Roheliseõielised tulbid on pika õitsemisajaga - kuni kolm nädalat - ja seetõttu on nad hinnatud lõikelilledena. Taimede kõrgus 40 - 60 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 5 cm. Tuntumad sordid on: Artist, Golden Artist, Greenland, Spring Green, Esperanto, Pimpernel jt. Rembrandt tulbid - selle rühma tulbid on kõik kõik kirjud sordid (põhivärvuse taustal teist värvi triibud või laigud). 17. - 18. sajandi Euroopas olid rembrandt rühma tulbid oma kirjude õite tõttu väga kõrgelt hinnatud. Nüüdisajal on teada, et sellist värvilaiksust põhjustab üks kindel viirus, mida tollal veel ei teatud. Tuntumad sordid on: Cordell Hull, Olympic Flame, Prince Cornaval, Sorbet jmt. Papagoitulbid on saadud hiliste lihtõieliste tulpide ristamisel triumf grupi tulpidega. Tulemuseks ongi ebahariliku väljanägemisega kahe - kolme - värviliste pooltäidisõitega kroogitud ja lõhestatud servaga kroonlehtedega lilled. Papagoitulpide vars on reeglina
Sageli olid iseloomulikud rohked suured peeglid ja lühtrid ning põlevad küünlad nende ees, et luua muinasjutulist atmosfääri. Pannoodel kujutati galantseid pidustusi, salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. Pannoosi ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament ja merekarbimotiiv. Mööbel oli väiksem ja elegantsem, kergem. Pehmet mööblit kaeti erinevate kirjude siididega. Dekoratsioonis armastati pisikesi portselanist koketeerivaid nipasjakesi. Kõik see kajastas fanataasiat, mida viljeleti igapaäeva sisustamiseks. Võrreldes barokiga oli kõik palju pisem, hubasem, koonduti pigem pisikestesse salongidesse, buduaaridesse mis sobisid intiimseteks vestlusteks ideaalselt. Selline interjör oli ideaalseks kohtumispaigaks lähedastele sõpradele kes veetsid koos intellektuaalselt ja tihti ka hedonistliult aega.
Kõik ei ole üks ja seesama. Kõik inimesed erinevad üksteisest millegi poolest- välimuse, iseloomu, käitumise, usu või muu tunnuse järgi. Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov
Kirjakeele normi järgi on II vältes: kahju toonane otsus pilved taimed üksi äsjane ollus talved sõimed kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed uudis jõulud räimed On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid – `kirjute, `kirjuid), tervis ~ `tervis (terviseid – `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias.
katsumused olid kõik luhtunud, sest merd valvati . Noormees proovis mitu korda, kuid lõpuks tuli ikkagi välja, et keegi lõikab asjast omakasu. ,,Missugune on surmamõistetu viimane öö, ta viimsed tunnid?"- Taavi mõtles seda, kui oli kinni peetud Vene ohvitseride poolt, kes kahtustasid, et ta on Saksa nuhk. Ta peksti vaeseomaks ja mõisteti surma. Taavi aga ise ei teadnudki, et surmast oli ta veel kaugel ning kõige hullem veel ootas ees. Ta oli oma lootust juba kaotamas. ,,Saatuse kirjude helmeste veeretaja tujusid ei tea maapealsete lootustereastajad..."-mulle avaldas see mõte oma sügavamat põhja. Lugedes raamatut, sain ma aru, et ka targemate ja vapramate hulgast võis olla inimesi, keda lihtsalt tapeti või käituti nendega väga halvasti. Kord tunuds, et õnn käib osaliste kannul kogu aeg jälil, teinekord, surm oli ukse taga. ,,Niisuguste kartulitega sööts halli habemega taat mulle oma elu," pomises ta. ,, Oma elu ja usku
tarda) ja kohati isegi metsistuv kollane metstulp (T. sylvestris). Batalini tulp (T. batalinii) on väga madal. Tulbilummus haarab kaasa Mai esimesel poolel hakkavad tavaliselt õitsema varased lihtõielised ja varased täidisõielised tulbid, viimased on üsna madala kasvuga. Samal ajal õitsevad ka suurte, päikesepaistel laialt avanevate õitega darvinhübriidtulbid, millest levinumad on leekivpunaste ja kollaste, vähem valgete, roosade või kirjude õitega sordid. Enamasti on nad vastupidavad ja hästi paljunevad. Hilised lihtõielised tulbid alustavad meil tavaliselt õitsemist mai teisel poolel, nagu ka kõrgemakasvulised hilised täidisõielised tulbid, keda on võrreldud ka pojengidega. Lihtõieliste sordirühmas leidub ka mitmeõielisi tulpe. Liiliaõielised tulbid hakkavad õitsema mai lõpupoole. Ka nende hulgas on võimalikud kõige erinevamad värvitoonid. Narmasservaliste tulpide uusimate
Kasta tuleks teda pehme veega. Taime lehti tuleb tihti piserdada. Kui taim on toas suuremaks kasvanud, vajab ta toestust. Sõrgköie kasvutingimused Sõrgköis vajab kasvamiseks valget või poolvarjulist kohta, otsest päikesevalgust ta ei talu. Ruum peab olema niiske ja soe, temperatuur ei tohiks langeda alla 17 kraadi. Taim sisaldab piimmahla, mis võib tekitada ärritust! Diifenbahhia Diifenbahhia on huvitavate kirjude lehtedega taim, mis kuulub võhaliste sugukonda. Looduses kasvab taim Lõuna- Ameerikas. Looduses taim õitseb, toatingimustes aga väga harva. Diifenbahhia lehed on kollase ja rohelise kirjud või valge ja rohelise kirjud. Taim sobib väga hästi kohtadesse, kus on vähe valgust. Camilla on diifenbahhia sort mille tuneb ära valgete lehtede järgi milledel on roheline äär. Diifenbahhia hooldusjuhend Taim vajab palju vett ja tihedat väetamist.
Kuhiksõlgi, mis siin olid väikesed ja lihtsad, pandi 3 kuni 7 ritta, kõige suurem kinnitati keset rinda, väiksemad ridamisi ülespoole. Piduülikonnaga riputasid naised ja neiud kaela mitmesuguseid klaas või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele kannaga hõberaha. Jalavarjud. Sukad olid valdavalt ühevärvilised, tavaliselt valged. 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka potisiniseid ja punaseid. Sukad püsisid üleval kirjude sukapaeltega, mis seoti põlve alla. Suvel paljajalu käies olid naistel sääri katmas sukavarred. Jalatsitena on Saaremaal hiljemalt 17. sajandist alates kantud kingi, aja jooksul muutus nii liist kui valmistamistehnoloogia. 19. sajandil olid kõige tavalisemad kõrvadega kingad, mille otsad köideti jala peal kokku paela või naharibaga. Igapäevaselt kanti riidest pealsete ning tugevasti läbinõelutud ja tõrvatud taldadega pättisid.
Tragis emas tragides emades RAJAV. Tragi emani tragide emadeni NIM. Maitsev suhkur maitsvad suhkrud OM. Maitsva suhkru maitsvate suhkrute OS. maitsvat suhkrut maitsvaid suhkruid SISSE. Maitsvasse suhkrusse maitsvatesse suhkrutesse SEES. Maitsvas suhkrus maitsvates suhkrutes RAJAV. Maitsva suhkruni maitsvate suhkruteni NIM. Kirju juus kirjud juuksed OM. Kirju juukse kirjude juuste OS. Kirju juust kirjuid juukseid SISSE. Kirjusse juuksse kirjutesse juustesse SEES. Kirjus juukses kirjutes juustes RAJAV. Kirju juukseni kirjude juusteni NIM. Huvitav kontsert huvitavad kontsertid OM. Huvitava kontserti huvitavate kontsertite OS. huvitavat kontserti huvitavaid kontserte SISSE.Huvitavasse kontsertisse huvitavatesse kontsertitesse SEES. Huvitavas kontsertis huvitavates kontsertites
Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud on kerge tunda tema omapärase lehe tõttu, millel on viis hõlma nagu inimese käel sõrmi. Vaher on mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud. Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise
Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud. Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele.
enamkasutatavad vaatajale vastuvõetavamad värvuste nn mahulised kombinatsioonid: 3:5 kollane/punane, 3:8 kollane sinine, 3:13 kollane/lilla, 5:11 punane/roheline, 3:8 oranz/sinine. Neutraalvärvused(must, valge, hall) tasakaalustavad alati värvuskontraste. Valge ei disharmoneeru ühegi värvusega, vaid võimendab kõiki värve ja teeb need erksamaks, must seevastu rahusta silma ning sobib kokku soojade toonidega. Enamuse taimede põhivärvus looduses on roheline, seetõttu värviliste ja kirjude lehtedega liigid sobivad kasutamiseks pigem aktsentidena, mitte taustade, piirete ning ala ruumilise sruktuuri loomiseks. Haljasaladel kasutavate ehitiste ja väikevormide värvus valitakse vastavalt kontekstile. Tänava- ja parginventari soovitavateks värvitoonideks on must, hallid ja pruunid toonid ning valge ja selle toonid. Ei ole soovitatav kasutada ebamäärase tooniga värvusi, mis võivad jätta määrdunud ja hooldamata mulje. Erksaid värve või kasutada
• Huulõieliste (Labiatae) sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Vars püstine, tugevasti harunev. • Lehed õrnalt hambulise servaga, munajad, rootsulised (meenutavad kujult piparmündilehti). • Õied roosad või valged, õitseb juulist septembrini. Botaaniline iseloomustus • Väga vormirohke liik, tuntakse üle 60 erineva vormi ja sordi (suure-, väikeseleheline, roheliste tumepunaste lehtedega, kirjude lehtedega, lusikakujuliste lehtedega. Sidruni-, loorberi-, aniisi-, kampri-, muskaadi- ja kaneelimaitselised. • Kodumaaks Lõuna-Aasias Ida-India troopikaalad. • Looduslikult kasvab Lõuna-Ameerikas, Iraanis, Hiinas ja Lõuna-Euroopas. Ajaloost • Oli tuntud Vana-Kreekas ja Roomas. • Euroopasse jõudis tänu munkadele 12. saj. • Keskajal kasutati teda muuhulgas ka putuka- ja
16 hädavajalikku romantikat. [1] 17 1.8 Maailmamoe kollaaZ 18 Üha rohkem inimesi veedab elu rännates, olgu reaalsuses või virtuaalsetel avarustel ja nii on moeski 19 kõrges hinnas muljeid, printe ja eri paikade etnilisi mõjutusi kuhjav kollaazistiil. Kihiline tervik on 20 põnev ja kirev ning lubab igaühel väljendada oma maailmavaadet ning hetkemeeleolu. Ka 21 praktilisus on tähtis kirjude kleitide-tuunikate peal on pehmed kudumid, soojad parkajoped ja 22 karusnahast vestid. [1] 1 2 Foto Põhjalik sügisene stiilispikker naistele 2012 (foto Scanpix) [1] 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 2 UUED VÄRVID MOEAREENIL 6 Sügismood pole iial enne olnud nii värviline! Mis veelgi põnevam paljud neist toonidest on 7 moemaastikel täiesti uued külalised, säravad, intrigeerivad, põnevate lugudega ja kindlasti väärt 8 lähemat tuttavaks saamist (vt foto 2). [2]
maalitakse seinale avaus, millest avaneb vaade mingisugusesse teise ruumi või maastikule, mõnikord muudetakse kogu sein mingisuguseks maastikuliseks prospektiks. · Kolmas stiil loobub ruumi laiendamise põhimõttest, perspektiivist ja väljavaatest teise ruumi, sein saab nüüd jälle ruumi piirava tähenduse. Tõsine ja külm värvikäsitlus. · Neljas stiil armastus äärmiselt heledate, ilusate ja rikkalike, koguni kirjude ja karjuvate värvitoonide vastu. Ruumi laiendamise poole hakati püüdlema. Fantastiliselt veidrad arhitektuurivormide mängud. Harrastati ka mosaiiki, keisririigi ajal selle tähtsus kasvab mosaiiki kasutatakse põrandate, seinte ja sammaste kaunistamiseks, arvukalt säilinud Pompeji's, Roomas vähem.
14 IKOONI LEIDMINE Detail Pühadel väravatel olevast maalist ( Suleke ) 39 KUREMÄE OHVRITAMM JA LISA 15 TERVENDAVA VEEGA ALLIKAS Kuremäel olevat olnud püha hiis ja hiieallikas, kuhu tulnud paganausulisi eestlasi kaugelt kokku oma ohvritalitusi toimetama. Üks suuremaid pühi olnud rukkimaarjapäev (15. august). Tamme kaunistatud mitmesuguste kirjude paeltega. Luteri pastorid tahtsid sinna oma kirikut ehitada. Siis aga algas tsaarivalitsuse ajal venestusperiood. Kuremäele tuli vürst Šahhovski, suur õigeusu pooldaja, ja võttis hiieplatsi ja allika Kuremäe kloostrile. Kuberner ja preestrid hakkasid ümberkaudseid elanikke agiteerima vene usku. Kuid elanikud jäid üsna ükskõikseks uue usu vastu. Ohvritamme aga hakkasid rüüstama ja temalt koort võtma kõik usklikud. Lõpuks tehti juba viletsale tammehiiglasele aed ümber
Järjestamine A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem? · Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega · Bryant ja Trabasso (1971) värviliste pulkadega katse · Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil · Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine · Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Võgotski õppimine · Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. · Luria (1959) ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld.
Järjestamine A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem? Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega Bryant ja Trabasso (1971) – värviliste pulkadega katse Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Formaalsed operatsioonid Mõtlemine süstemaatiline – arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele
mingisugusesse teise ruumi või maastikule, mõnikord muudetakse kogu sein mingisuguseks maastikuliseks prospektiks. Kolmas stiil loobub ruumi laiendamise põhimõttest, perspektiivist ja väljavaatest teise ruumi, sein saab nüüd jälle ruumi piirava tähenduse. Tõsine ja külm värvikäsitlus. Neljas stiil – armastus äärmiselt heledate, ilusate ja rikkalike, koguni kirjude ja karjuvate värvitoonide vastu. Ruumi laiendamise poole hakati püüdlema. Fantastiliselt veidrad arhitektuurivormide mängud. Harrastati ka mosaiiki, keisririigi ajal selle tähtsus kasvab – mosaiiki kasutatakse põrandate, seinte ja sammaste kaunistamiseks, arvukalt säilinud Pompeji's, Roomas vähem.
0,1 m/s. Kinnitumiseks on neil tagakeha tipus kinnitusketas ja hingamiseks rindmikult väljaulatuvad jätked. Valmikud toituvad soojavereliste loomade verest. Teise alamseltsi moodustavad lühitundlalised ehk kärbselised. Lühikese ja jässaka kehaga, tavaliselt 3-lüliliste tundlatega, mitmesuguse värvusega, sageli karvased putukad. Parmlased on toakärbest meenutavad, sageli suured (8-27 mm), kiirelt lendavad ja päeval tegutsevad verdimevad putukad. Järvekibun on kirjude tiibade ja erkroheliste silmadega parm. Sõgelased seevastu on saleda kehaga hallikad väikesed parmud. Perekond parm Tabanus on kõige liigirikkam ja nende hulka kuuluvad ka kõige suuremad liigid, näiteks lehmaparm Sirelased on keskmised kuni suured kärbsed. Osa valmikuid meenutavad herilasi, mesilasi või kimalasi. Külastavad sageli õisi ja toituvad õietolmust. Saavad püsida õhus ühel kohal. Vastsed taim-, rööv- või detriiditoidulised. Hävitavad lehetäisid ja kimalaste vastseid
RÄHN on lindude puusepp. Neid kirjusid vendi on meil viis liiki, kõik peavad sedasama ametit. Kõige suuremal on must kuub seljas teda nimetatakse musträhniks ja pea peal kannab ta veripunast mütsi. Rohelisi vendi on kaks liiki, neist hallpea-rähn palju tavalisem viimasel ajal haruldaseks jäänud roherähnist (punast on hallpea-rähnil peas vähe või pole üldse). Suur- ja väike-kirjurähn näevad oma kirjude kuubedega otsekui lipitud-lapitud välja, punane värvus (kui seda üldse esineb oleneb liigist, sugupoolest, vanusest) on neil seotud pigem pea ja sabaalusega. Rähnidega seostub mõningaid mütoloogilisi kujutlusi nii on musträhnilt (tra- ditsiooniomaselt küll siililt) võimalik hankida imeheina, mis kõik lukud lahti teeb. Kirde-Eestis on iseloomulikuks nimetuseks toonetikas surmarähn. Ühe kirjapaneku järgi on rähn tekki-
kahju toonane otsus pilved taimed üksi äsjane ollus talved sõimed kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed uudis jõulud räimed On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid `kirjute, `kirjuid), tervis ~ `tervis (terviseid `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias
Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Suvel annab ta kuumast nõrkenule head varju oma suurte, kuni paarikümne sentimeetri pikkuste lehtedega, aga sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranzides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. Suur osa neist hakkab peagi idanema, et kasvada uueks puuhiiglaseks. Kuid need suure tiivaga viljad on ka lõbusaks mänguasjaks. Kui kaksikpropellerist eraldada üks pool ja sellest seeme
annaabi.ee 
