Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3). Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone
Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt kaasa toodud rändekivimidena igal pool. PAAS · Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). · Värvus hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tlna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad)
[1] Foto. Klaas kui materjal tahkes olekus. Allikas: http://www.votsalo.net/getattachment/57e2ae70- 6a7d-4ee3-b7d8-2ff0eef23d36/Raw-Glass.aspx? maxSideSize=610 1.1 Tavaline klaas Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana
valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid - sama keemiline koostis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Tavalise klaasi omaduste muutmiseks lisatakse sellele tavaliselt muid koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on tavalisest säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust
............................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................................13 2 TTK Kips Kipsi tooraine Kips on sulfaatne vett sisaldav mineraal. Keemiline valem: CaSO4·2H2O. Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme (kõvadus Mohsi astmikul 2). Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina. Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid
Looduses on teda ainult ühenditena liiva, kivimite ja mineraalide koostistes, puhtal kujul aga mitte. Puhas kvarstiliiv kujutab endast ränidioksiidi (SiO2), raua lisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. (2,12) Maakoores on ränisisaldus 277 kg/t. Iga kuues aatom maakoores on räni. Hüdrosfääris on räni tunduvalt vähem (5 mg/l). Atmosfääris esineb see tolmuna (ränihiib, silikaadid). (11) Räni tätsaim ühend ränidioksiid kujutab endast kvartsi, mäekristalli, puhast liiva. Kvarts on maal levinuim mineraal. Liiv koosneb peenetest kvartsiterakestest. Looduses on tuhandeid räniühendeid, silikaate, mida inimkond kasutab mäletamatutest aegadest. Siia kuuluvad savi ja päevakivid. (11) Ränidioksiid esineb kristalsena ja amorfsena ning kuulub paljude kivimite koostisesse. Kristalsena esineb see hallikasvalge kvartsi terakestena graniidis. Ahhaat ja tulekivi sisaldavad nii amorfset kui ka kristalset ränidioksiidi.(11) 3. Saamine
Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*SiO2*H2O. Kuna reagent, vesi, on otse segus, siis toimub kõvastumine kiiremini kui lubja puhul. Lubjamördi
Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS
kiiresti jahtudes klaasistub. Looduslikku klaasi jaotatakse tek-keviisi järgi obsidiaaniks, tektiidiks ja fulguriidiks. [1] 1.2 Klaasi funktsioonid ja omadused Klaas on küll habras aga tugev, kui ta pind on sile ületab tõmbetugevus mitmekordselt terase oma. Vähemgi pragu on aga saatuslik, selle levikut ei pidurda miski. Nii ehitusel kui ka mujal on peamiselt kasutuses läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda, kriit või marmor ja valge kvartsliiv . Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. [1] Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaasi kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel suureneb iga aastaga. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne
sissetungimistele. Kivimaterjali kõvadus MOHS'I skaala (10 palli, 1 kõige pehmem, 10 kõige kõvem). Looduskivi 67 MOHS'i skaalal. SKAALA 1 TALK kergelt küünega kriimustatav 2 KIVISOOL küünega kriimustatav 3 KALTSIIT noaga kergelt kriimustatav 4 SULAPAGU noaga kriimustatav 5 AKVATIIT noaga kriimustatav, kuid ise klaasi ei kriimusta 6 ORTOKLAAS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi 7 KVARTS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi 8 TOPAAS noaga ei saa kriimustada 9 KORUND lõikab klaasi 10 TEEMANT saab lõigata erinevaid materjale, sh. Klaasi 3) HÕÕRDUVUSEKS nim. Materjali massi ja mahu vähenemist horde tulemusel. H hõõrduvustegur(maha hõõrutud materjali hulk grammides) G1 materjali hulk enne katset G2 materjali hulk peale katset F pindala
raami sisse varjule, mistõttu on need otsese päikesekiirguse eest kaitstud. Selline olukord võib põhjustada klaasi pinnal piisavalt suure temperatuuride erinevuse, mis võib viia termilise purunemiseni. Soojuskiirgust neelavate klaaside kasutamise korral on see oht eriti suur. 8 Klaasi koostis ja valmistamine Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid – klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia
Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO44- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. Tema struktuur koosneb tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga. Side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis võre on üsna hõre ja materjali tihedus väike. Kuna side on tugev, siis on kõrge sulamistemperatuur (kvartsil 1710 kraadi). SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatudvedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist.
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meet
Nendest tooted on enamasti kettakujulised lõike- ja lihvkettad, kuid valmistatakse ka näiteks luiske lõikeriistade teritamiseks. Abrasiivkattega materjalides on abrasiiviteradega kiht kantud painduva lehtmaterjali või kanga pinnale ning kasutatakse näiteks lihvimisel või poleerimisel. Looduslikud abrasiivid on kvarts(SiO2) üks vanemaid ja odavamaid, mida leidub peaaegu kõikjal nii liivana kui ka kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalas 7. Tänapäeval kasutatakse kvartsi vähem ja ainult märjalt, kuna sissehingatud kvartsitolm põhjustab silikoosi. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallivormiga kuid varieeruvad koostise ja värvusega mineraale, väga levinud , nende kõvadus Mohsi skaalas 6,5-8. Enamasti punased, läbipaistvad on poolvääriskivid. Eestis sageli rändkivides. Parima abrasiivgranaadi ligikaudne koostis on 3FeO*Al2O3*3SiO2. Granaadi tolm palju ohutum. Korund on looduslik kristalliline Al2O3
peegeldustegur, elektrijuhtivus.Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi (paremal; amorfne) struktuur. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1)
11.Anorgaanilised klaasid. Klaasdetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimooduvstavat oksiidi, tavaliselt SiO2. . Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, jne. Klaasi lähteained on: räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks jm. Klaasisordid: sulatatud kvarts, kvartsklaas, boosilikaatklaas, aknaklaas, klaaskiud, optiline klaas, klaaskeraamika. Klaasid ei oma kindlast sulamistemp. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks.. Suurem osa klaasi vormimise
Polükritalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükritalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahtutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalluseeruda. Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi struktuur (amorfne). Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaoline) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed; keraamilised materjalid suurem osa kristalsed; polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Punktdefektid ja joon defektid kristallides.
Fullereenid- sfäärilised moodustised 60st C aatomist. Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik. 14.Anorgaanilised klaasid. Klaasidetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimooduvstavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O jne. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina jne. Klaasi lähteained on: räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks jm. Klaasisordid: sulatatud kvarts, kvartsklaas, boosilikaatklaas, aknaklaas, klaaskiud, optiline klaas, klaaskeraamika. Klaasid ei oma kindlast sulamistemp. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks. Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel- töötlemispiirkond. Temp sõltub klaasi sordist. Klaasidetailide valmistamine: lähtematerjalid sulatatakse koos
Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus:materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele.
(KNO3), pesu- ja söögisooda (NaHCO3), potas (KCl; K2CO3). Leelismuldmet. on 2A rühma elem.(Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra). Looduses leidub karbonaatide, sulfaatide ja silikaatide koostises. Ca on hõbevalge met. ja leelismet. tunduvalt kõvem. Tiheduse poolest kergmet. ja 1,5 korda raskem kui vesi. Mg on hõbevalge kergesti sulav met. 1,5 korda kergem kui Al ja rohkem kui 4 korda kergem malmist. Õhu käes kattub Mg tiheda oksiidikihiga. Lubjakivi kuum. saad. kustut. lupja. CaCO 3 -> CaO + CO2 Kustut. lubja reag. veega saad. kustutatud lubi. Lubjatud seinad on kaua niisk., kuna reag. õhus oleva CO 2 tekib reakts. tulem. pidevalt vett juurde. CaCO3MgCO3 lood. nende ainete segu e. dolomiit. CaSO4nH2O looduslik kips. Soolsus jõe-, järve- ja kaevuvees 1g/1kg, min.vees 1-10g, merevees 35-50g, Surnumeres 240g. Kare vesi sis. palju lahust. Ca- ja Mg soolasid. Karbonaatne karedus põhj. leelismuldmet. vesinikkarbonaatidest, on eemald
nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 3 18. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 19. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2
Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. *Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 18. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 19. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta.
*Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse. Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. *Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 19. Kemikaal-definitsioon Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides; 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2
massiivse või suuremate osakestena esineva materjali omadustest. Kõrge keemiline reatsioonivõime. (süsinikunanotorud, nanokomposiidid tennisepallides) 19. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolu: looduslik või toodetud. Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon);
pole vaiku, pinna viimistlus lihtsam, oksakohad ei nõua lakki ei lisata kemikaale, ei teki keskkonda võõraid aineid sisejõud vähenevad värvuse tumenemine survetugevus jääb samaks põlemisomadus ei muutu töötlemistolm kuivem ja peenem 8. Malmid tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak (looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks (ka kõrgahju kütuseks) ja räbustaja (mineraalaine lubjakivi, dolomiit , mis tekitab räbu ja seob endaga mineraalained maagist ja koksist) . 1. Valumalm (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri
- moonde- ehk metamorfsed kivimid 2.1.Tardkivimid Tard e. magmakivimid on tekkinud magma hangumisel sõltuvalt jahtumise kiirusest on tardkivimid kas massiivsed (tihedad) või purdsed(poorsed). Massiivsed ehk tihedad omakorda jagunevad efusiivseteks (pinnal) ja intrusiivseteks (süva-). Intrussiivsed e. süvakivimid on tekkinud magma aeglaselt jahtumisel sügaval maakoores selle kihtide surve all. On kristallsed, tihedad, suure survetugevusega ja ilmastikukindlad. Tüüpilised mineraalid: kvarts, so.kristalne SiO2 , päevakivi, vilk Tüüpilised näited graniit Efusiivsed e. purskekivimid on tekkinud magma voolamisel välja maapinna lõhedest on jahtunud tunduvalt kiiremini seega on peeneteralisem ja poorsem (kuna on olnud väiksema rõhu all). Purdsed magmakivimid tekkisid tugeva vulkaanilise tugevuse tagajärjel magma purskus atmosfääri tardus ja moodustas klaasja struktuuriga poorse sõmera purru. Nii on tekkinud pimsskivid, vulk. liivad ja tuhad
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraalide rühmad on järgmised: Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva-ning lubjakivides. Kaltsiiton lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. Magnesiiton samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips onväga pehme mineraal. Ehituses kasutatakse: Dolomiiti-kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile. Ehituslubjakivi-Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-mehaanilistest omadustest.kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda
ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad
vastava seadme abil. · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6-ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. · · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta
1. SÕMERAD SETTED tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Liivad, kruusad, savid 2. TSEMENTEERUNUD SETTED tekkinud sõmerate setete kokkukleepumisel. Tekkis uus massiivkivim 3. KEEMILISED SETTED tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. 4. ORGAANILISED SETTED tekkinud elusorganismide jäänuste sadestumisel veekogu põhja LUBJAKIVI. 9) Paekivi on eesti rahvuskivi. Jaguneb: lubjakivi ja dolomiit. 10) Lubjakivi kasutatakse: 1. Müürikivi 2. Killustik 3. Lubja põletamine 4. Tsemendi tooraine 5. Kõnniteeplaadid 6. trepiastmed 7. Dolomiiti kasutatakse: 1. hoonete välisviimistlus 2. Sisetööd trepid, põrandad, viimistlus 3. Väga keeruka kujuga detailid. 8. 15. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
