ilmalikust elust eemale saada *kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis, pruunikad kuued *elasid vaesuses *soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada 4)Dominiiklased- *Jumala ustavad koerad *Ül oli jutlustada õige usu kaitsex *Must kuub *Suur rõhk haridusel c)võitlus ketseritega: 1)ketserite vastu toimusid ristisõjad 2)loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu 3)püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua 4)ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus d)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest *Rooma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid
!!!!!!! NNNBBB! Eesmärki täitis vaid 1.ristisõda(ainuke edukas) ->Bütsantsi riigi allakäik 1204 Konstantinoopoli rüüstamine ->Euroopasse oskused,uuendused Idamaadest Püssirohi,araablaste teadusesaavutused numbrid,paber... ->Kaubanduse kasv Itaalia kaubalinnade õitseng ->Usuline vaimustus Euroopas Kristlaste ja mkoslemite vastuolude suurenemine juutide tagakiusamise suurenemine ->Rüütliordud- teutooni,templiordu, Johanniidid.!!!!!!!!!!!!!!! Katoliku kiriku võitlus ketseritega Peamisest katoliiklusest kõrvalekaldunud Seadsid kahtlsue alla kiriku dogmasid nõudsid kirku reformimist Jon Hus (kuulsaim ketser) Võitlus ketseritega inkvisitsiooni kaudu Võitlus juutide ja moslemitega Nekonkista- Tagasivallutamine,Pürenee poolsaare Kristluse pealesurumine(juutide karistamine) Riiklus Keskajal: Frangi riigi lagunemise järel Lääne-Euroopas (?) võim puudus 962 loodi Saksa Rahva Püha Rooma Riik Riik püsis faktiliselt 1806 aastani. 12.-13
2)dominiiklased-must kuub, tekkisid kloostrikoolid Milles erinesid ketserite seisukohad katoliku kiriku omadest? Too kaks näidet. Mida ketserid taotlesid? Ketserid panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda.Ketserid arvasid, et maailma ei loonud Jumal üksi, vaid koos saatanaga.Ketserid ei tunnistanud Jeesuse Kristuse sündimist inimesena.Eesmärk: hingi katoliku kiriku ja saatana käest päästa. Miks võitles katoliku kirik ketseritega? Milliste vahenditega ketserluse vastu võideldi? Too kaks näidet. Tekitas suurt muret ja õõnestas kiriku autoriteeti. 1)inkvisitsioon 2)albilaste sõjad Millised ametialase hariduse etapid tuli läbida käsitöömeistriks saamiseks? Iseloomusta neid lühidalt. 1)õpipoiss osales abitöödel,vanem maksis õpetuse ja riietuse eest,süüa sai meistrilt 2)sell tööpäev 14-16 tundi,selleks saadi tseremooniaga mille osaks oli jooming 3)meister pidi tegema meistritöö e
Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. Frantsisklased Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue. Dominiiklased Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine. See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja. Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole. Naised tahtsid näida lahked ja õiglased, seega nad jagasid palju toitu. Parim variant oli anda toitu kerjusmunkadele, kust dominiiklased saidki oma põhitoidu kätte.
kalvinistid- Jean Calvini usu pooldajad hugenotid-Prantsuse kalvinistid puritaanid-Inglise kalvinistid kutsusid end puritaanideks ehk puhasteks. prespüterlased-reformeeritud kiriku liikmed (Sotlased) anglikaani kirik-Inglismaa kirik, mille pea on kuningas, õpetus oli sisult protestantlik dogma-lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena. Jesuiit-Katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige. Inkvisitsioon-XIII sajandil oli katoliku kirik loonud ketseritega võitlemiseks erilise juurdlusorgani ehk inkvisitsiooni. Vastureformatsioon-usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. Trento kirikukogu-Tehti põhjalikud muutused aastail 1545-1563. Keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte ning korrastati ja tugevndati vaimulike hariduslikku ettevalmistust. Pärtliöö-Toimusid tõelised
..... lk 5 Nimetus...................................................................................... lk 5 Päritolu....................................................................................... lk 6 Täiuslikud ja usklikud...........................................................lk 6 - 7 Reaktsioon katarlusele...........................................................lk 7 -8 Oletused katarite kohta............................................................... lk 8 Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega)....... lk 9 - 10 Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid......................lk 10 11 Kasutatud allikad................................................................lk 12 Tutvustus Katarid olid 10.11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku,
Jeruusalemm. Kokku 8 ristisõda. 1202-1204, vallutati Konstantinoopol(1204). 1291 Püha maa langes moslemitte kätte, sõjad lõppesid. Aitas lõpetada feodaalsõjad, aitasid kaasa kaubanduse arengule idamaadega, eurooplased liikusid rohkem, rüütlid said seiklushimu välja elada, idamaadest levisisid uued tavad ja kombed. Kasvas usuline vaimustus ja sallimatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente. d)võitlus ketseritega: Ketserite vastu toimusid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu. Püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua. Ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Bulla- paavsti ametlik sõnavõtt. Kuuria-paavsti õukond. Legaat-paavsti volitatud esindaja. Katar-katoliku kiriku vastane. Fabliool-värsivormiline lühilugu. Investituur-paavstide ametisse nimetamine.
välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke Fransisklased/fransiskaanid – pruun rüü, kasinus, elasid väga vaesetes oludes, kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas; olid väga populaarsed rahva seas, sest olid vähenõudlikud ja lihtsad apostel – Jeesuse esimesed jüngrid; neid oli 12 pater, papa – mõlemad tähendavad kirikupead ristiusus sakrament – kiriku õnnistav toiming, nt ristimine, usukinnistus ja armulaud. Pihtimine,
Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis · Katarid uskusid et maailma pole loonud Jumal üksinda, nagu õpetas katoliku kirik, vaid Jumal ja saatan koos · Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon · Albilaste sõjad (1209-1229) · Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII sajandi algul spetsiaalne kohus - inkvisitsioon o ketserite väljaselgitamine, õigele teele juhtimine, karistamine o karistused: kirikust väljaheitmine, vara konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus
katariteks, nad uskusid et Jumal ja saatan koos lõid maailma kõik vaimne ja inimese hing on Jumala loodud aga kõik vaimne ja inimese keha on saatana poolt loodud, nad ei tahtnud uskuda Jeesus Kristuse süni kuna see oleks tähendanud Jumala ilmumist saatana tehtud keha, nende eesmärk oli hingi katoliku kiriku ja saatana käest päästa, nende õpetus levis kiiresti Euroopa linnastunud piirkondades Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon Paavst Innocentious III kuulutas ristisõja, väed värvati peamiselt Põhja – Prantsusmaa rüütlite hulgast, nad said lõpuks lüüa, selle sõjaga hävinesid paljud Prantsusmaa linnad ja toimus hirmus varastamine Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus – inkvisitsioon, selle ülesanne oli muuta ketserite uskumisi, aga kui see ei õnnestunud võeti kasutusele karmimad viisid, tehti
teinud nad sel teel indiaanlaste vara omanikeks. Teistsugusel lähenemisel õigusvõimele võis selle olemasolu indiaanlastel ka vaidlustada, sest nad olid patused, uskumatud ja mõistuseta olendid. Selle vastu väitis Vitoria, et uskumatus ja ketserlus ei teinud veel õigusvõimetuks. Vara kaotaksid nad õiguspärase kohtuotsuse tagajärjel. Pealegi ei tohiks siis ka katoliiklased põhjamaade protestantidest ketseritega kaubelda ega õiguslikult suhelda. Õige hoolitsuse korral saab ka näiliselt mõistuseta olendeid viia mõistliku käitumiseni. Vitoria esitas omandi ja õigusvõime kohta uued teooriad. Õigusvõime kuulus kõigile mõistusega olenditele – inimestele, ja järelikult ka indiaanlastele. Kõik inimesed on õigusvõimelised ja seega uues mõttes omanikud. Seni Jumala loodud korraga identseks peetud õiguskord, mis sidus kogu loodu omavahel õigussidemetega, kahanes
lindudele ja loomadele. On rikkuse vastu. Innocentius III kinnitab 1210. aastal ordu esimese reeglistiku. Ordu liikmed ei tohi midagi omada, peavad kerjama ja jutlustama. Rajavad oma kloostrid kas turuplatsi äärde või linnaväravasse. DOMINIIKLASED (Ordo fratarum praedicatorum jutlustajate vendade ordu) Asutajaks Hispaaniast pärit preester Dominicus. 1216. aastal kinnitatakse ordu reeglistik. Embleemil koer domini canis ehk issanda koer. Põhieesmärgiks võitlemine ketseritega. Dominiiklased olid enamasti haritud ja head jutlustajad. RISTIUSU KIRIK 9.- 15 sajand 9.-10. sajandit iseloomustab kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962. aastal sai Kirikuriigist Saksa Rooma Keisririigi osa ja paavstid olid keisrite võimu all. Kiriku tugevdamise eest astusid välja Cluny kloostri mungad. Skisma kreeka kl- lõhe Idakiriku ja läänekiriku areng oli kulgenud erinevates suundades. Varakeskajal,
inimesed. Arvasid, et Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimese keha ja materiaalse lõi saatan, hinge Jumal. Katarid üritasid võimalikult vähe saatanaga kokku puutuda seksiga, hingede vangistamisega kehadesse. Katarite õpetus levis 12.saj Euroopas nt Toskaanas, Lombardias ja Flandrias, Lõuna-Prantsusmaal Provansis. Albi linn katarite vaated olid väga populaarsed nimetas sealsed katarid albilasteks. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon. Kirik nägi ketserluse väljajuurimises oma kohust. Albilaste sõjad (1209-1229) Innocentius III kuulutas nende vastu ristisõja, kus ka halastamatult rööviti Lõuna-Prantsusmaa linnu. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus. Selle ülesandeks oli ketserid välja selgitada ja neid õigele teele tuua või karistada. Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus. 26
ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse. 3. Vaimulike (tsistertslased, benediktlased) ja kerjusmungaordude (dominiiklased, frantsisklased) võrdlus. Vaimulikud mungaordud Kerjusmungaordud · Kloostrid asusid maal, asustusest · Kloostrid asusid linnades eemal · Tegevuseks palvetamine, füüsiline · Ristiusu levitamine, võitlus töö kloostri majapidamises, ketseritega, rahva usuline harimine, raamatute ümberkirjutamine kloostrite juurde koolide rajamine · Said elatist kloostri majapidamises · Said elatist kerjamisest töötades · Reeglina kloostritest ei lahkunud · Põhiline tegevus väljaspool kloostrit · Benediktlaste ordud, tsustertslaste · Dominiiklaste ordud, fantsisklaste ordud ordud
Euroopale: hinnad muutusid; tekkisid kauba- ja fondibörs; kaubanduse keskpunkt nihkus põhja poole; avardus maailmapilt(geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia- rahvastikuteadus); laevaehitus ja navigatsioon arenes Reformatsioon(mõistete all). Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas reformatsiooni vastuseisuks vastureformatsiooni. Hakati protestantismi kui väärõpetust välja juurima, tugevdati inkvisitsiooni(ketseritega võitlemiseks loodud kohtu- ja politseiasutus). Hakati taastama ka katoliku kiriku sisemist ühtlust ning loodi jesuiitide ordu aastal 1540. Piibli tõlgenamise ainuõigus jäeti kirikule ja Piibli kõrval tuli väärtustada kiriku õpetustraditsioone. Tugipunktiks sai Hispaania, mida juhtis kuningas Felipe II. Toimusid avalikud ketserite(mittekatoliitlaste e paganate) põletamised. Poliitiline kaart uusaja alguses( õpik lk 10)
silmaklappidega hobused raiuvad inkvisitsiooni õigsust ja vajalikkust. Seetõttu oleks vajalik anda ülevaade protsessist, mida ketserid olid sunnitud läbi tegema. Ketserid, kellel polnud võimalust ennast kaitsta, sest iga vale liigutus või sõna võis saata neid tuleriidale. Kõik, kes jagasid ketserite usku tunnistati roojaseks ja neilt võeti õigus tegeleda avalikes või valitavates ametites, samuti ei või nad esineda tunnistajana ja nad heideti kirikust välja. Ka neid, kes puutusid ketseritega kokku või aitasid neid, tabas sama saatus, mis ketsereidki. Nende üle mõisteti kohut ja nad heideti kirikust välja. Inkvisiitoritele, kes ketsereid igapäevaselt taga otsisid, hakati XVI sajandil määrama erilis abilisi kvalifikaatoreid ehk juriseksperte, kelle ülesandeks oli süüdistuste ja kohtuotsuste selline formuleerimine, et need poleks vastuolus kehtiva seadusandlusega. Kvalifikaatorid olid määratud ainult seetõttu,et varjata inkvisitsiooni rikkumisi.
Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. *Frantsisklased-Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue.*Dominiiklased-Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine.*See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja. Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole. Naised tahtsid näida lahked ja õiglased, seega nad jagasid palju toitu. Parim variant oli anda toitu kerjusmunkadele, kust dominiiklased saidki oma põhitoidu kätte.
- Tekkisid reaktsioon linnade tekkele asusid linnades - Linnades oli ketserlus ja sellepärast tekkisidki kerjusmunga ordud. - Linnad olid jõukad, sellepärast oli algselt kerjusmunga ordude eesmärk rikastuda kerjamise kaudu. - Nad rändasid ringi ning õppisid selgeks kohaliku keele. - Kerjusmunga ordude tegevuse kaudu jõudis usk paremini rahvani, sellepärast et nad olid võimelised kohalikega paremini suhtlema. Dominiiklaste ordu - Tegutsesid ka Tallinnas, võitlus ketseritega, INKVISITSIOON Frantsisklaste ordu - Kerjusmunkadest said õppejõud ülikoolis. - Tallinnas Pirital on katoliku klooster PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITLUS · Paavstide ja keisrite võimuvõitlus väljendus kõige paremini investituuritülis . Ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist. Teine tähendus on ametikoha üleandmine. · Aastal 962 oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis, mis kannab nimetust Saksa Rooma keisririik.
Roomlased läksid ajapikku tavaõiguselt (s.o kirjutamata õigus) üle kirjalikule õigusele. Algul olid õiguse allikateks rahvakoosolekute poolt vastuvõetud ja ametiisikute (magistraatide) korraldused (ediktid). Hiljem sai peamiseks õigusloojaks keiser. Bütsantsi keisri Justinianuse (527-565) korraldusel koostati süstematiseeritud kodanike õiguste kogu (corpus iuris civilis) Kiriku suhtes nõudis Justinianus piiramatuid õigusi ja taotles kokkulepet monofüsiitidega s.o. ketseritega. Aastal 529.e.kr sulges ta paganliku filosoofiakooli. Tema ministri Tribonianuse juhatusel koostati Rooma juristide töödest, nende seletuste ja kommentaaride ning endiste keisrite ning Justinianuse enda poolt antud seadustest õiguste kogud, mis hiljemalt sai tuntuks Corpus iuris civilis`e nime all (kodifitseeritud Rooma õigus).Too seadustekogu oli keisriteaja seaduste kodifitserimispüüe ja Ida-Rooma juriidiliste koolide tegevuse tulemus. Algselt
Põhja Prantsusmaal on veel 1 väga tuntud ehitis, mis asub väikesel kaljusaarel Normandia ranniku lähedal. Suurt osa mänginud looduslik asupaik. Tegemist on kloosterkirikuga Mont-Saint-Michel Kasutati ka kindlusena Keskajal, praegu on kloosterkirik ühendatud mandriga Pühendatud Püha Miikaelile Ka Lõuna-Prantsusmaal on mitmeid huvitavaid ehitisi, kuid lõuna-prantsusmaad tabas 13. Saj alguses samuti suur ristisõda (nagu Baltikumigi). Seal sõditi ketseritega (ehk albilased ehk kataritega), kes usuvad et maa peal valitseb saatana riik Lõuna-Prantsusmaal võib ka näha 1 läänefassaadiga kirikuid, kus torn on massiivne ja võimas Sinna ehitati ka suur paavsti loss (14.saj alguses), Avignoni vangipõlv Albi katedraal suure läänefassaadi torniga (2 torni koonduvad kokku üheks torniks) Avignoni lossis toimuvad tänapäeval teatrietendused Saksamaa ehitised Saksamaale on gooti arhitektuur jõudnud Strasbourgi kaudu
Anglikaani kirikus jäid püsima paljud katoliku kiriku tavad. Samas peeti ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Vastureformatsioon Vastureformatsiooniks nimetati Roomakatoliku kiriku algatatud abinõusid kaotatud postsioonide tagasivõitmiseks. Katolikul kirikul tuli kriisist välja tulemiseks korrastada katoliku kiriku õpetuse sisu ja tuli katoliku kiriku võimu alla tuua reformatsiooniga kaotatud maad. XIII sajandil oli katoliku kirik loonud ketseritega võitlemiseks erilise juurdlusorgani inkvisitsiooni. Nüüd käskis katoliku kirik inkvisitsioonil võidelda just reformatsiooni vastu. Tulemused olid katoliku kirikule positiivsed, sest mõne ajaga suudeti hävitada kõik teisitimõtlejad Itaalias. Seejärel otsustati hakata hävitama ketserlike tõekspidamisi sisaldavaid raamatuid. 1559. aastal koostati keelatud raamatute nimekiri, kuhu kuulusid peale paavsti vastu suunatud teoste ka uusimad teaduslikud uurimused. Kõik kirjatööd, mis
Emotsiooniajalugu näitab, et igas kultuuris on oma emotsiooninormid (milliseid tundeid sobib välja näidata ja milliseid mitte) ja valitseb teatud emotsionaalne kontroll (nt. lein ja selle väljendamine). JEAN DELUMEAU (sünd. 1923) ,,Hirm Lääne-Euroopas" 1978 Uurimus kollektiivse hirmutunde kasvust Lääne-Euroopas alates 14. sajandist kuni 18. sajandini. Käsitleb erinevaid hirmu vorme (katkuga, näljahädadega, kuradiga, nõidadega, ketseritega jt seotud hirmud) uusaja ühiskonnas. Käsitleb erinevaid hirmu levimehhanisme, s.h. trükimeedia, kunsti ja jutluste mõju. Rõhutab kiriku roll hirmukampaaniate algatamisel, nn. juhitud hirm. ALAIN CORBIN (sünd. 1936) Uurib eeskätt 19 sajandi Prantsuse kultuuriajalugu, rõhuga tunnete ajalool. Juhtis esimesena tähelepanu sellele, et aistingulisi teateid tajutakse läbi aegade erinevalt, et nende väärtustamine ja neist hoolimine on ajalooliselt muutuv.
terminoloogiline vahe kerjusordudel ja kerjusmungordudel. Loobuda kinnisvarast (maa halduse mõttes). Ka kerjusordud hierarhilised, konventide vahel on ettenähtud munkade liikumine, et nad ei oleks ühel kohal. Kastiillane Domingo de Guzman ( - 1121) rajas dominiiklaste ordu, jutlustajavendade ordu. OP dominiiklane. OFM fransisklane. OSA augustiinlane. OSB benetuktlane. SJ jesuiit (ei ole keskaegne). OT - Dominiiklaste ordu sündis võitluses Lõuna Prantsusmaa ketseritega. Seostumine ilmaliku maailmaga. 29 Dominiiklased: 1. Konventuaalid leebem suhtumine reeglitesse. 2. Observandid rangem askeesireeglite kinnipidamine. Kontrollisid ülikoolide teoloogiat, arendasid bioloogiat ja keemiat. Aquino Thomas lõi tomismi, mis on praegugi katoliku kirikus järgitav tõde. Fransiskaanlane = minoriit, ajalooliselt vanem kui dominiiklane. Assisi Franciscus (???? - 12??) rajajaks
Kloostrid rajati linnadesse, samal ajal kui varasemalt oli eelistatud üksildust. See oli kardinaalne muutus: vendadele oli küll esmatähtis ensepühitsemine, kuid mitte enam niivõrd liturilise Jumalakiitmise või sisekaemuse, vaid pigem ligimese õpetliku toetamise kaudu. Dominiiklased kastiinlane Domingo de Guzman (1170-1221) rajas jutustaja vendade ordu 1215.aastal, mida alates 15. sajandist nimetatakse dominiiklaste orduks. Dominiiklaste ordu sündis võitluseks Lõuna-Prantsusmaa ketseritega ja oma reegli järgi kohustus järgima evageelset vaesusideaali. Kloostrid polnud mitte maal, vaid linnades, keset elu. Dominiiklased olid seotud ka tihedalt inkvisitsiooni läbi viimisega, kuigi ordu ei pidanud ametlikult oma ülesandeks. Hiljem, nagu see reformordude puhul tavaline, on toimunud tugevam seostumine ilmaliku maailmaga. Sellel pinnal on 14-15 sajandil toimunud jagunemine konventuaalid, kes suhtusid ordureeglitesse leebemalt ja observandid, kes nõudsid
isikule.» Aramis võttis uuesti sule, mõtles ja kirjutas siis järgmised read, mis ta kohe andis sõpradele hindamiseks. «Mu kallis nõbu ...» «Ah, see osav isik on teie sugulane?» küsis Athos. 503 «Lelletütar,» vastas Aramis. «Olgu siis nõbu.» Aramis jätkas: «Mu armas nõbu, Tema Eminents kardinal, kaitsku teda jumal Prantsusmaa hüvanguks ja kuningriigi vaenlaste hukatuseks, teeb varsti lõpuarve La Rochelle'i mässuliste ketseritega. Väga võimalik, et inglise laevastiku toetus ei jõuagi kohale. Ma julgeksin isegi kinnitada, et härra Buckinghami võib väljasõitmast takistada mingi suur sündmus. Tema Eminents on mineviku, oleviku ja arvatavasti ka tuleviku kõige suurem poliitik. Ta võiks kustutada päikese, kui see teda segaks. Mu armas nõbu, andke need head uudised edasi mu õele. Nägin unes, et see neetud inglane oli surnud. Ma ei suuda meenutada, kas ta oli mõõgaga tapetud või mürgitatud
annaabi.ee 
