Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KIRJANDUSE ŽANRID ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
novell, luuletuska, dramaatika, põhitunnust, miljöö, voolud, realism, rahvalikud, kangelaslood, ulatuslikum, romaanist, rahvajutt, õpetliku, lühijutt, keskne, vihikusse, tragöödia, muinasjutt, komöödia, ballaad, eepos, zanrid, jaota, põhiliigid, eepika, näitekirjandus, ülistuslaul, anekdoot, haiku, pastoraal, karjaselaul, draamaÜlo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.] Eepos - lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos,
Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomustuse Lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Metafoor tähenduse ülekandmine sarnasuse alusel Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum
seiklustesse. Ajalooline kirjandus: Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas Victor Hugo, Walter Scott, Eduard Bornhöhe Kriminaalkirjandus Looja: A.C.Doyle Edasirajajad: Agatha Christie, Georges Simenon Teose keskmes on peategelane , kelle silme läbi sündmusi jälgitakse Iseloomulik on tüüpiline miljöö. 19. sajandi kirjanduses olid selleks tavaliselt üksikud lossid, majad, surnuaiad vms. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudus kirjandus Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet. Tavatud sündmuskohad - (üksikud lossid, kummitavad majad, õised surnuaiad) Väärastunud tegelased - (sarimõrvarid, süütajad, vägistajad) Tegevuskohti, olukordi ja tegelasi psühholoogiat kirjeldatkse üksikasjalikult ja sügavuti.
Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus- novelli ja romaane vahepeale zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Karakter- kirjandusteose tegelane. Kompositsioon-teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Kordus- stilistilne võte, is seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamisel. Kulmintatsioon- teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses.
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda
Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on
Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt. Eepos – pikk, jutustava sisuga teos, kus tegelased on kangelased või mütoloogilised tegelased Näit. Kreeklaste ,,Odüsseia“ ja eestlaste F.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg“, soome E. Lönroti ,,Kalevala“, sumeirte ,, Gilgameš“. Epiteet – omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna Näit. Ere päike, virk tüdruk Folkloor – rahvaluule Näit. Eestis üks tuntumaid rahvaluule kogujaid oli Jakob Hurt
kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika
NT: J.SMUULI ,,MUHU MONOLOOGIDES" MUISTEND RAHVALUULE LIIK -LÜHIKE,HUMORISTLIKU VÕI NALJAND SATIIRILISE SISUGA RAHVAJUTT. VALDAVALT TÕSIELULINE. TIHEDA SÜNDMUSTIKU JA VÄHESTE TEGELASTEGA LÜHIJUTT.-HARILIKULT ÜKS TEEMA.LÕPEB PUÄNDIGA. NOVELL NT: J.KRUUSVALLI NOVELLID ,,KÜLA" ,,LÕHN" REGIVÄRSILISLE RAHVA-LAULULE ISELOOMULIK VÕTE, PARALLELISM VÄRSIRÜHMADE GRUPEE-RIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL MÕTTELISTEKS TERVIKUTEKS. LÜROEEPIKA ZANR,PIKEM MITMEOSALINE LUULETEOS. POEEM ISELOOM.JUTUSTAV SÜZEE.
mitte nii mahukas kui romaan. Kujunes kirjanduse põhizanriks 19. Ja 20. Sajandil (M.Twain .(""Tom Sawyeri seiklused", E.Bornhöhe "Tasuja Novell lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba 13.sajandil hakati Itaalias kirjutama lühikesi rahvalikke jutustusi, mida nimetati novelladeks. Giovanni Boccaccio arendas selle zanri kunstilise täiuslikkuseni. ("(F.Kafka "Metamorfoos", F.Tuglas "Siil .Suletude klassikaline novell tiheda sündmustikuga lühijutt, Boccaccio 13.sajand Cervanteslik novell vaba ülesehitusega .Avatud e tsehhovlik novell lõpplahendus puudub, jäetakse lugejale edasimõtlemisvõimalus :Novelli ülesehitus Sissejuhatus tegelaste ja tegevuspaiga tutvustamine .1 : Sõlmitus algsündmus, mis vallandab järgmised .2 Arendus sündmustiku areng, aste-astmelt pingestuv .3 Kulminatsioon teema haripunkt pingelisem hetk, järgneb pööre lahendusele .4
Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin,
Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin,
Kajastab püsivaid fakte Annab edasi autori Ehk ajakirjandus ,hetkel olulised faktid Teadus artikkel,uurimus muljeid ja tõlgendusi Arvamusartikkel(arvamus), maailmast,aitab elu Uudis(fakt),reportaaz,intervjuu,retsensioon paremini mõista on ehk arvustus kujundlik ja kunstiline EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Proosa vormis jutustav Lüürika ehk. Luulekirjandus Ehk näitekirjandus kirjandus kus kujutratakse Annab edasi autori tõepäraseid sündumi,rahulik tundeid,meeleolusid ja ja üksikasjalik mõtteid *Süzee-sündmustik Loodus-,armastus-,isamaa- ja *dialoogivorm *Miljöö-aeg,koht mõtteluule *remargid *Karakterid-tegelased *Riim *lavale sobivus
Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog- kõne, kahe isiku vahel. ● Vaatus- osa näidendist.
ainuõiget tõlgendust hea raamat tekitab erinevaid (isegi vastakaid) arvamusi hea ilukirjandusteos lugeja ja teose vahel dialoogi, paneb mõtlema Žanr kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri‑ ja vormitunnustega alaliik Näiteks: Ilukirjanduse, rahvaluule, maalikunsti, kammermuusika, raadioajakirjanduse, filmikunsti žanrid. Romaan, jutustus, novell, laast, reisikirjeldus on proosakirjanduse žanrid. Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium. Kunstnik loob mitmes žanris. Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti. Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega. Eepika jutustav ilukirjandus jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste eeldab jutustaja olemasolu
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis
probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Ainestiku järgi liigitatakse seiklusromaaniks, ajalooliseks romaaniks, kriminaalromaaniks, armastusromaaniks, sõjaromaaniks, psühholoogiliseks romaaniks, ulmeromaaniks jne Kuulsaid romaanikirjanikke ja nende romaane: Stendhal ,,Punane ja must", Dickens ,,Oliver Twist", Dumas ,,Kolm musketäri"; eestlastest Tammsaare ,,Tõde ja õigus", Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" jne JUTUSTUS tunnused süzee, miljöö ja karakterid. Üks süzeeliin, aga kõrvalekalded ja mitmed sündmused, tegelasi rohkem kui novellis, vähem kui romaanis, tegelasi kujutatakse arengus, hõlmab pikki ajavahemikke, erinevaid tegevuspaiku. Näiteks Bornhöhe ,,Tasuja". NOVELL on proosalühivorm ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Novell on tihedalt läbi komponeeritud ja lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik ehk puänt. Novelli struktuur:
Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis"
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutust
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustamine-põhineb el
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel
Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mitmesugustesse nähtustesse, ei anna, mis juhtus enne või pärast. Lühike periood seega tuuakse esile vaid olulised, tegelikkuses või fantaasiaga loodust. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem tüüpilised jooned. Zanri rajas Giovanni Boccaccio "Dekameroniga", milles nn suletud e kui dramaatika
Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, sündmuste pikaajaline kulg (mitu süzeeliini). Novell- tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks teema, püänt. Jutustus- novelli ja romaani vaheline zanr (laiem novellist, kitsam romaanist), pole ainult üks sündmus, vabam vorm.
www.folklore.ee) Mütoloogia rahva muistendite, usundi ja müütide kogum. Müüt pärimuslik lugu, mis jutustab maailma loomisest, jumalatest, muinaskangelastest jne. Legend sarnaneb müüdiga, aga legend võib pajatada tegelikult toimunud sündmustest või päriselt elanud inimestest. 10 LÜÜRIKA üks kolmest kirjanduse põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval. Kujutatakse lüürilise minaisiku sisemisi elamusi, tema hinge- ja mõtteliikumisi tundelises vormis. Iseloomustab rütm, riim ja kujundlikkus. Luuletused jagunevad: lüürilisteks (tundelised, emotsionaalsed), eepilisteks (jutustavad, nt eepos) ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan). Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine
tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist, so. ajajärgule ja keskkonnale tüüpilise kujutamist. Romaan - Jutustav kirjandusteos, eepika ulatuslikem Zanr. Tavaliselt proosavormis. Iseloomulik on avar elukujutlus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Komöödia - üks dramaatika zanre, lõbusa sisuga näidend, pilke- või naljamäng. Draama-Tõsise ja keerulise konflikti ning elulise sündmustikuga näidend, kus areneb pingeline võitlus tegelaste vahel. Karakter-kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed iseloomuomadused. Tegelaskuju-üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, keelevigade jm. Eripäral. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse kirjanduse ja kunstivoolude
Ballad on pikem jutustav luuletus, mille aineks migi erakordne, enamasti sünge või kürva lõpuga sündmus. Eepika Eepika- on kirjandus liik, mis kujutab sündmuse tegelasi ja olukordi. Eeplisises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitluslaad on rahulik ja üksikasjalik. Autori suhtumine avaldub kautsel viisil. Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Jutustava teose kolm põhitunnust: Süzee ehk tegevustik karakterid ehk erinevate tegelaste iseloomustamine miljöö ehk tegevuse aeg ja koht Eepika zanrid(alaliigid): Eepos, roman, jutustus, novel, reisikiri, päevik, miniatuur, memuaristika. 1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevustiku 3)Teose asendus- avanevad tegelastevahelised 4) kulminatsioon e haripunkt kõige pingelisemhetk suhted ja nende areng.
aega ekslikult omistati Anakreonile endale; 18.19. sajandil levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool. Uusajal on anakreontilist luulet kirjutanud näiteks prantslane Pierre de Ronsard (15241585), venelane Aleksandr Puskin (17991837), eesti kirjanduses leidub anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (18011822) loomingus. anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku,
SÜNONÜÜM on samatähenduslik sõna (ilus, kaunis, kena) HOMONÜÜM on samakujuline sõna eri tähendusega (tuli-isa tuli, tuli põleb) ANTONÜÜM on vastandtähendusega sõna(ilus-inetu, tark-rumal) ALGVÕRRE KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE Ilus ilusam kõige ilusam ehk ilusaim (mitm os-st moodustatakse) ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, meeleolude · lavalisus · rahulik, üksikasjalik vahetu esitamine; · põhineb dialoogil e käsitlusviis elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda
Kirjanduslikus kommunikatsioonis sünnib teos: autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani. Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Lüürika on sõnakunsti üks põhiliike eepika ja drammatika kõrval. Lüürika liigid e vormid on luuletused ( sh. Sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid lüürilist e lürismi. Lüürikat iseloomustab subjektiine e isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine
Ekspositsioon juhatab sisse situatsiooni, informeerib eelloost, paneb käima tegevuse. Võrdle klassikalist draamat avatud draama vormiga. Range ülesehitus, terviklik, selge arenguskeem.Ajaühtsus, tegevusühtsus, kohaühtsus. Avatud draama vorm on vastupidine kõigele. Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? Ajaühtsus, kohaühtsus, tegevusühtsus. Mis on commedia dell arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpidega ja maskidega rahvakomöödia. Milline on dramaatika zanrite liigitus? Tragöödia, komöödia, draama. Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ja draama neist mõlemast? Ajaloolisus (tragöödias ajalugu-müüdid, komöödias väljamõeldised); moraalsed kriteeriumid (tragöödia kehastab voorusi, komöödia naeruvääristab pahesid); sotsiaalne seisus on erinev; isikute kõnestiil erineb; aines; erinev lõpp. Draama on zanr tragöödia ja komöödia vahepeal.Kajastab keskklassi elu. Mida mõistetakse draama episeerumise all?
annaabi.ee 
