panid. Millised tegurid selleni viisid? Pidevad konfliktid kiriku ja valitsejate vahel, erisused rituaalid ja kombed. Idakirikus peeti jumalateenistusi rahvakeeltes, läänes aga ladina keeles. Mõningaid kirikupühasid tähistati idas ja läänes eri ajal. Õigeusu preestrid võisid ka abielluda. Rooma paavst tahtis saavutada kontrolli idakiriku üle. Esimestel sajanditel oli kristlik kirik olnud ühine ja viis olulisemat kirikupead olid võrdsed, aga nüüd hakkas paavstide võim kasvama. Milline oli ja on kirikulõhe mõju Euroopa poliitilisele ja kultuurilisele arengule?
PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust. KULTUURIELU____________________________________________________________ Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
7) Millal ja kuidas jagunes Karl Suure impeerium Verduni lepingu järgi? Vana-Vene riik: 1) Millal tekkis? 2) Kes rajasid selle riigi? 3) Millega on ajalukku jäänud vürst Vladimir, millega Jaroslav Tark? 4) Mis põhjustel lagunes Vana-Vene riik? 5) Mille poolest erines Novgorodi valitsemine teiste Vene vürstiriikide valitsemisest? Bütsants: 1) Ajaline määratlus 2) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused.3) Kuidas kutsuti keisrit, kuidas kirikupead? Millega paistis oma valitsemisajal silma Justinianus I ? 4)Iseloomustage elu Konstantinoopolis. 5) Bütsantsi kultuuri iseloomulikke jooni. 5. Suured maadeavastused: 1) põhjused 2) eeldused 3) varasemad maadeavastajad enne 15.saj. 4) Nimetage 5 tuntud maadeavastajat koos avastatud paigaga omal valikul (15.-17. sajandist). 6. Maadeavastuste mõju Euroopa arengule (vt. õpikust) 7. Eestiga seotud Vene kuulsad maadeavastajad: Fabian Gottlieb von Bellingshausen , sünd.
põhilisteks liikmeteks olid kohalik aadelkond ning saksa rahvusest kaupmehed. Kuid siiski on koguduse ajaloos esinenud ka periood, kus on koos käinud Eesti toomkogudus. Rootsi ajal 1636. aastal asutati eestikeelne toomkogudus, see kestis natuke üle saja aasta. Eesti iseseisvumisel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning sisse seati piiskopi amet. Esimeseks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopiks nimetati Jakob Kukk. Kuid saksakeelne Toomkogudus ei tunnustanud uut kirikupead ja piiskopile keelduti kirikut jumalateenistuste pidamiseks loovutamast. 1990. aastad tõid ühiskonnas kaasa suuri murranguid ja avaldasid mõju ka Toomkogudusele. 1990. aastate alguses suurenes koguduse liikmeskond ning hoo sai sisse ka noortetöö, samuti laienes muusikatöö. Õpetajaks sai sel perioodil Ivar-Jaak Salumäe. 2009. aastal valiti taasiseseisvumise järgne viies nõukogu ja juhatuse koosseis. Alates 2010. aastast teenib kogudust õpetaja Urmas Viilma.
· Alalise armee loomine 2. Louis'ide valitsusaja iseloomustus Prantsuse valitsejad Louis'id olid absolutistlikud, üsna egoistlikud valitsejad. Louis'id tegid tihti otsuseid mõtlemata, mis juhtub tulevikus. Selle tõttu kannatas enamasti majandus, ka tekkisid mässud. Louiside valitsusajal olid nad riigivõimu ainuteostajad: nad olid valitsusjuhid, sõjaväe ülemjuhatajad, ülemkohtunikud ja ka kirikupead korraga. Nendel oli ka selle tõttu suur töökoormus. Tekkis alaline sõjavägi, mis nõudis ülalpidamiseks keerukamat haldus- ja maksusüsteemi ja sellepärast tekkis uus ühiskonnakiht- ametnikkond. Valitses merkantilism. Piirati usuvabadust. 3. Tõesta, et Louis'id olid absolutistid. Louis'id olid ainuisikulised valitsejad, kes andsid välja seadusi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu
riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 islamiusuliste ainus jumal 3 vandaal 3 germaani hõim 4 feodaal 1 feood 5 viiking 4 läänimees 6 Allah 5 normann 7 koraan 9 imearst Araabias
Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke Fransisklased/fransiskaanid – pruun rüü, kasinus, elasid väga vaesetes oludes, kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas; olid väga populaarsed rahva seas, sest olid vähenõudlikud ja lihtsad apostel – Jeesuse esimesed jüngrid; neid oli 12 pater, papa – mõlemad tähendavad kirikupead ristiusus sakrament – kiriku õnnistav toiming, nt ristimine, usukinnistus ja armulaud. Pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. katedraal – katoliku kiriku pühakoda askees – ülimalt vähenõudlikult elamine inimvõimete piiridel, loobumine füüsilistest ja vaimsetest asjadest tsölibaat – loobumine vastassoo esindajatega füüsilisest (seksuaalsest) kokkupuutest
abielulahutuse vaenulikult); 6) viimne võidmine ( raskelt haigele või surijale); 7) preestriks pühitsemine. Preestriks pühitsemisega annab õigeusu kirik edasi algkogudusest pärit õnnistuse ja meelevalla. Preestreiks võivad olla ainult mehed. Nad võivad abielluda ainult enne preestriks pühitsemist. Kõrgemad vaimulikud ( alates piiskopist) ei tohi olla abielus, seetõttu on nad kas mungad või lesed. Õigeusu preesterkond jaguneb nii : 1) p a t r i a r h i d ( kirikupead); 2) metropolid ( mingi riigi või suurema maa- ala ülempiiskopid); 3) peapiiskopid ja piiskopid; 4) ülempreestrid ja preestrid; 5) diakonid ( preestrit abistavad alamvaimulikud). Mingeid erilisi munga- ja nunnaordusid, vennas- või õeskondi õigeusu kirikus pole. Kloostrid alluvad piiskoppidele. Suurem osa õigeusu kirikuid on iseseisvad ehk a u t o k e f a a l s e d, väiksem osa - a u t o n o o m s e d.
Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid.
oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962 aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X-XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne-Euroopas. XI-XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kii ka ilmelikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastad moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099 vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõplikult välja tõrjusid.
külakatoliiklus kohapeal tekkinud arusaam üldisest õpetusest (ei saada aru, sest pole kohalikus keeles) reformatsioon ehk usupuhastus usulised muudatused eestis oluline, sest seoses reformatsiooniga hakkas levima eestikeelne kirjandus! martin luther 95 teesi 31.10.1517 (väidet) (Wittenbergi kirikuuksele naelutatud) sola scriptura lutheri õpetuse alus luther oli algataja katoliku kriitik kirikupead käituvad ilmalikult (ei meeldi) katoliku kiriku ametikohtade müümine (rikkus=halb) jutlustati evangeeliumiusku indulgentside müük (patukaristuse kustutuskiri) kirik müüb katolikule kirikule kohane rahanäljas luther protesteerib peaks saama õigusteadlane oli surmalähedane kogemus avastab, et see kuidas asjad käivad pole õige
võivad olla vaid mehed jne). Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). Õigeusk on katoliiklusega väga sarnane nii õpetuse kui kommete poolest, siiski esinevad väikesed erinevused. Õigeusklikel ei ole ülemaailmset kirikupead, igas riigis on oma usujuht. Õigeusk on levinud nt Kreekas jm Balkanimaades, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes jm. Protestantism tekkis seoses reformatsiooniga 16.saj. Protestantlikud kirikud on võrreldes katoliikluse ja õigeusuga üldiselt lihtsamad nii õpetuselt, kommetelt kui ka kirikuinterjööri poolest. Puudub ülemaailmne usujuht; vaimulikel on lubatud abielluda, kirikuõpetajad võivad olla ka naissoost, siiski ei kehti see kõikide protestantlike usulahkude kohta
enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. Luterlusest sai aga Saksa riigivürstide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel. Paavstidega olid Karli suhted enamasti halvad, sest tema ilmalik võim oli nende jaoks liiga suur. Renessansiaegsed paavstid olid üldiselt pigem ilmalikud valitsejad kui vagad vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta Kirikuriik võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil Julius II-l (paavst 1503–1513) oli see ka peaaegu õnnestunud, kuid tema järglane Leo X (paavst 1513–1521) andus rohkem hedonismile ning toetas kunsti ning arhitektuuri, valitsejana polnud aga kuigi võimekas. Seetõttu hakkasid paavstluse positsioonid nõrgenema ning nii otsustas katoliku kiriku pea mitte lasta tugevneda Habsburgidel, vaid vastukaaluks neile toetada
järk-järgult üks ühiskonnaelu peategelasi. Kaupmeeste mentaliteet erines mitmes mõttes oluliselt rüütlite, vaimulike või talupoegade omast. Ärimeeste elukutse ja elustiil aitasid kaasa uute eetiliste suundumuste ning uue käitumistüübi kujunemisele. Kuigi 11.sajandi alguse Euroopas elas rõhuv enamik rahvastikust maal, olid olemas ka linnad, kus elasid kaupmehed, kelle roll ei olnud kaugeltki tähtsusetu. Valitsejad, kirikupead, aristokraatia ning osaliselt ka laiemad elanikkonnakihid vajasid mitmesuguseid tooteid ja kaubaartikleid, mida ei saanud valmistada kohapeal ning mida tuli tuua mujalt, mõnikord üsna kaugelt. Kaupmehed ei toimetanud meritsi ja maismaa teid pidi kohale mitte üksnes luksusrõivaid ja -kangaid, hinnalisi serviise ja muid haruldusi, mis rahuldasid valitseva eliidi vajadust oma prestiizi tõstmiseks, vaid ka tavalisi kaupu. Kaubanduse tuiksoonteks olid Lõuna- ja Põhja-Euroopa mered,
· Läänemere-äärsetes linnades ühtne muusikastiil · Uued muusikakeskused Riias, Narvas ja Tallinnas palju Saksamaal õppinud muusikuid · Näitemängu ja juhulaulu harrastamine · Meder tüüpiline hansamuusik, Oleviste kiriku muusikaelu juht, säilinud 20 kantaati, ,,Matteuse passioon" ja ooper ,,Kindlameelne Argenia" esimene ooperilavastus Muusikaelu 18. sajandil ja 19. sajandi alguses · Tänu Põhjasõjale jäi kultuur soiku · Katk paljud kirikupead surid ja kirikud jäid tühjaks · Rahvalaul ja pillid pakkusid tuge · Hernhuutlased andsid rahvale haridust, oluliseks oli laul, laulikud (sisaldasid rahvalaulutaolisi laule), lugemisvara talupoegadele, mitmehäälne koorilaul, mehed, naised ja lapsed eraldi laulma, segakoosseisulised pillikoorid (mängiti viiulit, klarnetiti, flööti) · 18. saj. teisel poolel huvi ilmaliku muusika vastu, loodi talupoegade orkester · 1784 a
1517 lõi M.Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladina k teesi, mis hiljem saksa k tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Igasugune vaimulik kirjandus oli au sees. Ta vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ja leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada täiendustest -> reformatsiooni teine nimetus ususpuhastus. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tollast kirikupead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Reformatsiooniga asju pidas omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst mõistis lõpuks tegelikkust, andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, kuid oli hilja. 1519. Keisriks valitud Karl V lootis Saksamaad liita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. Luther kuulutati lindpriiks ning ohtu sattudes pakkus talle peavarju Friedrich Tark, kus varjas end umbes aasta. Seejärel Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus
Teiste uskude vastu oli suur sallimatus. Kõik riigi elanikud oli kuninga alamad. Kuningas oli ka kirikupea. Viis, kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse. Konsistoorium piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa. Õpetas paljusid lugema ja arvutama. Eesti rahvahariduseisa. Toimusid ka piiblikonverentsid.1686. esimene eestikeelne piibel Wastne Testament, selle aitasid tõlkida ja toimetada Virgilius ja ta poeg. Stahl on esimese eesti keele grammatika koostaja. 1632 aitas Skytte avad Tartu Ülikooli. Põhjasõda (1700-1721): Eestis kestis see vähem, kuni 1710. Rootsil pmst liitlasi polnud. Sõda hakkas 1700 Riia linna all
USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde
Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinudkogud. Saksamaa valitseja OttoI lasi end 962.aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millests ai XXIII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik LääneEuroopas. XIXIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid (Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt SaksaRooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas, soovis vabastada moslemite käest Kristuse püga haud Jeruusalemmas. 1099.a vallutasitki LääneEuroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõülikult välja tõrjusid.
Sageli on neid mõisteid samastanud või siis vaieldud, kumb termin on õigem. Antud juhul nimetame usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendusest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitiliste ning ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused jms). Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupead Leo x Madicit köitsid pigem ilmalikud huvid, ta armastas teatris käia ega peljanud Vatikanis isegi maskeraade korraldada. Leo x pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu. Nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks, aga oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti pulla avalikult ära.
Kuid tulemus oli oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine s.o õigeusu ehk kreekakatoliku kirik allus patriarhile. Katoliiklus ja õigeusk. Katoliikluses Rooma paavst, õigeusus Konstantinoopoli patriarh. Õigeusk allub ilmalikule võimule. Praegu on õigeusus 2 kirikupead(Kreeka ja Venemaa). Katoliikluses on peapiiskopid. Vaimulik võim. Katoliikluses on preestrid, kes juhivad kogudusi. Lõhenesid 1054. Paavstivõim Kui Otto I pani 962. aastal aluse Püha Rooma keisririigile, hakkasid keisrid ka paavste ametisse seadma. Otsustav reform toimus 1059. aastal, mil paavstid hakkasid endi seast ametisse nimetama Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikd kardinalid. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust
° Kuidas kummardada ° Kuidas risti ette lüüa (3 sõrme) ° Kuidas kolm korda halleluujat laulda Osa vaimulikke keeldus uuendusi läbi viimast ja Nikon vabastas nad ametist. Peagi heideti kahesõrmelised kirikust välja. Alguse sai vene kirikulõhe e raskoll. Vanausulised e raskolnikud. Nikon üritas saada ka suuremat ilmalikku võimu. Lõpuks mõistsid Nikoni süüdi Konstantinoopoli, Jeruusalemma, Antiookia ja Egiptuse kirikupead. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased. Ukraina mungad pidasid hariduse aluseks ladina keelt, mõju avaldasid ka Türgi valdusest põgenenud kreeklased. Moskvas kujunes välja kaks vastandlikku suunda: ° Ladina keelele toetuvad haritlased ° Kreeka keelele toetuvad haritlased Kriznanicu eesmärgiks oli kõigi slaavlaste koondamine saksa hädaohu vastu. Pidas parimaks kirikute uniooni, mis alluks Rooma paavstile
hea näide suurvõimust, mis kestis väga pikalt, Bütsants kadus Ottowani (Türgi) tulekuga. Slaid: Bütsants VII sajandi algul VII sajandi algul oli Vahemeri Bütsantsi sisemeri 1) Piirid – Bütsants ei pidanud oluliseks vallutusi. Kui on võimalik mitte sõdida, siis ei sõdi. Mõjupiirkond – õigeusuga seotud, toonane õigeusklik maailm ja muu katoliiklik seal all (Balkani slaavlased, idaslaavlased, Kaukaasia ja stepivööndi rändrahvad) Kirikupead (nt metropoliidid) = kreeklased, võttis kaua aega enne kui esimesed slaavlased või muud said kiriku etteotsa. 2) Valitsemine – Bütsants on monarhia terve rea demokraatia aspektidega. - Ainuvalitsemine: tiitel oli mingil moel päritav, aga ei olnud kindel reegel. Räägitakse küll dünastiatest, aga ise ei suhtunud dünastiatesse absoluutselt (tulid ja läksid). - Demokraatia: Bütsants säilitas päris palju kunagisest Rooma riigist (ka Kreeka linnriikidest):
otsusega. 2) Vabariik (commonwealth) Inglismaal (1649-1660). Puritaan Oliver Cromwelli sõjaline diktatuur ilma parlamendita (1653 - ...). Välispoliitiline edu, nt võeti vastu seadused, et kaupa sisse ja välja võivad vedada vaid Inglismaa laevad sellega püüti kärpida Hollandi majandust. 3) Stuart-dünastia restauratsioon (1660-1688). Kuningad Charles II ja James II pooldasid katoliku kirikut, kuigi ametlikult olid anglikaani kirikupead. Parlament surus läbi: 1) 1673 ,,Test Act", mis keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kuni 1829). 2) 1679 ,,Habes Corpus Act", mis garanteeris isikuvabadused Troonipärimisvaidluse tulemusena tekivad esimesed parteid parlamendis: 1) Viigid katolike Stuartite vastane partei (19.saj alates liberaalne partei) 2) Toorid pooldavad Stuartite õigust troonile (hiljem konservatiivne partei)
Muudatused individuaalsel tasandil Enamus põhjalikemaist uuringuist pööravad tähelepanu teatud rahvusest inimeste erinevatele poliitilistele uskumustele. A.INKELES'I grupi uurimuse järgi arengumaade kaasaegse inimese iseloomustus "Kaasaegsuse sündroom": 1. Avatus uutelel kogemustele 2. Poolehoiu suund kaasaegsete institutsioonide esindajatele (parlamendiliidrid) endisteilt traditsionaalsetelt autoriteetidelt (vanemad, kirikupead) 3. Uskumine kaasaegsesse tehnoloogiasse (teadus, meditsiin) ja vähem fataalne ellusuhtumine. 4. Sotsiaalse mobiilsuse soov endale ja oma lastele 5. Uskumine planeerimisse ja täpsusesse. 6. Kohaliku poliitika ja ühiskondlike afääride vastu huvi tundmine. 7. Huvi uudiste eriti rahvuslike ja rahvusvaheliste afääride vastu. Kõik iseloomujooned esinevad kaasaegsetes inimestes tegelikult kõigis kultuurides.
annaabi.ee 
