(Aasmäe 1999:161) Linnades hinnati ehitised tulukuse või väärtuse alusel. Tulukuse määramiseks esitasid peremehed aruande ja üürnikud kviitungi. Kogutulust lahutati normatiivsed kulud ja saadi maksustamisele kuuluv puhastulu. Kinnisvara hindamise tulemused kinnitas komisjon, kus omanike esindajaid (Põllutöökoda, Majaomanike Liit) oli rohkem kui pool liikmete arvust. (Aasmäe 1999:162) Maa ja kinnisvara maksustamise ajaloost Eesti Vabariigis Kinnisvaramaks ei ole tegelikult Eestile ajalooliselt midagi uut. Kinnisvaramaks on Eesti Vabariigis olnud edukalt kasutusel enne Teist maailmasõda. Aastatel 1918-1944 võis kinnisvaramaksu jagada tinglikult kaheks: kinnisvaramaksuks väljaspool linnu ja aleveid ning kinnisvaramaksuks linnades ja alevites. Kinnisvarade hindamine ja maksustamine väljaspool linnu ja aleveid toimus riigi kehtestatud maksuseaduste alusel. Nendeks olid seadus liikumata
· Liidumaad · Linnavalitsused Maksutulu on jaotatud järgnevalt: o Keskvalitsus: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) o Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · õlu, hasartmängud · tulekaitsemaks o Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele: 19% Käibemaks 7% Tulumaks 0% - > 8,004 EUR 14% - 8,005- 52,881 EUR 42% - 52,882-250,730 EUR 45% - 250,731 EUR ja rohkem (aastas) Maksustamise klassid: · I = üksik inimene · II = üksikvanem · III = abielus, abikaasal pole sissetulekut või on väiksem sissetulek · IV = abielus, abikaasaga sarnane sissetulek
tööpuudus oleks olnud 7%? 88 ---> 100% 93 ---> x x= 109 mlrd krooni Milline on inflatsiooni ja tööpuuduse seos? Vt. konspekt joonis lk 38 Isik, kes töötab lühendatud tööpäevaga, kuna ei leia täiskoormusega tööd: c) arvestatakse tööjõu hulka Millised maksud riik kehtestab? Üksikisiku tulumaks, sotsiaalkindlustusmaks, ettevõtte tulumaks, korporatsioonide tulumaks, käibemaks, lisandväärtuse maks, müügimaks, aktsiisimaks, omandi ehk kinnisvaramaks, saastemaksud, pärandi- ja kinkemaksud, tollimaksud, riigilõivud Millised tegurid määravad väliskaubanduse? Looduslikud ressursid, geograafiline asend, töötajate kvalifikatsioon, tollipoliitika, vahetuskurss Mis on maksbilanss? Statistiline aruanne, mis summeerib riigi majandustehingud maailmaga teatud perioodi (1 aasta) jooksul Esita eesti krooni otsekurss euro suhtes: 1= 15,6466EEK Makro II-II
Maksu tulu on jaotatud järgnevalt: Föderatsioon: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · õlu, hasartmängud · tulekaitsemaks Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Koeramaksu määrad on eri piirkondades erinevad, erinev on ka maksusumma koeraliikide lõikes, näiteks chihuahua eest makstav summa on väiksem kui dobermanni eest. Iga koer tuleb linnavalitsuses arvele võtta ning tema pealt maksu tasuda. Tihti suureneb maks iga järgneva koera võtmisel. Tulumaks ja käibemaks jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele.
ühiskonna alustala, nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. Normaalseks ei saa lugeda olukorda, kus inimene võib olla sunnitud tänu omandimaksule enda omandist, veelgi enam, kodust, loobuma. Kokkuvõte Minu arvamuse kohaselt on tänane maamaksu määr, 0,1-2,5 % maa maksustamishinnast, igati piisav. Omandi liiga suur maksukoorem tekitab inimestele pigem mulje, et neid karistatakse. Kuna Eestis on eesmärk tekitada võimalikult palju omanikke, siis kinnisvaramaks sellele kasuks ei tule. Õiglasem on maksustada tarbimist: tarbid vähem maksad vähem ning vastupidi. Maamaksu suurendamise asemel tuleks pigem suurendad omavalitsustele laekuva tulumaksu osakaalu. Maamaksupoliitika peaks olema pandlik ja mõistuspäraste eranditega kodanikusõbralik ning järgima linna arengukava. Kasutatud kirjandus: Rahandusministeeriumi. (2012). Majandusaasta aruanne 2012. Rahandusministeerium: http://www.fin.ee/riigi-raamatupidamine (23.02.2014) Riigikogu. (2012)
12. Maa hinna liigid- Maa maksustamishind(kasut. kõige rohkem), tagastamishind(enam ei kasutata), tehingute järgne hind. 13. Maamaks- maksu võetaks ainult maa hinna pealt. Maamaks määratakse % hinnast (1% piires). Maamaksu tasutakse maksuametile. Maa maksmist kontrollib kohalik omavalitsus. Maamaksuga ei maksustata: maa, kus on majandustegevus keelatud, kalmistute maalt, kirikute maad jm. kinnisvaramaks- maksu võetakse nii maa kui hoonete pealt. 14. Olulised maa hinna elemendid.- sihtotstarve, asukoha hind, maasse mahutatud kapitali (töö) hind, keskkonna hind, pinnase või viljakuse hind (maa-alune vesi, viljakus jne), asjaõiguse hind (maa mõõdistamine, kinnistamine, planeeringud jne). 15.Kinnisvara haldamise teenus- Haldamine- kinnisvara juhtimine. Tagab hallatava kinnisvara füüsilise, juriidilise ja majandusliku säilitamise läbi kinnisvara kasutamisega
(maamaks, mootorsõidukimaks jne). 2) Maksustamiskorrast ehk koormuse avaldamisest lähtuvalt (vajalik mõista, et milline on isikute otsene maksukoormus ja milline kaudne ning millised maksud on välja toodud maksusüsteemis otseste ja kaudsete maksudena): a. Otsesed – võetakse juriidiliste ja füüsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, kinnisvaramaks). Otsesed on need, kus maksuseadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel maksumaksja vara väheneb. N: Üksikisiku tulumaks (maksan oma tulult maksu ära, mistõttu minu vara väheneb) Samuti sotsiaalmaks – tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab siis tema vara väheneb. Kaudseid makse võetakse
v Juriidilisele isikule sundlikvideerimist Milline oleks kõige õigem viis riigile vajalike tulude kogumiseks? v Müües midagi (nt maavarud, kvoodid) v Luua `mängupõrgu',et sellest laekuvate tuludega katta riigieelarve kulud(nt Monaco) v Maksude kogunemine Mille poolest erinevad Eesti erakondade maksupoliitikad? Keskerakond: v Eestis tuleb kehtestada astmeline tulumaks v Eestis tuleb maamaksu asemel sisse seada kinnisvaramaks v Sotsiaaltagatiste suurendamiseks tuleb makse tõsta v Toidukaupade käibemaksu tuleb langetada Rerformierakond: v Maksurahu kõigi maksude osas, välja arvatud tööjõumaksud: v a. jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksusüsteemi kehtestamise v b. anname kindluse, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi
............ aastat 7. Maksustamisõigust omavad · Vallad · Alevikud · Linnad 8. Maa hindamise objektiks on · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kuid koos kasvava metsaga 9. Maa maksutamishind väljendatakse kroonides ja ümmaradatakse maatüki(krundi) kohta ......... krooni täpsuseni 10. Kinnisvaramaks on · Hooneid ja muid rajatisi koormav püsiv maks, maa hinda ravestamata · Maad ja hooneid koos koormav püsiv maks 11. Maamaksu maksubaasist on välja arvatud · Kalmistute ja kirikute alunene maa · Rohumaa · Erastatud maa 12. Isikumaksu maksid · Kõik valla valla või linnaelanikud · 18-65 aastased valla või linnaelanikud · Kõik töötavad valla või linnaelanikud 13. Maksuhaldur teeb korralduse pangakonto aresti alt vabastada .............tööpäeva
maksab selle kinni tarbija, sest firma lülitab täiendava maksu kütuse hinnale juurde. kaudseks maksuks on ka käibemaks, mis on kehtestatud enamikule kaupadele. Otsesed maksud on suunatud ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma otseselt kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt. Olulisemad maksuliigid on üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, erinevad aktsiisimaksud, kinnisvaramaks, riigilõivud ja tollimaksud. Eelarvepoliitika põhieesmärk on likvideerida tööpuudus ja inflatsioon. Languse perioodil on vajalik stimuleeriv poliitika st. valitsuse kulude suurendamine või maksude alandamine või nende kombineeritud kasutamine. Riigi eelarve on parlamendi poolt vastuvõetud dokument, milles kajastuvad riigi planeeritud kulutused ja näidatakse ära eelarve tulude allikad. Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus
maksab selle kinni tarbija, sest firma lülitab täiendava maksu kütuse hinnale juurde. kaudseks maksuks on ka käibemaks, mis on kehtestatud enamikule kaupadele. Otsesed maksud on suunatud ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma otseselt kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt. Olulisemad maksuliigid on üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, erinevad aktsiisimaksud, kinnisvaramaks, riigilõivud ja tollimaksud. Eelarvepoliitika põhieesmärk on likvideerida tööpuudus ja inflatsioon. Languse perioodil on vajalik stimuleeriv poliitika st. valitsuse kulude suurendamine või maksude alandamine või nende kombineeritud kasutamine. Riigi eelarve on parlamendi poolt vastuvõetud dokument, milles kajastuvad riigi planeeritud kulutused ja näidatakse ära eelarve tulude allikad. Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus
palgafondi või tehingu pealt o Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus ja nad kehitvad kohaliku omavalitsuse territooriumil o Riiklikud maksud kehtestatakse parlamendi poolt ja nad kehtivad kogu riigis o Kaudsed maksud: o käibemaks o lisandväärtuse maks o aktsiisimaks o Otsesed maksud: o füüsilise isiku tulumaks o ettevõtte tulumaks o sotsiaalmaks, tööjõumaks o kinnisvaramaks, omandimaks o kinke-ja pärandusmaksud o saastemaksud o riigilõivud o tollimaksud V loeng, rahaturg ja pangandus o Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni: o vahetusvahend o arvestusühik o rikkuse akumuleerimise funktsioon o Raha hoidmise kolm motiivi:
(rahvatulu RT kui arvestatakse ainult residentide teguritulusid) w - töötasu ja palk ning lisamaksed koos sotsiaalmaksuga rt renditulud r netointressitulud (intressitulu-tulumaks) corp korporatiivsete ettevõtete kasumid, sh dividendid, jaotamata kasumid, korporatsioonide kasumimaksud noncorp - mittekorporatiivsed kasumid (tulud e. omaniketulud) Otsesed maksud on majapidamistele ja firmadele kehtestatud maksud, mida makstakse otseselt saadud tulude (tulumaks), omandi (kinnisvaramaks) või palgafondi pealt (sotsiaalmaks). Kaudsed (äri)maksud on kaubale või tootmisele kehtestatud maksud (käibemaks, aktsiisimaksud jms). ,,Kaudne" tähendab maksumaksja (müüja) eristumist tegelikust maksukandjast (ostja) ehk teisisõnu on tegemist maksudega, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Rahvatulu RT on aasta jooksul kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse tarbimise eesmärgil,
b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, k ii i käibe- käib ja j kinnisvaramaks; ki i k e)7 kõik maksud on kaudsed. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, kulusid mida tehakse kapitalikaupade ostuks; b) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja tulusiirded; c) kogu raha, mida ükskõik mis meetodil on õnnestunud hankida; d) isiklikku isiklikku tulu, tulu, millest millest on
Viimane sisaldas peamiselt formaalseid maksuõiguslikke norme ning asendas kõik eri maksuseaduste formaalsed normd. Maksud liigitati väga mitmeti. Nt võtmise viisi järgi eristati: otsemakse, lõivusid, kaudseid makse ja nn teisi makse. Huvitavama ülevaate peaks aga andma järgmine süsteem, mis kujunes peale 1931.aasta 18.detsembri maksukorralduse seaduse kehtestamist: 1. Personaalmaksud a) Tulumaks b) Isikumaks 2. Reaalmaksud a) Äärimaks b) Kinnisvaramaks linnades ja alevites c) Kinnisvaramaks maal d) Rahaliste kapitalide tulumaks 3. Varanduste üleminekute maksud a) Kinnistumaks b) Pärandusmaks 4. Lõivud a) Tempelmaks b) Kohtulõivud ja maksud c) Patendid ja proovid 5. Muud maksud a) Teede kapitalimaks b) Trahterimaks c) Lõbustusemaks d) Teised maksud 6. Tollid a) Sisseveotoll b) Väljaveotoll c) Teised tollid 7. Aktsiisid
maksimaalselt tema eluea lõpuni) - reaalkoormatis (nt hoolitsemine teeservituudi eest, hoonestusõiguse maks jms) - hoonestusõigus (ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse; kehtib kindlaks määratud ajaks, kuid mitte kauem kui 99 aastat. Võid pikendada veel kuni 99 aastaks jne, pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse) - ostueesõigus (peab olema notariaalselt tõestatud) - pandiõigus (hüpoteegid) Kinnisvaramaks: Eestis maksustatakse maamaksuga kogu maa, välja arvatud: - kaitsealune maa - välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete või nende osade juurde kuuluv maa - välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kasutuses olev maa vms Vabariigi Valitsusega sõlmitud lepingu alusel - kalmistute maa - kirikute ja koguduste pühakodade alune maa - munitsipaalmaa - avalikus kasutuses olev maa
Fiskaalpoliitika http://www.eu4journalists.eu/images/dossiers/monetary.jpg · Majanduse arengu toetamine, tööpuuduse vähendamine eelarveliste kulutuste, maksude abil · Madalad maksudmajanduse areng · Kõrged maksudaeglasem majanduse areng Maksud riigi majanduses I · Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus · Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust · Maksuvabastused mingi tegevuse soosimiseks · Eestis nt tulumaksuvaba reinvesteeritud kasum · Kasumil tulumaks, kui kasum võetakse ettevõttest dividendidena (ettevõtte omanikule makstav kasumiosa) välja Riigieelarve kulutused I · S.o. teine fiskaalpoliitika vahend · Riigi kulutuste
Eestlased kardavad, et hakatakse meilt kapitali välja viima, kui kehtestada astmeline maksusüsteem Eestis. (Milline minu meelest õiglasem?) Maksukoormus ja selle mõju majanduselule Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust Inflatsioon ja deflatsioon Inflatsioon- raha odavnemine ringluses olevate kaupade suhtes. Seisneb hinnataseme tõusus. Inflatsiooni möödetakse inflatsioonimääraga- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes Deflatsioon- ringluses oleva hinna kallinemine, vahepealseks olukorraks
kuberneri nõusolekuga nii linnapea ja abilinnapea valimisel kui ka mitmetel teistel juhtudel. Esimesse linnavolikogusse valiti 30 liiget (sakslased). Esimene linnapea oli sillakohtu notar 4 Eesti Üliõpilaste Selts 6 Demetrius Weyrich, kes võttis valitsemise üle 1880. aasta algul ja oli ametis kuni 1891. aasta lõpuni. Linnasekretäriks oli Walther von Zeddelmann 1880 19065 Linn oli saanud peamise osa tuludest maksudest (n kinnisvaramaks; alkohoolsete jookide müümise maks jne) ja väikse osa ka linna varadelt (n nöörimaade maksustamisest, heinamaadelt, karjamaalt jne). Linna kuludest on suuremad olnud linnavalitsuse ja -ametnike kulud, hariduskulud, heakorra kulud.6 Välimus. Võru linna ilme erines teistest planeeringu mõttes: siin olid üksteise suhtes risti ning paralleelselt kulgevad tänavad - kaks pikka paralleelset peatänavat Riia (praegu Kreutzwaldi
Maa maksustamishind Eestis: Hk = Hi x k x S kus Hi on maakasutuse sihtotstarbele vastava hinnatsooni maksustamishind k on parandustegur, mitme parandusteguri olemasolul tegurid korrutatakse S on maatüki pindala Omandiõiguse maksustamine realiseerub vara omandiõiguse muutumisel (ühekordselt, mitteperioodiliselt) või perioodiliselt. Laialdaselt kasutatakse arenenud riikides maksuvabasid vara väärtuse piire ning mitmeid muid maksuvabastusi. Omandimaksu liike: _ Kinnisvaramaks (real estate tax), _ Maamaks (land value tax, land tax), _ Ehitiste maks (house tax) _ Varamaks (property tax), _ Heaolumaks, varandusmaks (net wealth tax) _ Omandimaks _ Kinkemaks (gift tax), _ Pärandimaks (inheritance tax, estate tax) _ Kinnisasja üleandmise maks _ Hüpoteegi registreerimise maks _ Lepingumaks (deed tax) _ Tempelmaks (stamp tax) _ vms maksuliike sõltuvalt maksuobjektist. Kinnisvaramaksu kehtestamise põhimõtteks on, et ühiskond saaks tagasi oma
55160 Soojusenergia/Gaas 10 144,63 1 054,50 0 1 054,50 11 199,13 55170 Puhastusteenus 17 720,30 7 614,86 0 7 614,86 25 335,16 55180 Puhastusvahendid 1 749,68 439,6 0 439,6 2 189,28 55190 Maamaks/Kinnisvaramaks 0 0 0 0 0 55200 Ruumide remont ja hooldus 9 129,05 6 303,16 0 6 303,16 15 432,21 55 Deebet Kreedit Saldo 01.08.19- 01.08.19- Sulgemissaldo
kasutajale siiratud (üldjuhul) finantskoormistest. Omanik peab suutma tagada oma kinnisvara võimalikult tulusa majandamise. Seepärast ei tähenda omanikuks olemine vaid kõigi kaasnevate kulude kompenseerimise võimaluste otsimist, vaid ka tulude saamist kinnisvarast. Selleks võib omanik lisaks üüritulule koguda sihtotstarbelisi makseid selleks, et rahastada kinnistu parendamist tulevikus. 510 - Maksud, lõivud, tasud: 511 - maamaks; 512 - kinnisvaramaks; 513 - riigilõiv; 514 - kohalikud maksud (sh. reklaamimaks); 519 – muud maksud, lõivud, tasud. 520 - Omandiga seotud kohustused: 521 - notari tasud; 522 - maakorralduse kulud; 523 - hindamisega seotud kulud; 524 - maakleri tasud; 525 - hoonestusõigus; 526 - servituudid; 529 – muud omandiga seotud kohustused. 530 - Rahastamisega kaasnevad otsused ja kohustused: 531 - intressid; 532 - ülekannete teenustasud; 533 – panga arve/-te hooldustasud; 534 – üüritasud;
a) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b) ettevõtte tulumaks; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaks; e) kõik maksud on kaudsed. 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, mida tehakse kapitalikaupade ostuks; b) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja tulusiirded; c) kogu raha, mida ükskõik mis meetodil on õnnestunud hankida; d) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud. 14. SKP on: a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta; b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja
Kasutamise põhisisuks on riigi sise- ning välisfunktsiooni täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine. Finantsõigusega reguleeritakse riigitulusid, mis formeeruvad kahest põhiallikast: sise- ning välisallikast. Riigitulu regulaarne põhisiseallikas on maksud (otsesed või kaudsed; riigimaksud või kohalikud (resp kohaliku omavalitsuse) maksud; määralised või jaotatavad). Tuntumaid ning levinumaid otseseid maksusid on kaasajal nt tulumaks, maamaks, pärandimaks, kinnisvaramaks, isikumaks jt. Kaudsetest maksudest on tuntuimad aktsiisid. Omaette maksed riigitulu allikatena on veel tollimaksud (tollid) nt kaupade impordilt, ekspordilt või transiidilt (loetakse maksudeks); riigilõivud notariaalsetelt ning sellega võrdsustatud toimingutelt ning nn tempelmaks, mis sisuliselt on samuti eriline lõivu iseloomuga makse toimingu või dokumendi pealt (neid ei loeta tavapärasteks maksudeks,
Riiklikud maksud kehtestab parlament ja need kehtivad kogu riigis. Maksud võivad olla progresseeruvad, proportsionaalsed või regresseeruvad. Progresseeruva maksu puhul maksualuse suurenemisel suureneb ka maksumäär, proportsionaalse maksu puhul jääb see muutumatuks ja regresseeruva maksu puhul väheneb Olulisemad maksuliigid: üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibe-, sotsiaal-, aktsiisi-ja kinnisvaramaks jt Maksustamise üldist taset mõõdetakse tavaliselt maksutulude ja SKP suhtena = maksukoormuseks. Majandusteadlaste arvates on maksukoormus seda suurem, mida jõukam on ühiskond. Eesti maksukorraldus on suhteliselt neutraalne, sest olulisemad maksud on proportsionaalsed, mis peaks garanteerima aastate lõikes stabiilse maksukoormuse. Maksukorralduse stabiilsus on väga tähtsaks tegur välisinvesteerijate jaoks,
annaabi.ee 
