perioodina. Hoolimata sellest, et Eesti vanim raudese naaskel pärineb juba nooremast pronksiajast, loetakse eelrooma rauaaja alguseks kokkuleppeliselt aastat 500 e.Kr. Eelrooma rauaaja lõpuks peetakse sõlgede ilmumist meie tarandkalmetesse 1. sajandi teisel poolel pKr seega on piiriks aasta 50. Varasele eelrooma rauaajale on iseloomulikud sellised ehted ja keraamika, mille tüübid põlvnevad veel nooremast pronksiajast. Jätkus veel kivikirstkalmete ehitamine ning neisse matmine, kuid rajati juba ka esimesi tarandkalmeid. Joonis 2. Tuulingumäe tarandkalme Esemelise materjali osas on varase eelrooma rauaaja näol tegu üleminekuga pronksiajalt rauaajale. Nagu mitmel pool mujalgi Läänemere regioonis, on ka Eesti eelrooma rauaaja leiuaines suhteliselt tagasihoidlik. Valdav hulk sellest pärineb kivikalmetest, vähem asulakohtadelt ja linnustelt ning osa on saadud juhuleidudena. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud
tulemusel on pidevalt viljakad Alepõld-algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Linnus- on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Hakkati eestisse rajama 13. Saj. Peamised tüübid: 1)mägilinnus-olirajatud igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2)neemiklinnused- neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. 3)ringvall-linnused-võimsate paekivist laotud vallidega linnused.
– 500 eKr.) valmistamine, maaviljelus, kaheks regiooniks: ehete rannikupiirkonnaks valmistamine, ja sisemaaks. palkelamute Mõned kindlustatud ehitamine, asulad ehitati kivikirstkalmete Saaremaale ja rajamine Põhja-Eesti rannikuvööndi. RAUAAEG (500 eKr Ribapõllud, raua Rajati linnuseid, Elati avaasulates, – 1200 pKr.) kasutuselevõtt maaharimine, liituti suuremateks
Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pro nksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Kivikirstkalmetesse maeti karooma rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega.
3) kindlustatud asulad-nt Asva 4) põldude jäänused- nt Saha-Loo (u. 1000 eKr) Pronksiaeg tõi kaasa järgmiseid uuendusi: 1) peamisteks elatusaladeks muutusid karjakasvatus ja maaviljelus. Rannikupiirkond arenes pronksiajal kiiremini kui sisemaa, sest : Looduslikud tingimused olid paremad-paepealsetel rannikualadel om küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida on kergem harida. Rannikualadel suheldi rohkem naabritega, pronks toodi sisse. RAUAAJAST LÄHEMALT Kivikirstkalmete ja tarandkalmete sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest :D, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. Alust järelduseks, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajajärk on andnud : Pole teada linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi. Vanem Rauaaeg. Sesoonne küla- kogukond muutis asukohta teatud piirkonnas.
erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Kui kalmes oli mitu maetut, siis keskel oli perekonnapea ja ülejäänud paiknesid keskse kivikirstu ja ringi vahelisel alal. Eesti üks vanimaid kivikirstkalmete rühmi pärineb IX-VIII saj. eKr. See avastati Jõelähtmes Tallinn-Narva maantee ääres. Kivikirstkalmed olid valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini pKr. Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed. Neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. Kivikirstkalmega üheaegselt levisid Eestis ühed
Rauast valmistamine, asustus. suurenes, aga rooma rauaaeg riistad veel pronksist ehted. Asustuse relvad puudusid 500 eKr-450 vastupidavamad, töö Karjakasvatamine tihenemine nende hulgas. pKr. Nimetus veel viljakam. Kohalik koos põlluharimisega. Kesk- ja Lõuna Ehitati kuna Rooma raua tootmine Eestis. kivikirstkalmete impeerium soorauamaagist. Eemalduti kõrvale. mõjutas Põhja- siseveekogudest Euroopat jõgedest, sh.Eestit järvedest (majandus, kaubandus) Periood oli sõdadeta aeg.
peamiselt alepõllundusega. 11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst. Tarandkalme - kalmevorm, mille põhitunnuseks on madala kivimüüriga piiratud nelinurkne tarand. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. 12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p Kohalikust soomaagist 13. Millest järeldame, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu? 2p Ei ole leitud eriti linnuseid, kalmetes puudusid relvapanused. 14. Nimeta vähemalt kolm linnusetüüpi viikingiaegadest max 3p Ringvall-linnus,mägilinnus,neemiklinnus. 15. Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p
esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms).Hilisemaid kivikirstkalmed, mis asuvad sageli samas rühmas, nimetatakse tarandkalmeteks. Tarandkalmed on rikkad leidude poolest peale keraamika(savipotitükid) ja väheste tarbeesemete esineb ka arvukalt ehteid. Hilisemates haudades leidub ka relvi.Kivikalmetesse maetud inimese luud on sageli põletatud, kuid leidub ka põletamata luid, mis viitab sellele, et põletusmatuse kõrval oli kasutusel ka laibamatus. Kivikirstkalmete kõrval on Eestist leitud ka kolm kivist laevakujulist kalmeehitist. Need on otseselt Skandinaaviast pärit eeskujude järgi ehitatud. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Täidiskivide vahel on üks või mitu väikest kivist kirstu, kuhu on maetud põlenud inimjäänused. Laevkalmetest on leitud ka mõned hauapanused. Eesti laevkalmete eeskuju
Eelrooma rauaaeg lõpeb Valter Langi määratlusel sõlgede ilmumisega tarandkalmetesse, s o umbes 50 maa. Sõlgede ilmumise kriteeriumi on siiski raske rakendada Saaremaa ja Lääne- Eesti puhul, kus sõled ilmusid kalmetesse alles 5.-6. sajandil. 5 Üldiselt jaguneb eelrooma rauaaeg kaheks üsna eriilmeliseks etapiks: Varasel eelrooma rauaajal (500100 ema) jätkub kivikirstkalmete rajamine ja neisse matmine. Ajajärgule on iseloomulikud Ilmandu tüüpi keraamika, Bräcksta tüüpi kaelavõrud ja labidakujulise peaga ehtenõelad. Hilisel eelrooma rauaajal (100 ema50 maa) rajatakse varaseid tarandkalmeid ning ilmuvad väikesed linnused. Esemeline materjal on sellest perioodist hoopis rikkalikum, kui varasemast. Iseloomulikud on rauast ehted (karjasekeppnõelad, käevõrud jm), rauast tööriistad ja relvad, nöör- ja kammornamendiga keraamika. ESEMELINE MATERJAL
Seega arheoloogia toob riikidele kasu!:) Kultusliku tähendusega muistised Ohvrikivid, lohukivid. Ohvrikivisid teatakse rahvapärimustest, registreerituid kive üle 100. Lohk kas kunstlik või looduslik. Ahtsate ohvrikivide lohud on põhjast karedad. Lohukividel on väikesed lohud läbimõõt 5-10 cm -, need siis kuntslikel. Lohukive u 1800, Assaku Nõiakivil on 405 lohku. Kivid dateeriti ära tänu kivikirstkalmete olemasolule, tavaliselt 1.saj e.Kr. Lätis 5, Leedus 6 ja Soomes 300 lohukivi. Kivikirstkalmed ja lohukivid enamasti Põhja-Eestis. Lohukivid = viljakuse kultus? Mõned lohud seotud päikesekultusega, teised suguelunditega. Lohud toksiti munakividega. Kumb tähtsam kas lohukivi või toksimise protsess? Surma register, iga surnu kohta lohk? Kivi välimus poel tähtis, paljudel suurem osa maa sees.
Kirstu ja ringi vahele on omakorda laotud kivid. Ka kirstu ja ringi vahele maeti inimesi. Keskel kirstus olev inimene on mees ja oletatakse et need kivikirstkalmed võisid olla ühed perkonna matmispaik, perepea keskel kirstus ja pereliikmed ümberringi. Kaasajal meenutavad need hauad väikseid künkaid, sest peale tekkinud muld. Neid pole Eesti aladelt väga palju leitud, ilmselt maeti nendesse tähtsamaid inimesi (kujunev ülikkond). Teiste puhul vb kasutati põletusmatust. Kõige tuntum kivikirstkalmete koht on Jõelähtmel, seal tegemist mitmekümne kivikirstkalmega. Kolmas oluline kinnismuistis pronksiajal on vanimad põllujäänused. Asuvad Tallinna lähedal Saha-Lool, on kuskil 935 eKr ja neid põlde on nimetatud Balti põldudeks, neid iseloomustab ebakorrapärasus Põhja-Eesti pinnas paene, põllud mitte suured (20x20m), kuna seda künti siis tuli kivi järjest maapinnast välja, põllul ümberringi põllupeenrale olid laotud kivid, tekkis
hõredamalt asustatud. Matusekombed.. Nooremal pronksiajal olid kivikirstkalmed(ümmmarguneringi ümber või ümmarguse ringi sees ristkülikuline kirst, kus oli surnu), olid ka mõned laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põlenud surnute jäänused. Hiljem ilmuvad tarandkalmed(lihtsalt ristküliku sees surnu, kividest ristküliku). · Omaaegsed monumendid ja positsiooni näitajad Lohukivid olid levinud kivikirstkalmete piirkonnas. Ilmselt kasutati rituaalides, pidi tooma viljakusõnne. Üle eesti oli umbes 1750 kivi. Neid seostati viljakusmaagiga. Naisjumalus Taevavaatlus. 4. Rauaaeg ja rauasulatus Eesti aladel. Eesti kontaktid naaberalade ja -rahvastega, Vana-Vene riik. Kindlustatud tugipunktid. Eelrooma-rauaaeg. Rauaasulatuse algus umbes 1300 ekr, aga eesti aladel alles umbes 500eKr. Eestis kestis eelrooma rauaaeg 500eKr kuni 50pKr. Raud oli väärismetalliga võrreldav haruldus
Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid LAEVAKALMED Sõrve (2) ja Vao (1) sarnased kivikirstkalmetega, kuid kivid (suured) laevakujuliselt. Kalme sees kirstud (väikesed), kus põletusmatused. Leidub ka Oja- ja Kuramaal kas tegu kolonistide haudadega? Keraamika viitab pigem kohalikule päritolule. LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste põllumeeste austusavaldus päikesepaistelisele päevale. Enamikul kividel 1-10 lohku, ainult Assaku Nõiakivil 400+. 3. RAUAAEG 2. at meteoriitse raua hind suhtes 1:5 kulla vastu (hõbe 1:8). Maapinnas leiduvat rauda on raske kätte saada lihtsam oli kasutada soorauamaaki. I rauasulatajad olid hetiidid (u 1500 eKr), kuid nad hoidsid oma avastust saladuses
Pronksist pintsette, habemenugasid, nööpe, oimurõngaid. Keila lähedalt Tuula külast leiti tutulus (koonus.. nagu trompeti otsik ). Taani kohta saame teada, seal oli ka maetud naine, kelle vöö kohal oli ka tutulus (nagu vööpannal). Vajangu külast leiti pronksmõõk, viidi Rakvere muuseumi. See pandi kokku teiste etnograafiliste asjadega. Hiljem avastati, et mõõk pärineb 900-800 eKr, seda kasutati hiljem u Põhjasõja aegu pulmamõõgana ühes talus. Kivikirstkalmete ringide mõõtmed hakkavad suurenema, max on neli ringi. Kalmed levivad suurem osalt mere-äärsetel aladel. Miks keskel ei olnud? Äkki seal ei rajatud nii suuri. Kivikirstkalmetega levivad ka lohukivid, kivide peal on kümnekonna cm laiused ja paari cm sügavused augud. Neid on samades piirkondades kus kalmeid. Eestis on võrreldes naabritega rohkem kive, siin 1750, Lätis viis-kuus, Venemaal ka kümmekond, Soomes 300-400,
Kivikirstkalmed- suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt keskele mees ehk siis perekonnapea. Keskse kivikirstu ja ringi vahele maeti ka. Lohukivid- ehk kultusekivid, seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlusega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga vms. Tarandkalmed- koosnes madalatest kiviridadest v müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit u 1-2 x 2-3 meetrit. Ehitati kivikirstkalmete kõrvale, vahel mujale. Aestid- Rooma ajaloolane ja geograaf Tacitus, kes mains a 98 pKr rahvast aeste. Peetakse kui eestlaste esmamainimiseks. Kääpad- liivast kuhjatud, mille all v sees on põletusmatused väheste panustega. Ruunikivid- surnule pühendatud harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste. Tšuudid- Vene kroonikas nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool elanud läänemeresoomlasi nii.
Esimest korda hakati maaviljelusega tegelema. Väga laialdane levik maailmas. Asulad olid kohtades, kus oli võimalik harida maad ja karjatada loomi. 1 perekond elas koos. Kalmistud olid rajatud eemale küngastele. Surnud asetati kägarasse (võib eeldada, et surnuid hakati kartma). ·Kivikirstkalme- Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Oli levinud peamiselt pronksiajal. ·Tarandkalme- on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m
Üks osa kivikirstkalmeid, mis on olnud kasutusel eelrooma rauaaja esimesel poolel. o Rooma rauaaeg 50 450 · Keskmine rauaaeg 450 -800 o Rahvasterännuaeg 450-800 o Eelviikingiaeg 600-800 · Noorem rauaaeg 800-1050 o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1225 Kindlustatud asjulad jäeti maha eelrooma rauaaaja lõpus. Rooma rauaajal toimuvad muutused matustes. Kivikirstkalmete kõrvale hakkavad ilmuma neljakandilised kalmed tarandkalmed. Nad on sageli seotud kivikirstkalmetega, mis viitab ülemikekule vanalt uuele matmistraditsioonile. Matmispaigana on nad olnud kivikirstkalmed kasutusel 800 1000 aastat. Üleminekul rauaajale toimub järks langus pronksil ei ole nii suurt väärtus, raud muutus hinnalsiemaks. Võib arvata, et uus eliit hakkab võimu võtma ja seetõttu hakkas looma oma matmistraditsiooni
ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nim. neid matmispaiku tarandkalmeteks. *Kivikirstkalmed- Konstruktsiooniks enamasti suurtest kividest enamasti 3-8 meetrise läbimööduka ringi ja selle keskele laotatud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas.Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Eesti üks vanemaid avastati 19.-18 sajandist eKr pärinev kivikirstkalmete rühm Jõelähtmes uue Tallinna-Narva maantee ääres. *Laevkalmed- neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. *Tarandkalmed- on kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tavaliselt maeti surnuid sinna põletatult.
Hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid, mille põhielemendid on suurtest kividest koosnev 5–8 m läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu asetati lahkunu. Umbes sel ajal hakati osadele rändrahnudele toksima ümarapõhjalisi 5–10 cm läbimõõduga lohukesi. Algas vanem rauaaeg, mille varasemat järku nimetatakse eelrooma rauaajaks (kuni u U 500 eKr 50 pKr). Kivikirstkalmete kõrval hakati ehitama uut tüüpi kivikalmeid - nn varaseid 500–250 tarandkalmeid. Hakati rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega eKr olid korrapärased. 250 eKr – 50 Ajutiselt kasutati mõnda linnust. Õpiti ise kohalikust soomaagist rauda sulatama. pKr 50–450 pKr Vanema rauaaja noorem järk ehk nn rooma rauaaeg, mille alguseks peetakse klassikaliste tarandkalmete rajamise algust ja sõlgede ilmumist kalmetesse
Keldid toitusid peamiselt koduloomadest, metsloomade luid ainult 0,4%. Eesti rauaaeg. Eesti rauaaeg jaguneb vanem, keskmine ja noorem, need jagunevad veel kaheks Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr. Algust on keeruline määrata. 6. saj jõudsid meieni esimesed raudesemed, need olid väga väikesed. Üleminek rauale esialgu materiaalses kultuuris ei eristu. On kivikirstkalmed, on lohukive ja palju eelnevalt kasutusel olnud esemetüüpe. Kivikirstkalmete hulgas on ka natuke uhkemid haudu. Ühest kalmest leiti skalpeeritud kolp, osal on koljud puudu ja kolju asub kuskil eemal st koljul oli eriline tähendus, see pani vahel posti otsa, et esivanem jälgida saaks. Ilmusid uued kalmed ehk tarandkalmed, surnud maeti neljakandilistesse taradesse. Tuleb ka põletusmatust. Ühiskonnas toimusid muutused, tekkis uus eliit, kes võis olla seotud raua tootmisega. Varased tarandkalmed on
Vanimad Mesopotaamiast leitud nõud u 5000 eKr. Egiptlased hakkasid keraamikat valmistama u 4000 eKr,. 9.saj võttis Hiina esimest korda kasutusele portselani. (Slidesitus “Keraamika ajalugu“) kivikirstkalme- Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Kivikirstkalmetesse maeti ka rooma rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne- Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarandkalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid
annaabi.ee 
