CTRL+B tähtede rasvaseks tegemine (Bold) CTRL+I tähtede kaldkirja panemine (Italic) CTRL+U tähtede allajoonimine (Underline) CTRL+C aktiveeritud teksti või objekti kopeerimine (Copy) CTRL+X aktiveeritud teksti või objekti lõikamine (Cut) CTRL+V teksti või objekti kleepimine (Paste) CTRL+Z viimase käigu tühistamine (Undo) CTRL+Y viimase käigu tühistamise tühistamine (Redo) CTRL+P printimise dialoogakna avamine (Print) CTRL+O dokumendi avamine CTRL+S kirjuta kettale (Save) Funktsiooniklahvid F10 aktiveeri menüüriba F12 kirjuta fail kettale Save As käsuga ALT+F4 akna sulgemine Shift+funktsiooniklahv SHIFT+F3 aktiveeritud tähtede muutmine suur- või väiketähtedeks Ctrl+... CTRL+F2 printimise eelvaatuse käsk (Print Preview) CTRL+SHIFT+W joonib alla sõnad, kuid mitte tühikuid CTRL+ENTER sundleheküljevahetus Lisa Lõigu joondus CTRL+E keskjoondus CTRL+J rööpjoondus CTRL+L vasakjoondus CTRL+R paremjoondus Kustutamine
11.5.1. Patsiendi abistamine voodilt istumast ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks tõstematid ja ketas (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi jalad kettale (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · Abistajal asetada tõstematt ümber vöökoha ja patsiendil haarata kinni tõstematti sangadest. Asetada patsiendile tõstematt tuhara alla (pilt 5, 6, 7) Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7
Ketaspidur Tööpõhimõte ● Piduriklotsid surutakse vastu ketast ● Ketas lõpetab pöörlemise Ajalugu ● Areng algas 1890. aastal Inglismaal ● Esimene patent 1902. aastal ● F. W. Lanchester Piduriketas ● Puuritud kettad ● Soontega kettad Kahjustused kettale ● Hõõrdumine ● Mõrenemine ● Roostetamine Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Disc_brake Tänan kuulamast!
Disk killustatuse aeglustab üldist tulemuslikkust oma süsteemi. Kui failid on killustatud, arvuti tuleb otsida kõvakettal faili avamisel (tükis tagasi kokku). Reaktsiooniaeg võib olla oluliselt pikem. Disk Defragmenter (mõnikord lühendatud Kasulik kasutajad) on Windows utiliit, mis ühendab killustatud failide ja kaustade arvuti kõvakettal, nii et iga kulub ühe ruumi kettal. Teie salvestatud failid korralikult lõpuni, ilma killustatus, lugemine ja kirjutamine kettale kiirendab. Kui käivitada Disk Defragmenter Lisaks töötab kettadefragmentori regulaarselt (kord nädalas on optimaalne), on teinekord peate käivitada ka, näiteks kui: Lisate suur hulk faile. Teie vaba kettaruumi kokku 15 protsenti või vähem. Installida uusi programme või uue versiooni Windows operatsioonisüsteem. Kasutada Disk Defragmenter: Windows 7 usersClick Start, käsku Kõik programmid, klõpsake Tarvikud klõpsake System Tools ja seejärel Disk Defragmenter.
Selleks, et neid võrrelda, peavad olema valitud samad näitajad ning nende näitajate alusel leitud koefitsiendid annavad võimaluse neid maaüksusi järjestada. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha korraga 5 katastriüksust, millede konfiguratsiooni hakkasin uurima. Salvestasin selle pildi kettale. Peale seda avasin pildi Paintis, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil, illumineerisin maaüksuste piirid punaste joonte abil, märkisin peale katastriüksuste pikkused (sinised jooned). Kui vastavalt vormistatud plaan oli valmis, siis salvestasin selle kettale ning pärast lisasin Wordi dokumenti ,,Lisa pilt" abil. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju, kasutades selleks
ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia teisele disketile (või vähemalt samale disketile) ja soovitatav oleks kasutada disketi hoidmiseks disketikarpi. Kompaktketas (CD, compact disk) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD- kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56- kordse kiirusega CD-lugejad. CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab ka tavalise CD-lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja. Enamus CD-
Randaalid ehk ketasäke Töökiirus 12km/h = 3,6 ha/h 1. Randaalimise eesmärk on põldude koorimine. 2. Rohukamara purustamine enne kündi. 3. Mulla künnieelne harimine. 4. Kõnnivagude tasandamine. Randaali töötamise skeem Randaalid liigitatakse veoviisijärgi: 1. Ripprandaalid 2. Järelveetavad ehk haakerandaalid Ühele kettale langeva koorimise järgi liigitatakse randaalid 1. Kergerandaalid ( 15kg) 2. Keskmised randaalid (20-25kg) 3. Rasked randaalid (>25kg) Enamasti kasutatakse raskeid randaale mille ketaste lõbimõõt on 60cm (600mm) Kettad on sakilise servaga (hambalised), et paremini lõigata rohukamarat. Töösügavust muudetakse attaknurga muutmisega. Töökiirus kuni 12km/h Ei kõlba kivitele põldudele.
Arvutiviirused Arvutiviirus · Arvutiviiruseks nimetatakse arvutiprogrammi, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest Arvutiviirus on mõeldud... · Ennast levitama teistesse arvutitesse · Häirima arvuti tööd · Koguma paroole · Tekitama arvutile juurdepääsu häkkeritele · Rikkuma kettale salvestatud andmeid · Häirima arvutivõrgu tööd Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile Ainus asi mis annab märku viiruse olemasolust on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja neile omane sting faili lõpus Buutsektori viirused e. süsteemiviirused · Esimest tüüpi arvutiviirus
Usside võrdlus Nimed: .......................................................................................... ............. Loo oma kettale kaust bioloogia ja salvesta tabel sinna pealkirjaga ,,Ussid" ümaruss rõnguss Liikide arv 80 tuhat kuni üle 15 000 miljon liiki Elupaik mage- ja miasma, merevees kui mageveekog ka maismaal
Pingi ketaste töövaba osa peab olema kaitstud. 10 Tugisuundlatt ja töölaud peavad olema kindlalt ja jäigalt kinnitatud nii, et nad ei kõiguks ega vibreeriks. Laua ja ketta vahelise pilu laius ei tohi olla üle 5 mm. Väikeste detailide töötlemisel peab kasutama surveseadiseid, mis väldivad pingi juhi käte sattumise lihvkettale. Kahe kettaga pingil peab ainult ühte ketast kasutades töövaba ketas olema kaetud. Lihvpaber tuleb kinnitada kettale tugevasti, tal ei tohi olla volte, kummis kohti ega muid vigu. Lihvpaber peab vastama lihvketta läbimõõdule.
Copy-on-Write Vanem- ja lapsprotsess jagavad esialgu leheküljetabeleid Leheküljed on mõlema jaoks readonly, esimesel kirjutamisel tehakse mõlemale koopia Efektiivsem protsesside loomine Aadressiruumi kaudu nähtavad failid (Memory-mapped files) mmap() primitiiviga seatakse faili sisu kättesaadavaks mingis aadressivahemikus Esimene pöördumine loeb andmeid mällu, faili sulgeminekirjutab kettale read()/write() vs mmap() 4. Mälu haldus Mäluhaldus on tehtud nii, et mälu saaks rahuldada järgnevaid mehaanisme: Relocation – mälus ümberpaigutamine – swapi liigutamine ehk saalimine Protection – mälu kaitsmine Sharing – mälu jagamine 5 Õppeasutus Nimi
Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · paroolide kogumine · võib rikkuda tarkvara LEVIVAD: · arvutivõrgu kaudu · e-posti teel · suhtlustarkvara abil · väljajagatud ressursside kaudu LIIGITUS: · süütud viirused · parasiit viirused · antiviirus viirused · süsteemiviirused · makroviirused · andmeid hävitavad viirused · programmifaile nakatavad viirused · Spawing-tüüpi viirused TUNNUSED: · programmide töö aeglustamine · failimahtude suurenemine
Uuesti salvestama asudes kirjutatakse viis sisenemisplokki sisaldavad muuseas ka järgmise vaba salvestuspiirkonna aadressi) ja alles seejärel kasulikud andmed. CD-ROM- seadmed ignoreerivad neid lisaplokke, kuid mõned heliplaadimängijad võivad neid esitada klõpsatusena. Seetõttu on heliteavet kindlam salvestada ketas korraga: laserit ei lülitata välja enne kui kogu informatsioon on salvestatud ja ketas suletakse.Multi sessioonide kasutamine tähendab seda, et infot saab kettale kirjutada mitmes järgus st. olles mingi info plaadile kirjutanud, saame seda hiljem vaba ruumi olemasolul lisada. Põhjus, miks vajatakse multisessioon vormis plaatide lugemiseks spetsiaalset riistvara toetust, peitub plaadi sisu kirjeldavas tabelis. Kui plaati aja jooksul mitmeid kordi infoga täiendatakse (kirjutatakse uus sessioon), muutub ka selle sisu, ning peab iga kord täiendama ka plaadi sisu kirjeldavat tabelit. Seadmed, mis
Sisaldades üle 300 uue funktsiooni. Uuendusteks olid näiteks uus välimus, uuendatud ,,Update Finder" ja 64 bit'ine toetus kõikidele rakendustele (Siia kuuluvad ka graafilised rakendused). Viimane versioon, mis toetas PowerPC arhitektuuri. Versioon 10.6: "Snow Leopard" Siin pöörati tähelepanu rohkem OS'i jõudluse tõstmisele, parandamisele ning stabiilsemaks tegemisele. Kasutajatel jäi kõige rohkem silma puhta OSi paigalduse puhul see, et väga palju puhast ruumi tekkis kettale. Võrreldes eelmiste versioonidega. Tutvustati esmakordselt ,,Mac App Store" Toetab ainult masinaid Intel CPU'dega ja vajab vähemalt 1 GB RAMi. Versioon 10.7: "Lion" See versioon tõi omaga kaasa iOS'i poolt loodud tarkvara. Nimega ,,Launchpad" Dokumendid ,,Salvestavad" teatud aja tagant automaatselt. Muudeti rakenduste tööviisi. Taasavades avanevad nad samas vormis mil sai suletud. Eemaldati ,,Rosetta". Mis lõpetas PowerPC rakenduste kasutamise OSX's. Versioon 10.8: "Mountain Lion"
arvutiga ühendada kas usb-juhtme kaudu. Emaplaat · Emaplaat on üks tähtsamatest komponentidest arvutis. · Emaplaat ühendab elektriliselt erinevaid arvutikomponente · Emaplaadil on palju erinevaid elektrilisi pistikuid, kuhu ühen- datakse teised komponendid. Kompaktketas (CD, compact disk) DVD digitaaluniversaalplaat · CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 700MB-800MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. · DVD on tehtud spiraalsoontest, mida loetakse või ,,kirjutatakse" alustades ketta "keskpunktist". · Soone kuju sisse kodeeritakse muutumatud identifitseeritud andmed, tuntud ka kui Media Identification Code(MID). · Mahud on kas 4.7GB, 8.5GB, 9.4GB,17.8GB(haruldane) Protsessor · Protsessor on arvutiosa, mis täidab
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del
säilitada, sõltuvalt temperatuurist. Materjali kuumutamisel ühe temperatuuriga ja seejärel jahutades, aine kristalliseerub ning teise temperatuuriga kuumutades, võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kristalliseerudes peegeldab pind rohkem, kui mittekirstalliseerunud pind. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. Keskmiselt talub üks CD-RW mitte rohkem, kui 1000't kirjutamist ja kustutamist. Lugemine korduvalt kirjutatavalt CD-lt toimub samamoodi nagu tavaliselt CD-ROM-il erinevusega ainult lugerist endast, mis peab toetama taolist CD vormingut.
Manufacturer). Operatsioonisüsteemi valikust sõltub edasine rakendusprogrammide valik, sest iga programm on kirjutatud töötamiseks kindlas keskkonnas. Operatsioonisüsteemide käsud DOS-i käsud HELP-abiinfo VER-näita versiooni numbrit CLS-puhasta ekraan DATE-näita/muuda kuupäeva TIME-näita/muuda kellaaega PROMPT-käsurea muutmine FORMAT-formaatida ketas DISKCOPY-kopeeri ketas CHKDSK-kontrollida ketast LABEL-kettale nime omistamine TYPE-tüüp COPY-kopeeri DEL-kustuta ERASE-faili kustutamine UNERASE-kustutatud faili taastamine REN-nimeta ümber kataloog MOVE-tõsta fail MD-loo uus kataloog DIR-kuva failid CD-kataloogi vahetamine CD..-muudetakse aktiivseks ülemkataloog CD/-muudetakse aktiivseks juurkataloog RD- kataloogi kustutamine, mis peap tühi olema EDIT-teksti editor MKDIR-uus kataloog MRDIR-kustuta kataloog LINUX-i käsud CD-läheb kataloogi PWD-trükib ekraanile aktiivse kataloogi täieliku nime
Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 120-1000 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Tähtsamad andmekandjad · Kompaktketas (CD, compact disk) CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56-kordse kiirusega CD- lugejad. CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab ka tavalise CD- lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja.
ROM drive on see, et tarkvara pakutakse just CD ROM'idel. · Jõudlus: Mida rohkem kasutatakse CD ROMi seda olulisem on et kettaseade korralikult töötaks. CD ROM drive on sarnane teistele seadetele, mis kasutavad ''keerlevat meediat". Ainus erinevus on see, kuidas info on meediale salvestatud ja kuidas see on loetav. CD ROM kettaseade loeb alumiiniumiga kaetud, plastikust kettaid aga mis on suutmatu kirjutada andmeid cd kettale. Leiutatud U.S.A ' s 1972 aastal, aga tutvustati seda kui Sony ja Philips kokku leppisid 4,72 tollise cd ketta kasutamisega. Läpaka CD ROM Kettaseade 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 1.1 CD
) , mis pannakse nime laiendaja ette. 14. Programm Failidel on tavaliselt .exe , failidel, aga .doc , .jpg, .pdf jne. 15. Neid võib olla mitu kui nende faililaiendid on kõik erinevad. 16. Tähistatakse näiteks C:/, D:/. Lisaks on ka võimalik tekitada enda virtuaalne ketas 17. Nimest ja nimelaiendajast 18. Klikkides My Computerile ning sealt valida Explorer. Kasutatakse failide haldamiseks. 19. Klikkides Failile ning avada sealt Properties 20. Klikkides parema hiireklõpsuga andmekandja kettale C:/ ning avada sealt Properties 21. Avada startmenüü ning sealt Search 22. Sõnad, mida leiame otsingut kasutades nimedest. 23. Failisüsteem peaks korralikult töötama, sest me ei taha riskida oma failide kaotamisega ning failisüsteemi võivad ohustada viirused
Kontrolleri telg: Mille külge on kinnitatud lugemis- ja kirjutamispea. See kõvaketta osa teeb ära kõige suurema osa tööst. 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Kettad ( Platter ): Ühes kõvakettas on mitu füüsilist andmeketast. Kettale salvestatakse andmed kahendsüsteemis ning sealt on võimalik neid vajaduse korral uuesti lugeda. Valmistatud üldjuhul alumiiniumist (odav ja kerge), kuid osas kõvaketastes ka portselanist. Ketta pind on väga sile, et tagada lugemis- ja kirjutamispea võimalikult ühtlane liikumine. Ketta pind on kaetud ferrooksiidlakiga. Pilt 3 (lisa) Kontroller ( Actuator ): Liigutab lugemis- ja kirjutamispead
molekulide modelleerimiseks ja füüsikaliste simulatsioonide jaoks. Kuna superarvutid on nii võimsad ja teevad palju arvutusi ning selle tagajärjel kuumenevad üle, siis on neid tihtipeale vaja jahutada. Tehnoloogiad, mis on välja töötatud superarvutite jaoks, sisaldavad: 1. Vektortöötlust 2. Vedelikjahutust 3. NUMA – arvuti mälu disain 4. Andmete paigutamist korraga kahele füüsilisele kettale, et neid kiiremini kasutada. 5. Paralleelseid failisüsteeme Üldiselt kasutatakse superarvuti kiiruse mõõtmiseks ühikut „FLOPS“ ehk ujuvkoma arvutuste arv sekundis. Kiiruse mõõtmiseks kasutatakse üldiselt jõudlustesti LINPACK, kus tuleb arvutil lahendada tihe lineaarvõrrandite süsteem. Praegust arengukiirust arvestades peaksid superarvutite kiirused jõudma exaflopsni (1018 flopsi) aastal 2014.
Spiraalvedrudega sidurimehanismis tõmbuvad tavaliselt kolm lahutuskäppa surveketta hoorattast eemale,millega surutakse kokku spiraalvedrud Tsentrifugaal sidurit kasutatakse näiteks igasugustes väikestes mehanismides ja selle tööpõhimõte seisneb raskusvihtidele pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud.Mida suuremad on pöörded seda suurem on jõud ja tühikäigupööretel tõmbab vedrukettad üksteisest eemale. Hüdrosidurites kandub jõumoment ühelt kettalt (pumbarattalt) teisele kettale(turbiini rattale).Tänapäeva autodel kasutatakse lisaks veel kolmandat ketast(reaktorketast),mis võib teatud tingimustes jõumomenti suurendada.Kui kolm ketast on siis kutsutakse seda hüdrotrafoks.LK 36 Tööpõhimõte-Aut.kasti õli paikneb ka hüdrotrafos.Pumbaratas on kinnitatud sidurikorpuse kaudu hooratta külge(6polti).Selle pumbaratta pöörlemisel kui mootor käib paisatakse õli tänu ratta sees olevatele labadele turbiini ketast pannes viimase pöörlema samas suunas
74 17697,8 6 Keskmine ruuthälve on 66,52m Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast , kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Painti, kus täiendasin seda pilti vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Tekst" abil, illumineerisin teed kasutades selleks ,,Pliiats" ,märkisin peale valitud punktide vahelised otsekaugused käsuga Kujundid Joon, lisasin info valitud punktide kauguste kohta teed mööda ja linnulennult ning punktide A ja D kohta andmed nende geograafilise asukoha kohta ,,Tekst" abil
- alamprogramm, mis väljastab saadud tabeli töölehele 3 rida allapoole antud tabelist; - alamprogramm, mis väljastab töölehele VBA massiivist rea kaupluste nimedega ; - alamprogramm, mis väljastab töölehele VBA massiivist veeru kauplade nimetustega ; - alamprogramm, mis leiab uues tabelis kõige odavama keefiri Tere hinna ja vastava kaupluse Kasutatavatele lahtritele määrata nimed. Tulemus peaks välja nägema nagu lehel Näide. Dokument salvestada H: kettale nimega Perenimi_tabel.xlsm (allikas www.hind24.ee) ja EURO vitab vajalikud funktsioonid ja ivi; ; poole antud tabelist; uste nimedega ; uplade nimetustega ; ere hinna ja vastava kaupluse nime. Lahenda 1 EUR 15,67 EEK Kaup Comarket Kaubamaja Keskturg Konsum Piim TERE 2,5% 1L 5,50 15,50 6,90 6,90
Nad kuulutasid Olümpia ,,Zeusi pühaks paigaks" ja määrasid ränga karistuse neile, kes relvis üle Olümpia piiride astusid. Lepingu järgi kohustus Elis Olümpiat korras hoidma ja korraldama iga nelja aasta tagant võistlusmängud. Vastutasuks lubasid Pisa ja Sparta (sel ajal tugevaim sõjaline jõud Kreekas) tagada Elise puutumatuse ning kinni pidada ekeheiriast, s.o. rahust jumalate, inimeste ja rahvuste vahel. Pühaliku lepingu tekst graveeriti vasest nn. Iphitose kettale, mida olevat säilitatud peajumalanna Hera templis. Niisiis sai olümpiamängude toimumise ja läbiviimise eest vastutavaks Elise linn, mis asus Olümpiast 60 km kaugusel põhjas. Elis, Eleia riigi pealinn, oli teistel andmetel juba XI sajandil e.Kr. saanud kohustuse hoolitseda Olümpia pühamu eest. Olümpia oli vanimad Antiik-Kreeka religioosseid keskusi, millel oli suur mõju kogu Kreekas. Kerkib küsimus, miks selline oluline
...........................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.................................................................................................................11 Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega
on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti Halvavad arvutivõrgu tööd , tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse . Viiruse levimisekiirus võib olla väga suur ja nende likvideermine väga tülikas. Viiruste poolt tekitavat kahju võin olla erinega ulatusega, Heal juhul viitus lihstalt kuvada polte ja teateid ,
· Sobimatu sisuga lehed on internetisaidid mis sisaldavad pornograafiat, hasartmänge või äärmuslaste foorumit. · Veetes internetis suure osa oma ajast mõjutab see meid kõiki, tahame me seda või mitte. Arvutiviirused · Antiviirused võivad arvutisse sattuda, kui klikite reklaamidel ja suvalistel linkidel, mida neti teel levitatakse. · Arvutiviirus on nagu haigus inimesel või loomal. See on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. · Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. · Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende kahjutuks tegemine vägagi tülikas. Halvimal juhul võib viirus kustutada kõik kõvakettal leiduva. Eksitav info & ahelkirjad · Ahelkirjad on loomult pahatahtlikud
Keskmine ruuthälve: =1479m, see näitab kui suures ulatuses uuritavad suurused omavahel erinevad. Antud ruuthälbe abil võib öelda, et teede kõverjoonelisus selles piirkonnas erineb, kuna ruuthälve on suur. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi MS Painti pildina, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Text" abil. Kuna eeldasin, et mu käsi on piisavalt sirge, ei pidanud ma vajalikuks teede märkimist Power Pointis ja seega tegin seda niiöelda käsitsi MS Paint´is. Seejärel vormindasin ,,Text" funktsiooni kasutades punktide geograafilised koordinaadid ja otse- ning teed mööda mõõdetud kaugused misjärel
kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. KEHA IMPULSS Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus:
tehnoloogia abil. Yang avastas, et kui selle juures kasutatavale ilmutile lisada naatriumkloriidi, on võimalik isegi ilma ülikallite seadmeteta luua palju kõrgema lahutusega nanostruktuure. Yangi meetod võimaldab andmeid salvestada palju suuremas mahus. Teadlased demonstreerisid andmete salvestamistihedust 1,9 terabitti ruuttolli kohta, kuid võimalik on saavutada ka 3,3 terabitti ruuttolli kohta. Kuuekordne kasv tähendab seda, et tulevikus mahub ühe terabaidi asemel sama suurele kettale kuus terabaiti andmeid. Anekdoodid Naine praeb hommikusöögiks mune. Äkki tormab kööki tema mees ja kukub õpetama: "Ettevaatlikult! Ettevaatlikult! Pane rohkem õli! Sa praed korraga liiga palju mune! Liiga palju! Pööra nad ümber! Pööra kohe ümber! Õli on rohkem vaja! Jumal hoidku, pane õli juurde! Muidu lähevad ju kõrbema! Ettevaatlikult! Ettevaatlikult! Ma ütlesin ettevaatlikult! Sa ei kuula mind kunagi, kui praemune teed! Mitte kunagi
vähemalt üks protsess kriitiline - s.o. selline protsess, mille ressursi jaotus süsteemis on pingeline. On teada, et operatsioonisüsteemid kas toetavad protsessori ajajaotust või baseeruvad mälu efektiivsele jaotamisele. Kunagi ei ole nad täpselt tasakaalus. Seda kõige kontrollib ja seab sobivasse järjekorda OS planeerija. Neid on kahte sorti lühiajalised ja pika ajalised, nagu sõna ütleb lühiajalised on tihedamalt kasutatavad ning asuvad protsessides, vähem kasutatavad pannakse kettale. Kriteeriumiteks on kasutus, läbilaskevõime, käibeaeg, ooteaeg, reaktsiooniaeg. Planeerimisalgoritm on mitte ennetav, kui protsessile on antud CPU, siis seda enam ära ei võeta. Lühemad protsessid võivad kauem oodata, kuid kõiki koheldakse võrdselt....................... Tööd ja võimu jagab Dispetser. Dispetser on operatsioonisüsteemi tuuma osa, mis pidevalt otsustab, milline protsess võetakse valmisoleku järjekorda ja antakse protsessorisse teenindamiseks
integraalskeem. 2 clock speed - taktsagedus Arvuti taktsagedus näitab taktgeneraatori poolt genereeritavat impulsside arvu sekundis ja määrab ära protsessori töökiiruse. 3 bus (1) - siin Juhtmete komplekt, mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise. 4 case (3) - korpus Seadet ümbritsev kest, korpus 5 capacity - salvesti maht, mälumaht Maksimaalne andmemaht (enamasti mega-, giga- või terabaitides), mida on võimalik salvestada antud andmekandjale (kettale või lindile) 6 bandwidth - ribalaius Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. 7 connection interface - ühendus andmeedastuseks loodud seos 8 serial - jada-, järjestik- Järjestikku, ühekaupa toimuvaid sündmusi kutsutakse jada- ehk järjestiksündmusteks. 9 parallel - rööp-, paralleel- Tähistab samaaegselt toimuvaid sündmusi ja protsesse.
Käigukast peab töötama müratult ja minimaalse kulumisega ning seda saavutatakse sünkronisaatorite ja kaldhammasrataste kasutamisega. Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse kahevõllilisi käigukaste. Kolmevõllilised käigukastid lubavad üle kanda suuremaid pöördemomente, kuivõrd ülekantav jõud jaguneb suurema hulga hammasrataste vahel. Käigukasti vedav võll on ühtlasi siduri veetavaks võlliks. Selle võlli siduripoolses otsas on hammasliide siduri kettale. Käigukasti vedav võll on lühike, ta lõpeb esimese hammasrattaga ning selle hammasrattapoolne ots on süvistatud sinna toetub käigukasti veetav võll. Veetaval võllil paiknevad ja pidevas hambumises olevad hammasrattad pöörlevad veetaval võllil vabalt kergemate autode käigukastis pronkspuksidel, raskematel nõellaagritel. Selleks, et veetaval võllil paiknevat ja vabalt pöörlevat hammasratast töösse lülitada, on olemas sünkronisaatorid.
vahelist otsekaugust on lihtsam määrata, kui leida nende punktide vahelist kaugust teed mööda mõõdetuna. Kui aga leitud koefitsient oli suur, ei ole soovitatav kahe punkti otsekaugust nii määrata. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Paint`i, kus täiendasin seda pilti vajalike joontega, punased teede tegeliku pikkuse jaoks ja sinised jooned linnulennult. Siis lisasin teede otspunktidele tähed ja mõõdetud kaugused ja koordinaadid ,,Text Box" abil. Pärast pildi salvestamist lisasin töödeldud pildi Wordi Insert- Picture abil. 3 Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti
kiirus on vaid 1.4 GHz ja jookseb ainult 1 GHz peal lihtsamate tegevuste puhul. Arvutil on ka muutmälu mis on 4 GB mille kiiruseks on 1066 MHZ mis on päris aeglane. Masinale annab kiiruse juurde SSD mille maht on 128 GB. See on arvatavasti üks põhilisi komponente antud sülearvutis mis annab sellele kiire reageerimisvõimaluse. Enamus programme käivitub esimesel korral päris kiirelt ning vaatamata sellele et riistvara on nõrk ei jää see SSD kettale jalgu. Ühendused Arvestades et tegu on odava ultrabookiga on antud masina ühendused veel halvemad kui teistel ultrabookidel. Olemas on 2 USB 3.0 ühendust ja 1 USB 2.0, mini-HDMI mille puhul ei sobi tavaline HDMI kaabel,
vajuta OK. 4. Nimeta milliseid on Windowsi operatsioonisüsteemides kasutatavad failisüsteemid (nimeta vähemalt 3). Failisüsteem on realiseeritud kihtidena: Rakendusprogrammid - on määratud faili sisucja antakse korraldusi faili avamiseks, sulgemiseks, kirjutamiseks, lugemiseks , Loogiline failisüsteem - teab kataloogi struktuuri. Uue faili loomisel loeb kataloogi mällu, lisab kirja ja kirjutab tagasi kettale, faili-organisatsiooni moodul - töötab failide loogiliste ja füüsiliste blokkide tasemel. Tema ülesandeks vaba kettaruumi arvestus , baas-failisüsteem - genereerib üldiseid kettalt blokkide lugemise ja kirjutamise käske, teab kettabloki aadressi, Sisend/Väljund kontroll - madalaim tase, koosneb seadmedraiveritest ja katkestuste töötlejast , Seadmed - FAT ja FAT32 (File Allocation Table), exFAT - on FAT32 failisüsteemi järglane, mis kaotab
millest mujal koopiat ei ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia teisele disketile (või vähemalt samale disketile) ja soovitatav oleks kasutada disketi hoidmiseks disketikarpi. · Kompaktketas (CD, compact disk) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56-kordse kiirusega CD-lugejad. CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab ka tavalise CD-lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja
1. suurim fail. Kui suur see on? Kirjuta ka leitud faili nimi ja asukoht! 2. viimasena muudetud fail. Millal seda viimati muudeti? Kirjuta ka faili nimi! · Kui suur on arvuti kõvaketta C: maht? Palju on sellel veel vaba ruumi? Kasuta menüüst File korraldust Properties. · Kas arvuti kõvakettal on kaust My Documents? Kas selles on alamkaustu? · Kas kaustas My Documents on peidetud faile? Kuidas seda otsustada? · Loo arvuti c-kettale oma kaust. Pane kaustale nimeks oma eesnimi ja klass (Mari10a). Loo oma kausta 2 alamkausta Dokumendid ja Pildid; · Loo kausta Dokumendid üks tekstifail ja üks pildifail; · Kopeeri loodud failid kausta Pildid; · Kustuta esialgsed failid kaustast Dokumendid; · Teisalda failid kaustast Pildid kausta Dokumendid; · Kustuta kaust Pildid; · Anna kaustale Dokumendid uus nimi Harjutused;
sekundis sekundi kohta. Mida hakata peale Newtoni III seadusega? Kui uuritakse ainult ühe keha liikumist ja teda mõjutavad kehad meid ei huvita, võime nad vaatluse alt välja jätta. Kui tegu on kehade süsteemiga (aga igasugune mehhanism on tegelikult kehade süsteem) tuleb seadust arvestada. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed.
arvutiti ja isiklikke faile/pilte. 3 Arvutiviirused Arvutiviiruseks nimetatakse programmi mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama ja seda kõike kasutaja enda teadmata .Arvutiviirus sarnaneb väga inimese viirusega. See levib, paljuneb ning elab samamoodi kui inimese viirus, ainuke erinevus on viiruse ohver. Kui inimviiruse puhul on ohver inimene, siis arvutiviiruse puhul on see arvuti. Viiruse mõte seisneb selles, et ta häirib arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitab teie arvutile soodsa juurdepääsu häkkeritele, edasi teie isiklike andmeid jne. Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirused on inimesi kohutanud juba aastakümneid ja koos arvutitega arenesid ka arvutiviirused. Esimene teadaolev viirus avastati 1970-ndatel aastatel ja selle loojaks oli Bob Thomas, kes leiutas selle viiruse läbi oma eksperimentaalse isepaljuneva programmi abil. See
seade, mida nimetatakse kontrolleriks. Ketta Tindiprinteril on survepea, mis liigub pind on jaotatud väikesteks aladeks, mis ridahaaval üle paberi. Selles on palju väikesi sarnanevad parkimiskohtadega kambreid, milles on väga peen, parkimismajas. Andmed, mis tulevad juuksekarvast peenem ava ehk düüs. arvutist vooluimpulssidena, kirjutatakse Kambrid täidetakse mahutitest tindiga ja kettale magneeditud ja mittemagneeditud vastav seadis tagab, et piisake tinti punktidena, kasutades ühte või mitut ketta- pritsitakse paberile just õigel hetkel. Selleks ala ja viies magnetpea vastavasse kohta. seadiseks võib olla näiteks kütteelement, mis tindi keema ajab ja aurumulli tekitab - Millest koosneb personaalarvuti? aurumullis tekkinud rõhk surubki tindi läbi düüsi. Hetkeliselt täitub kamber uuesti Personaalarvoti osad on klaviatuur, kuvar,
nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele kasutajale, või kopeerib selle floppy kettale, CD-le, DVD-le või mälupulgale ja viib selle teise arvutisse. Viirused suurendavad oma levikut nakatades arvutivõrgu failisüsteeme või failisüsteeme, mida kasutavad teised arvutid · Viiruste liigid Süütud viirused tõmbavad tähelepanu audiovisuaalsete efektidega (animatsioonid, meloodiad jne). Ei hävita programme ega andmeid. Aktiveerimistingimused erinevad: nt, mingi kuupäev, klaviatuuri vajutus vms.
Mõned programmid (sealhulgas programmid, mis loovad failisüsteeme) töötavad vahetult ketta või sektsiooni sektoritel ning kui seal eksisteerib failisüsteem, siis võib see hävida või tõsiselt rikneda. Enamik programme kasutab failisüsteemi ja seetõttu ei saa nad töötada sektsioonis, kus failisüsteem puudub või on väära tüübiga. Enne sektsiooni või ketta failisüsteemina kasutamist on vaja teha alghäälestus ja kirjutada kettale süsteemihalduse andmestruktuurid. Seda protsessi kutsutakse failisüsteemi loomiseks. 1.1. Millist failisüsteemi kasutada? Valik, millist failisüsteemi kasutada, sõltub olukorrast. Kui ühilduvus ja teised põhjused teevad vältimatuks välisfailisüsteemi kasutamise, siis tuleb teda ka rakendada. Valikuvõimaluse korral oleks arvatavasti kõige parem kasutada failisüsteemi ext2, millel on palju vahendeid ja seejuures hea jõudlus.
bitsort(4,arv);
getchar();
return(1);
}
Praktikum 6 ( 12.10.2009)
Ülesanne 1
kirjutada programm, mis avab/loob etteantud nimega otsimispuu-faili, näitab (kui on)
võtmeid kasvavas järjekorras, ja peab dialoogi: küsib võtmeid, kui need juba on puus, siis
näitab nendega seotud infot, kui ei, siis lisab puusse uue(d) tipu(d).
Dialoogi lõpetab ,,tühi Enter", misjärgi kustutatakse kettalt vana fail (kui oli) ja kirjutatak-se
uus fail kettale ning väljastatakse võtmed väärtuste kasvavas ning kahanevas järjekor-ras.
Lahendus
#include
txt Logime välja, tagasi kasutajasse student . oskar@server:~$ logout student@server:~$ Muuda lotte kodukataloogi õiguseid nii, et teised kasutajad ei näeks lotte kodukataloogi sisu ega selles olevaid faile. Pääsuõigused oktaalesituses 700 lubavad omanikule kõiki õigusi ning grupile ja teistele mitte ühtegi õigust. student@server:~$ sudo chmod 700 /home/lotte/ Ülesanne 2. Failisüsteemi tõstmine eraldi kettale Tõsta kataloog /var/www eraldi failisüsteemi. Selleks: Kontrolli, et serveris töötab veebiserver ja näitab testlehekülge. Serveri kohtvõrgu aadress on 192.168.0.2 . Avame veebibrauseri Firefox ning tipime aadressiribale serveri aadressi. Loo uus jaotis (partition) kettale /dev/sda kasutades vahendeid parted või gparted . parted on olemas, gparted on vaja paigaldada. gparted kasutamiseks tuleb serverisse logida -X võtmega.
Es . - Plokkide struktuur kettal: Homogeenne plokk (iga plokk sisaldab ketta iga plokk kirjutatakse ka teisesele kettale; lugemiskiirust . (Nullist läbiminekute arv) C, . ainult ühe meediumi andmevoogu; nõuab meediavoogude võimalik suurendada; aeglasem kirjutamine)
Igal rakendusel, infohulgal ja -ühikul on oma kindel nullide ning ühtede järjekord. Andmete kirjutamis ja lugemis pea salvestab magnetilisele metall ketale, mis on üldjuhul valmistatud alumiinimumist (kuid võib olla ka klaasist), nullide ja ühtede jada. Andmed salvestatakse ringikujuliselt, mitte sektorite kaupa nagu mõned inimesed ekslikult arvavad. Kõvaketta koostisosad: ·Lugemis- ja kirjutamispea (ingl. k. Head). Vanematel seadmetel on need eraldiseisvatena. Loob kettale positiivselt ja nagetiivselt laetud piirkondi. Igal füüsilisel kettal on oma lugemis- ja kirjutamispea. ·Kontrolleri telg. Selle külge on kirjutatud lugemis- ja kirjutamispea. See kõvaketta osa teeb ära kõige suurema osa tööst. Vanematel aruvtitel on kuulda selle aktiivset tegutsemist ragina/kragina näol. ·Ketad (ingl. k. Platter). Ühes kõvakettas on mitu füüsilist andmeketast. Kettale salvestatakse andmed nullide ja ühtede näol kust on neid võimalik vajadusel uuesti lugeda
annaabi.ee 
