Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must Omadused Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle. Liim Liimidena kasutatakse hea adhesioonivõimega aineid, mis kõvenevad ja annavad kõvad pinnad. Peale polümeeri ja liimaine sisaldavad polümeerliimid veel lahusteid ja kõvendajaid. Lahustitega segatavad liimid tahkestuvad ja kivinevad lahusti aurumise käigus, kõvendajatega liimid kivinevad aga polümeeri struktuuri ümberkujunemise tõttu. HÜDROISOLATSIOONIMATERJALIDE KASUTAMINE Kaetakse katuseid, kusjuures eristatakse kald- ja lamekatuste materjale, piiratud liiklusega ja elava liiklusega katuste katteid. Basseinide ja veemahutite materjale Vee surve all töötavaid hüdroisolatsioone aga ka Aurutõkkeid vertikaalseintes niisketes, märgades ja kuivades ruumides. AKUSTILISED MATERJALID
Plastifikaatoreid Värvaineid (pigmente) Lisaaineid Põrandalakk Ei ole naturaalsetest materjalidest On keskkonda koormav Võib olla elektristaatilise laenguga Ei ole osaliselt parandatav On hea kuni väga kõrge kulumiskindlusega On vananedes inetu On külma pealispinnaga (ehk suure soojajuhtivusega) Bakterite levimiseks soodsam pind kui õlil Suurendab oluliselt pinnatugevust Põranda lakkide jaotus: Vee baasil lakid. Polüuretaanlakid. Õlipolümeerlakid. Happega kivinevad lakid. Kruntlakid. Värvid Koostisesse kuuluvad: Sideained Pigendid Lahustid Lisaained Lõpp.
st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivid
mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi.
suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 610 h. Lakk reageerib niiskusega. Õlipolümeerlakid. Koosneb õlist, linaõlist tehtud alküüdvaigust, lahustist. Kuivamine toimub füüsikaliselt lahusti väljaauramise teel. Lõpuks toimub ka reaktsioon. Kuivamise ajal tuleb tagada vähemalt +15 C ja hapniku juurdepääs. Lakk on kergelt töödeldav, õli tungib puitu, kile on elastne, poorid on rõhutatumad, kuivamisaeg 12 h. Happega kivinevad lakid. Kahekomponentsed lakid, kõvendiks on hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 13 h. Kruntlakid. On puidu kruntimiseks mõeldud lakid, mida peaks kasutama peaaegu kõikide lakkide puhul. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada enamasti tsipa heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga ning seetõttu saab katta
variant kasutada tavalisi betoonisegusid (Weber S-30, S-100), kuid need segud käituvad tavalise betoonina. Kõigepealt enne hüdroisolatsiooni ja plaatide paigaldamist peab põrand kuivama 28 ööpäeva, põranda pind jääb krobeline ning tihti on vaja valatud põrandat veel täiendavalt tasandada/pahteldada. Teine variant on kasutada selleks otstarbeks väljatöötatud kvaliteet-põrandasegusid Vetonit 5000 või Vetonit 6000. Need on väga hea töödeldavusega kiiresti kivinevad ja kuivavad segud, mistõttu võib hüdroisolatsiooni ja plaadid paigaldada 1-3 päeva pärast põranda valamist. Vetonit 5000-ga võib valada 5-50 mm paksuse kihi, Vetonit 6000-ga alates 10 mm paksuse kihi. Nende segude põranda pind jääb sile. Põrandate tasandamine parketi või PVC alla Parkett, PVC ja keraamiline plaat nõuavad siledat ja kvaliteetselt ettevalmistatud aluspinda. Tavalise betooniga on väga raske nõutud siledust saavutada. Sellistel puhkudel on hea
monoliidi. Kasut. põletamata, tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jagatakse anorgaanilisteks (mineraalsed) ja orgaanilisteks (tehisvaigud, liimid, polümeerid, bituumen). Mineraalsed sideained jagunevad õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks ning puhasteks ja mitmesugustest koostiskomponentidest koostatud segasideaineteks. Õhksideained: sideained, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning säilitavad tugevuse (õhklubi, kips, magnesiaalsideained). Hüdraulilised sideained: võivad peale tardumist kivineda nii õhus kui vees, sageli moodustub vees tugevam (tsemendid, portlandtsemendid, hüdrauliline lubi). Jagatakse selle järgi kas kasut. portland tsemendi klinkrit või mitte (portlandtsement 95% portlandtsemendi klinkrist ja 5% loodusliku kipsikivi / mitmekomponentsed portlandtsemendid 65% portlandtsementi / <65% pl.tsementi sisaldavad tsemendid nimet
*Krohvimördis on 8-11% polümeerseid sideaineid ja muid lisandeid ning 79-83% mineraalseid täieaineid (marmorpuru, kvartsi, lubjakivipuru) ja ülejäänud osa on vesi. *Kantakse pinnale kuni 4mm paksune kiht, mis hoolikalt tasandatakse. *Kui mört on tardunud, alustatakse kattekihi silumist terasest, alumiiniumist või kummiisilutiga. *Min. ja polümeer krohvide põhierinevus on, et mineraalsed krohvimördid kivistuvad keemilise protsesssi tulemusel, polümeersed krohvid aga kivinevad vee välja aurumise tulemusel. Õhekrohv - soojustussüsteem *Aluspind peab olema puhas, tasane ja kõva. *Mustus kõrvaldatakse ja muuhulgas ka murenenud kohad lüüakse puhtaks ja parandatakse. *Aluspinna ebatasasused silutakse mördiga, kaetakse erimatejaliga või kõrvaldatakse ebatasasused mehhaanilisel viisil. *Soojustusmaterjal valitakse vastavalt olemasolevale seinakonstruktsioonile (vahtpolüstürool, kõvad min. villad).
4.1. Klassifikatsioonid Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse pulbrilisi anorgaanilisi aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. puhtad sideained, milles on kuni 5% teisi koostisosi Portlandtsement on sideaine, mis saadakse vähemalt 95% portlandtsemendi klinkri ja 5% loodusliku kipsi koosjahvatamisel
Kõige odavam variant on kasutada selleks tavalisi betoonisegusid (Weber S-30, Weber S-100), kuid need segud käituvad tavalise betoonina enne hüdroisolatsiooni ja plaatide paigaldamist peab põrandal laskma 28 ööpäeva kivineda, põranda pind jääb krobeline ning tihti on vaja valatud põrandat veel tasandada või pahteldada. Teine variant on kasutada selleks otstarbeks väljatöötatud kvaliteetpõrandasegusid Weber 5000 või Weber 6000. Need on väga hea töödeldavusega kiiresti kivinevad ja kuivavad segud, mistõttu võib hüdroisolatsiooni ja plaadid paigaldada 1-3 päeva pärast põranda valamist. Weber 5000ga võib valada 5-50 mm paksuse kihi, Weber 6000ga 10 mm või paksema kihi. Samas jääb nende segudega põrandapind sile hea aluspind hüdroisolatsioonile ja plaatidele. Põrandate tasandamine parketi ja PVC alla Parkett, PVC ja keraamiline plaat nõuavad siledat ja kvaliteetset ettevalmistatud aluspinda. Tavalise betooniga on väga raske nõutud siledust saavutada
massikao järgi. [6] 2. KERGKRUUSPLOKK Keramsiitplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite (kergkruusa), tsemendi ja vee kokkusegamisel. Vastavalt tugevusastmele kasutatakse erinevaid kergkruusa fraktsioone. Valmis 5 segu juhitakse vormidesse, kus see vibropress-menetlusel plokkideks vormitakse ([8]Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]). Plokid kivinevad normaalrõhul. [5, p. 245] Kuna kergkruusa valmistatakse vaid looduslikest materjalidest, on nendest ehitatud hooned tervisele ja ümbritsevale keskkonnale kahjutud. [5, p. 245] Kergplokid on avatud struktuuriga, mistõttu neist tehtud välisseinad tuleb töödelda vihma- ja tuulekindlaks. Müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks vajab seina pealispind tihendvat kihti, näiteks krohvi. [5, p. 245] Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]
mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi.
soojendamiseks, aga ka betoonitööde tsooni üldiseks soojendamiseks [2]. Vahelaeplaatide soojendamisel paigutatakse tasapinnalised kiirgurid plaadist ülespoole, plaadi aluspind aga soojustatakse hoolikalt [4]. 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Antud meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul. Kõrgemargilised ja massiivsed betoondetailid kivinevad madalamargiliste ja õhukeste detailidega võrreldes kiiremini. Betoon tuleks katta (võimalikult kiiresti pärast paigaldamist) soojusisolatsioonimattidega, kile vms kattega, vältimaks soojuse kadu tsemendi reageerimisel. Raketiste soojusisoleerimine sobib püsttarindite ja plaatide alumise külje isoleerimiseks. Sel juhul kasutatakse tavaliselt suur- või kassettraketisi. Oluline on kaitsta betooni ka tuule eest, mis soodustab pinna jahtumist (vt joonis 2).
· Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. · Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega(või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad · Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. · Siia kuuluvad:õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriid, magnesiaalsideained. · Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi · Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. · Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid
Portland põlevkivitsemendi saamiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel elektrijaamade küttekolletes põlevkivi tolmpõletamisel tekkivat lendtuhka ehk põlevkivi. See komponent annab portland-tsemendile polüfunktsionaalsed omadused: tsement on 10...15% veevajadusega, kiiremini kivinev ja vähem kahanev. Võrdse tsemendihulga korral on portland-põlevkivitsemendiga betoonid 1,5...2 korda külma- ja korrosioonikindlamad, vähem kahanevad ja kiiremini kivinevad. Seetõttu on portland- põlevkivitsement otstarbekas kasutada veetihedate, suurema külmakindlusega ja agressiivses keskkonnas asuvate betoonide valmistamiseks. Tsemendi mark oleneb tooraine koostisest ja tsemendi jahvatusest. Peenema jahvatusega tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600. Tsemendi tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (üks mahuosa tsementi ja kolm
ladust.&pakkimine.Ettevalmistus>lubjakivi purustat. killustikuks>segatak. savi&veega&jahvatat. Kuulveskis pastataoliseks massiks-lobriks.Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.27. Portland- tsemendi omadused:Normaalne veesisaldus>vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3,erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist,liivast&veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda.28
tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus, -nakkuvus kividega -plastilisus (töödeldavus, mört on hästi laotatav müürile), -hea võime hoida endas vett, -vähene agressiivsus. Mördi vaime hoida vett on tähtis müüritise tugevuse saavutamiseks. Tuntumad klassikalised mördid on: -tsementmört, -segamört, -lubimört. Sideained jaotatakse õhk- ja hüdraulilisteks. Esimesed kivinevad ainult õhu käes, mitte vees. Hüdraulilised sideained kivinevad pärast veega segamist nii õhu käes kui vees. Tuntum õhksideaine on õhklubi, hüdrauliline tsement. Täitematerjalina kasutatakse tavaliselt liiva või purustatud kivimit. Vesi mida kasutatakse mördis peab olema puhas. Üldiselt peetakse kõige paremaks, kui kasutatav vesi vastab joogivee nõuetele. Lisandeid kasutatakse mitmesugusel eesmärgil Kivinemist kiirendavad ja aeglustavad lisandid.
Mörtide tugevusskaala on 1 . .. l 5 MPa. Eristatakse põhi- ja kergeid mörte vastavalt kasutatavale täitematerjalile. Põhimörtide mahumass võetakse piirides 1600...2200 kg/m3, kergetel mörtidel alla 1600 kg/m3 . Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 23 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Mörtide koostis Sideained jaotatakse õhk- ja hüdraulilisteks. Esimesed kivinevad ainult õhu käes, mitte vees. Hüdraulilised sideained kivinevad pärast veega segamist nii õhu käes kui ka vees. Tuntum õhksideaine on õhklubi, hüdrauliline tsement. Täitematerjalina kasutatakse tavaliselt liiva või purustatud kivimit. Mördi omaduste seisuko- halt on tähtis liiva teraline koostis. Mörtide puhul määratakse sobiv liiv nn sõelkõvera järgi . Vertikaalsel teljel näidatakse sõe-
- Krohvimördid segus kipsiga - Kuivsegud - Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) - Lubivärvid - Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks - Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 6.3. EHITUSKIPS *Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Omadused(saadakse põületamisel erinevate temperatuuride juures): -Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. -Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained *Looduslik kips CaSO4·2H2O
· Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks · Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 23. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad- · Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained. 05.05.2014 · Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). Looduslik
vähemalt 16 tundi, kuid mitte kauem kui 3 ööpäeva; • katsekehade lahtirakestamine tehakse 1 päev pärast vormimist, kuid mitte varem kui 20 tunni kivinemise järel; • katsekehad märgistatakse tunnusnumbri ja valmistuse kuupäevaga. Märgistust ei tohi teha kraapimisega. Märgistust ei panda katsekeha survepindadele; • lahtirakestamise järel katsekehad kivinevad temperatuuri juures (20 ± 2)°C vees või õhus, mille relatiivne niiskusesisaldus on üle 95%. Betooni külmakindluse ja veepidavuse hindamiseks kasutatav katsemetoodika, samuti valmistatavate katsekehade arv ja suurused kooskõlastatakse tellija, projekteerija, järelevalveinspektori ja katselabori esindajatega. Kõik kandekonstruktsioonide betooni kvaliteedikontrolliga (eriti nõuete mittetäitmise kahtlusega) seotud katsetused tulevad teha akrediteeritud katselaboris.
kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive (kuivatusaine), tahkesteid jt lisandeid. Liigitus: Veevabad värvid õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid; emulsioonivärvid. 87.Lakid -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Liigitus: Vee baasil lakid, polüuretaanlakid, Õli-polümeerlakid, Happega kivinevad lakid, kruntlakid. 89. Tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant (Kc ka K), mis reaktsioonile aA + bB = cC + dD avaldub järgmiselt: KC=([C]c*[D]d)/ ([A]a*[B]b). Nt Kc=[HI]2/([H2]*[I2]) 90. Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid mille kontsentratsioon reaktsioonis ei muutu. Ta ei mõjuta reaktsiooni tasakaalu, vaid mõjutab kiirust, millega tasakaaluolekusse jõutakse. Liigitus: Heterogeenne, homogeenne. Näide:Ammoniaagi süntees- katalüsaator: Fe 91
· Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett ja on ka hiljem märjas keskkonnas vastupidavad · Õhksideained: õhklubi, kips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. · Hüdraulilised siseained : tsemendid, portland-tsemendid, hüdrauliline lubi. · Hüdraulilised sideained võivad peale tardumist kivistuda nii õhus kui vees. 5.2 Kivistamise tingimused · normaaltingimustes (niiskus ja to=20oC) kivinevad sideained · termiliselt so. aurutamisega kivistatavad sideained · autoklaavselt (lubi + kvartsliiv) 5.3 Toorained · Mineraalsed sideained: savi, lubjakivi · Tööstusjäägi ( põlevkivi tuhk) 5.4 Tootmise põhietapid: · lähteainete ettevalmistamine (tooraine kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine) · lähteainete termiline töötlemine (põletamine-jahutamine)
kaitstakse metalle korrosiooni eest. Õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid, emulsioonivärvid 104. Lakid: mõiste liigitus. Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli- polümeerlakid, happega kivinevad lakid, kruntlakid 105. Uued keraamilised materjalid. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone).
Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See § Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli-polümeerlakid, happega kivinevad lakid, Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kruntlakid § Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed Mittepööratavad ioonireaktsioonid: adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et - Sadestusreaktsioon;
Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See § Adsorbent aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbaat pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või Vee baasil, Polüurentaanlakid, õlipolümeerlakid, happega kivinevad lakid, lahuste komponendid). kruntlakid füüsikaline van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti Sadestusreaktsioon;
Kuivamisel eraldub lahusti ja toimub keemiline reaktsioon. Väga suure koormustaluvusega, lõhnab lahusti järgi, veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, ei kolletu. · Õli-polümeerlakid koosnevad õlist, alküüdvaigust, lahustist. Kuivamisel aurab lahusti välja ja toimub reaktsioon. Lakk on kergelt töödeldav, kile elastne. Kuivammise ajal vaja vähemalt 15ºC. · Happega kivinevad lakid kahekomponentsed lakid, kõvendiks hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. sisaldab formaldehüüde, mis tervisele ohtlikud. · Kruntlakid puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puidu värvust saab vähe mõjutada, isoleeriva mõuga. Keemiline reaktsioon keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess, millega kaasneb energia neeldumine või vabanemine soojusena, kiirgus- või elektrienergia kujul. 1. Mittepööratavad ioonireaktsioonid:
jahutada süsteemi. 12. Lubja kasutamine: 1. müürimördid 2. krohvimördid 3. kuivsegud 4. lubi-liiv tooted 5. segasideained 6. lubivärvid 7. lubi lisandina teiste sideainete valmistamisel 8. kasutamine teistes tootmisharudes. 9. 20. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad 10. Kipssideained peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produktid, mis veega segamisel kivinevad õhus. 11. Toorained: Looduslik kips või looduslik anhüdriit 12. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: 13. a) MADALATEMPERATUURSED kipssideained põletust 130-180 C. Kiire kivinemine. Ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. 14. KÕRGTUGEVA KIPSI TOOTMINE kuumutamisel autoklaavis, keetmisel soolalahuses 15. Autoklaavis sisselaadimisluugi kaudu antakse sisse tooraine, mida kuumutatakse 5 tundi temp 124C,
kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. 3)Õli-polümeerlakid- koosnevad õlist, linaõlist tehtud alküüdpolümeerist, lahustist. Kuivamisel aurab lahusti välja. Edasi toimub reaktsioon. Kuivamise ajal vaja vähemalt +15 oC ja hapniku juurdepääs. Lakk on kergelt töödeldav, kile on elastne, kuivamisaeg 12 h. 4)Happega kivinevad lakid- kahekomponentsed lakid, kõvendiks on hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 1-3 h. 5)Kruntlakid- puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada - enamasti heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga 105. Uued keraamilised materjalid.
jahutustsooni. Ahjust saadakse kustutamata lubi, mis on n.ö poolfabrikaat. Lupja kahjustab nii üle kui ka alapõletamine. 2) Lubja kustutamine- seineb selles, et kustutamata lubi segatakse veega. KASUTUSKOHAD: müürimördid, krohvimördid, lubivärvid, kuivsegud 24.Kipssideained-tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Kipssideaineks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. TOORAINE: 1) looduslik kips, kus piiratakse looduslike lisaainete (dolomiidi, paekivi või savide) sisaldust. 2)Looduslik anhüdriit. TOOTMINE: Madalatemperatuursel tootmisel saadakse kõrgtugev kips, mille tootmisel on tähtis, et vesi eralduks veena, mitte auruna. Autoklaavis tootmise puhul kuumutatakse tooraineid hermeetiliselt suletud reservuaaris, kus tooraineid kuumutatakse 124 kraadi juures 5 tunni vältel pärast mida kuivatatakse produkt suitsugaaside
koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. - Õli-polümeerlakid- koosnevad õlist, linaõlist tehtud alküüdpolümeerist, lahustist. Kuivamisel aurab lahusti välja. Edasi toimub reaktsioon. Kuivamise ajal vaja vähemalt +15 oC ja hapniku juurdepääs. Lakk on kergelt töödeldav, kile on elastne, kuivamisaeg 12 h. - Happega kivinevad lakid- kahekomponentsed lakid, kõvendiks on hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 1-3 h. - Kruntlakid- puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada – enamasti heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga 105. Keemiliste reaktsioonide liigitus. 1) Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon;
· Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks · Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 18. Kips-sideained- tootmine, kasutuskohad 6.3. EHITUSKIPS Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: · Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained
Tähtsaim on hoida kivineva betooni temperatuur vahemikus +5...+40ºC. Betoon peab omama läbikülmumise hetkel kriitilist tugevust (5Mpa), vastasel juhul kaasneb tugevuse oluline langus ja kümakindlus ning veetihedus halvenevad pärast ülessulamist. Massiivse vundamendi betoneerimine talvel Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul. Kõrgemargilised ja massiivsed betoondetailid kivinevad madalamargiliste ja õhukeste detailidega võrreldes suhteliselt kiiremini. Betoon tuleks katta (võimalikult kiiresti pärast paigaldamist) 53 soojusisolatsioonimattidega, kile vm kattega, vältimaks soojuse kadu tsemendi reageerimisel. Oluline on kaitsta betooni ka tuule eest, mis soodustab pinna jahtumist. Ilma lisasoojenduseta pole mõtet betooni kaitsta külma eest kauem kui 3...7 ööpäeva,
annaabi.ee 
