Jumalanna Pallas Athena Pärnu 2014 Jumalanna sünd Pelasgide sõnul sündis jumalanna Athena Liibüas Tritonis järve ääres, kust ta leidsid ja enda hoolde võtsid kolm kitsenahkadesse riietatud Liibüa nümfi. Kreeta kaudu Kreekasse tulnud, elas ta alguses Athenai linnas Boiootias Triotoni jõe ääres. Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas. Teised väidavad, et Athena isaks olnud Pallas, tiivuline kitselaadne hiid ja kelle nime Athena lisas enda omale. Müüt: Ilus noor jumalanna Metis oli rase. Gaia rääkis Zeusile (peajumalale), et kui ta ei taha, et teda kukutaks tema poeg või mõni teine jumal, siis peab ta valitsema Metist. Zeus abiellus esimesena Metisega. Kui Metis hakkas sünnitama meelitas Zeus Metist
väepealikud Preesterkond Vesiirid KIRJUTAJAD Võisid pärineda lihtrahva seast, kui on omandanud kirjatarkuse Ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades SÕJAVÄGI Vana riik sai hakkama ilma alalise sõjaväeta Uuel riigil hästi treenitud sõjavägi <- komplekteeriti sundvärbamisega Eluaegne Riigi hiilgeaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud Lähis-Idas Põhijõud: odadega ja kilpidega jalavägi hobukaarikutega eliitvägi ELIITVÄGI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LIHTRAHVAS Töö- ja maksukohustuslikud põlluharijad ja käsitöölised Moodustasid rahva enamuse ORJAD Ühiskonnas ja majanduses teisejärgulised
eksperimentide tulemuste kohta on tõesed ning teiseks, on võimalik konstrueerida katse milles garanteeritakse, et elektroni 1 mingi omaduse (nt. värvuse) mõõtmisel ei toimu elektron 2.e oleku mingisugust füüsikalist häirimist. /Albert, lk 64/ On palju võimalusi selle eelduse praktiliseks teostamiseks, näiteks asetada kahe elektroni vahele läbitungimatu sein, või ümbritseda mõlemad elektronid läbitungimatute kilpidega. Kuna kvantmehaanika arvutused ei sisalda endas mingit tegurit mille kaudu need takistused saaksid katse tulemust mõjutada. Samuti asetada elektronide vahele detektorid või panna üks elektron teisest eemalduma valguse kiirusel (mõlemad välistavad info märkamatu jõudmise teisele elektronile, esimesel juhul signaali detekteerimise kaudu, teisel juhul ei saa esimese elektroniga toimuv kuidagi mõjutada teist elektroni, kuna
3.3.2. Vahelduvvooluga TIG keevitust kasutatakse selliste materjalide keevitamisel, millel on pinnal raskestieemaldatav oksüüdikiht, nagu alumiinium ja selle sulamid ning magneesium ja selle sulamid. 4. OHUTUSNÕUDED ELEKTERKEEVITUSTÖÖDEL: 4.1. Lülita sisse ventilatsioon. 4.2. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piira keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiata läheduses viibijaid. 4.3. Elektriseadmete rikke korral informeeri tööandjat, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 4.4. Elekterkeevituse juhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 4.5. Läbi uste, luukide ja teiste avauste viimisel tuleb juhtmeid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest puust karpidega või torudega. 4.6. Teisaldatavaile keevitusseadmeile peab olema vaba juurdepääs. 4.7
Rüütli ründerelvaks oli piik, millega püüti vastast sadulast paisata, ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt.
MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: A) Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus. B) Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. Vanameelsed kohalikud võimurid üritasid esimest üritust traditsioniliselt jõuga maha suruda (miilitsaüksused koerte ja kilpidega). Tallinnas küll otsest vägivalda ei kasutatud ning üritati sündmuse eestvedajaid diskrediteerida ja näidata neid kui lääne luuretalituste agente. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR)
Rüütli ründerelvaks oli piik, millega püüti vastast sadulast paisata, ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt
on tasakaalu hoidmine lihtsam, kui teisel variandil. Sellist tüüpi kasutatakse pikkaajalise duelli ajal, et säästa jõudu. Teise tüübi puhul on tegu järsude liigutustega, milles osaleb ka mass. Tasakaalu hoida on raskem, kui liikumise traektoor on ettearvamatu ning kasutades massi võib rünnates, vaenlast jalust lüüa. Sellinne rünnak, kui see on sooritatud perfektselt, viib vastase segadusse ja ründaja saab kogu initsiatiivi enda kätte. Rünnak Vaatleme võitlust kilpidega ja ühekäemõõkadega, mis on üks kõige klassikalisemaid keskaegseid lahingolukordi. Rünnaku puhul kõlbavad mõlemad sammude tüübid, sellise erinevusega, et esimese puhul on rünnak aeglasem ja ettearvatavam. Sellisel juhul peaaegu ainuke võimalus rünnatavat tabada, on erinevate löökide kombinatsioonide torm, mis üksteise järel sajavad vastase peale. Vähendades vahemaad peab pealetungija hoidma kilpi enda ees ning ,,kaitsev" õlg ja selle poolne jalg peavad olema kaa ees. Ta on
klaasist vahetatav plaat. Tööohutus keevitamisel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja korrastada isikukaitsevahendid. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektri juhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3. Lülitada sisse ventilatsioon. 4. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piirata keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiatada läheduses viibivaid töötajaid. 5. Elektriseadmete rikke korral kohale kutsuda selleks pädev töötaja, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 6. Elektrikeevitusjuhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 7. Viimisel läbi uste, luukide ja teiste avauste tuleb juhtmeid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest puust karpidega või torudega. 8
Nende sõnnik oli samuti mürgine.Herakles ehmatas linnud lendu. Ehmatamiseks andis Athena talle vasksed löökpillid, mille oli valmistanud Hephaistos. Seejärel lasi Herakles linnud maha.Mõned neist jäid ellu, ent rändasid Musta mere rannikule ega tulnud enam iial Kreekasse tagasi. Seevastu olevat linnud nad argonaute, kes nende kodusaare lähedalt möödusid. Tollal olid laevade sõudjad ülaltpoolt kaitseta. Phineuse soovitusel varjasid ülejäänud laevamehed sõudjaid kilpidega, lasid linde nooltega ja tekitasid valju müra, et linde peletada. Kokkuvõttes ei suutnud linnud argonautidele suurt kahju tekitada.Selle loo mälestamiseks lõi Zeus Amburi ja Noole tähtkuju. Nool on sihitud amburi poolt vaadates Kotka tähtkuju poole.Kui Päike on Amburi tähtkujus, siis tõusevad Lüüra, Kotka ja Luige tähtkuju. Sel ajal algab Kreekas vihmaperiood ning paljud varem kuivad kohad soostuvad. See andis linnunimelistele
1.2 KILP Kilp muutus palju. Varakeskaegsed ümarad kilbid asendusid kõrgkeskajal ülalt ümara ja alt teravatipulise pikliku kilbiga ning seejärel väikeste kolmnurgsete kilbidega, mida oli kergem hobuste seljas käsitleda. Kilbil oli ka sümboolne tähendus, kõrgkeskajast peale maaliti kilbile rüütli olulisemaid tunnuseid perekonna vapp. Hiliskeskajal loobuti tänu täislikule raudrüüle kilbist. Sest rüü kattis kogu keha. 1.3 JALAMEHED Osa neist olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende ül piirdus enamasti vaid rüütliväe tavaliselt vastu seista ei suutnud. Rüütliväe rünnakule jalamehed tavaliselt vastu seista ei suutnud. 2. VÕITLUSVIIS Rüütliväe taktika: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirendavas temops teineteisele vastu ja põrkasid lahinguväljal keskel suure ooga kokku. Piigid purenesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase
XIII sajandil lisati ka tugevndatud plaatvest. Kiiver kaitses enamasti ka nägu ja muutus järjest täiuslikumaks. Hiliskeskajal võeti kasutusele ka üles- ja allatõstetavad näokaitsed. Ka kilp muutus palju paremaks. Kuid mida enam kaitserüü täiustus, seda vähem oli kilpi vaja ja hiliskeskajal loobuti kilbist sootuks. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Võitlustaktika-vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteistele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Sadulast paisatud rüütlid jätkasid võitust jalameestena. Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Selline võitlusviis nõudis tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitluskunsti
Ohutusnõuded elekterkeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja korrastada isikukaitsevahendid. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektri juhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3. Lülitada sisse ventilatsioon. 4. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piirata keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiatada läheduses viibivaid töötajaid. 5. Elektriseadmete rikke korral kohale kutsuda selleks pädev töötaja, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 6. Elektrikeevitusjuhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 7. Viimisel läbi uste, luukide ja teiste avauste tuleb juhtmeid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest puust karpidega või torudega. 8
Neljanda jooksul vallutati Konstantinoopol ja lõpuks ristisõjad hääbusid. Samas tõi see ka kasu, rüütlid said vallutusviha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Erinevad kultuurid segunesid, pideva ringlemise tõttu Aadel Raskerelvastatud rüütlid sõdisid peamiselt ratsa. Peamised piik ja mõõk. Tuli rõngassärk, oli ka kiiver, mida hiljem sai üles alla lasta, kilp muutus kolmnurkseks. Olid ka jalaväelased, relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende töö piirdus rüütliväe abistamisega. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne: rivistuti pikkadesse viirgudesse ja põrkasid lahinguväljal kokku, langenuid oli vähe, kuna tavaliselt võeti pantvangi, et lunaraha saada. Sõjakavalus puudus oli pigem mees mehe vastu võitlus, seega said ka ristisõdadel moslemitel lüüa, kes olid kiired ja osavad ratsas. Karl Suure riigi lagunemisel hakkasid
Keskmised prussid ühendatakse mitteläbivate lamedate või ümartappidega. Piki- ja ristikiudu puidu erineva kuivamise tõttu tulevad aja jooksul tappide otspinnad vineeritud raamide ja karpide juures nähtavale. Seepärast kaetakse tapi otspinnad enne vineerimist kattepuiduga. Raamide ja karpide ettevalmistamine vineerimiseks on seotud tehnoloogiliste raskustega ja on enamasti aegaviitev käsitsitöö, sellepärast kasutatakse masstootmisel vineeritud raame ja karpe harva, nad asendatakse kilpidega. Raamide ja karpide prusside vahemik täidetakse vineerist või puitkiudplaadist viilungiga, klaasi või peegliga. Viilungid asetatakse nuuti või valtsi ja kinnitatakse ühelt või kahelt poolt kreppliistuga. Ka karbile võib asetada põhja, siis saadakse kast (sahtel). 3.2.5. Puitkilbid ja plaadid Mõningais puiduettevõtetes valmistatakse tisleriplaate, paberkärgtäidisega kilpe ja õõneskilpe. Kõikide kilpide konstruktsioon (v.a
· Sekuutorid (lk 14) olid relvastatud kilpide ja mõõkadega. · Samniidid (lk 15) suurekasvulised ja tugevad noormehed, kes paistsid silma ilu ja sõjaka välimuse poolest. Olid riietatud helesiniseisse tuunikaisse ja nende kiivrid olid ehitud kahe valge sulega. · Traaklased (lk 15) olid relvastatud lühikeste kõveraotsaliste mõõkadega ja väikeste nelinurksete kumerapinnaliste kilpidega; peas olid neil väikesed näovarjuta kiivrid. Nad oli riietatud lühikestesse erepunasest purpurist tuunikaisse, kiivri kohal lehvis igaühel kaks musta sulge. · Samniumi sõjamehed (lk 15) Kandsid lühikesi sirgeid mõõku, kinnisis tiibadega kiivreid, väikesi ruudukujulisi kilpe, rauast käsivarrekaitseid ning sääreturviseid. · Andabatad (lk 15) olid riietatud lühikestesse valgetesse tuunikatesse ja relvastatud ainult
· arstieetika. Arst pidi ütlema ühe kolmest lausest: ,,See on haigus, mida suudan ravida; See on haigus, mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida" · arst praktiliselt preestriseisuses Mesopotaamia: · esimene farmakopöaga. Kirjatükk, kus oli kirjas erinevatest mähistest nig sees- ja välispidiselt kasutatavatest rohtudest. · Peamiselt raviti timedega, aga ka nafta, asfalti, kilpkonna kilpidega jne. · Haiguspõhjused kolmeks: loomulikud, üleloomulikud, karistus · Arstide hulgas kaks ,,ala": Asutu empiiriline arstikunst ja Asiputu rohkem posimine · Spetsialiseerumine · Haiglalaadsed asutused · Aja jooksul müstilised aspektid ravijateks preestrid · Isandat raviti teistmoodi kui orja (meetodid, tasud ja karistused olid teised) Egiptuses ei saanud arst oma töö eest tasu, kuid ei pidanud ka vastutama
Ligikaudsed lubatud toestamata nõlvale: Kui < , siis on nõlv püsiv igasuguse kõrguse puhul Pinnas liik Süvendi sügavus kuni 3 m 3 6 m Sügavamad või järsema kaldega Puistepinnas, liiv, süvendid tuleb kindlustada spetsiaalsete jämepurd 1 : 1,25 1 : 1,5 toestatud kilpidega või sulundseintega. saviliiv 1 : 0,67 1:1 liivsavi 1 : 0,67 1 : 0,75 savi 1 : 0,5 1 : 0,67 tükeldunud kalju 1 : 0,1 1 : 0,25 monoliitne kalju vertikaalne 1 : 0,1 Toestuse arvutamine. Kõige lihtsam on nõlvasid toestada
vallikraavis kreeklaste jaoks kerge saak!" ,,Jah," kiidab Hektor takka. ,,Kõik vankritelt maha! Edasi!" Ja ta hüppab vankri pealt maha. Kunagi varem pole võit paistnud talle nii lähedal olevat; käeulatuses on ka laevad, relvade ja toidutagavarad need oma valdusse saada ja rüüstata tähendaks anda kreeklastele surmahoop. Niisiis ületab Hektor oma meeste eesotsas vallikraavi jalgsi ja jõuab otse valli alla. Sealt langeb otse nende pihta pidev noolte, kivide ja odade surmasadu. End kilpidega varjates liiguvad troojalased üha meeleheitlikul jõul kaitstava värava poole. Kreeklased valliharjal ei luba endale hetkekski hingetõmmet, teades väga hästi, et järeleandmine tähendaks nende jaoks lõppu. Võitlevad isegi need, ke on pikast lahingust kurnatud ning olid mõelnud veidike puhata, hinge tõmmata ja oma haavu ravitseda lasta. Ei, selle jaoks ei ole enam aega. Lahing on elu ja surma peale ega võimalda vähimatki puhkehetke. Korraga hüüab keegi: ,,Vaadake! Vaadake taevasse
Kambriumis toimunud “evolutsioonilisel plahvatusel” (mis kestis tegelikult kümneid miljoneid aastat) on mitu seletust. Tõenäoselt hakkas loomadel siis “moodi minema” kisklus. Pehmed, liikumatud kaitseta olesed, sealhulgas vendobiondid, söödi ära. Olelusvõitluses edenesid ja lahknesid aktiivselt liikuvad, tugevate lõugadega röövloomad. Aeglastest või kinnitunud loomadest jäid püsima ja arenesid edasi need, kes olid kiskjate eest kaitstud tugevate kilpidega või ogadega. Nii või teisiti, „relvastumise võidujooks“ kiskjate ja saagi vahel kiirendas evolutsiooni, lõi mitmesuguseid kõva toese ehk skeleti vorme, noist aga said tuhandeid kordi sagedamini kivistised, kui pehmetest kudedest või tervetest toeseta loomadest. Miks? Võime näiteks oletada, et siis, umbes 1,5 miljardit aastat pärast sinivetikate ilmumist, oli lahustunud hapniku sisaldus merevees tõusnud küllalt kõrgele – ligikaudu 1/10 nüüdsest
veekindlaks tehtud. Kõik laevad olid varustatud ka aerudega. Aerud olid erineva pikkusega vastavalt sellele, kas nad asusid laeva ees-, kesk- või tagaosas. Aerutajatel istmeid polnud. Nad istusid laeva servas asuvate kummutite peal. Sõjalaevad olid väga pikad ja kitsad. Sageli oli laevanina kaunistatud puidust draakoni või mao peaga. Mõlemas laevaküljes olid kogu laeva ulatuses aerude jaoks augud, mis vajadusel kaeti enesekaitseks kilpidega. Laevatekk oli sõjalaevadel tervenisti välja ehitatud. Kaubalaevad olid sõjalaevadest laiemad ja aeglasemad. Neil laevadel oli laevatekk ehitatud vaid laeva otstesse. Nii jäi laeva keskossa ruumi kauba paigutamise jaoks. Väljaveetavaks kaubaks võis laeval olla kala, karusnahku, puitu ja tõrva, hirvesarvi ja vaalaluust esemeid, merevaiku, mett ja vaha, seebikivi, orje, keda oli kinni püütud või mujalt ostetud. Koju
nõukogu poole see ei kiitnud heaks aga teine kiitis. Need noored mehed võisid olla ka sõjamehed.Selle kohta tõend Uri standard või lipp- sõjavankrid 4 rattalised, eeslid vedasid, 2 eeslit vankri ees ja 2 meest peal ,ka jalavägi odadega. Lagashi kuninga Eannatum valitseja- linnriigil oli lakkamatu vaen Ummaga , tülitsesid piirialade pärast, kanalite pärast, tekitas sõdu . 2400 eKr saavutas Eannatum võidu ja näitas seda sambal, alt sõidab valitseja vankril, ja taga 4 nurksete kilpidega sõjamehed, üleval aga juba purustavad, vaenlased jalge all. Võidukas lahing, annab ettekujutuse sumeri sõjakunstist. 24 saj esimesel poole pärast seda valitsejat valitses Urukagina, kes võis olla võimuhaaraja, kindel see pole,sugupuuga ei ärbelnud.oluline on et tema on sumerist teada olev seadusandja.Kuninga ja templi vastaseisuga.Oma tekstides kinnitas et taastas kuninga valduse templi.justkui annab oma valdusi ära templile, lubab
nahk, kuhu kuld-oksad olid sisse pressitud. Rööbiti jooksvad nikerdatud laetalad rõõmustasid silmi oma veidrate värviliste ja kullatud kaunistuste hulgaga. Nikerdatud kirstudel sillerdasid siin-seal säravad emailkaunistused; fajansist metsseapea kroonis suurepärast nõuderiiulit, mille kaheosaline jaotus vihjas sellele, et majaemand oli ühe kuningliku vapirüütli abikaasa või lesk. Tagaseinas, kõrge, üleni vappide ja kilpidega kaunistatud kamina kõrval istus punasest sametist toredas tugitoolis viiekümne viie aastane proua de Gondelaurier, kelle vanust võis lugeda mitte üksnes ta näost, vaid ka riietusest. Tema kõrval seisis küllaltki esinduslik, kuigi veidi edev ja keigarlik noormees, üks neid ilusaid poisse, kelle kohta kõik naised on ühel arvamisel, ehkki tõsised ja inimesetundjad mehed nende puhul õlgu kehitavad. Noorel aadlikul oli seljas kuninglike ammuküttide
annaabi.ee 
