keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kuninga lähedal ja karjääri teha. • Õukonna keskpunktis oli Päikesekuningas Louis XIV. USUTÜLID PRANTSUSMAAL • 16. Sajandi ususõjad lõpetas Nantesi edikt 1598 aastal. • Usuvabadus hugenottidele. • Hugenotid- Prantsuse kalvinistid, protestandid. • Mitu erinevat usku riigis ei sobinud. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA • Louis XIV ei meeldinud hugenotid. • Louis XIV käsul keelati hugenottide jumalateenistused. • Pühakojad pandi kinni või hävitatiõ. • Hugenotid vallandati riigiametitest. • Äitäh Kuulamast
Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja võimalikult palju müüa saadusi välismaale. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. Ta rentis ka maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes sellega veelgi. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et tema alamad olid erinevat usku. Kuna hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest tühistas kuningas nende allesjäänud õigused. Nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või
Sisukord Louis XIV Prantsusmaal..................................................................................3 Päikesekuningas...................................................................................................4 Merkantilistlik majanduspoliitika.................................................................5 Louis XIV kirikupoliitika..................................................................................6 Kasutatud allikad..............................................................................................7 Louis XIV Prantsusmaal · Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ning suri 1. Septembril 1715. Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Austria Anna ja Louis
· Uued kodusõjad Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga, juhtivat osa etendas aadel. Hugenottidele oli selgeks saanud, et neil ei õnnestu levitada oma usku ja poliitilisi arusaamu Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist. *Hugenottide uueks poliitiliseks püüdluseks oli kukutada Pärtliöö korraldanud Valua dünastia. Kui Charles IX 1574.aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks ta vend Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus 8 kodusõda. See tähendas, et ühelgi korral ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. 1589.aastal pärast Henri III surma läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ning alguse sai Burboonide dünastia
Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale palju ministreid, õhutas kondlasi asutama manufaktuure ja jagas neile riigi kassast soodsaid laene. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Ta sundis prantslasi tarbima kodumaist toodangut. Ehitas palju maanteid ja kanaleid. Ka Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa- alasid .Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Müüdi aadlitiitleid või ametikohti . Kirikupoliitika usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ja hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nad said õiguse pidada oma jumalateenistusi. Hugenottidel olid oma väesalgad ja kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Rahvas kadestas Hugenottide jõukust. Louis XIV olid vastumeelt ,et tema alamad on teist usku , Ta keelas
LOUIS XIV Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Absolutismi kujunemine Prantsusmaal 4 Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsemisviis lõplikult mõjule. Iga
kohtadest kõrgaadlikud väikeaadlike ja linnakodanike seast välja valitud inimeste vastu, kes täitsid meelsamini kuninga ja kardinali korraldusi. Kristian Pints 8B 23.09.09 8. Versaille's losside õukond muutis vägapaljude teiste Euroopa kuninga kodade õukondi. Kuningad ja vürstid üritasid ka oma õukonda lisada kombeid ja toredust. Kuningad ja vürstid huvitusid senisest rohkem kunstist ja kirjandusest. 9. Louis XIV kirikupoliitika hugenottide vastu oli karm, kuna hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Hugenottidel olid eriõigused, mis aegajalt tühistati ükshaaval, kuna rahvale, katoliiklastele ja kuningale olid vastumeelt hugenotid ja kalvinistid. Hiljem põgenes üle 200 000 kalvinisti Prantsusmaalt väärkohtlemise ja piinamise pärast Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse, keda võeti vastu lahkete ja töökate inimestena.
Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke ja muusikuid, Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Louis XIV rahandusminister Colbert Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure ja rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes omakorda võtsid neid elanikkonnalt. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Kuna hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest tühistas kuningas nende allesjäänud õigused. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt.
Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja aastasena ja oli võimul seitsekümmend kaks aastat.
· Louis XIV aegsel Prantsusmaal leiutati jäätis ning hakati valmistama vahuveini. Merkantilistlik majanduspoliitika · Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. · Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Louis XIV kirikupoliitika · Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel valitsesid usulised pinged. · 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada. · Hugenottide eriõigused olid vastuolus tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise, ta tühistas hugenottide allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud ja neid vallandati riigiametitest.
ja Guise'id otsustasid kasutada juhust ja hugenottide juhid hävitada. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24.augustil. Tapetud hugenottide arv tõusis kümnete tuhandeteni. Uued kodusõjad pärast pärtliöö massimõrva tegid hugenotid vastutasuks uue ülestõusu. Nad olid mõistnud, et neid ei ole võimalik levitada oma usu üle kogu Prantsusmaa. Nad lõid Lõuna- Prantsusmaal protestantliku konföderatsiooni, mis tähendas riiki riigis. Seal oli oma valitsus, sõjavägi, kirikupoliitika jm. Hugenotid üritasid nüüd kukutada Valois' dünastiat. Peale Charles IX surma sai uueks valitseja tema vend Henri III. Aastatel 1562-1589 peeti kokku kaheksa kodusõda. Pärast Henri III surma aastal 1589 läks troon Navarra Henrile ja alguse sai Bourbonide dünastia. Henri IV oli aga hugenott ja paljud keeldusid teda tunnistamast. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et Henri IV saab tunnustuse kuningana, kui ta vahetab usku. 1593 tegigi ta seda ja nüüd sai temast katoliiklane.
· Eesti Vn arenenuim tööstuspiirkond 1904a-Päts Tln abilinnapea eestikeelne ajakirjandus(1857) · 1905 a.Rev ja I erakond J.Tõnisson · Laulu-,mänguseltsid · Kalevipoeg (1857) Eestlased ei pooldanud enamlasi 1918a-l. 1. Ettevõtted natsionaliseeriti. 2. Puudusid demokraatlikud vabadused 3. Punaste terror, vale kirikupoliitika pandi kinni. Veebruar 1918 1. Moodustati Eesti Päästekomitee 2. 19.veebr koostati iseseisvusmanifest 3. 23.veebr loeti Pärnus see ette. Koostas Juhan Kukk. 4. Moodustati EV Ajutine Valitsus. 24 veebr. Peamin Päts, Välis Poska, Justiits Vilms, Haridus Põld. 5. 24.veebr marssisid sisse Saksa väed 6. 25.veebr algas Saksa okupatsioon kuni 11.nov 1918 Saksa okupatsioon Eesti + Läti = Balti kuningriik
Louisianaks [luizi'ana]. Prantsusmaal oli kolooniaid ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. 1598. aastal välja antud Nantesi [nant] ediktiga olid hugenotid, kes moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, saanud õiguse oma jumalateenistusi pidada. Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Juba Richelieu
keelati anda ihunuhtlust taluperemehele. Talupojad said kaevata kohtusse, kuni kuningani välja. Keelati ka talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmine ja talumaade mõisastamine. Eesti talupoegade seis ei olnud küll veel nii hea, kui Rootsi vabatalupoegadel, kuid siiski parem kui enne. Sageli talurahvakuningaks nimetatud Karl XI oli juba reduktsiooni algul teatanud kavatsusest kaotada Eestis riigimõisates pärisorjus, mida mujal Rootsis ei tuntud. Rootsi kirikupoliitika üks osa oli talurahvast lugema õpetada ja ka maakeelse kirikukirjanduse väljaandmine, mis kõik pidi lõpptulemusena aitama kaasa aitama riigiusu-luterluse-maksmapanekule. Eesmärgiks oli neil ja maakoolide loomine. 17. sajandi lõpul kehtestati kirikuseadus, mille ettekirjutisel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis. Nelja aasta jooksul sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti. 17
kirjutas lihtsa ordureegli, mille paavst Honorius III bullaga kinnitas aastal 1223. Piduriks munkluse edasisele laienemisele sai religioosse ja ilmaliku elu ideoloogiline ja praktiline erinevus. Kõige suuremad lõhed tulenesid kloostrisüsteemi soovist kehastada täiuslikkust. Munkluse üks põhiline ideoloogia, et apostlite elu võrdub kloostrielu, ei pidanud enam paika. Uued tuuled, mis käivitusid kohe peale munkluse ,,kuldseid sajndeid" olid luterlik reformatsioon ja Rooma kirikupoliitika. Juba 12.-13. sajandi vahetusel oli paljude munkade kutse tulla kloostriseinte vahel välja, et aktiivselt jutlustama hakta. Nad püüdsid uut moodi organiseeruda, tegeledes aktiivselt misjoni- ja kuulutustööga. Ka kerjusordud valisid uue eluviisi: otse vastupidiselt benediktlikule stabilitas loci ideaalile, s.t. vandetõotusele jääda kogu eluks mingisse kindlasse kloostrisse, liikusid nad ringi linnades ja jutlustasid seal, kus nägid misjonivajadust. (,,Kristlike
Kõrgete sisseveotollide kehtestamine muutis välismaised kaubad kalliks ja sundis rohkem tarbima kodumaist toodangut. Colbert lasi ehitada palju maanteid ja kanaleid igasuguse kaubaveo hõlbustamiseks. Hõivati laialdaselt asumaid kolooniad tekkisid Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ladina-Ameerikas, Aafrikas. Colbert rentis ka maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes veelgi. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et tema alamad olid erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. Louis XIV tühistas hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud
Pastorite keeleoskuse rangem eksamineerimine. Koos reduktsiooniga muutus talupoegade sotsiaalpsühholoogiline olukord. Reduktsioonipoliitika kaugem siht feodaalse süsteemi lammutamine. 17. saj niisiis üleminek kapitalismile mõisnik pidi mõisa muutma põllumajanduslikuks käitiseks. Võib käsitleda talupoegade pärisorjusest vabastamisena. Kamrealism rootsi riigi esimeseks ülesandeks siis rahva heaolu parandamine. Riigivõimu progressiivne kooli- ja kirikupoliitika, mida viidi ellu aadli pidevast vastuseisust hoolimata. Eesti ja läti kirjakeele teke, sündis ja kasvas emakeelne kirjandus. Kohalike trükikodade asutamine, Tartu ülikooli avamine, Forseliuse tegevus rahvakoolide õpetajate ettevalmistusel (võib olla ainulaadne selline saavutus kogu selleaegses euroopas). Rahvakoolid, eestikeelsed teosed, koduõpetus. 18. saj alguses 10% lugejaid. 17. saj teise poole areng lähendas rahvast kirikule. Talupoegade eneseteadvuse kasv tänu keele staatuse
tema õukond. See sai kuulsaks kogu euroopas. Sellest alates peale hakati huvituma kuntsist, kirjandusest, prantsuse keelest, moest, ja kõõgikuntsist. Sellal hakati valmistama ka jäätist ja vahuveini. Majanduspoliitika: louis 14 parimaks nõuandjaks oli colbert, ta kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud, ehitati palju maanteid ja kanaleid, tehti palju kolooniaid, müüdi aadlitiitleid sõja jaoks, suurendati makse. Kirikupoliitika: louis 14 oli vastumeelt, et tema alamad on teist usku, kui tema ise, nendeks oli hugnotid. Kuningas kustutas nende allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud, neilt nõuti sõdurite majutamist. Seetõttu lahkuski üle 200 000 kalvinisti inglismaale, madalmaadesse, ja saksmaale. Peale eelmist kuningat astus troonile louis 15. kes ütles, et peale mind tulgu kas või veeuputus. Inglismaa 17.saj 1625.a tuli võimule Charles 1, kes püüdis valitseda parlamendist
Mary I surm 1558.a. paiku ei suutnud Mary enam riiki juhtida, tervis halvenenud. Olevat arvatavast munasarja vähki põdenud. -42 aastasena. Elisabeth I (Tudorite viimane valitseja) On sündinud 1533 oli troonil 1558 kuni 1604 Henry VIII tütar teisest abielust Tema nimi pärineb vanaemadelt. Mary ja Edward VII olid vennad- õed Kutsuti neitsikuningannaks, kuna ei abiellunud kunagi. Selle lisanime järgi on antud USA osariigile nimi Virgina Kirikupoliitika. Elisabethi eesmärgiks oli toetada Inglise protestantliku kiriku rajamist Sisuliselt taastas oma isa poolt rajatud anglikaani kiriku. Kuigi anglikaani kirikus viidi läbi usupuhastus, säilis liturgias ja kiriku välises korralduses ometigi palju ühist katoliiklusega. Keeruline lapsepõlv. Sündides sai printsessi tiitli ning oli ka troonipärija 1536.a. paiku, kui Elizabeth oli 2.8 aastane, tapeti tema Anne ning tüdrukust sai vallaslaps.
Aadlike – suurmaaomanike vahel sagedased sisetülid. Kuningavõim oli nõrk, seisustekogul (Cortes) õigus määrata makse, anda välja seadusi. Cortesi seisusteks olid aadlikud (grandid ja hidalgod), vaimulikud ja linnade esindajad. Linnad olid tugevad, etendasid tähtsat osa riikide kujunemisel. 1479 liitusid Kastiilia ja Aragoonia personaaluniooni Ferdinandi (Aragoonia) ja Isabella (Kastiilia kun-na) abielu kaudu. Ferdinandi kirikupoliitika väga iseseisev – määras ise ametisse kõrgemaid vaimulikke. Paavst andis talle ka inkvisitsioonikohtu õiguse. Kindlustanud sisemise korra riigis, asus araablaste vastu võitlema. 1492 vallutati Granada. Rekonkista oli lõppenud. Lubadustest hoolimata algasid tagakiusamised ja maurid lahkusid Põhja- Aafrikasse. Hispaanias kasvas piiramatu kuningavõim Kuningriikide ühendamisele järgnes majanduslik tõus. Loodi head ühendusteed teede parandamise ja sildade ehitamise teel
kuninga auks Louisianaks [luizi'ana]. Prantsusmaal oli kolooniaid ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. 1598. aastal välja antud Nantesi [nant] ediktiga olid hugenotid, kes moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, saanud õiguse oma jumalateenistusi pidada. Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga
Kuningavõimu tugevnemine mõjutas ka siinset kiriku- ja vaimuelu. 1690. Aastal avati Tartus taas ülikool. 17. sajandi ususõdades sai Rootsist protestantismi kants Euroopas ning luteri usust Rootsi riigivõimu oluline tugi. Seetõttu oli kuningavõim huvitatud usuõpetuse levikust rahva hulgas, mis omakorda lõi soodsa pinnase hariduse edendamiseks ning kohalikes keeltes trükisõna avaldamiseks. Karl XI aja Rootsi kirikupoliitika agaramaks elluviijaks Liivimaal sai kindralsuperintendent Johann Fischer, kes alustas tõhusat tegevust läti- ja eestikeelse Piibli väljaandmisel ning pani aluse rahvakoolide võrgule Liivimaal, olles ühtlasi Bengt Gottfried Forseliuse juhitud seminari ellukutsujaks. Rootsi aja lõpuks oli kogu Lõuna- Eesti rahvakoolidega kaetud ning talurahva lugemisoskus tähelepandavalt kõrge (Laur, 2003). Koos rahvahariduse edendamisega paranes suhe rahva ja kiriku vahel. Pastorid olid
XVI- XVII sajandi nõiaepideemiad kutsus esile kiriku püüe levitada oma võimu ka aladele, mis küll ametlikult ristitud olid, kus aga tegelikult domineerisid ristiusueelsed maagilised kujutlused. Nõiaprotsesside levikule aitas, nagu nägime, teatud määral kaasa omaaegne teadus. Üha sagedamini hakati kohtuliku juurdluse käigus kasutama arstide abi ja selgus, et tihti olid süüdistused nõidumises seletatavad vaimsete häirete ning hallutsinatsioonidega. Rootsi kirikupoliitika juht Hermann Samson arvas, et pole vaja erilist muret tunda inimeste pärast, keda hakatakse kahtlustama nõidumises ainult sellepärast, et nad on melanhoolikud või vaimult nõdrad. Saatan on väga kaval ja niisugused on ka tema käsilased, kes vajaduse korral melanhooliat ja muid haigusi teeselda oskavad. Tallinna pastor Ludwig Dante arvas, et karudeks ja huntideks saatan inimesi muuta ei saa, küll võib ta sisendada inimestele kujutlust, et nad moondunud on
tapmine esimesi ohvreid oli admiral Coligny. Tapeti üle 2000 hugenoti, see toimus ka provintsides. UUED KODUSÕJAD · Pärtliööle vastati Lõuna-Prantsusmaal uue ülestõusuga. Hugenotid leidsid, et neil ei õnnestu usku levitada üle Prantsusmaa protestantlik konföderatsioon, mis kujutas endast riiki riigis: valitsus, sõjavägi, maksusüsteem ja kirikupoliitika. Poliitiline püüdlus oli Valois dünastia kukutamine. · Kui Charles IX 1574 suri, sai kuningaks Henri III kergemeelne ja ebategus valitseja. Esmalt mõrvas Katoliikliku Liiga juhi troonilepüüdleja Henri de Guise'i ja ta venna. Navarra asus koos Henriga pealinna piirama langes katoliiklaste korraldatud mõrva ohvriks. · Aastatel 1562- 1589 kaheksa kodusõdarahulepingutest ei peetud kinni.
1640. kutsuti kokku lühike parlament, Charles I taotles raha sõjaks sotlaste vastu, parlament keeldus. Kuninga poliitika hukkamõist. Kuningas saatis parlamendi laiali. 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu, kuid kui see uuesti hakkas, ei jäänud Charles I üle muud, kui kuuletuda opositsioonile ja parlament uuesti kokku kutsuda. Parlamentlik opositsioon eesotsast John Pymiga asus rünnakule. ° Tõsteti esile kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes ° Kirikupoliitika ° Parlament sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford. ° Parlamendi rolli riigi elus suurendas õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul parlament muutus kuningast sõltumatuks. ° Suleti Tähekoda (teisitimõtlejate jälitamiseks) Kodusõda 1642-1660 Omavahel võitlesid Charles I toetajad ning parlamendi pooldajad. Põhjused: ° 1637. püüdis Charles sotlastele anglikaani usku peale suruda
nt Kopti kirik). Gelasius I (492-296). On nn „kahe mõõga teooria“ väljaarendaja. Väga teenekas liturg. Symmachus (498-514). Tema ajal formuleeritakse põhimõte, et paavsti üle ei saa ükski inimene kohut mõista (avaldatakse 502. aastal). Samal aastal hakatakse Rooma piiskopi asemel kirikupead nimetama paavstiks. Esimene Rooma kirikupea, kes hakkab jagama peapiiskoppidele palliume. Justinianuse kirikupoliitika Rooma üle. Room kui au-primaat (alates 536). Keiser Justinianuse ajal peetakse edukaid lahinguid idagootidega. Poliitilistel põhjustel hakkab keiser oma asevalitsejate kaudu valitsema mitte ainult ilmalikult Itaalia üle vaid ka vaimulikult paavstluse üle. Justinianuse jaoks on paavstid samavõrra autoriteedid kui kirikute patriarhid – ei erista üht positsiooni teistest. Kõneleb küll au-primaadist, aga see on ka kõik. Näide, kui nõrk võib üks paavst olla on Vigilius (537-555)
kontseptsiooni kujunemist. 789. aastal hakkas ta pidama sõda slaavlastega ja seejärel 791. aastal avaaridega, 796. aastal rüüstas ta avaaride keskust ning tõi sealt kaasa suured ja hindamatud varandused. Sellest ajast saatis hakkas ta looma oma võimukeskust Aachenis. Karl oli haritud valitseja ja pidas kultuurist väga lugu, Aachenist kujundas ta omalaadse kultuurikeskuse, kus peeti sinodeid ja kus krooniti ka keisreid. Karl Suure kirikupoliitika sarnanes Bütsantsi mudelile, milles kirikute valitseja ja konsiilide kokkukutsuja on keiser. Karl valitses Frangi kiriku ja selle vara üle, määras kloostritesse piiskoppe oma soosingu järgi ning painutas vaimulikke üha enam riigi teenistuse alla. Kasutades ära segaseid ja pingelisi aegu Bütsantsi keisririigis ning tehes koostööd paavst Leo III-ndaga krooniti Karl 800. aastal Roomas keisriks. Karl suri 814. aastal ning tema lahkumise järel hakkas lagunema ka Frangi riik. Karl soovis
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit
annaabi.ee 
