❏ Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub, energiat mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. ❏ Teadlased on seisukohal, et Päike on tekkinud 4,6 mld aastat tagasi. 1.2 Päike ❏ Üks päikese kiirguse liikidest on valgus. ❏ Soojusjuhtivuse korral kandub energia aineosakeselt osakesele. ❏ Soojuse levimine saab toimuda kolmel erineval viisil: soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. ❏ Päike paistab meile taevas kettana, sest ta on Maale suhteliselt lähedal. ❏ Päike on ligikaudu kerakujuline, nagu kõik suured taevakehad. Tänan Kuulamast! :)
energiat Suletud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga ainult energiat, aga mitte aineid Staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu Dünaamiline süsteem- muutuv, enamus süsteeme looduses on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev Energiabilanss- saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte 2. Kirjelda Maa teket. Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Sel ajal tiirles Päikese ümber kettana hiigelsuur gaasi- ja tolmupilv, millest kujunes ajapikku mitu tihedamat gaasi ja purdmaterjalivööd. Nendest vöödest ühes hakkas kujunema Maa, teistes aga Päikesesüsteemi ülejäänud planeedid. 3. Loetle Maa sfäärid. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär, pedosfäär, geograafiline sfäär ehk maastikusfäär 4. Iseloomusta lühidalt sfääre. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev õhukiht Litosfäär-maakera välimine, kivimiline jäik kiht
Tume pilv ei pea alati olema sajupilv. Õhtul ja hommikul, madalal horisondi kohal tuleb päikesekiirtel atmosfääris läbida tunduvalt pikem tee kui keskpäeval. Võrdle kõrvaloleval skeemil valguskiirte teid 1 ja 2. Mida pikem tee, seda rohkem hajub ka sinist valgust ja suurema ülekaalu otse tulevas valguses saavutab punane. Seepärast ongi hommiku- ja õhtutaevas punakas ja Päike paistab madalal horisondi kohal punase kettana. Esialgu arvati, et valgus hajub õhus olevatel mikroskoopilistel tolmuosakestel ja veepiiskadel. 1899. aastal esitas Rayleigh hüpoteesi, et hajumistsentriteks on õhu molekulid. 20. sajandi esimesel poolel tehti kindlaks, et valgus ei haju mitte otseselt molekulidel vaid nende kaootilisest liikumisest tingitud tihendustel ja hõrendustel. Kasutatud materjale: L. V. Tarasov Fizika v prirode Moskva, 1988 Mart Kuurme Kust saab taevas oma värvid? Horisont nr. 8, 1997
ning vähemalt 5-6 miljardi aasta jooksul veel peaks ta Maa asukaid rõõmustama jätkuva ühtlase soojuse ja valgusega. Mille poolest Päike eriline on - Päikese teeb eriliseks eelkõige tema lähedus. Päikeselt tuleb valgus Maale 8 minutit ja 20 sekundit, järgmiselt lähemalt tähelt Proxima Centauri aga 4,3 aastat. Tänu lähedusele paistab Päike meie taevas umbes poolekraadise läbimõõduga kettana, kõik teised tähed jäävad punktiks ka kõige suuremates teleskoopides. See muidugi tähendab, et Päikest saab uurida hoopis põhjalikumalt ja täpsemate meetoditega kui teisi tähti. Mõnekümne valgusaasta kauguselt vaadatuna paistaks Päike üsna igava tähena, mille heleduses ei esineks märgatavaid muutusi ja mis pakuks uurijatele huvi peamiselt statistilisest seisukohast. Maalt vaadates ei paista aga Päike sugugi nii rahulik. Tema
TÄHED JA PÄIKSESÜSTEEM TÄHT Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust Tähtede kogu TÄHTEDE TEKE Tähed tekivad kosmoses leiduva tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. PROTOTÄHE TEKE Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade
Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse
Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2. Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb. Graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3
kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. 9. Mis on valgusaasta? - See on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. =9,4605x1012km 10. Millise kuufaasi ajal toimub kuuvarjutus? - Kuu loomise ajal. (noorkuu) 11. Kirjeldage päikesevarjutust - Kuu katab oma liikumisel Päikese, siis näeme Päikesevarjutust. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike näha musta kettana, mille ümber särab punane kroon. 12. Loetlege ja iseloomustage hiidplaneete. - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun - Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. Läbimatu atmosfäär, pöörlevad kiiresti, suur lapikus, rõngaste olemasolu II rühm 1. Millisel kohal peab inimene olema, et näha kõiki taevasfääri tähti: a) Põhjapoolusel b) Lõunapoolusel c) Ekvaatoril d) Mõnes muus kohas 2
Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). 2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. - Päike asub Maast 150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K
.......................................7 2 Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena ,mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendidkinnistäht, rändtäht ja langev täht. 3 Päike Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased
ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330 000 korda suurem kui Maa mass). Päike asub Galaktika keskmest 25 000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike (vaatlemiseks tuleb valgust tugevasti nõrgendada!) heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeselaigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit, niinimetatud granulatsiooni). 4 Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei
lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiter'i omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Saturni rõngad Saturni rõngad koosnevad miljonitest erineva suurusega jäätükkidest - tolmpeenetest kuni 10 kilomeetriste mürakateni välja. Need tiirlevad kitsa kettana ümber Saturni, kusjuures selle, mitmest rõngast koosneva ketta läbimõõt on on enam-vähem sama suur, kui maa ja Kuu vahekaugus. Saturni kõige suurem kuu pole ilmselt sugugi kõige parem paik maandumiseks. Tema jääkülm atmosfäär koosneb hingamiseks täiesti kõlbmatust lämmastikust ja metaanist. Tõenäoliselt sajab seal metaani vihma ja leidub vedelast metaanist veekogusid. Kahte tuntumat rõngast ja ühte ähmast rõngast on võimalik Maalt näha. Saturn'i
Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. PÖÖRLEMINE JA TIIRLEMINE Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga
· Orbiit piklik · Läbipaistev atmosfäär · Esinevad polaaralade lumeväljad (õrn härmatise kiht), tumedad ,,mered" ekvaatori lähedal, pilved · Aastaaegade vaheldumine · Pinnavormid, mille teket seostatakse voolava vee olemasoluga (kuigi tegelikult vesi puudub) · 2 kaaslast 4.JUPITER · Mõõtmetelt suurem kui ülejäänud planeedid kokku · Orbiit peaaegu ringikujuline · Pöörleb kiiresti · Teleskoobis paistab heleda triibulise kettana, mille lähedal on näha 4 kaaslast · Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega · Detailid : nn Suur Punane Laik · Kujult üsna lapik · Tugev magnetväli, tahke tuum 5.SATURN · Üsna sarnane Jupiteriga, kuid veidi väiksem · Orbiit ,,keskmiselt ümmargune" · Teleskoobis on näha heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu · Rõngas asub orbiidist 13 000 km kõrgusel · Lapik · Pilvevöödid sarnased Jupiteri omale
Päikesevarjutus kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust. Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid
SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor). PÄIKE
Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma senisest muusikuametist loobuda ning täielikult astronoomiale pühenduda. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome. Sinakasroheline planeet Uraan ise kuigi silmapaistev ei ole. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat
Jupiter Palja silmaga vaadeldes paistab Jupiter meile heleda, rahuliku säraga kollakasvalge tähena, Veenuse järel on ta kõige heledam ,,täht" ja inimestele ammu tuntud. Planeedi leidmine lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi. Nende hulgas on eriti iseloomulikud tumedad, pruunikad või valged vöödid, mis asetsevad rööbiti ekvaatoriga. Pöörlemistelg on tema orbiidi tasandiga peaaegu risti, nii et aastaaegade vaheldumist ei esine
TÄHED Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium XII klass Mis on täht? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed on meist väga kaugel, nad paistavad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal,et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust. PÄIKE Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõike Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. (109 Maa läbimõõtu) Päike asub Maast 150 miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme päikest teravana, see on tingitud sellest, et sellel on kiht mis tekitab valgust ... seda kihti nimetatakse
Jupiteri tihedus on väike- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Jupiteri atmosfääri heidetud sondi andmetel moodustab vesinik 86% Jupiteri atmosfäärist. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed - Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik. 12. Saturni välisilme, atmosfäär, pinnaehitus. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu
Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest, seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka ühest maapealsest observatooriumist pildistada. JUPITERI VAATLEMINE Jupiter on suurim planeet ja ta asub hiidplaneetidest meile kõige lähemal. Seetõttu on ta tähistaevas hästi nähtav. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli, nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad ka juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega. Kui ilm on hea, võib püüda leida ka Suurt Punast Laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist. JUPITERI KAASLASED Jupiteri teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. 1610
magnetväli ja tohu pöörlemiskiirus - nad võivad teha tuhat pööret sekundis. Neutrontähe magnetväljast väljub koos tähega pöörlev kitsas kiirtekimp nagu majakas. Kui kiirte teele juhtub jääma Maa, näeme lühikest sähvatust. Enamik neutrontähtedest saadab välja raadiolaineid. Niisugust tähte nimetatakse raadiopulsariteks. Kui sähvatus toimub röntgenikiirguses, on tegemist röntgenpulsariga. Lähimad tähed Päike on maale kõige ligemal olev täht ja ta paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). Lähim täht meie Päikesesüsteemile on Proxima Centauri. Selle kaugus on 4 1/4 valgusaastat ehk 40 triljonit kilomeetrit. Päike Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon. Sellest hetkest, kui
......................................................................................................................9 3 SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas väikeste säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suuremana, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal.
Saturni temperatuur on umbes -180 C. Sellisel temperatuuril ei külmu mitte ainult vesi vaid ka paljud teised ained, mis Maa tingimustes on normaalselt gaasilises olekus. Näiteks meie majapidamisgaasi peamine komponent metaan võib Saturnil normaalselt olla nii vedelas, kui ka tahkes olekus. 3 Saturni rõngad Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad tiirlevad kitsa kettana ümber Saturni. Rõngastest koosneva ketta läbimõõt on enam-vähem sama suur kui Maa ja Kuu vaheline kaugus. 1610. aastal märkas Galileo Galilei oma konstrueeritud väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist. Need ei tundunud olevat kaaslased, sest ta ei näinud oma algelise teleskoobiga mingit liikumist. Järgmised 40 aastat kirjeldatigi Saturni venitatuna või sangadega. Esimesena kirjeldas
Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi - Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma senisest muusikuametist loobuda ning täielikult astronoomiale pühenduda. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome. Uraanist Uraan ise kuigi silmapaistev ei ole. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga.
jumalanna nime. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva.(4) 2.1 Taevakaunitari portree Läbi teleskoobi paistab Veenus heleda kettana, mille väline kuju meenutab nii mõneski suhtes Kuud (lisa 2 ) Esinevad ju Veenusel nagu Kuulgi faasid. Tavaliselt pole Veenuse faasid palja silmaga nähtavad, kuid mõned eriti terava nägemisega inimesed on neid siiski vaadelnud. Lõplikult tõestas faaside olemasolu Veenusel G. Galilei. Ilus särav kollane valgus see on üldiselt kõik, mida näeme, ehhki planeeti on pidevalt vaadeldud juba alates XVII sajandist. Siiski on vaatlejate aruannetes tähelepanu juhitud
Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma senisest muusikuametist loobuda ning täielikult astronoomiale pühenduda. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome. Sinakasroheline planeet Uraan ise kuigi silmapaistev ei ole. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat
Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia. Muumia asetati puidust või kivist välja raiutud inimesekujulisse kirstu (sarkofaagi), mis asetati püramiidis asuvasse või maa-alusesse hauakambrisse ning lisati juurde hauapanused. Vaarao Amenhotep IV (u. 14 saj. eKr) üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Seetõttu austati ainult päikesejumal Atomit (kujutati päikese kettana), ent peale vaarao surma taastati jälle polüteism. Kunst Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: 1) Kastikujuline „mastaba“ (igavikumaja). 2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr.) Džoseri astmikpüramiid kõige kuulsam. 3) Püramiidid (Ra sümbol), mida ümbritsesid surnute linnad (nekropolid). Näiteks Kario lähedal Giza väljad, kus 26 saj. lõpus eKr. alustati nn. suurte püramiidide ehitamist. Suurim on Cheopsi e
Sest see on sõlmitud failisüsteemi tasandil, on läbipaistev teisele kasutajale. Põhi-ja dünaamilised salvestamise Windows 2000 tutvustas Logical Disk Manager ja diskpart käsurea vahendit dünaamiliseks ladustamiseks. [10] Kõik Windows 2000 versioonid toetavad kolme tüüpi dünaamilise ketta mahte (koos baasketaste): lihtsad mahud, üleulatavad mahud ja triibuline mahtud: Lihtsad mahud maht kettaruumiga ühelt kettalt. Üleulatuvad mahud, kus kuni 32 ketast näitab ühe kettana, suurendades selle suurusest, kuid mitte täiustades jõudlust. Kui üks ketas ei ebaõnnestub, siis massiiv on hävitatud. Mõned andmed võivad olla taastatavad. See vastab JBOD-le ja mitte RAID-1-le. Triibuline mahud, mida tuntakse ka RAID-0, salvestades kõik oma andmed üle mitme ketta. See võimaldab paremaid tulemusi, sest keta lugemine ja kirjumine on tasakaalustatud mitmel kettal. Süsteemiutiilidid Windows 2000 Computer Management konsool on
Veenuse järel kõige heledam täht ning inimestele ammusest ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning 2,5 korda enam kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. 15. Kirjelda lühidalt Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Jupiter on kõige suurem planeet Päikesesüsteemis. Jupiter paistab teleskoobis heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed, need on Jupiteri suured kaaslased. Planeedi pind muutub tihti ja tuntuim detail on Suur Punane Laik. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Maa- rühma planeetidega võrreldes on tihedus tunduvalt väiksem. Saturn on üsna sarnane Jupiterile, kuid pisut väiksem. Orbiit on nagu Jupiterilgi keskmiselt ümmargune. Pöörleb umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu
III - Pöörlemise tõttu tõuseb temperatuur gloobuli keskosas sisehõõrde tõttu. Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. IV - Keskosas tekinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht (seesttulev kiirgus jõuab gloobuli pinnale, mis paiskab pilve laiali). Iga tähe sünniga hakkab vesinik hajuma maailmaruumi, mis jääb kettana tiirlema ümber tekinud tähe. Sellest kettast tekivad planeedid. Süttimine toimub umbes 3000K juures. V - Pärast sündimist algab tähe kokkutõmbumine kuni tähe sisemuses on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, siis tekivad termotuumareaktsioonid ja täht saavutab tasakaaluseisundi. Täht hakkab ennast ise kütma termotuumareaktsioonidega. 3. Kuidas tekib tähe kiirgus? Heeliumi tekkimine tähel:
[8] Tähed Täht on astronoomias valgust kiirgav taevakeha, mis koosneb plasmast. Plasma on ioniseerunud gaas. Tähtede kiirgusenergia tuleneb nende sees toimuvast tuumasünteesist. Tähti saab väga edukalt maalt vaadelda. Enamus tähti on meist väga kaugel ning nad paistavad ka läbi teleskoobi vaid väikeste täppidena. Tähed vilguvad näiliselt maa atmosfääri tõttu. Meile lähim täht on päike, mis paistab meile kettana, kuna ta meile nii lähedal on. Samuti kiirgab ta maale piisavalt soojust ja valgust elutegevuseks oma läheduse tõttu. Paljude tähtede vanuseks pakutakse miljard kuni 10 miljardit aastat. Tähti esineb varieeruvates suurustes. Näiteks võivad tähed olla paari kilomeetrise läbimõõduga neutrontähed või ka ülisuured hüperhiiud, mille läbimõõt on 1,6 miljardit kilomeetrit. Tähti uurib teadus stellaarastronoomia. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste
tema sees toimuvast tuumareaktsioonist. Tähtedena arvestatakse ka reaktsiooni lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse abiga. Tähed on meist väga kaugel, sellepärast tunduvad nad meile taevas säravate täpikestena, nad jäävad reeglina punktideks ka suurima võimaliku suurenduse korral. Maa atmosfääri tõttu näivad nad vilkuvat. Päike on aga erand, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, nii et ta paistab kettana ning annab meile hulgaliselt soojust ja valgust. Tähti on olemas hiiglaslikke ja väikeseid. Peamised tüübid on: Hüperhiid Ülihiid Helehiid Hiidtäht Poolgigant tähed Peajada tähed (nt Päike) Poolkääbus tähed Valged kääbused (nö surnud tähed) Pilt 1 : Päike võrdluses kollase hüperhiiuga Näiteks räägin natuke pikemalt kollastest hüperhiidudest
väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem (2). 2.7 URAAN Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kõige kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu (9). Uraan ei ole kuigi silmapaistev planeet. Suurte teleskoopidega on teda võimalik näha sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Uraanil on väga unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Selle omapärasuse tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis on mõnevõrra sarnane polaaraladel valitsevaga. Nii polaaröö, kui polaarpäev kestavad 42 maapealset aastat (9).
Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd.
"Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab ning läbi paksu õhukihi saab soojus pinnale liikuda ainult konvektsiooni teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest , oma kohal juba 330 aastat
Plahvatades supernoovadena Päikese lähedal, need tähed seaksid elu Maal ohtu, kuna plahvatustest tingitud röntgenkiirguse ja osakeste voog kahjustaks osoonkihti ja radiatsioonitase Maal ületaks ohutu elamise piiri. Päike tiirleb koos oma planeetidega ( Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit - nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine
Päikese mass on 330 000 korda suurem kui Maa mass. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Pimestavalt heleda päikese vaatlemine teleskoobiga ei tule kõne alla, seepärast kasutatakse Päikese uurimisel erivahendeid ja isegi spetsiaalseid päikeseteleskoope. Amatöötastronoomias projekteeritakse Päike suurendatud kujul ekraanile, kus ta paistab heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi( Päikese laike); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit ehk ranulatsiooni. Päikese pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikese laigud - tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas. Laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid
pöörlemisteljega. Pilvkate jaguneb vöönditeks. Neis toimuvad Jupiteri pilvkattega sarnased protsessid, ainult aeglasemalt ja nõrgemal kujul. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad, ning sisaldavad heledamaid ja tumedamaid laike. Uraan Uraan on oma nime saanud Uranos järgi. Uranos oli kreeka taevajumal, esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa. Uraan ei ole kuigi silmapaistev. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel ei paista mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on tal täiesti unikaalne pöörlemisasend-see asub enam- vähem tema orbiidi asnedis. Pöörlemistelje sellise asnedi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga.
aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja 3 heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a
tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit või väga haruldaste hüperhiidudeni, mille absoluutsed heledused on suuremad kui -10. Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem
nimetatakse sünoodiliseks kuuks. Kuu peegeldab Päikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes näeme Kuu erinevaid faase. Faasid vahelduvad sünoodilise kuu jooksul, mis kestab 29,5 ööpäeva. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu katab oma liikumisel Päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40min. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane, sest atmosfäär hajutab rohkem siniseid kiiri. III. Tähed ja tähesüsteemid. Universum
nimetatakse sünoodiliseks kuuks. Kuu peegeldab Päikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes näeme Kuu erinevaid faase. Faasid vahelduvad sünoodilise kuu jooksul, mis kestab 29,5 ööpäeva. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu katab oma liikumisel Päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40min. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane, sest atmosfäär hajutab rohkem siniseid kiiri. III. Tähed ja tähesüsteemid. Universum
Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, niiet nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal kaab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal.
pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks (eriti vanapärases keeles). Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor).
pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohkem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, nii et nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule.
Import-margijuustud. Kogu eelnev jutt käib muidugi nn igapäevajuustude kohta, mille kilohind vähemalt kodumaise toodangu puhul ei ületa sadat krooni. Mitmeid kordi kallimad margijuustud, eriti just pehmed sordid, vajavad väga erilisi säilitustingimusi, mistõttu tuleks need koju tuua alles serveerimise päeval ning täpselt kalkuleeritud koguses (vt Juustuvaagen). Margijuuste Brie ja Camembert pakutakse piduliku lõunasöögi lõpetuseks ka kuumalt, kas terve kettana taignas küpsetatult või tükkidena riivsaias paneeritult ja võis praetult; juurde serveeritakse puuvilju ja veini. Margijuustude ülejäägid. Eksklusiivsete margijuustude ülejääkide tekkimisel peaks olema ettevaatlik nende kombineerimisel teiste toiduainetega, eriti aga kuumades roogades, kuna tulemus ei pruugi olla ootuspärane. Üks äraproovitud variant on siiski olemas kuum röstsai pudendatud sinihallitusjuustuga (eeldusel, et olete selle juustu sõber)
Magnetmälu: mullmälu, pehme ketas, kõvaketas, lint, magnetketas Optiline mälu: CD-R, CD-RW, CD-ROM, DVD, magnetoptiline, holograafiline RAID ja SSD kettad RAID (sõltumatute ketaste liiasmassiiv) abil saab mitmest füüsilisest kettast teha ühe loogilise salvestusseadme, mis on ka töökindlam, suurem, odavam või kiirem kui üks suur seade. RAID idee on see et pannes kokku mitmeid odavaid kettaid saadakse parem tulemus kui ühe suure kettana. Veakindlus langeb. Kasutatakse liiasust, vea korral parandus või uus ketas. 1. RAID-0 ühe ketta rikke = andmete kaotus 2. RAID-1 identne info mitmele kettale 3. RAID-2 bittidena jaotus. Hammingi VPK 4. RAID-3 baitidena paarsuskontroll 5. RAID-4 plokkidena 6. RAID-5 plokkidena, paarsus hajutatud 7. RAID-6 plokkidena, kontroll mitmele kettale SSD mälu on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. Valmistamiseks FLASH tehnoloogiat.
Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib - erinevalt teistest, muutlikest detailidest - oma kohal juba 330 aastat. (5)
XVIII. RAID ja SSD kettad /227-230/ RAID (Redundant Array of Inexpensive Disks) abil saab mitmest füüsilisest kettast teha ühe loogilise salvestusseadme, mis on vastavalt vajadusele kas töökindlam, suurem, odavam või kiirem kui üks suur seade. RAID'i idee seisneb selles, et pannes kokku mitmeid odavaid kettaid saavutatakse parem tulemus kui omades ühte suurt ketast. Lisaks näib selline komplekt kettaid opetatsioonisüsteemile ühe suure kettana. Veakindlus aga langeb, sest ühe ketta rike rikub salvestatava info. Töökindluse parandamiseks kasutatakse liiasust, mille korral on vea korral alati võimalik kas viga parandada või minna üle teise ketta kasutamisele. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. RAID-0 - Ühe ketta rike tähendab andmete kaotamist, kiirus on väga suur RAID-1 - dubleeritakse identne info mitmele kettale