kasuvanemate juurde Richmondi elama. Mees õppis Virginia ülikoolis, kuid rahaliste raskuste tõttu katkestas ta oma õpingud peale esimest semestrit. Poe astus ka West Pointi sõjaväeakadeemiasse, kuid sealt heideti ta 1831.a. välja. Oma esimese luulekogumiku avaldas Edgar Allan Poe 1827. aastal anonüümselt, märkides autoriks ,,üks Bostonlane". Luulekogumik sai nimeks ,,Tamerlane and Other Poems". Peale seda keskendus ta proosale ning töötas mitmetes perioodikaväljaannetes kirjanduskriitikuna. 1833. aastal võitis mees lühinovellide konkursi ning aastal 1835 abiellus ta Baltimore'is oma 13-aastase nõbu Virginia Clemmiga. Paaril ei sündinud 11 koos oldud aasta jooksul ühtegi last. 1947. a. suri Poe naine tuberkuloosi. Poest sai inimvare ning ta langes depressiooni ning ta üritas sooritada enesetappu. Poe suri 40 aastasena, kaks aastat peale oma naise surma. Tema surma põhjus on tänaseni selgusetu. Edgar Allan Poe'd kirjeldatakse kui ebastabiilset meest,
Marta Sillaots avaldas oma töid Postimehes, Päevalehes, Tallinna Teatajas ja muudes väljaannetes. 1910. aastal ilmus Marta Sillaotsalt hulk kasvatusteaduslikke artikleid: ,,Individualismus lastekasvatuses", ,,Individualistiline lastekasvatus ja emakeeleõpetus koolides", ,,Võitlus valetamise vastu lastetoas." jne. Enamik mainitud töödest on ilmunud Postimehes. Kasvatusest rääkisid ka ilukirjanduslikud lühilood ,,Eesel", ,,Nali", ,,Vale" ja ,,Hermann".1920- ndail tegutses MS rohkem kirjanduskriitikuna, omalooming oli tagaplaanil. Vaid 1921 ilmus ,,Kodukäijad" anekdootlike elupildikestega. 1930-ndate teisel poolel kirjutas Sillaots lastele lugusid Tripsust, Trapsust ja Trullist.1935 aastal ilmus teos ,,Trips, Traps ja Trull",1936 aastal ilmus,,,Trips, Traps ja Trull Tartus", 1937 aastal ,,Trips, Traps ja Trull Haapsalus" ning 1938 aastal ilmus ,,Trips, Traps ja Trull saavad sõbra" . 1937. aastal ilmus Tartus romaan
2004.2006 ja Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumis 20062007. Aastast 2007 pib ta Tartu likooli haridusteaduskonnas kirjandust ja eesti keelt. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Vike kuri kevad" aastal 2005, raamat koostati koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage le" (2007). Tema luuletusi on kasutanud laulusnadena ansambel Raadio Maria. Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna, kelle kirjatid sel alal iseloomustab hoolikas lhenemine vaadeldavale materjalile. Aastast 2007 ttab ta kirjastuse Jutulind projektijuhina. Aastal 2008 oli Andra Teede Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendaat ja raamatuga "Saage le" Eesti Kultuurikapitali Kirjanduse Sihtkapitali luulepreemia nominent. vihm ei ole minu ainus sber aga ta on kige tihedam ja pahatihti lihtsalt kige lhemal vihm ei peta mind ta tuleb siis kui tema aeg on tulla ta ei nua paljut ja ei taha
arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007). Teenete eest raadioajakirjanikuna autasustati Ilmar Mikiveri 2001. aastal Valgetähe III klassi ordeniga. Ilmar Mikiver suri 26. septembril 2010. aastal Washingtonis.
arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007). Teenete eest raadioajakirjanikuna autasustati Ilmar Mikiveri 2001. aastal Valgetähe III klassi ordeniga. Ilmar Mikiver suri 26. septembril 2010. aastal Washingtonis.
Tal olid suurepärased plaanid jätkata oma akadeemilist kaejääri aga seda rikkus järjekorde tuberkuloosihoog ja selleks ,et seda ravida, pidi Camus viibima Prantsuse Alpides. 1935 38 juhtis ta de l'Equipe teatrit Alzeerias. 1937. aastal ilmus Camus' esimene esseekogu "L'ENVERS ET L'ENDROIT". kus ta kirjeldab oma noorusaastaid Alziiris. 1938. aastal kolis Camus Prantsusmaale,kus tegi tööd reporterina ja kirjanduskriitikuna vasakpoolse ajalehe Alger Républicain juures. Kuigi tema alaks olid kunst ja kultuur ning eelkõige just retsensioonid, kirjutas ta ka artikleid, milles paljastas alzeerlaste piinamist ja rõhumist Prantsuse koloniaalvõimude poolt. Samal aastal kirjutas Camus esseekoguse ,,Pulmad", mis sisaldab lüürilisi mõtisklusi põllumajandusliku Alzeeria teemadel. Aasta hiljem pakkus ta ennast vabatahtlikuna sõjaväkke, kuid sai oma tervisliku seisundi tõttu eitava vastuse. 1940
kirjandusfestivali korraldaja ja Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Ta on Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist ja kujutav kunstnik. Kirjanik Jan Kausile pakuvad inspiratsiooni inimese lähedusevajadus ja tugevate tunnete irratsionaalsus. Ühiskondlike sõnavõttude asemel eelistab ta viimasel ajal perele keskenduda ja tähti vaadata. Kaus on praegu luule ja proosa kirjanik ja publitsist. Lisaks töötab ka kirjanduskriitikuna, esseist, kunstnik, kitarrist ja tõlkija inglise ja soome keeles. Jan Kaus on täpne ja tabav, vahel sarkastiline vaatleja. Tema luule ja proosa kujutab sotsiaalseid probleeme Eestis 21. sajandil. 2 TEOSEID Luule "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) "Õigem Valem" - koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2000)
uusi ja uusi lülisid. (,,Põlev lipp võtmeteos" raamatust ,,Põlev lipp", 1990, lk 170) Hilisem pagulaskirjandus sisaldab endas filosoofilise koega lüürikakogu ,,Inimese teekond" (1972), romaan ,,Rooma päevik" (1976), mis esitab Eestist pärineva baltisakslase lüürilisi elamusi ja arutlusi ühiskonnast XVIII sajandil Roomas ning 1980. aastal ilmunud ,,Klaassilmadega Kristus." Ristikivi esines Rootsis pidevalt viljaka kirjanduskriitikuna ning tegeles aeg-ajalt kirjandusteadusega. Karl Ristikivi suri 19.juulil aastal 1977 Stockholmi eeslinnas Solnas. 6
Hilisemas Adsoni luules muutuvad valdavamaks surma- ja kaduvikumeeleolud ("Kaduvik", 1927; "Lehekülg ajaraamatust", 1937), kuid nende kõrval leidub rohkesti nii realistlikke looduspilte kui argipäeva pühapaisteliseks toonivate eluseikade poetiseerimist. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. Johannes Semper Johannes Semper -- (1892-1970) luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Õppis koos Johannes Vares- Barbarusega Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva
Samal aastal põgenes ta Soome võib pidada tema pagulaselu alguseks. Helsingis töötas ta sekretäri ning asjaajajana Eesti Büroos ning oli ka seotud vabariikliku vastupanuliikumisega. 1944. a. suundus edasi Rootsi, kus teenis elatist töötades kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Rootsis elades ilmus tema loomingu paremik (nt. kirjandusteadlaste poolt armastatud modernistlik romaan ,,Hingede öö"), ühtlasi tegutses ta ka kirjanduskriitikuna. Üksinduse peletamiseks kirjutas Ristikivi ka luuletusi (1972. a. luulekogumik ,,Inimese teekond").Üksinduse peletamiseks kulutas Karl puhkused reisimisele. Reisimine oli Ristikivile kui väljapääs ängistusest, depressioonist ja üksindusest ning rutiinsest ametnikutööst. Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977. aastal oma korteris insulti, ta maeti Rootsi Stockholmi Metsakalmistule. 2
romantism oli hääbumas, tekkis vajadus uue kirjanduse järgi. Tekkisid ja segunesid realism, naturalism, sümbolism ja romantism. Nende suundumuste vahel oli teatud võitlus, täheldatav ka ühinemise printsiip. S.Kierkekaard, kes mõjutas oma vaadetega näiteks Ibsenit, aga ka 20.sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B. tegutses teatri- ja kirjanduskriitikuna, teatri juhatajana, organiseeris rahvuskoolide tööd. Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN (1828-1906) Teda peetakse üheks tuntumaks teatrigeeniuseks. 1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja
4 Looming ja kirjanduslik tegevus 2005.a. on ilmunud tema luulet koguteoses ,,Väike kuri kevad" koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga 2006. a. ilmus debüütkogu ,,Takso Tallinna taevas" 2007.a luulekogu ,,Saage üle" 2009.a luulekogu ,,Atlas" Tema luuletusi on ilmunud ka ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm). 2007. a. ilmunud Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" üks autoreid Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna (Eesti Ekspress, Sirp, Eesti Päevaleht, Lugu jm), kelle kirjatöid sel alal iseloomustab hoolikas lähenemine vaadeldavale materjalile. Peale selle on ta teinud intervjuusid ja portreelugusid kirjanikega (Heljo Mänd, Oskar Tanner). Kirjanduselust on Andra Teede osa võtnud ka organiseerijana, olles 2007. aastal kirjandusnädala SOTSIA peakorraldaja, aastast 2008 on ta Tartu kirjandusfestivali Prima Vista kaaskorraldaja. 2009. aastal korraldas Andra Teede
Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks.(2;3) Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 1917
Et ülikooli kimbutas ruuminappus, pidasin loenguid tihtipeale toimetuses, väikesele rühmale koguni tööstus- ja põllumajandusosakonna toas. Nõnda ka sel korral, kui jutuks olid majandusküsimused ajakirjanduses. Üks nääpsuke prillitet noorik oli varmas küsimusi esitama ja kaasa arutlema. Ta tuli välja huvitava mõttekäiguga, mida oli just mingist venekeelsest artiklist lugenud. Mina ei olnud lugenud. Marju oli ametis Eesti Raadio noortesaadete toimetuses ning sulge teritanud kirjanduskriitikuna. 5 Sestap avaldas tema lugemus ja orienteerumine valdkonnas, mida õrnem sugu üldiselt puru-igavaks pidas, loomulikult muljet ning jäi meelde. Hiljem olen sobival hetkel ikka meenutanud, kuidas muna õpetas kana.Faktid Marju Lauristini kohta Haridus: Tartu Ülikool, eesti filoloogia, ajakirjanduse eriharu cum laude 1966 Teaduskraad: Filoloogiakandidaat Teaduskraadi välja andnud asutus: aasta Moskva Ülikool 1976 Tunnustused: Johann Skytte medal 1995
luulekogus "Pärlijõgi" (1931). Hilisemas Adsoni luules muutuvad valdavamaks surma- ja kaduvikumeeleolud ("Kaduvik", 1927; "Lehekülg ajaraamatust", 1937), kuid nende kõrval leidub rohkesti nii realistlikke looduspilte kui argipäeva pühapaisteliseks toonivate eluseikade poetiseerimist. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. Johannes Vares-Barbarus Johannes Barbarus (Johannes Vares) -- (1889-1946) luuletaja ja literaat. Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus tuntud kui viljakas ja ekspansiivne luuletaja ning frankomaan. Tuli kirjandusse
Tema töödes esineb palju sürrealismi (-realismi?). Shiina Rinz (1911-73) Üks tuntumaid sõjajärgseid kirjanikke. Tuntumad romaanid Eien naru josho (Igavene prelüüd, 1948). Kaik (Kokkupõrge,1952), Unga (Kanal, 1956). Tundis vaid vaest Jaapanit. Teostes näha tema paaniline surmahirm. Teda vaevasid ka eksistentsialistlikud küsimused. End Shsaku (1923-96) Kõige mõjukam ja populaarsem kristlik kirjanik sõjajärgses Jaapanis. Alustas kirjanduskriitikuna. 1955a sai Kiiroi hito eest Akutagawa preemia. Tuntumad romaanid Chinmoku (Vaikus,1966), Samurai (1980) ja Fukai kawa (Sügav jõgi,1993). Tal on eriline huvi inimese julma käitumise vastu. e Kenzabur (s. 1935) Nobeli kirjanduspreemia laureaat. 1958a sai ta oma lühiloo Shiiku (Loomakasvatus) eest Akutagawa preemia. Tema peamiseks inspiratsiooni allikaks oli ta haige poeg. Samas käivad tema tekstidest läbi ka poliitilised ja pastoraalsed teemad. Ise on
Tagasipöördumise järel elas ta taas Tartus ja keskendus esialgu ainult loomingule. Hiljem hakkas ta tegema kaastööd ajalehtedele, töötades muuseas ka kohtureporterina. Põhitegevuseks jäi tema jaoks 1920. aastatel siiski novellide ja romaanide kirjutamine, periood 19231927 oli tema elus üks produktiivsemaid. Edukas loominguline tegevus võimaldas Kivikal kolida Tallinnasse, kus ta omandas maja Vaarika tänaval. Algul töötas ta ajalehe Vaba Maa juures kirjanduskriitikuna, seejärel aastatel 19311934 Eesti Päevalehe toimetuses. 19351938 juhatas Kivikas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda. Paralleelselt asus ta tööle teatrisse, olles 19351938 dramaturg Eesti Draamateatris ja aastatel 19381940 teatris "Estonia". Saksa okupatsiooni ajal 19411944 toimetas Albert Kivikas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. 5 1.4. Paguluses
ja tehnika areng, muutunud on tarbimine, perekondlikud suhted ja ühiskondlikud suhted, ning kõik see ei ole nii positiivne kui varem arvati (muidugi jääb autoreid, kes leiavad, et see kõik on positiivne). M tahab panna inimesi tundma, et tegemist on kriisi mitte arenguga. Modernismi kriitiline tahk on olnud esiplaanil, kuna enamus kirjandusest on tulnud nt inglismaalt. Sellega kontseptualiseeritakse nähtust vastavalt sellele, kes sellest kirjutavad. T.S. Eliot (,,Raisk maa") kirjanduskriitikuna propageeris seisukohta, et kunst ei pea mitte ainult inimesi hirmutama vaid andma neile ka uusi lahendusi, võimalusi selles olukorras edasi elada ja maailma uuesti mõtestada. Kritiseerib essees Joyce'i ,,Ulysses Kord ja Müüt". Kaose all on vanad antiik, inimteadvust korrastavad müüdid. Ühelt poolt öeldakse, et ajalugu on justkui unenägu millest tahaks üles ärgata, kuid antakse ka kaudselt mingid korrastamise printsiibid
kutsus teisi üles seda tegema. Henrik Prants uuris soome sugurahvaid, lõpuks kirjutas "Eesti rahva ajaloo" (kusagil 20. saj alguses). Eesti ajal andis veel välja oma memuaarid. Villem Reiman lõpetas TÜ, tundis huvi kultuuriloo vastu - alustas selle uurimisega juba varakult. Tegeles kaasaja karskusliikumisega - teda võib selle juhiks pidada. Tegegutses ka kirjanduskriitikuna. Ajaloo uurimises valdas allikakriitilist meetodi, veetis palju aega arhiivides ja leidis olulisi kultuuriloolisi allikaid. Uuris ärkamisaegseid tegelasi ja tegevust. Lõpuks kirjutas samuti Eesti ajaloo, mis eraldi raamatuna avaldati 1920. Silmapaistvaim eesti ajaloouurija ja -kirjutaja 20. sajandi alul, sest et ta oli allikakriitiline ja väärtustas üle kõige tõde! Mihkel Kampmann kirjutas õpikuid ja uuris kirjandusajalugu.
1953). Tartust pärit. Töötab mitmetes ametites, valdavalt seotud ajakirjandusega, kultuuriajakirjandusega. Töötab Loomingu toimetuses, siis kutsutakse 90ndate alguses välisministeerimisse tööle. Tuleb sealt hiljem ära. Tuleb ajakirjandusse tagasi, 97. aastal saab ajalehe Sirp peatoimetajaks ja Loomingu peatoimetajaks. Peamiselt kirjutanud täiskasvanute proosat. Varases loomingus silmapaistev lastekirjanik "1981 Französisch!" palju kirjutanud esseistikat, alustab teatri- ja kirjanduskriitikuna. Uuel ajal avaldanud mälestusi. Mutt väheseid noori autoreid 80ndate alguses, kes tuleb kirjandusse suure pauguga. Üldiselt suured tublid, traditsioonilised. Mutt eristub sellest seltskonnast. Tajutakse küünilis-irooniliste kriitikute kamba seas. Muti tulek mõjub erandlikuna. Kõik erandid võivad näidata mingit seaduspära. Kirjandusse astumine novellikoguga "Fabiani õpilanr" 1980. 82 "Hiired tuules". Väga palju räägitud, suure paugu efekti ei tule samal kombel
Ta sünnib 1942. aastal Paul Rummo peres. Paul Rummo puhul tuleks rõhutada seda, et hilisemas eas tegeles ka kirjanduse uurimisega. Siin tekivad ka huvitavad kattumised ja lahknemised poja ja isa vahel. Noorele Rummole pakub huvi Visnapuu loome. Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab. 65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana
Naturalistlik kunstiteooria oli sotsiaaldemokraatlike kriitikute silmis kaheldava väärtusega, sest nad nõudsid parteilisust, aga naturalistid kippusid selle kõrvale jätma, kuna taotlesid objektiivsust. Naturalistliku maailmapildi inimene sõltus sotsiaalsest miljööst ja pärilikkusest, mis oli vastuolus töölispartei hoiakutega, mille järgi inimene saab maailma parandada ja oma keskkonda muuta. Need loodi prantsuse eeskujul. 1889 Freie Bühne, mille eesotsas oli alguselt kirjanduskriitikuna tegelenud Otto Brahm. Eeskujuks oli Antoine'i teater. Loodi võitlusest Ibseni draamade ümber: taheti tsensuusrist ja kommertshuvidest ja konkurentsi survest vaba teatrit. See loodi Antoine'i teatriga ühistel alustel: klubi-tüüpi, kindla liikmeskonnaga (liikmete arv kasvas pidevalt), repertuaari valis 10-liikmeline juhtnõukogu. Siin polnud aga oma kindlat truppi ega kindlat lavastajat. Trupp moodustus professionaalsetest Berliini näitlejatest ja etenduste jaoks renditi erinevaid ruume
Ja mis sa arvad, mis ta seekord kala kõhust leidis? VARENKA: Mitte midagi. Karpkala haldjas ei korda ennast. (Varvara tuleb läbi aia tagasi, rõivaese käes.) VARVARA: Rumal tüdruk. No vaadake seda! Ta riputas mu seeliku niimoodi kuivama, et kits pääses jaole ja näris selle nööbid ära. ALEKSANDER: Aga kas inimene suudab ennast "Teleskoobi" kirjanduskriitikuna ära elatada? TATJANA: Suudab, kui sa oled Vissarion. Ühesainsas toas sepikoja peal. (Seltskond sätib end istuma või seisma näoga päikeseloojangu poole.) MIHHAIL: Lugejad peaksid nägema, kuidas ta sallidesse mähitult ja köhides aeglaselt ringi sammub ja kritseldab, ja lehti ühekaupa põrandale viskab. All taotakse alasit ja pesuköögist üle trepikoja tuleb
annaabi.ee 
