Kes on kiusajad ja kiusatavad? Koolivägivald pole tänapäeval enam mingi üllatus. Kõikides koolides tuntakse seda. Tavaliselt piirdub see vaimse vägivallaga, aga ka vahetevahel minnakse füüsiliselt kallale. Ka tühisel mõnitamisel ja tõuklemisel on omad tagajärjed. Aga kes on siis üldse kiusajad ja kiusatavad? Kiusajateks on tavaliselt endast vägal heal arvamusel olevad õpilased, tavaliselt on nende õppeedukus keskmine või alla selle. Nad kiusavad teisi, kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust
Juhtub ka seda , et poised üritavad tüdrukutele näidata , kui kõvad mehed nad on. Kiusama hakatakse ka selliseid , kes ei sobi kampa. Kui kiusatav aru ei saa, et teda ei taheta seltskonda , käib järel ning kui saladusi kuuleb ja oma emale või kellelegi teisele räägib , kes kuuldust kohe edasi räägib. Vanemad peaksid mõtlema , enne kui naabritele või teistele külamooridele rääkima lähevad , oma lapse heaolule. Ma ei väidagi , et kiusatavad ise kõigis asjades süüdi on , sest enamasti on kiusajad tundnud sama , mida oma ohvritele teevad. Kiusatavad peaksid mõtlema , miks neile nii tehakse ja seda võimalusel parandama või leppima sellega , millised nad on ja enesekindlust näitama. Kui aga nad ei suuda seda , tuleks see ära kannatada , kuna kui nad midagi ette võtavad ja poole peal alla annavad , läheb asi hullemaks. Kooli vahetamine võib aidata , aga ei pruugi.
Kindlasti on kõik märganud uudistes aina sagedamini ilmuvaid koolikiusamise tõttu elu lõpetanud noori. Koolivägivalla üks põhjuseid on, et kaasõpilased ei suuda aktsepteerida teisi, veidi erinevaid inimesi. Tihtipeale on see tingitud sellest, et lapsel on teistsugune välimus, mis võib olla sageli põhjustatud mõnest haigusest, pere rahaline seis, erinev käitumine ja mõttekäik. Olen ka ise märganud, kuidas sageli on kiusatavad just näiteks laiema kehaehitusega või veidi halvemas olukorras riietusega. Kiusajaid on erinevaid: mõned saavad eeskuju kodust, kus toimub samuti lapse õiguste rikkumine; vägivallaga tegelejal on tähelepanuvajadus ning vajadus näidata oma võimu teiste õpilaste suhtes. Tihtipeale on teatud õpilastel ka hirm ise ohvriks sattuda või mingist gurpist välja jääda, kui olukorraga kaasa minemisega ei nõustuta. Olen olnud ka ise tuttav õpilastega,
Neil on väga kõrged manipuleerimis oskused, suudavad jätta hea mulje nii õpetajatele kui ka vanematele. Mitte-nii-targad-kiusajad Keskpärased õpilased, kes kiusavad peamiselt füüsiliselt. Üldiselt kiusajad ei ole halvad, vaid on saanud lapsepõlves valekasvatuse ja/või mitte piisavat armastust. Tugevalt mõjutab ka lapsepõlves läbielatud trauma: lahutus, vanema surm, pedofiilia ohvriks langemine, väärkohtlemine kodus jne. Kiusatavad kes nad on? Kiusatavat iseloomustab: ettevaatlik, sensitiivne, ebaturvaline isiksus, raskused enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas, füüsiline nõrkus ( poisid ), ülekaitsvad vanemad, lähedaste sõprade puudumine, agressiivsete kaaslaste olemasolu samas või kõrgemas klassis, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 )
Sellepärast ei saagi vahepeal internetis kiusajaid kätte. ! Minu arvates ei saa koolivägivalda ära kaotada, sest see on lihtsalt võimatu. Seda esineb igas koolis ja kiusajatega tegelevad nii õpetajad ja inimesed koolist, aga abi võib tulla ka mujalt. Näiteks Lauri Liiv annetas "Su nägu kõlab tuttavalt" saates 1000 eurot kiusamise vastu organisatsioonile kuna tema arvab, et seda saab peatada. Nad võivad tuletada kuidagi kiusajatele meelde, et nad võivad ise pärast kiusatavad olla. ! Kiusamisel võib olla kaks poolt, nagu alguses mainitud, nii füüsiline ja vaimne. Füüsiline kiusamine kujutab endast seda, et lüüakse, tõmmatakse, lükatakse, võetakse asju ära ja ka peidetakse, nii et teine seda pärast enam üles ei leia. Vaimne kiusamine on sõimamine, solvamine ja muud viisid kuidas vaimselt kiusata. Internetis kiusamine meenutab ja sarnaneb väga vaimse kiusamisega.! Seda on võimatu ära kaotada, sest alati on kuskil keegi, kes kiusab,
teiste naerualusteks. Minu arvates on need inimesed väga julged, kes elavad nii nagu tahavad ega arvesta teiste arvamusega. Elu jooksul inimesed muutuvad ning tänapäeval toimub see minu meelest eriti kiiresti. Iseendaks jäämine on seotud erinevate probleemidega, tuleb ületada mitmeid raskusi. Siinkohal võib näiteks tuua koolikiusamise. Tihti saab see alguse sellest, et kiusatav erineb teistest, enamasti mingi tühise asja poolest, näiteks riietuse poolest. Paljud kiusatavad üritavad end ka muuta, kuid see annab kiusajatele hoogu juurde. Lõppude lõpuks ei saa kiusamise ohver olla see, kes ta tahab olla, kuna kardab teiste arvamust ja ei julge olla tema ise. Noored tahavad enamasti sulanduda massi ja see toob kaasa inimese muutumise. Samuti kardetakse ilma jääda sõpradest, aga ma arvan, et need pole sõbrad, kes ei suuda inimest võtta nii nagu ta on. Ma arvan, et mida vanemaks saab inimene, seda rohkem julgeb ta avaldada oma arvamust
*Anonüümsed halvustavad sõnumid. Küberkiusamise olemus *Ähvardavate, halvasisuliste e-mailide saatmine *Personaalse või isikliku info väljapetmine ja selle levitamine *Enda kellegi teisena esitlemine *Suhtluskeskkondades teiste alavääristamine, narritamine jms. Küber- ja koolikiusamise vahe *Küberkiusamine toimub küberruumis *Kiusamine toimub õpilase kodus *See on tihti julmem kui koolikiusamine *Võimalus anonüümsusele *Kiusajal on karistamatuse tunne *Kiusatavad et räägi sellest kellelegi *Võimalus väga paljudele väga kiiresti mingit infot edastada. Kuidas tunda ära küberkiusamine? *Kui Sind on halvustatud(kas avalikult või privaatselt) *Kui keegi käib Sulle peale(pressib infot välja) *Kui Sind ahistatakse *Muu Sulle ebameeldiv Mida saab iga inimene teha, et internet oleks turvaline *Ei õhuta teisi kedagi halvustama *Ei kiusa ise kedagi *Kui näen mõnes suhtluskeskkonnas kiusamist, astun vahele *Ei levita kahtlase päritoluga faile.
vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud ja ei oska nende tunnetega muul moel enam toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis hästi, kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad kiusama endast nõrgemaid. Kiusatavad lapsed on samuti ebakindlad ning see paistab välja nende käitumisest ja olekust. Kiusatakse rahalise olukorra, välimuse, hääletooni ja prillide pärast ning ka neid, kes on teistest targemad. Aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka teisi inimesi, kes kiusamisele kaasa võivad aidata. Näiteks need lapsed, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati käepärast olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt
Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada. Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid. Paljud keda on kiusatud ei julge, sellest kellegile rääkida, kuna kardavad saada uuesti kiusata. Peamiselt suuremad ähvardavad seda, keda nad kiusavad, et „kui ära kitud otsin ma su veel ülesse“. Ma olen kindel, et kiusatavad peaksid rohkem rääkima, selliseid asju ja leidma kellegi kes seda pealt nägi ning tunnistaks, et teda kiusati. Kui sul on mingi sõber, kes seda juhuslikult pealt nägi tasuks pöörduda kooli sotsiaalpedagoogi poole, kuna tema võib alati selgust luua sellistele asjadele. Kui kiusamist juhtub vahet pidamata, siis peab kiusajaga ette võtma midagi muud kuna siis ei aita enam need märkused, mis on õpetajad teinud. Halvimal juhul tuleb see kiusaja koolist välja visata.
Misk tekib koolis kiusamine, mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine. Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda. Kahjuks ei ole võimalik lapsi koolikiusamise eest kaitsda. Kiusamised mis on pikkaaega kestnud jõuavad alles siis avalikkuse ette kui on traagilised tagajärjed
Sageli on vaimne vägivald palju hullem, sest kellegi sõnad võivad hinge jälje jätta ja keegi teine ei pruugi seda iial teada saada, aga füüsilise kiusamise korral suudavad vanemad seda avastada ja midagi ette võtta. Kiusamiseks põhjuse leidmine pole kunagi probleem. Leitakse alati ka kõige väiksemaid detaile, mille kallal norida. Põhjuseks võivad olla näiteks riided, füüsiline omapära, käitumine või kehv päritolu või siis lihtsalt see, et keegi on tagasihoidlik. Kiusatavad on tavaliselt väga madala enesehinnanguga ning ei julge vastu hakata. Nii tekibki lõpmatuna näiv nõiaring, millest on väga keeruline välja saada. Sageli annab asjaolu, et ohver ei hakka vastu, kiusajale aina indu juurde. Parim näide koolikiusamisest on Ilmar Raagi film ,,Klass". Seal mängufilmis on toodud välja põhiseosed seoses koolivägivallaga. Film lõpeb ühe ohvri enesetapuga, see näitab et probleemile tuleb leida lahendust, vastasel juhul võib juba liiga hilja olla.
Näiteks ei lähe neil koolis eriti hästi või kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad inimesed ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad seetõttu kiusama endast nõrgemaid. Nad ei hooli teiste tunnetest, et äkki on neil ka valus või mingisugused probleemid ja arvavad, et neile on kõik lubatud ja ainult neil on probleemid, mida teistel pole. Kiusatavad lapsed on samuti ebakindlad ning see paistab välja nende olekust ja käitumisest. Enamjaolt kiusatakse rahalise olukorra, välimuse, hääletooni ja prillide pärast ning ka neid, kes on teistest targemad, aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka teisi inimesi, kes kiusamisele võivad kaasa aidata. Näiteks need lapsed, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati käepärast olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt teevad
kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale
kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi. Mina olen koolikiusamisega suhteliselt palju kokku puutunud- ma olin kolm aastat tugiõpilane. Tugiõpilaste tegevuse eesmärk on see, et nad võtavad endale
Kiusamistel kasutatakse tihtipeale füüsilist ja vaimset vägivalda. Väiksematel võetakse asju ära, lõhutakse nende asju. Isegi mõned kes on eriti ülbed löövad ka endast väiksemaid tekitades neile harvematel juhtudel kehavigastusi. Endast väiksematel võetakse raha ära, ei lasta teda sinna kuhu ta minna soovib, hoitakse kinni ja mõnitatakse. Vahepeal, kes tahavad ennast kõige võimsamana näidata, isegi löövad teisi. Tihtipeale juhtub, et kiusatavad hakkavad kiusajaid ära ostma. Ostetakse sellepärast, et siis enam ei kiusata kui midagi head annad, aga kui sul pole jälle midagi anda, hakatakse kohe uuesti kiusama. Paljud ei julge kellelegi sellest rääkida, kuna neid on hirmutatud. Tihtipeale ei räägita kodus vanematele, mis koolis juhtu kuna kardetakse, et kui välja räägitakse hakatakse neid rohkem kiusama. Mõned saavad hirmust soki, ega julge enam kooli tulla. Mõned isegi enam ei julge koolis
Koolikiusamine on alati olnud tundlik teema. Kuigi füüsilist vägivalda meie koolides palju ei ole, valitseb siin enamasti vaimne terror: õpilasi võidakse narrida tema soo, välimuse, rahvuse vms põhjal või kasutatakse lihtsalt ignoreerimistaktikat, mis sageli mõjub kiusatavale veelgi laastavamalt. Sellest võib ka järeldada, et inimestest julmimad võivad olla lapsed, sest nad ise ei pruugi endale teadvustada, millist hingevalu nad teistele põhjustavad. Paljud kiusatavad ei julge oma probleemist rääkida, kuna nad arvavad, et see on kaebamine. See on vale. Kõik kiusamise juhud tuleb avalikustada, sest see on ainuke viis jõuda õiglase lahenduseni. Inimese tahtmist vägivalda kasutada võivad põhjustada mitmed tegurid. Enamasti tuleb see juba varasest lapseeast, mil talle võib-olla tähelepanu ei pööratud või oli ta ise vägivalla ja koolikiusamise ohver. Perekonnaprobleemid on suur mõjutaja
vägivald seoses kooliasjade kui omandiga (teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või lõhkumine). Vaimne vägivald on samaväärne füüsilise vägivallaga kuna see mõjutab õppimist ja elukvaliteeti. Füüsiline vägivald seisneb kaasõpilasele kehalise valu tekitamises. Uudistes kajastatakse tihti ka neid uudiseid, kus õpilased on juba nii kaugele läinud, et kaasõpilasi ja õpetajaid tulistama hakkavad. Tihti on tulistajateks just kiusatavad, kes ihkavad kättemaksu enda kiusajatele ja õpetajatele selle eest, et need neid ei aidanud. Vägivallal on korduv iseloom. Vägivald koolis pole ühe-, vaid mitmekordne tegevus ja pika aja jooksul toimuv. Siit tõstatub probleemidering, mis on seotud koolivägivalla kahe osapoole kiusaja ja ohvri püsiva staatusega ning negatiivse mõjuga nende edaspidisele arengule. Võib väita, et korduva vägivalla mõjud on nii löömamehele kui ka peksupoisile kahjulikud, kuid mõlema
See on minu arvates kõige leebem ja ka kõige levinum kiusamise vorm. Küberikusamine on ähvardavate e-mailide saatmine, avalik internetis halvustamine, naeruvääristavate kodulehekülgede loomine või ka identiteedivargus. Viimasel ajal on palju kuulda olnud noorte inimeste enesetappudest, kes on teinud enesetapu just küberkiusamise tõttu. Tutvutakse jututubades, esinetakse kellegi teisena, meelitatakse välja näiteks alandavaid pilte ja hiljem ähvardatakse need avalikustada. Kiusatavad on enamasti madala enesehinnanguga ja ärrituvad kergesti, neil ei ole enamasti häid sõpru, kes nende kaitseks välja astuksid, mõnikord ei võta ka õpetajad probleemi täie tõsidusega seega jäävad nad tihtipeale oma probleemiga üksi. Nii tekibki lõputu nõiaring, millest on keeruline väljuda- kiusaja ise teab, et tema ohvril ei ole lihtne abi leida, seega ta jätkab oma tegevust, mille tagajärjena kiusatava mina-pilt halveneb veelgi, kiusaja saab sellest ainult julgustust
Õpetaja saab vestelda kiusajatega, tähele panna ning arvestada kiusaja vajadusi, mis panevad last nii käituma. Vilunud pedagoog saab mõjutada kiusamise vastu võitlemisel kõige võimsamat ressurssi kõrvalseisjaid ehk vaikivat enamust. 6 Kuidas koolikiusamine mõjutab inimest tulevikus? Soomes koolikiusamisega tegeleva Esko Leipälä käsitluse järgi saab 60% 12aastastest kiusajatest kohtuliku karistuse juba enne oma 25. sünnipäeva. Kiusatavad, kes oma probleemile lahendust ei leia, kapseldavad negatiivsed tunded endasse. Nad ei taju ennast adekvaatselt ega oska ennast väärtustada ega armastada. Ja nii nad võivadki ennast ise ka edaspidi kergekäeliselt ohvriks, väheväärtuslikuks inimeseks või luuseriks tunnistada. 7 Miks kiusaja kiusab? Kiusamise psühholoogiliseks mehhanismiks võib olla projektsioon. Kiusajat ärritab tema enda nõrkus ja millegi poolest vilets olemine
õpilast. Selle vastu tavaliselt ei ole mingit abi ka, sest kui lased lapsevanema kooli sellest teavitada siis saab sellest teada nii õpetaja kes mõnitab ja õpetaja kelle poole põõrduti vestleb õpilastega kes kiusavad ja see teeb asja palju hullemaks kui ennem. Selline terror mõjub kiusatavale väga laastavalt ja tavakuselt hakkab temagi kas kiusama endast nõrgemaid või hakkab õpetajatele vastu ja õppetulemused langevad märgatavalt. Kiusatavad hakkavad ka selle pärast, et lahe välja näha ja kiusajatele meeldida kas suitsetama , jooma või isegi narkot tegema. Ei ole ka väga imestada kui selline terroriseerimine lõppeb mingi katastroofiga nagu näiteks enesetapp või koolitulistamine. Minu tuttaval oligi nii , et tema sõbrannat kiusati koolis päevad läbi kuna ta oli väga häbelik ja käis väga vanamoeliselt riides. Oli ka õpetaja kes oma õelate kommentaaridega teda väga solvas igapäev praktiliselt
peale. Jah, ka mina olen mõelnud, et miks küll räägitakse sellest nii palju ja kas me tõesti peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror, mida esmapilgul igaüks ei märka. Miljonid lapsed veedavad enamuse oma ajast haridusasutuste hoole all. Haridusasutustel on
ning samuti kiusamise tagajärgi. Teoreetilises osas kasutasin peamise allikana Sullivan, Cleary ja Sullivan (2004) raamatut Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Järgmisena kirjeldan oma uurimustöös metoodikat, kus on välja toodud valim, protseduur ning uurimusinstrumendid. Sellel järgneb tulemuste kirjeldus, kus analüüsin ankeetide tulemustele toetudes kiusamise kogemust teiste klassikaaslaste poolt, kiusamise liike, mida kiusatavad on talunud. Tulemustes on selgunud uuritavates klassides omavaheline läbisaamine, kiusaja ja kiusatava protsendid. Tulemustes on kirjeldatud ka kiusamise põhjused. Uurimustöö lõpus on kokkuvõte, võõrkeelne resümee, kasutatud kirjandus ning lisa, kus on uurimuses kasutatud ankeet. 1. Kiusamine 1.1 Kiusamise mõiste Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agresiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes.
· 12 õpilast vastas küsimusele, kas nad on olnud kiusamise ohvrid, jaatavalt (20%), saama arv õpilasi ütles, et kiusamine seisneb mõnitamises. Järeldus - klassis on 12 õpilast, keda regulaarselt mõnitatakse. · 25-28 õpilast (peaaegu pooled) arvavad, et ka õpilaste omavaheline sekkumine aitaks kiusamist vähendada, et nad on ka sekkunud ja peamiselt öelnud, et kiusamine lõpetataks. 4 sekkumist on olnud löömised ja need on tõenäoliselt hoopis kiusatavad, kes ennast löömisega on kaitsenud. Järeldus pooled õpilased klassis panevad tähele, et on kiusamine ja neid see häirib, samuti usuvad nad, et sekkumine aitaks kaasa kiusamise vähendamisele. Antud uurimusest võib järeldada, et on umbes 20% õpilasi, keda, regulaarselt kiusatakse, umbes pooled klassi õpilastest aga ainult panevad seda tähele ja proovivad kiusamisele vahele astuda, uskudes, et see aitab kiusamist vähendada. Kindlasti peab kiusamisevastane töö nende
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda.
leiavad kodus teistest õpilastest vähem tunnustust, kodus on neid kehaliselt karistatud rohkem kui teisi ja nad on näinud seal suhteliselt palju vägivalda. Kiusatav õpilane on arg ja tihtipeale teistest välimuselt erinev ( näit. pisikest kasvu, paks vms.). Tal võib ka olla teistest erinev väärtusmaailm (usklik) ja tal on vähem sõpru kui teistel. Ühesõnaga, kiusatav õpilane on üldiselt kerge ohver, kes ei oska ennast kaitsta. Kui kiusajad on pealtnäha endaga rahulolevad, siis kiusatavad seda pole. Uurimustest ilmneb, et vanemate ettekujutus kiusamise levikust on tunduvalt väiksem kui see, mida teatavad õpilased. Lisaks sellele on eriti tüüpiline, et vanemad ei usu, et nende lapsed kiusavad sel määral, kui lapsed seda ise tunnistavad. Vanemad küll teavad, et eksisteerib kiusamine, aga suhtuvad sellesse kui võõrasse muresse. Nad usuvad, õigupoolest küll loodavad, et nende last ei kiusata ja nende laps ei kiusa teisi. Faktid räägivad aga midagi muud.
kuid neil kõigil on üks eesmärk: kiusaja soovib enda staatust teise arvel tõsta. (Lasteombudsman, 2014) Rääkige lapsega, kuidas kiusamise puhul käituda. Selgitage, et see ei ole pealekaebamine, kui kiusamisest täiskasvanule rääkida. Rääkige ka sellest, kuidas võiks laps nii enda kui teise kaitseks välja astuda ja kuidas seda teha nii, et mitte ise kiusatavaks muutuda. (Lasteombudsman, 2014) Õpetage oma lapsele empaatia tähtsust. Kui on kiusatavad, on alati ka kiusajad. Et teie lapsest ei saaks ei kiusaja ega kiusatav, tuleb tal õppida emotsioone mõistma. Laps, kes mõistab, mis tunne võib olla kiusatud, suudab suurema tõenäosusega ise kiusamisest eemale hoida. (Lasteombudsman, 2014) Olge oma lapsele hea eeskuju. Kas teete kunagi teiste kulul oma lapse ees nalja? Olete kunagi restoranis teenindajaga ebaviisakalt rääkinud või sõimanud mõnda kassapidajat? Isegi
olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb
do?reference=MEMO/09/58, 01.03.2010) Miks lapsed ei räägi küberkiusamisest internetis, sest 1/3 arvavad, et interneti kasutamist hakatakse piirama ja ½ õpilastest arvavad, et peavad sellega ise toime tulema. Kalev Pihl'i uuringust selgub, et 28% õpilastest on kiusajad ja 37% ohvrid. Küberkiusamise ohvritest 54% ei võta selle ära hoidmiseks midagi ette ning 33% kiusavad vastu. 16% Suurbritannia õpetajatest (neist 67% on algklassiõpetajad, 25% keskkoolide õpetajad). 7% on kiusatavad teiste kolleegige või koolijuhtkonna poolt, kirjutab eTwinning Sõpruskoolid Euroopas. (Meeri Sild, eTwinning ekspert, 02.03.2010) 2.2. Suhtlemine virtuaalmaailmas Virtuaalmaailm on tehiskeskkond, kus inimene siseneb teise keskkonda kellegi teisena eraldatult reaalsest maailmast. Internetisuhtlus on analoogiline igale teisele suhtlemise viisile. Oluline on, et osatakse ennast väljendada ja saata sõnum nii, et saadetav sõnum ei solvaks sõnumi vastuvõtjat ning vastupidi.
,,Vaarao leidmine", ,,Must vares", ,,Sefiirist loss" ja ,,Neetud". Eriliselt traagiline on peategelase elu teoses ,,Mängult on päriselt", kus võtab koolikiusamine sellise pöörde, et peategelane paneb oma isa kooli põlema ja seepeale hakkab kodutuks lapseks ning puutub tänaval kokku nii joomise kui ka narkootikumidega ja on ellujäämise nimel sunnitud suisa varastama. Kui nendes teostes on õpilastel probleeme koolis, (kas nad ise on kiusajad või hoopiski kiusatavad), siis kahjuks tulevad mängu narkootilised ained ja alkohol. Nagu näiteks Diana Leesalu raamatus ,,Mängult on päriselt" või ,,Neetud". Hea lõpuga raamatuid on neli: ,,Okultismiklubi", ,,Nullpunkt", ,,Makaagid ja majad" ja ,,Tõmba uttu". Nendes raamatutes esineb vähesel määral koolikiusamist (välja arvatud ,,Nullpunkt") ja lõpp on hea. Peategelased elavad rasked ajad üle ja vaenlastest saavad mitte just sõbrad, aga riid või tüli laheneb mittevägivaldsel teel.
" Abinõudeks selle saavutamiseks oli kohustuslik vene keel ja inimeste suunamine vene õigeusku. Seda nimetati venestuspoliitikaks. Viimase hulka kuulus ka vihavaenu õhutamine erinevate rahvuste vahel ja rahvuslik rõhumine. Rahvuslik struktuur oli äärmiselt kirju. 1897 a. rahvaloenduse andmetel oli Venemaa rahvaarv 129 miljonit inimest, nendest umbes 43% oli venelasi, 17% ukrainlasi, 7% valgevenelasi, 7% poolakaid, 4% juute ning eestlasi oli ca.0,7%. Enim kiusatavad rahvad olid juudid ja poolakad. Eesti majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul. XIX sajandi esimesel poolel oli Eestis umbes 1000 mõisat ja 60 000 talumajapidamist. 1820-1830 aastail langesid Lääne-Euroopas viljahinnad. Põhjuseks oli vilja sissevedu USA´st. Viljahindade langus puudutas ka Eesti talusid ja mõisaid. Hakati otsima uusi põllumajandusharusid nagu näiteks piimakarjakasvatus ja punavilla lammaste kasvatus.
alandatult ja alahinnatult. Perekonnas on nad sageli konfliktide tekitajateks. Mõned elavad kodudes, kus neid hingeliselt, füüsiliselt või seksuaalselt kuritarvitatakse. Järelikult ei saa neid lapsi vaadelda ainult kui vägivalla tekitajaid, vaid ka kui vägivalla ohvreid. (Elliott 2000: 47) Klassis on palju erinevaid õpilasi. Nende seas on nii väljapaistvaid kui ka tagasihoidlikke. Tagasihoidlikud on tavaliselt just ohvri rollis ja teiste seas populaarsed kiusaja rollis. Kiusatavad on teistest klassikaaslastest erinevad ja seetõttu neid ka kiusatakse. (Erb, 2000:5) Kuidas aru saada, et õpilane on langenud tagakuisamise ohvriks? Esimesteks tundemärkideks on seljataga sosistamine ja kuulujuttude levitamine. Laps tunneb ennast halvasti ja seda enam paistavad silma tema nõrgemad küljed, mis annab tõuke uuele halvasti kohtlemisele. Õpilast välditakse ja talle keeldutakse andmast erinevat informatsiooni (näiteks õppimine). Pideva
annaabi.ee 
