reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8. taganemise ja ülesütlemise õigust täidetud või tulevikus täitmisele kuuluva osa suhtes 9. mõjuva põhjuse doktriini kestvuslepingute ülesütlemisel ja selle kohaldamise kohtupraktikat 10.eeldusi kohustuste vahekorra muutumisele tugineva taganemisõiguse ja muutmise nõudeõiguse kasutamiseks (VÕS § 97) ÕIGUSKAITSEVAHENDID Nõudeõigused - rahanõue, asja väljaandmine Kujundusõigused - taganemine, ülesütlemine, hinna alandamine Vastuväited - täitmisest keeldumise õigus 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ - vt seminar IV Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit
Vahesadamad (kui ette antud) Muud lähteandmed Ballastreis 10% Muud eritingimused 6 7 Lasti transpordiiseloomustus Aasta keskmine müügimaht on ca 1,2 mln m³ ning see sisaldab kuuse-, männi-, kase- ja haavapaberipuitu. Kuusepaberipuit moodustab mahust keskmiselt 31%, männipaberipuit 16%, kasepaberipuit 37% ja haavapaberipuit 16%. Paberipuitu müüakse 85% ulatuses kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel ning kuni 15% mahust enampakkumise teel. Kestvuslepingute sõlmimine tagab puidule turuvõimalused pikaajaliselt ja suurem osa puidust eksporditakse kohaliku piiratud tarbimise tõttu. Haavapaberipuit kasutatakse Eestis ja ka okaspuupaberipuidule on kohalik nõudlus kasvamas. Üks tähtsamaid füüsikalisi omadusi, nii oma transpordi laevad, on niiskust. Vastavalt puidu niiskusesisalduse mõeldakse vee protsent, kuid mitte kogumassist (nagu Sarnaselt teise suhtes
vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganedes peavad pooled teineteisele tagastama lepingu täitmise käigus üleantu või kui see ei ole võimalik, siis tasuma samas väärtuses raha. Taganemise kohta sätestatut kohaldatakse lepingute puhul, mis käsitlevad mingit ühekordset tegu, näiteks müügilepingut või mõne kindla töö tegemiseks sõlmitud töövõtulepingut. Lepingu ülesütlemist kohaldatakse kestvuslepingute puhul, näiteks käsunduslepingud või sõltuvalt olemusest töövõtuleping. Erinevalt taganemisest ei pea pooled lepingu täitmise käigus saadut tagastama. Kui lepingus pole ülesütlemise korda reguleeritud, on poolel siiski õigus leping mõistlikul tähtajal üles öelda. Tähtaja nõuet ei pea järgima, kui leping öeldakse üles olulise rikkumise tõttu või mõjuval põhjusel. Näiteks kui töövõtja pole parandanud etteantud tähtajal tööst puudust, loetakse seda
võlausaldajale võimalus oma olukorda parandada ja vastavalt VÕS § 107 pakkuda heastamist. Heastamise pakkumine on lubatud kuni lepingust ei ole taganetud või seda üles öeldud või nõutud täitmise asemel kahju hüvitamist. Selline õigus on võlgnikul mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta on teatanud heastamiskavatsusest ning kui võlausaldaja ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus. Ülesütlemise liigid: 1) Määramata tähtajaga kestvuslepingute puhul pole pooled määranud nende kestvuse pikkust. Selliste lepingute puhul tuleb esmalt kõne alla lepingu lõpetamine "korralise ülesütlemisega" (VÕS § 195 lg 3), mis tähendab ükskõik mis põhjusel mõistliku etteteatamisega lepingu lõpetamist. 2) Määratud ajaks sõlmitud kestvusleping. Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (ja automaatselt) vastava tähtaja möödumisega ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud
tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingupool võib taganeda lepingust, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Oluline rikkumine on eelkõige siis, kui nt rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingu vastu huvi püsimise eelduseks või nt kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu jne. Lepingu ülesütlemine Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Need on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Määramata tähtajaga sõlmitud kestvuslepingute puhul võib kumbki pool lepingu mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda . Määratud tähtajaga kestvuslepingute puhul (ja ka määramata tähtajaga lepingute puhul) võib lepingu üles öelda erakorraliselt, mis vajab mõjuvat ülesütlemise põhjust. Ülesütlemise põhjuseks võib olla: · kohustuse rikkumine ja
Seadusest tulenevad taganemisõigused võib omakorda liigitada: 1) seadusest tulenevad taganemisõigused, mille eesmärgiks on tagada ühele lepingupoolele peale lepingu sõlmimist teatav järelemõtlemisaeg, mille jooksul on võimalik end seotusest lepinguga vabastada (tarbijalepingud). 2) taganemisõigused, mis kujutavad endast õiguskaitsevahendit lepingu rikkumise korral (VÕS § 101 lg l p 4) . ÜLESÜTLEMINE: Ülesütlemine on õiuskaitsevahend, mida saab käsutada kestvuslepingute rikkumise korral. Kui lepingu ühepoolse lõpetamise alused on kestvuslepingus tuvastatud, tuleb käsutada ülesütlemist. Vahel võib ülesütlemine olla käsutatav samaaegselt taganemisega. Ülesütlemist kui ühte kohustuse rikkumisel kohaldatavat õiguskaitsevahendit reguleeritakse VÕS § 116. Ülesütlemise liikide puhul tuleb eristada määratud tähtajaga kestvuslepinguid ja määramata tähtajaga kestvuslepinguid.
täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, Alternatiiv kahju hüvitamisele Mõistlik kasutada juhul, kui ei ole veel kogu lepingusummat tasutud. Lepingust taganemine- Võimalik kohaldada ühekordsete lepingute puhul. Aluseks kas seadus või leping, Taganemisavaldus teisele poolele Tagajärg leping lõpeb. Võlasuhe muutub nn tagasitäitmissuhteks (mõlemad pooled tagastavad lepingu järgi saadu), Säilib kahju hüvitamise nõue Lepingust taganemine- Kohaldatav kestvuslepingute korral, Ülesütlemisavaldus teisele poolele, Tagasitäitmist ei toimu Erakorraline ülesütlemine mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemine, eelkõige ÕKVna lepingu rikkumise puhul Korraline ülesütlemine tähtajatu kestvuslepingu ülesütlemine mõistliku etteteatamistähtajaga ja erilise põhjuseta Varaline kahju ja mitte varaline kahju- Otsene varaline kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest
mõjuta lepingust enne lepingust taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingupool võib taganeda lepingust, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Oluline rikkumine on eelkõige siis, kui nt rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingu vastu huvi püsimise eelduseks või nt kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu jne. Lepingu ülesütlemine Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Need on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Määramata tähtajaga sõlmitud kestvuslepingute puhul võib kumbki pool lepingu mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda . Määratud tähtajaga kestvuslepingute puhul (ja ka määramata tähtajaga lepingute puhul) võib lepingu üles öelda erakorraliselt, mis vajab mõjuvat ülesütlemise põhjust. Ülesütlemise põhjuseks võib olla: · kohustuse rikkumine ja
mõlemad lepingupooled kohustuste täitmisest. Taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta ise tagastab kõik lepingu alusel saadu. 81. Mida kujutab endast lepingu ülesütlemine? - lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest(vt VÕS § 195 lg 1). Ülesütlemist kasutatakse kestvuslepingute puhul (vt VÕS § 195 lg 3).Erinevalt taganemisest tuleb ülesütlemise korral tagastada üksnes selle, mis on ette üleantud lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta (vt VÕS § 195 lg 5). 82. Milliseid kohustuse täitmise takistusi seadus reguleerib? Mitterahalise kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu (vt VÕS § 108 lg 1 ja lg 2 p 1). Seega seadus reguleerib võimatute kohustuste täitmist ? 83
Võlasuhte lõppemise alused on: -kohane täitmine- vastavalt lepingule või seadusele. Õigel ajal, kohas ja viisil. -tasaarvestus- kui mõlemal poolel on teineteise suhtes nõuded -kokkulangemine- kui võlgnik ja võlausaldaja langevad kokku ühes isikus -võlasuhte lõpetamine kokkuleppega-võlausaldaja tunnistab et võlga ei ole -lepingust taganemine-taganemisavaldus, kui teine pool on oluliselt rikkunud -lepingu ülesütlemine- kestvuslepingute puhul(püsivad, korduvad kohustused), korraline ülesütlemine(etteteatamistähtajaga), erakorraline( nt lepingu muutmine) -füüsilisest isikust võlgniku surm, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta -füüsilisest isikust võlausaldaja surm, kui kohustus tuli täita võlausaldajale -muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. 1. Võõrandamislepingud (toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine, omandi üleminek)
on selline raske oluline rikkumine, sest kui see olukord tekib, siis on lihtne taganeda). On võimalik lepingust taganeda ilma, et seda oleks rikutud. Nt sidevahendite sõlmitud lepingud, ühel juhul 14 päeva, teisel juhul 7 päeva. Nendes olukordades pole vaja otsida rikkumist. Inimene teeb kiire läbimõtlemata otsuse, et tal oleks võimalik järgi mõeldes olukorda parandada, siis on antud seadusest tulenevalt taganemise õigus. Ülesütlemine §186 p 6 - Tulenevalt kestvuslepingute eripärast on nimetatud lepingute lõpetamine reguleeritud eriviisiga, milleks on lepingu ülesütlemine (§195). Põhjimõtteliseks ja oluliseks erinevuseks taganemise ja ülesütlemise kui lepingu ühepoolse lõpetamise viiside vahel ongi küsimus võimalikust tagasitäitmisest ehk restitutsioonist, st sellest, kas pooled peavad lepingu järgi saadu tagastama või mitte. - kujundusõigus
Taganemisel ei muutu lepinguline võlasuhe olematuks, küll aga vabastab mõlemad lepingupooled nende kohustuste täitmisest. Lepingutingimused jäävad poolte suhtes kehtima enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kohta ning mõlemal poolel on õigus nõuda tagasitäitmist siis, kui ta omakorda tagastab saadu. Korraga ei ole võimalik nõuda nii täitmist kui ka taganemist. 4. Lepingu ülesütlemine. Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Kestvuslepingud on sellised lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Tehakse vahet määramata ja määratud ajaga kestvuslepingute vahel. Määramata e tähtajatult sõlmitavate kestvuslepingute puhul võib kumbki pool lepingu mõistliku etteteatamistähtajaga üles õelda korraline ülesütlemine. Sel juhul ei ole tavaliselt vaja esile tuua ülesütlemispõhjusi. Kestvusleping võib olla ka tähtajaline
mõlemad lepingupooled kohustuste täitmisest. Taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta ise tagastab kõik lepingu alusel saadu. 81. Mida kujutab endast lepingu ülesütlemine? - lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest(vt VÕS § 195 lg 1). Ülesütlemist kasutatakse kestvuslepingute puhul (vt VÕS § 195 lg 3).Erinevalt taganemisest tuleb ülesütlemise korral tagastada üksnes selle, mis on ette üleantud lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta (vt VÕS § 195 lg 5). 82. Milliseid kohustuse täitmise takistusi seadus reguleerib? Mitterahalise kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu (vt VÕS § 108 lg 1 ja lg 2 p 1). Seega seadus reguleerib võimatute kohustuste täitmist ? 83
Poolte kokkulepe - Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses sellega, et võlausaldaja loobub nõudest. Lepingust taganemine - Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, ent see ei mõjuta lepingust enne lepingust taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingu ülesütlemine - Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Need on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. TÖÖÕIGUS Tööõigus - on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses.
taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Lepingupoolte surm või juriidilise isiku likvideerimine. Leping lõppeb lepingupoole surma puhul. Tähtaja saabumine. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Ühepoolse tahteavalduse alusel lepingu lõpetamine: Lepingu ülesütlemine on õiguskaitsevahend kestvuslepingute lõpetamiseks, kui on toimunud oluline kohustuste rikkumine või „mõjuval põhjusel“ muutused lepingulises suhtes või selle aluseks olevas suhtes. Taganemine on kohaldatav õiguskaitsevahend, kui on toimunud oluline lepingurikkumine, mida võlgnik pole täiendava tähtaja jooksul täitnud. Kui oluline rikkumine toimus ühe osa suhtes, võib taganeda ainult sellest osast, kui rikkumine polnud oluline lepingu kui terviku suhtes. Lepingust taganemine vabastab mõlemad
väljaandmiskohustuse tekkimist. Seega on lepingu ülesütlemise toime suunatud peamiselt tulevikku. Lepingu lõpetamisel ülesütlemisega peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5). 50 Tulenevalt võlaõigusseadusest on lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis kohaldatav kestvuslepingutes. Võlaõigusseaduse § 195 lg-s 3 antud kestvuslepingute legaaldefinitsiooni järgi on need lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis sobib eelkõige lepingutele, mille täitmine toimub püsiva kohustusena mingi pikema ajavahemiku jooksul ning mille puhul olemuslikult ei ole võimalik tagasitäitmine. Lepingu ülesütlemise liike eristatakse sõltuvalt sellest, kas leping on sõlmitud määratud tähtajaga või määramata tähtajaga
väljaandmiskohustuse tekkimist. Seega on lepingu ülesütlemise toime suunatud peamiselt tulevikku. Lepingu lõpetamisel ülesütlemisega peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5). 50 Tulenevalt võlaõigusseadusest on lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis kohaldatav kestvuslepingutes. Võlaõigusseaduse § 195 lg-s 3 antud kestvuslepingute legaaldefinitsiooni järgi on need lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis sobib eelkõige lepingutele, mille täitmine toimub püsiva kohustusena mingi pikema ajavahemiku jooksul ning mille puhul olemuslikult ei ole võimalik tagasitäitmine. Lepingu ülesütlemise liike eristatakse sõltuvalt sellest, kas leping on sõlmitud määratud tähtajaga või määramata tähtajaga
Lepingust taganemine Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, ent see ei mõjuta lepingust enne lepingust taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingupool võib taganeda lepingust, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingu ülesütlemine Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Need on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. 46 15.Võõrandamislepingud. Müügileping. Kinkeleping. 16.Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. 17.Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. 18.Teenuse osutamise lepingud. Käsundusleping. Töövõtuleping. Põhimaterjal 1
mingi ajahetk, mis võib olla määratud kas tähtajaga või mingi konkreetse sündmusega. Kui nüüd esitada küsimus, kumb on tsiviilõiguses olulisem mõlemad on olulised, kuid enam praktilist tähendust omab tähtpäev mis ajaks hiljemalt on vaja nt laen tagasi maksta või nt mis ajaks on tellijal kohustus töövõtjale raha ära maksta. Tähtaja tähendus on paljudel juhtudel just see, et selle kaudu määratakse tähtpäev. Tähtajal võib olla ka iseseisev tähendus, eelkõige kestvuslepingute puhul nt üürileping mingi asi antakse üürile kaheks aastaks, see kaks aastat ongi tähtaeg, selle aja jooksul on üürnikul õigus seda kasutada. Tähtpäeva tähendus seisneb eelkõige selles, et sellega on määratud ajamoment, mis ajaks peab olema midagi tehtud eelkõige on selleks midagi tegemiseks kohustuse täitmine. Teiseks on tähtpäev oluline nõuete esitamise seisukohalt. Seaduses on antud hagi ehk kohtusse esitamise nõude tähtajad. Võib olla ka mitmete muude
a. Nõudeõigus õigustatud isiku nõue (õigus) konkreetse inimese vastu. (jur tagatud õigus kelleltki konkreetselt isikult midagi nõuda). b. Kujundusõigused õigus teatud viisil käituda, mis muudab/lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhted. Nt õigus lepingust taganeda võ leping üles öelda. (taganemisest rääkidakse 1kordsete lepingute puhul, üles ütlemisest aga kestvuslepingute puhul (üürileping)) c. Vastuõigused võimalus või õigus käituda vastavalt sellle, kuidas keegi on oma kujundusõigust kasutanud. Nt on müügileping ja on kokku lepitud nii, et müüja annab asja üle 1 sepembril ja ostja maksab raha ära 10 septembril. 1 sept on kätte jõudnud, müüja asja kätte pole andnud. 10 sept jõuab kätte ja siis ongi ostjal vastuõigus müüja suhtes
a. Nõudeõigus – õigustatud isiku nõue (õigus) konkreetse inimese vastu. (jur tagatud õigus kelleltki konkreetselt isikult midagi nõuda). b. Kujundusõigused – õigus teatud viisil käituda, mis muudab/lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhted. Nt õigus lepingust taganeda võ leping üles öelda. (taganemisest rääkidakse 1kordsete lepingute puhul, üles ütlemisest aga kestvuslepingute puhul (üürileping)) c. Vastuõigused – võimalus või õigus käituda vastavalt sellle, kuidas keegi on oma kujundusõigust kasutanud. Nt on müügileping ja on kokku lepitud nii, et müüja annab asja üle 1 sepembril ja ostja maksab raha ära 10 septembril. 1 sept on kätte jõudnud, müüja asja kätte pole andnud. 10 sept jõuab kätte ja siis ongi ostjal vastuõigus müüja suhtes. Kuna müüja pole 1
Lepingu ülesütlemine on oma olemuselt, nii nagu seda on lepingust taganemise õigus, lepingulise võlasuhte lõpetamisele suunatud kujundusõigus. Vastupidiselt lepingust taganemisele ei too aga lepingu ülesütlemine kaasa lepingu tagasitäitmist ning juba üleantu tagastamise - või väljaandmiskohustuse tekkimist. Tulenevalt võlaõigusseadusest on lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis kohaldatav kestvuslepingutes. Võlaõigusseaduse § 195 lg-s 3 antud kestvuslepingute legaaldefinitsiooni järgi on need lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kestvuslepinguid, mis on sõlmitud tähtajatult. TARBIJALEPINGUTEST TAGANEMINE VÕI ÜLESÜTLEMINE Tarbija võib lepingust taganeda vastava taganemisavaldusega. Seadus lepingust taganemisavaldusele kohustuslikku vorminõuet ei kehtesta. (pooled võivad kindla vormi kokku leppida §11) Kuid tarbija taganemisavalduseks loetakse ka asja ärasaatmist taganemiseks
juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Seega märkisid kohtud õigesti, et vaidlusaluse üürilepingu ülesütlemisele kohalduvad võlaõigusseaduse sätteid, kuid jätsid asja lahendamisel tähelepanuta VÕS § 118 lg 2. VÕS § 118 lg 1 kehtestab ajalised piirangud lepingust taganemisele. Taganemise alused ja lubatavuse õiguskaitsevahendina sätestavad VÕS §-d 116-118, ülesütlemise õiguskaitsevahendina (kestvuslepingute puhul) sätestab VÕS § 196. Nende lepingu ühepoolse lõpetamise viiside õiguslikud tagajärjed on erinevad. Samas on lepingust taganemine ja ülesütlemine sarnased õiguskaitsevahendid, millele kohaldatakse ka analoogseid reegleid. Nii võib VÕS § 196 kohaldamisel osutuda vajalikuks tugineda ka taganemise sätetele. VÕS § 118 lg 2 eesmärgiks on vältida lepingu ühepoolset lõpetamist olukorras, kus lepingu täitmise nõue on juba aegunud.
annaabi.ee 
