· Tsentri ümber asub galaktika mõhk, mille paksus on umbes 1 kpc. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama). · Galaktikasse kuulub ketas, mis koosneb spiraalharudest. Teise põlvkonna tähed kuuluvad ketasse ehk spiraalharudusse (mida välja poole, seda nooremad tähed seal asuvad). · Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. · Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. Päikese kaugus on galaktikatsentrist 8,5 kpc. Päike tiirleb ümber tsentri ühes spiraalharus. Meie galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Taevavõlvile projekteerub meie galaktika Linnuteena
tulemusena magnetilisel materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulssiks. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks.....................................6 FD (Floppy Disc) ehk flopiketas, diskett, pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja.
Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis muutusid meile tuntud tähesüsteemiks. Mitme miljardi aasta pärast hakkab heelium kõrgel temperatuuril muutuma raskemateks elementideks- süsinik, hapnik...raud. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem. See sündis pimedas tähtedevahelises ruumis sealsest gaasi- ja tolmupilvest, mis muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks, selle keskmes oli Päike. Sinna tekkisid ka planeedid, seal hulgas Maa. Algselt oli maa jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas soojenemine, mis oli tingitud massi tihenemisest ja meteoriidisajust. Selle tõttu oli maakera sadu miljoneid aastas sula. Maakoor e litosfäär tekkis, kui raskemad ained vajusid läbi Maa tuuma ja jäid pinnale hõljuma. Oli ürgaegkond. Kui pind oli lõplikult tahenenud, algas vulkanismiperiood, need tekitasid gaasikesta(veeaur ja CO2)
a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Nebulaarhüpotees (Kant 1775, Laplace 1830) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks ==>keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste ja planetesimaalide liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4
,,Universiumi solgitorud"). Selle mass on 4 miljardit korda suurem Päikese massist. Tsentri ümber asub galaktika mõhn. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama). Galaktika koosneb 4st spiraalharust, milles tähed liiguvad ühtlase kiirusega ümber tsentri . Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. 11.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Spiraalsed galaktikad Elliptilised (ellipsi ehk munakujulised) Korrapäratud galaktikad Varbspiraalsed Aktiivsed galaktikad 12
on h=0,5m. g= 9,81 (m/) (g - vaba langemise kiirendus ehk gravitats.ikiirendus on kokkulepitud suurus) mgh = + mgh = + potensiaalne energia - mgh g raskuskiirendus (g=9,81 m/) kulgliikumise valem - g*h= + pöörlevaliikumise (ringliikumise) Laiendan, e. korrutan ühte poolt 5 ja 6 Ül Plokk, mida võib lugeda ühtlaseks kettaks, on kinnitatud horisontaalsele teljele (joo valem - teist 2, ühine nimetaja on 10 325g ja = 225g. = g*h = Nöör plokil ei libise. nurkiirus (rad/s) g*h = Leida raskuste liikumise kiirendus (a) ja tõmbejõud (; ) nöörides, kui ploki mass m=200
2. etapp toimub eelnevalt nimetatud ühendite polümeriseerumine. 3. etapp polümeeridest moodustuvad püsivad ja keskkonnast eristuvad molekulide kogumid e. mikrokerad. Keemiline evolutsioon ja Maa teke Tekkis gaasi ja tolmupilv. Raskemad ained ( Ni, Fe ) vajusid Gravitatsiooni tõttu muutus see Maa tuuma aina lapikumaks ja tihedamaks Vulkanismi periood. Tekkis kettaks, kuni selle keskele tekkis gaasikest ja arenes Päike. kasvuhooneefekt. Moodustusid esiplaneedid, Maakera jahenedes langes veeaur tükkide ühinemine. Tahkiste Maale vihmana. moodustumisel algavad Happeline vesi oli söövitava keemilised reaktsioonid toimega ja muutis Maa 4,6 miljardit a
(võivad kokku põrkuda) · Liigid: 1)Spiraalsed galaktikad keskel tuum, kus tähtede kontsentratsioon on suurem ja sellest saavad alguse spiraalharud, mis ka koosnevad tähtedest. Spiraalharudes on ka gaasi ja tolmu, ja ka nooremaid tähti. Küljelt vaadates on see galaktika ketta kujuline, ketta keskel on tolmu ja gaasikiht. Suuremad galaktikad üldiselt. 2)Elliptilised galaktikad kuju võib olla kerast kuni kettaks kokku surutud ellipsoidini. Nendes on vähe tolmu ja gaasi, või ei ole üldse. Koosnevad vanematest tähtedest. 3)Korrapäratud tähtede paigutuses ei ole kindlat struktuuri või süsteemi. 4)Ja veel teisi: lääts, kääbus, rõngas. · Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Galaktikaparved moodustavad universumi. Universum ei ole ühtlaselt täidetud galaktikaparvedega, vaid nad paiknevad kärjetaoliselt. Jaan Einasto.
on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülesanne, selle väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi. Kaasaegne väärtus -- 17,2 tundi -- vastab magnetvälja muutlikkusele ning kirjeldab tahke tuuma pöörlemist. Pilvekiht pöörleb aeglasemalt (14- 16 tundi). 14. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid.
kujunemine-Päikesesüsteemi hüpoteese on kaks põhilist klassi: 1) Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest, 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar teooria a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid.
kasutatakse kaablit. Kaabel võib olla kitsam ja kolmerealine VGA kaabel. Uuematel monitoridel ja VGA kaardil on ka laiem kaabipesa DVI Kõvaketas Andmete püsivaks säilitamiseks kasutatakse arvutis kõvaketast. Kasutatakse magnetnähtustel baseeruvaid salvestusmeetodeid Tänapäeva kõvaketta maht kuni 2TB Kõvakettaid võib arvutis olla mitu. Ühte ketast on tarkvara abil võimalik jagada mitmeks loogiliseks kettaks. Kõvaketas Igal loogilisel kettal on arvutis tähis Kõvaketta tähistused algavad C tähest ja tavaliselt on C peamine kõvaketas Sealt edasi tulevad teised tähised. Loogilised kettad on samuti DVD ROM , ja igasugused mälupulgad Kõvaketas Kõvaketast iseloomustab maht gigabaitides või terabaitides Ketta pöörlemiskiirus (lauaarvutitel tavaliselt 7200 ja sülearvutitel 5400) Möödud mis näitavad arvuti korpuses
see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (Merkuur,Veenus,Marss,Jupiter,Saturn) Kaasaegsed planeedid(Uraan,Neptuun) Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e. gaasiplaneedid 1. Jupiter 2.Saturn 3.Uraan 4.Neptuun Lähisplaneedid-Merkuur;Veenus;Maa;Marss Kaugplaneedid-Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun Siseplaneedid-Merkuur;Veenus; Välisplaneedid-Marss;Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun 4. Asteroidid-nim.tahket ebakorrapärase kujuga üldjuhul marsi ja jupiteri vahel tiirlenuid kehi
Ed Molino,(2010),External Hard Drives - History and Developments
---- ===Kõvaketta ehitus=== [[Pilt:Hdd od srodka.jpg|pisi|'border'|Kõvaketas seest]]Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester-kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis- ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. Lugemis- ja kirjutamispead on kummagi poole jaoks. Kõvaketta kontroller
Merkuur,Veenus,Maa ja Marss on väikesed kivised planeedid.Pluuto on jäine planeet,mille läbimõõt on üks viiendik Maa läbimõõdust.Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst. Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks. Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest suuremaid tükke, kuni neist said keerlevad planeedid. Kuuma Päikese ümber moodustasid väiksemad kivised planeedid, kaugemal ja jahedamas tekkisid suured gaasiplaneedid. Meie Päikesesüsteemi iga planeet pöörleb ümber kujuteldava joone mida nimetatakse teljaks
a) F3 Quit [välju] b) R Repair [paranda] c) ESC Don't Repair [ära paranda] Siin aknas näidatakse, milline Windows on Teile hetkel arvutisse paigaldatud. Kui Teil juhtub olema täiesti tühi ketas, siis seda akent ei pruugi ette tulla. Kui aga tuli, siis vajuta ESC klahvile, sest me ei soovi mingil juhul hakata olemasolevat Windowsi lappima (parandama). Samm 5 Siin aknas saate hakata oma kõvaketast "tükeldama" (partitsioonide tegemine) või jätate kogu kõvaketta üheks suureks kettaks. Kui Teil on üks suur ketas, valikus on ainult üks Partition1, siis soovitaksin selle kustutada ning teha see partitsioon kaheks. Kui aga ei soovi kaheks teha, siis vaata et see oleks sul valitud (liikuda saab noole klahvitega üles-alla). NB! Juhul kui arvutis on kaks ketast või ketas on juba kaheks tehtud, siis vaata, et oleks ikka see ketas, kus on Teil hetkel Windows peal. See rida peab olema valge. Tavaliselt esimene rida. All on järgnevad klahvid:
MAA teke ja areng 1. Esimene teooria a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisid planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Teine teooria Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5
1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus kiirgus Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid P oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ja hõredast gaasipilvest mis enda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini põõrlevaks lapikuliseks kettaks. (Nebulaarhüpotees). Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse P tuumas ümber heeliumiks. P energiaallikad P saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval P sisemuses. Päikese laigud on
Lisame vaba ketta /dev/sde RAID-massiivi /dev/md127 lipuga --add . Kasvatame RAID-massiivi suurust lipuga --grow . student@server:~$ sudo mdadm --add /dev/md127 /dev/sde student@server:~$ sudo mdadm --grow --raid-devices=4 /dev/md127 Lisa RAID massiivi üks hot spare ketas, mis rakendub tööle, kui üks olemasolevatest ketastest peaks minema katki. Lisame vaba ketta /dev/sdf RAID-massiivi /dev/md127 hot spare kettaks. student@server:~$ sudo mdadm --add /dev/md127 /dev/sdf Suurenda LVM volume group suurust vastavalt lisandunud kettaruumile massiivis. Kasutame käsku pvresize , mis suurendab ilma lisanduvate võtmete ja parameetriteta LVM volume group suurust. /dev/md127 on meie RAID-massiiv. student@server:~$ sudo pvresize /dev/md127 Suurenda olemasoleva logical volume ja /var/www hoidva failisüsteemi suurust poole lisandunud ruumi võrra.
1.2 Suuskade tootmise tehnoloogiad 1.2.1 Suusa tald Suusa libisev plastikpind on suusa osa, mis valmib kõigile suusatüüpidele ühtmoodi ning millena kasutatakse polüetüleeni ja mida on kahte tüüpi: 1)Sintratud tald. Kõrgmolekulaarne kallis ja kõva polüetüleen, valmistatakse nn. sintramismeetodil. Selleks sulatatakse ja pressitakse kõrgel survel PE-graanulid tordipõhjakujuliseks kettaks, millest hiljem lõigatakse treipingis valmis tallalint. Protsess võimaldab kasutada lisaaineid, grafiiti ja ka fluoori, et saavutada paremaid libisemisomadusi. Tald on väga poorne, mis tagab libisemisparafiini hea imendumise ja püsivuse. Kasutatakse kõigil võistlussuuskadel ja ka kallimatel rahva- ja touringsuusa mudelitel. 2)Ekstrusioontald. Odavam ja pehmem polüetüleentald, mis on saadud
pikaajaliseks säilitamiseks. Välismäluseadmeteks on: · kõvaketas (Hard disc), · flopiketas (Floppy disc), · CD-ketas (Compact disc), · lintsalvestid. Kettaseadmed Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transporti-miseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Viimasel ajal kasutatakse põhiliselt 3½-tollise läbimõõduga diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka 5¼-tolliseid kettaid, mille maht on 1.2 MB. Oluline on teada, et flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu riskite oma andmetest ilmajäämisega!
paksus Päikese kohal ~600 pc (~2000 LY) Päikese pöörlemisperiood ümber Linnutee tsentri ~225 miljonit aastat (220 km/s) 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees) Päikesesüsteem - Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga 1,9*1013m Nebulaarhüpotees a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus PLANEEDID Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu, Pluuto Planeetide liigitus *Klassikalised planeedid - Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn
kõvaketta tõrkeid harva, sest ta on pika tööeaga seade. Lisaks muudele omadustele on kõvaketas ka suhteliselt kiire. Ehitus Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead
tähesüsteemi tekkimise ajal - vesinikust ja heeliumist raskemaid keemilisi elemente leidub seal ligi 30 korda vähem kui Päikese atmosfääris. Kuni 10% Päikese ümbruse tähtedest ei sobi hästi ei halo ega ketta allsüsteemi. Nende ruumjaotus meenutab samuti ketast, kuid see ketas on kuni 10 korda paksem, kui tavalisel kettal, mille tähed Päikese ümbruses enamuses. Seetõttu nimetatakse seda allsüsteemi paksuks kettaks. Seni on selge, et paks ketas koosneb küllaltki vanadest tähtedest, kuid mitmete tema omaduste osas pole teadlastel veel täit selgust. Galaktika tsentri ümbruses on ära tuntav veel nn. mõhn. See allsüsteem omab märgatavat keskmist pöörlemist, kuid tema pöörlemiskiirus jääb ketta omast siiski ligi kaks korda väiksemaks. Erinevalt teistest Galaktika komponentidest ei ole see allsüsteem tõenäoliselt pöördsümmeetriline, vaid on Linnutee tasandis ühes
sidekirme funktsioone. See annab parema kaitse kliima kahjuliku mõju vastu: niiskus, külm, vihm ja õhurõhu muutused. Räni õhutab punaste vereliblede arvu kasvu, mis kaudselt parandab hapniku transporti – ja lihased saavad töötades tarbida suuremates kogustes hapnikku. Seetõttu kasvab nende jõudlus. Lülivahekettad toimivad amortisaatoritena: need on pideva kokkusurutuse olukorras. Iga plaat on vormitud kiud-kõhre väliseks kettaks – nimetatakse fibroosrõngaks (annulus fibrosus) – ja pehme sisemine struktuur, mis on säsine ja väga elastne, on nn säsituum. Kettad moodustavad jätkukohad lülidele, mis võimaldavad seljale erinevaid liikumisi. Nende ülesanne on neelata ka vertikaalsed 4 löögid olles surutud: need lähevad löögi mõjul korraks lömmi, suurenedes ja jaotudes ära oma lülidevahelistes ruumides.
vaatlusandmete tõttu, on olnud võimalik arvutada nende orbiidi. Kui see avastatakse, pannakse sellele tavaliselt leidja nimi. Soomes Turu ülikooli tähetornis on avastatud mitmeid asteroide, sealhulgas ka väikeplaneet Estonia. Viimasel ajal on avastatud isegi Neptuunist ja Pluutost kaugemal väikeplaneete, mis asuvad Päikesesüsteemi ääremail. Ameerika astronoom Gerard Kuiperi arvates asub Pluuto kandis ka teine asteroidide leviala, mida tema nime järgi kutsutakse ,,Kuiperi" Kettaks. 1904.aastal avastati 588 Achilles, mis oli esimene asteroid vööst kaugemal ning selle orbiit langeb kokku Jupiteri omaga. Selliseid väikeplaneete nimetatakse troojalasteks ning neid on praeguseks avastatud keskeltläbi 20. hiljem on leitud ka Kentauride rühma kuuluvaid asteroide, mis sarnanevad rohkem komeetidega, näiteks 1977. aastal avastatud asteroid 2060 Chiron, mis liigub Jupiterist veelgi kaugemal. Kõige põhjalikumalt on uuritud väikeplaneet 4 Vestat,
arenenud ATA-7 LIF-iks, mille dimendsioonid on eelpool välja juba toodud. Seda järjest rohkem kasutatakse digitaalsetes muusika mängijates ja subnotebookides. Originaalses variandis on 2-5 GB mahuga HDD, mis mahuvad otse PC kaardi laiendamise avasse. Need on populaarseks saanud iPodides ja teistes HDD põhilistel mp3-e mängijatel. ·1 tollised: 42.8 mm × 5 mm × 36.4 mm IMB Microdrive (1999 avaldatud) mahub CF Type II avasse. Samsung kutsub seda samade mõõtemtega "1,3 tolliseks" kettaks oma toodetes. ·0,85 tollised: 24 mm × 5 mm × 32 mm Toshiba andis välja selle 2004. aasta jaanuaris kasutamiseks mobiil telefonides ja sarnastes asjades, kaasaarvatud SD/MMC avaga HDD võimalusega video salvestamisega optimiseeritud 4gb käes hoitavale seadmele. Toshiba praegu müüb 4 GB (MK4001MTD) ja 8 GB (MK8003MTD) versiooni ja hetkel hoiab Guinessi Maailma Rekordit kui kõige väiksem HDD. 3,5" ja 2,5" kõvakettad domineerivad hetkel HDD turgu. 2009
kokkutõmbamisel kasvab, muutus pilv lapikuks; selliseid planeedisüsteemieelseid objekte nimetavad astronoomid päikeseududeks. Pöörleva gaasimassi tihedam keskosa kuumenes ning hakkas helenduma-temast sai protopäike. Ümbritsev gaasipilv toitis protopäikes edasi, selle kuumenemine jätkus. Tema keskmes tõusid rõhk ja temperatuur, lõpuks käivitusid seal tuumareaktsioonid ning protopäike hakkas särama uue tähena. Vahepeal oli tähte ümbritsev aine koondunud õhukeseks kettaks ning just selles kettas tekkisid lõppkokkuvõttes planeedid ja ülejäänud Päikesesüsteemi liikmed. Esimesed tõendid võimalike teiste planeedisüsteemide kohta saadi 1938.aastal. Päike Päike, meie planeedisüsteemi keskne täht, on meie jaoks vägagagi eriline. Ta on üks meie Galaktika 200 miljardist tähest. Nagu teisedki tähed, koosneb ka Päike peamiselt vesinikust ja heeliumist, kahest kõige tavalisemast Universumi elemendist. Päikeseenergia:
Maale langenud asteroidid on meteoriidid. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Labimoot 0,110 cm, kiirus suur, kuni 42 km/s. Maa atmosfaari sattudes plahvatavad. Meteoriidid on Maa pinnale langenud meteoorid voi asteroidid. Aastas ule 100 meteoriidi. Kokku on dokumenteeritud 3100 meteoriidileidu. Paikesesusteemi teke. Ca 4,6 miljardit aastat tagasi hakkas uks gaasipilv kosmoses kokku tombuma. Pilv muutus uha kiiremini poorlevaks kettaks ja selles tekkisid tihendid. Miljonite aastate parast suttis ketta keskel taht Paike. Gaasitihenditest moodustusid planeedid. Taht on hooguv gaasikera, mille sisemuses toimuvad termotuumareaktsioonid. Tahe elutsukkel: ? Gravitatsioon tombab tahte kokku, kuumus tahe sisemuses puuab paisutada. ? Kuni jatkub kutust termotuumareaktsioonideks, on need joud tasakaalus. ? Kutuse loppedes taht tombub kokku kollapseerub. ? Edasine soltub tahe massist:
veeorganismide , eriti kalade hukkumist. Hapnikusisaldust vees mõjutavad nii inimtegevus kui ka looduslikud protsessid. 12 5. VEE FÜÜSIKALISED PARAMEETRID 5.1. Läbipaistvus (valgus) Läbipaistvust uuritakse Secchi kettaga. See on lihtsalt kasutatav ja küllaltki täpne mõõtevahend vee läbipaistvuse uurimiseks. Secchi ketast nimetatakse ka valgeks kettaks sel lihtsal põhjusel, et ketas on valget värvi. Antud vahend on nime saanud Itaalia astronoomi Angelo Secchi järgi. Esimest korda tutvustati Secchi ketast 1865. aastal (http://et.wikipedia.org/wiki/Secchi_ketas). Ketta tööpõhimõte on lihtne: ketas lastakse vette järjest sügavamale ning sel hetkel, kui teda enam läbi vee paista ei ole, määratakse vee läbipaistvus. Taimse hõljumi kontsentratsioon, lahustunud orgaanilised ained ja detriit mõjutavad vee selgust. 5.2. Temperatuur
katastroofihüpoteesid, milledes seletati, et planeetide aines rebiti Päikesest teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Selles teoorias peitub pöörlemishulga vastuolu. Vastavalt Laplace´i nebulaarhüpoteesile peaks Päike tänapäeval pöörlema tsentrifugaaljõu piirilähedase kiirusega s.o. Päikese peaks tegema ühe pöörde
b. Sulge oma kompuuter õieti... c. Pane CD või USB draiv sahtlisse (pessa) ja käivita kompuuter; d. Oota natuke kuni jõuad selgitava informatsiooniga ekraanini, kus on toodud ära vajalikud käsud ning muu info; e. Nüüd vali see ketas kuhu Sul on installeeritud oma Windows, st vajuta vajaliku numbriga klahvi + ENTER. Tavaliselt tuleb vajutada number 21 all kuvatakse kas Sinu CD plaat või siis USB seade (näiteks mälupulk). Kui Sul on oma kõvaketas jagatud mitmeks loogiliseks kettaks, siis vali välja see number mille taga lõpus on sõna "BOOT", st sisesta tema number ja vajuta seejärel ENTER. f. Seejärel pakutakse juba muid valikuid, tegutse... klahvi (Number PS! Klahv q + ENTER viivad tagasi eelmisse menüüsse; CTRL+ALT+DELETE teevad ümberlaadimise ja Sa võid alustada otsast peale juhul kui Sa midagi ei muutnud ning proovid uuesti alustada; kui Sa aga muutsid midagi, siis pakutakse muudatuste kõvakettale salvestamist (kirjutamist).
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga
kolmandaks, tema läheduses on avastatud teve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. (2:26) Joonis 1. Päikesesüsteem 5 2.2 Kuidas Päikesesüsteem tekkis Umbes 4,6 miljardit aastat tagasi hakkas üks gaasipilv kosmoses kokku tõmbuma. Pilve kokkukukkumise võis vallandada läheduses plahvatanud täht. Pilv muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks ja selles tekkisid tihendid. (1:8) See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. (7) Miljonite aastate möödudes süttis ketta keskel täht- Päike. Päikest ümbritsevas tolmu-gaasirõngas (vt joonis 2) oleva aine kogunemine
Kuna Päikesesüsteemi tekkimise kirjeldust ei ole võimalik katseliselt kontrollida, siis peab tema tekkimist kirjeldav hüpotees rahuldavalt vastama vähemalt neile küsimustele. Kanti nebulaarhüpotees Saksa filosoof Immanuel Kant esitas 1755 aastal hüpoteesi, et Päikesesüsteem tekkis algselt suure ja hõreda gaasipilvena (ladina keeles nebula), mis iseenda gravitatsiooni mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ja üha kiiremini pöörlevaks kettaks. Ketta keskele tekkis Päike, tsentrist kaugemal kontsentreerusid planeedid. Laplace’i nebulaarhüpotees Prantsuse õpetlane Simon de Laplace esitas oma hüpoteesi 1796 aastal, selle kohaselt: tekkis Päike gaasipilve kokku tõmbumisel. Mida rohkem pilv kokku tõmbus, seda kiiremini Päike pöörlema hakkas. Teatud hetkel ei suutnud Päike oma välimisi kihte gravitatsiooni jõuga kinni hoida ja need paiskusid eemale, moodustasid ketta ja seal hakkasid tekkima
Töökindlus · MTBF - keskmine tõrketa tööaeg (mean time between failures) on kõvaketaste puhul 200,000 ja 500,000 tunni vahel. Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead
Lisaks muudele omadustele on kõvaketas ka suhteliselt kiire. Ehitus Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead
palju sellest Photoshopi jooksutamiseks kasutatakse. Mida rohkem mälu programmile jagad, seda võimekam peaks see olema. Kuid siin on oht arvuti "kooma" ajada. Mina olen leidnud, et 70% on täitsa OK. Kui oma süsteemi testid, siis proovi 5% kaupa. Scratch Disk - tegemist on nö virtuaalse mäluruumiga kõvakettal, mida kasutatakse RAM mälu laiendamiseks. Soovitav on määrata kettaks seade, kuhu ei ole paigaldatud programmi ennast. History & Cache - History States 20 on suht ok, see näitab mitu korda saad oma tegevust tagasi võtta. Suuremaks ei soovita seda numbrit ajada, sest ühel hetkel veab see alt ja sa ei saa enam salvestada. Cache väärtus näiteks 6 või 8 lisa siis kui tegeled mahukate failidega, siis toimub pildi kuvamine kiiremini. 22
Kõvaketta eeliseks võib lugeda ka suurt töökindlust. Lisaks muudele omadustele on kõvaketas ka suhteliselt kiire. 4.2.1. Ehitus Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on (vt. joonis) Erinevalt disketist, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester - kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis- ja kirjutuspeade liikumisel ketta pinna ulatuses. Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida
annaabi.ee 
