisapakette, mis muud programmeerijad on valmis kirjutanud. Kindlasti

Java programmeerimise konspekt

hulk) 5. massiivi elementide väärtused Javas käsitletakse massiive ühemõõtmelistena, kahemõõtmeline massiiv on ühemõõtmeliste massiivide massiiv jne. Javas on massiivi indeksiks täisarv vahemikus 0 kuni massiivi pikkus miinus üks. Massiiv on massiivitüüpi muutuja (L-väärtus). Javas saab massiivi kirjeldada ilma massiivi elementide arvu fikseerimata. Elementide arv määratakse mälu reserveerimise käigus (see operatsioon on Javas massiivi kirjeldusest lahutatud). Javas kasutatakse massiivi elemendile viitamiseks indeksit, mis kirjutatakse massiivi nime järele kantsulgudesse. Massiivi element on näide L-väärtusest, s.t. massiivi elemendile saab omistada väärtust. Massiivi elementide arvu Javas (massiivi pikkust) väljendab Javas avaldis "massiivi_nimi .length" (massiiv on objekt, mille avalik read-only isendimuutuja nimega length sisaldab massiivi pikkust). Näide.

Nimetu

versiooniuuendustega. Versiooniga 3.0 lisati juurde: WPF ­ Windows Presentation Foundation so uus kasutajaliidese ehitamise liides, mis asendab Winform'id. WPF baseerub XMLil ning vektrograafikal, mis oskab kasutada 3D arvutigraafika riistvara ning Direct 3D tehnoloogiat. WCF ­ Windows Communication

Objektorienteeritud JAVA 2.kontrolltöö konspekt

Compare two objects (Apple a1, Apple a2) -> a1.getWeight().compareTo(a2.getWeight()) (parameters) -> expression  return’I ei ole vaja (parameters) -> { statements; }  return on vajalik c -> c.getName().equals("yellow"); c argument/id; -> lambda nool; argumendi kasutus lambda kehas; lambda keha; 9. Mis on funktsionaalne liides (functional interface) ja milleks kasutatakse? @FunctionalInterface public interface Predicate { boolean test(T t); ... } Tähistatakse annotatsiooniga @FunctionalInterface Liides, mis sisaldab täpselt ühte abstraktset meetodit Functional interfaces provide target types for lambda expressions and method references. Each functional interface has a single abstract method, called the functional method for that functional

C# materjal

...................................................................... 39 Ülesandeid.........................................................................................................................40 Pärilus....................................................................................................................................40 Päriluseta näide................................................................................................................. 41 Alamklass..........................................................................................................................41 Ülesandeid.........................................................................................................................43 Ülekate.................................................................................................................................. 43 Ülesandeid..............................................................................

Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie

Java algtõed

mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele · jne. Java-programmide põhikategooriad: · Rakendusprogramm (Application) ­ tavalise rakendusprogrammi analoog

Andmebaasid eksami kordamisküsimused

Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objekt­orienteeritud) ja  vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈   (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid ­ puustruktuuriga  hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on  palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad ­ on relatsioonid ehk tabelid,  ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige  viimaks objekt­orienteeritud andmebaasisusteemid ­ neis saab hoida objekt­ oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku  jaadv

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Programmeerimine PHP

1. 2. 3. 4. <% ... %> Tekst nende vahel interpreteeritakse PHP koodina. Kõike, mis nende sümbolite vahele ei jää, loetakse HTML koodiks ja faili täitmisel väljastatakse selliselt nagu on. Kaks esimest varianti on kõige rohkem levinud stiil ja peamiselt kasutatakse selliseid märgendeid (selle kursuse jooksul kasutame ainult esimest varianti). Kommentaarid Näide esimesel real asub kommentaar Kirjuta valjundisse "Hello, World!". Kommentaare kasutatakse selleks, et teised inimesed saaksid koodist aru (eriti vajavad kommenteerimist teie poolt välja mõeldud algoritmid ja keeruline loogika). Mõnikord juhtub ka nii, et 2-3 kuu pärast ei oska ka koodi autor seletada kuidas tema programm töötab ja temal läheb suhteliselt palju aega selleks, et seda meelde tuletada. Aga kui kommentaarid on olemas piisab selleks ~5 minutist. Kommentaarid peavad kirjeldama loodava koodi

Programeerimise algkursus 2005-2006

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v

Andmebaasid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID-JA ARVUTIVÕRGUD Targo Orav ANDMEBAASID Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010  Sisukord Andmebaasid Andmebaaside põhimõtted Andmebaaside käivitamine Töö andmetega SQL keelealused Andmebaaside kasutajad Andmebaasid Informatsioon ja andmed Andmed on igasugused teated ( konstateeringud, faktid jne.) nii isikute, asjade kui ka asjaolude kohta, mis ei ole seotud konkreetsete ülesannete, eesmärkide ega kasutajatega. Andmed võivad olla esitatud arvudena, tekstina või ka graafilisel kujul. Informatsiooniks e. infoks võiks kokkuleppeliselt pidada sellist andmestikku, mis võimaldab teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsioonid Andmebaasi funktsiooniks

Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1

 Kasutusjuhu tekstiline kirjeldus võib olla lühiformaadis, vaheformaadis või laiformaadis.  Laiformaadis tuleb kirjeldada peamist äriprotsessi toetava allsüsteemi kõige keerulisemad kasutusjuhud.  Laiformaadis kasutusjuhtude põhilise eduka stsenaariumi kohta tuleb teha süsteemi jadadiagramm, millest saadakse kätte süsteemi sündmused ja operatsioonid.  Süsteemi operatsioonid tuleb kirjeldada lepingu formaadis (ülesanne disainerile, liides disainiga)  Kasutusjuhtude graafiline kirjeldamine hõlmab kasutusjuhtude diagramme ja süsteemi jadadiagramme.  Esitada tuleb CASE mudel (n. Enterprise Architect-is tehtud) ja tekstidokument M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 SISUKORD (Süsteemianalüüsi ainetöö/projekti jaoks) RESÜMEE SISSEJUHATUS 1. KASUTATUD METOODIKA 1.1. Süsteemi tutvustus (äri-, tarkvara-) 1.2

Veebistuudium arendus ASP.NET

dtd">

Peo korralduse eest vastutajad

10. klass

Rebased

11. klass



Võistluste ja katsumuste läbiviijad

12. klass

Muusika eest hoolitsejad

Disainivaates on näha, et klassid on tõmmatud vasakule, nende juurde kuuluvad seletused aga mõningasse taandesse sinna kõrvale. Kaks eraldi lehte olemas, nüüd siis tarvis nad omavahel siduda. Ja praegusel juhul soovitavalt mõlemat pidi ­ nii et avalehelt saaks vastutajate lehele ning viimasest omakorda tagasi avalehele

Arvutivõrgud

tehnilised detailid *veakontroll ja ­parandus *multiplekser *ühendusega või ilma ühenduseta kanal 3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) ­ võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid Esituskiht (Presentation Layer) ­ andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) ­ rakendusprogrammide liides: *võrguteenused ­ telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress.

Geoinfosüsteemid

GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS.  Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid.  Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega.  Kaartide koostamine ja toimet

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

Mõisted ja teemad kordamiseks 1. Infosüsteemi valdkond- Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab:  probleemide lahendamist  otsuste vastuvõtmist  vajalike tegevuste sooritamist  arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgi

Javascript objektid,näited

) veebilehel esitada. DOM määrab ära, millised atribuudid kuuluvad millise objekti juurde ning kuidas objekte ja atribuute käsitleda. DOM omadused ja meetodid Javascript näeb veebilehte DOM-ina ning saab seda manipuleerida. mõned DOM omadused: · x.innerHTML - sisemise teksti väärtus · x.nodeName - nimi · x.nodeValue - väärtus · x.parentNode - juurliides · x.childNodes - tütar · x.attributes - atribuudi liides mõned DOM meetodid: · x.getElementById(id) - element id-järgi · x.getElementsByTagName(name) - kõikide elementide saamine täpsustatud märgise nimega · x.appendChild(node) -tütar-liidese lisamine · x.removeChild(node) -tütar-liidese eemaldamine 25 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sündmused Vormide sündmused:

ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES

ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE ­ KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad .................................................................................................

Google App Engine

.............................................................. 19 Tingimuslause IF..................................................................................................................... 19 Funktsioonide defineerimine................................................................................................... 20 Veahaldus............................................................................................................................... 20 Klassid..................................................................................................................................... 20 Veebispetsiifilised elemendid....................................................................................................... 21 GET ja POST parameetrid...................................................................................................... 21 Küpsised.........................................................................

Network üldiselt

Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24

Access

@ Nõutud täht, number või tühik (@@@-@@@ 656-9881) & Tekstisümbol ei ole nõutud < Kõik tähed väikeasteks (JÄNES) > Kõik tähed suurteks Input Mask ­ väärtuse sisestamist reguleeriv mall; koosneb maskisümbolitest ja teistest märkidest, mis peavad väärtuse sisalduma. Maski koostamisel aitab maskitark Input Mask Wizart, mille avab hiireklõps kolme punktiga nupul disaini akna real Input Mask. Mõned maskisümbolid. Märk Kirjeldus 0 Number (0 kuni 9) kohustuslik, + ja - keelatud 9 Number (0 kuni 9) mittehokustuslik, + ja - keelatud # Number (0 kuni 9) mittehokustuslik, + ja - lubatud L Täht, kohustuslik ? Täht, mittekohustuslik A Täht või number, kohustuslik a Täht või number, mittekohustuslik

AutoCad I

Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000  Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti ­ joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting and Design, mida võib tõlkid

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

Programmi struktuuri esitamine puuna: Lehed on operandid, juur on operaator. Varem täitmisele tulevad operatsioonid on kõrgematel astmetel. Kuna viitstruktuurid liiga mahukad, kasutatakse ees-, kesk- või lõppjärjekordi. Selliseid programme saab täita ühe magasiniga raali ja funktsioone pop(element) ja push(element) Tõestuste esitamine puudena: Puu lehed on aksioomid ning teised tipud on teoreemid. Kaared vastavad tuletusreeglite rakendamisele. 5. Programmeerimiskeelte klassid. Arvuti töötleb fikseeritud märgisüsteemis esitatud infot. See märgisüsteem on keel. Enamus raalis kasutatavatest keeltest moodustavad programmeerimiskeeled. Programmeerimiskeel on tähistuste ja reeglite süsteem algoritmide esitamiseks arvutile. Inimesele sobiva kuju alusel jaotatakse progemiskeeled · masinkeeled (masinkood ­ konkreetse raali 01010 jada, autokood ­ konkreetse raali märgiline progemiskeel)

Autocad II

Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid  Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka ­180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid