[avalduse saaja] kohustatud [kohustuse kirjeldus]. Olete Lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuna [põhjendus, miks kohustus on täitmata või mittekohaselt täidetud]. [Kuupäev] andsime [avalduse saajale] täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid käesolevaks hetkeks ei ole [avalduse saaja] lepingurikkumist kõrvaldanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 116 lg 6 kohaselt on meil õigus Leping üles öelda, kui kestvuslepingut rikutakse oluliselt.
Põhimõtteliselt on tegemist kahe küllaltki sarnase lepingu lõpetamisele suunatud õigusega, mille erinevus seisneb eelkõige nende kasutamise tagajärgedes. Nii lepingust taganemisel kui ka lepingu ülesütlemisel lõpevad poolte täitmiskohustused, juba tekkinud õigused ja kohustused jäävad aga kehtima. Ülesütlemise alus sõltub sellest, kas on tegemist tähtajatu või tähtajalise kestvuslepinguga. Tähtajatu kestvuslepingu võib pool üles öelda mõjuva põhjuseta, s.o korraliselt. Tähtajatu kestvuslepingu võib igal ajal mõistliku etteteatamisega üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tule teisiti. Mõistagi eeldab see ülesütlemise avalduse esitamist, kuid seadus ei näe selleks ette kohustuslikku vorminõuet ega tähtaega. Tähtajalise kestvuslepingu puhul saab lepingu üles öelda üksnes VÕS § 196 lg 1 alusel mõjuva põhjuse olemasolul, s.o erakorraliselt..
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3
hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis, ning kõik täiendavad veo-, posti- või muud kättetoimetamise kulud, kui need kulud tuleb kanda tarbijal või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, samuti teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; 5) maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aeg; 6) kestvuslepingu puhul lepingu tähtaeg, või kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, siis lepingu lõpetamise tingimused; 7) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise 6 tingimused; 8) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele;
ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, samuti teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; 5) maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aeg; 6) kestvuslepingu puhul lepingu tähtaeg, või kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, siis lepingu lõpetamise tingimused; 7) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise tingimused; 8) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda
(5) Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. Korralise ülesütlemise alused ja kord on tavaliselt sätestatud vastavat kestvuslepingut reguleerivas seaduses. Pooled võivad aga ka ise kokku leppida eritingimustes, milliste järgimisel võib määramata tähtajaga sõlmitud kestvuslepingu üles öelda. Tavaliselt lepitakse kokku ülesütlemistähtajas ja ülesütlemise vormis. Reeglina ei ole korralise ülesütlemise puhul vajalik erilise ülesütlemispõhjuse olemasolu. Etteteatamistähtaeg lepitakse kokku või on määratud seaduses. Näiteks sätestab võlaõigusseadus tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad (VÕS § 312), mis kuuluvad kohaldamisele siis, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. VÕS § 195 lg 3 kohaselt peab etteteatamistähtaeg
Tagajärg leping lõpeb. Võlasuhe muutub nn tagasitäitmissuhteks (mõlemad pooled tagastavad lepingu järgi saadu), Säilib kahju hüvitamise nõue Lepingust taganemine- Kohaldatav kestvuslepingute korral, Ülesütlemisavaldus teisele poolele, Tagasitäitmist ei toimu Erakorraline ülesütlemine mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemine, eelkõige ÕKVna lepingu rikkumise puhul Korraline ülesütlemine tähtajatu kestvuslepingu ülesütlemine mõistliku etteteatamistähtajaga ja erilise põhjuseta Varaline kahju ja mitte varaline kahju- Otsene varaline kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks tulenevalt asjaoludest tõenäoliselt saanud,
käitumist vaid tööleping lõpeb teatud tähtaja/sündmuse saabudes 2. Alused, mille puhul on töölepingu lõppemisel vajalik poolte aktiivne tegevus. Töölepingu ülesütlemine. Poolte kokkuleppel. 13. Mis on töölepingu ülesütlemine? 14. Mis on töölepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine? Töölepingu ülesütlemisega- Võib olla korraline ja erakorraline. Korraliselt võib öelda lepingut üles vaid järgmiste asjaolude esinemisel : kestvuslepingu olemasolul, kestvusleping peab olema sõlmitud tähtajatult, peab kinni pidama etteteatamise tähtajast. Korraliseks ülesütlemiseks ei pea olema mõjuvat põhjust. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel peab olema mõjuv põhjus, millest oleneatel asjaoludel pole mõistlik nõuda lepingu jätkamist. Toimub mõistliku aja jooksul teadasaamisest. Töösuhte kestus Ülesütlemise tähtaeg
lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. (5) Kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras üles öelda. Oluliste asjaolude muutumine tähendab eelkõige täitmise võimatust, kuid ka kohustuste üleliigset koormavust või algselt kokkulepitust oluliselt suuremaid täitmise kulusid. Tänapäeval on valitsevaks muutunud seisukoht, mille kohaselt on leping siduv ainult niikaua, kuni asjaolud jäävad samaks, nagu nad olid lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 97 rakendamise eeldused on:
• tellija ülesütle misõigus (§ 116 lg 6, § 647 ja 655) Tellija võib töövõtulepingu põhimõtteliselt igal ajal üles öelda (§ 655). Pärast ülesütlemist on aga töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Samuti on tellijal õigus lepingust taganeda (kestvuslepingu puhul leping üles öelda) töövõtjapoolse olulise lepingurikkumise korral. Täiendavad olulise lepingurikkumise juhud lisaks §-s 116 toodule sätestab töövõtulepingu puhul § 647. • kahju hüvitamise nõue (§ 115) Erisuse sätestab töövõtulepingu puhul § 649. • hinna alandamine (§ 112) Piirangud sätestab § 648. Oluline on meeles pidada, et tarbijatöövõtulepingute (§ 635 lg 4) puhul on
kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. Lepingu erakorraline ülesütlemine. Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. ui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja
üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. (5) Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. § 196. Lepingu erakorraline ülesütlemine (1) Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). (2) Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib
pärandvarast loobumine, pärandvara jagamine kokkuleppel, ettevõtte omandamine, võõrandamine, rendile andmine, juriidilise isiku osaluse/liikmelisuse omandamine, laenu võtmine, väärtpaberite omandamine ja võõrandamine, teise isiku kohustuste eest vastutuse võtmine, kaasomandi jagamisega seotud kokkulepped, eestkostetava nõudeid või tagatisi vähendavad kokkulepped, üürilepingu ülesütlemine/kestvuslepingu sõlmimine. Kohtu nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine, mitmepoolne tehing kohtu heakskiiduni on hõljuvalt tühine. Tasu ja kulude hüvitamine-eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta, v.a. kui kohus määrab ülesannete täitmise eest tasu, kui see on mõistlik arvestades eestkostetava varalist seisundit ja poolte vahelist suhet. Eestkostja võib nõuda eestkostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist käsundi sätete järgi. Valla- või linnavalitsus ei või nõuda kulutuste
reguleerivate sätetega VÕS eriosas või eriseadusega, teatud juhtudel lepivad pooled kokku aga eritingimuste osas (eelkõige puudutavad sellised kokkulepped ülesütlemistähtaegu). Reeglina ei ole korralise ülesütlemise puhul vajalik erilise ülesütlemispõhjuse olemasolu. Tavaliselt jõustub aga ülesütlemine alles peale teatava tähtaja möödumist ülesütlemisavalduse tegemisest, mis peab võimaldama teisel poolel end muutunud oludega kohandada. 2) Kestvuslepingu võib aga sõlmida ka määratud ajaks. Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (j a automaatselt) vastava tähtaja möödumisega ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud. 11 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ PÕHJUSED ÜLESÜTLEMISEKS! 1) kohustuste rikkumine. Siin on ülesütlemine õiguskaitsevahend, mis kestvuslepingute puhul asendab taganemist olulise lepingurikkumise korral.
nimetatud dokument tarbija nõudmisel. (6) Kaupleja esitab tarbijale lepingu sõlmimisel teabe tarbija kohustuse suuruse ja maksetähtaja kohta. Kui kaupleja ei täida enda kohustust täielikult vahetult pärast tarbijaga lepingu sõlmimist või kui tarbija võib omapoolse kohustuse täita hiljem, peab kaupleja esitama tarbijale tema kohustuse suuruse ja maksetähtaja kohta arve, kui muus seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kauba müümisel või teenuse osutamisel kestvuslepingu alusel esitatakse arve iga kokkulepitud arveldusperioodi eest. Arve esitatakse tarbija valikul tema postiaadressile või e-posti aadressile. (7) Kaupleja võib jätta arve käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud viisil esitamata vaid juhul, kui tarbija on sõnaselgelt nõustunud sellega, et arve on kättesaadav kaupleja elektroonilise klienditeeninduskeskkonna, internetipanga või muu sellise keskkonna või andmekandja kaudu. Tarbijalt nõusoleku saamist tõendab vaidluse korral kaupleja.
Ta võib seda nõuda nii, et poolte kohustuste esialgne vahekord taastuks. Selle nõude esitamine teisele lepingupoolele tähendab õigust nõuda teiselt poolelt läbirääkimistesse asutmist lepingutingimuste muutmise üle. b) Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine- kahjustatud pool võib lepingu lõpetada, kui lepingutingimusi või lepingu sõlmimise aluseid ei ole võimalik muuta või kui see ei ole teise poole suhtes mõistlik. Kestvuslepingu võib kumbki pool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Piiritlemine a) tõlgendamine – kui lepingupool nõuab lepingu muutmist VÕS § 97 alusel, siis tuleb kohtul aluseks võtta sõlmitud lepingu tingimused ja nende tõlgendamise kaudu välja selgitada, kuidas ja millises ulastuses on lepingutingimuste muutmine õigustatud b) eksimus – lepingupoolte ühine eksimus lepingu aluseks
10.2002. TÜ täiendas oma hagi ja palus tunnustada rendilepingu ülesütlemise tühisust. VÕSRS § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.07.2002. a TsÜS-s ja VÕS- s sätestatut. VÕS § 186 p 6 kohaselt on lepingu ülesütlemine üks võlasuhte lõppemise alus. Lepingu erakorraline ülesütlemine on sätestatud VÕS § 196 lg-s 1 (kumbki lepingupool võib kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda); VÕS § 313 lg 1 täpsustab, et kumbki lepingupool võib nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu mõjuval põhjusel üles öelda, kusjuures põhjus on mõjuv, kui mõlemapoolseid huvisid kaaludes ei saa eeldada, et lepingupool lepingu täitmist jätkab. Võlaõigusseaduse § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule üürilepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti
viimase erialastest teadmistest ja kogemustest, mistõttu tekib käsundiandjal ka põhjendatud õiguslik ootus käsundisaaja poolsetele kohustuste täitmisele. Kui töövõtulepingu puhul on tasu maksmine kohustuslik, siis käsunduslepingu alusel teenuse osutamise eest tasu maksta ei tule, va juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti. Käsundusleping on oma olemuselt kestvusleping, kuna on suunatud korduvate või püsivate kohustuste tekitamisele. Kestvuslepingu olemusele tuleb tähelepanu pöörata ennekõike lepingu lõpetamisel. See tähendab, et üldjuhul käsunduslepingute ühepoolne lõpetamine saab toimuda lepingu ülesse ütlemise kaudu. Nagu eelpool öeldud, siis käsunduslepingu alusel osutab üks isik teisele isikule kokkulepitud teenust. Lisaks käsunduslepingule võib teenuse osutamine toimuda ka töövõtulepingu alusel, sest VÕS § 635 lg 1 kohaselt
Võtta laenu (PKS § 188 lg 1 p 7) Omandada või võõrandada väärtpabereid (PKS § 188 lg 1 p 8) Võtta vastutust teise isiku kohustuste eest, sh koormata vara (PKS § 188 lg 1 p 9) Sõlmida kaasomandi jagamisega seotud kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 10) Sõlmida eestkostetava nõudeid või tagatisi lõpetavaid või vähendavaid kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 11) (Öelda eluruumi üürilepingu üles/lõpetada) (§ 207) (Sõlmida üle 4a tähtajaga kestvuslepingu) (§ 207) Ühepoolne tehing tühine, mitmepoolne kohtu heakskiiduni hõljuvalt kehtetu (PKS § 189, 190) PKS § 192. Tasu eestkoste teostamise eest (1) Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. (2) Kohus võib määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik. (3) Eestkostjal on õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste, muu hulgas
Tulenevalt VÕS § 195 lg 3 võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuna VÕS 17. peatükkis ei ole korralist ülesütlemist reguleeritud, siis tuleb lepingupooltel liisingulepingu lõpetamiseks vastavas lõpetamise võimaluses eraldi kokku leppida. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega lepingu erakorraliseks lõpetamiseks on vaja mõjuvat põhjust. Mõjuva põhjusena käsitletakse ennekõike olukorda, kus kõiki
Pandipidajate nõudeid ei saa ilma pandipidaja nõusolekuta ümber kujundada. Otseselt mitte, kuid võlausaldajal teatud juhul selleks lihtsalt endal motivatsioon: tuleb vaadata seost VÕVS 24 lg 6 ja VÕVS 3 lg 1 vahel. * Üldiselt kujundatakse ümber sissenõutavaks muutunud nõudeid. * Krediidileping või muu kestvusleping. Võidakse ümberkujundamiskavas ette näha kestvuslepingu lõpetamine ja lõpetamise tagajärjel tekkinud kohustused saab ikkagi ümber kujundada. * Sama asja võib teha ka pandiga tagatud lepingu puhul. Tagatis realiseeritakse, katmata jäänud osa saaks ümber kujundada. See peaks tekitama pangas endas huvi võlgnikuga midagi kokku leppida nii, et hüpoteeki ei realiseeritaks (kuigi pank selles olukorras pandipidajana ei ole selleks kohustatud
öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav
RKTKo 3-2-1-143-09, p 14 – mõistlik aeg ülesütlemiseks, vorminõue Asjaolud: OSAÜHINGU PALJASSAARE TOLLILADU (hageja) hagi Aktsiaseltsi INFLOT (kostja) vastu 127 037 krooni 68 sendi saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Lisaks ülesütlemise materiaalsetele tingimustele peavad lepingu lõppemiseks olema täidetud ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks on eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele. Kestvuslepingu pool saab lepingu VÕS § 195 lg 1 järgi üles öelda teisele lepingupoolele ülesütlemisavalduse tegemisega. Seaduses ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet. Seega saab lepingu üles öelda ka kaudse ülesütlemisavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes.“ RKTKo 3-2-1-53-13, p 15 – ülesütlemisavalduse tegemine Asjaolud: Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Marek Haasma vastu 20 191 euro 45 sendi ja viivise saamiseks. Hageja ütles üürilepingu ennetähtaegselt üles.
11. peatükk §92-104; Köhleri õpikust lk 167-182 11. TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV 11.1. Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses. Tähtaeg on mingi ajavahemik, nt. 1. septembrist 1. maini. Tähtpäev on mingi konkreetne ajahetk. See võidakse määrata tähtajaga või ilma tähtajata. Nt. pannakse täitmise tähtajaks 1. jaanuar, uus aasta, suve algus jne. Tähtaega on vaja eelkõige selleks, et tähtpäeva kindlaks määrata. Tähtajal on eraldi tähtsus kestvuslepingu puhul, nt. antakse ruum üürile kolmeks aastaks. Tähtaeg on mingi ajavahemik, ükstapuha kuidas määrata. Tähtpäev on mingi ajahetk. 11.2. Tähtaja kulgemise algus ja lõpp Põhireegel vt. TsÜS §135 lg 1. §135. Tähtaja algus ja lõpp (1) Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. (2) Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel
peatükk §92-104; Köhleri õpikust lk 167-182 11. TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV 11.1. Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses. Tähtaeg on mingi ajavahemik, nt. 1. septembrist 1. maini. Tähtpäev on mingi konkreetne ajahetk. See võidakse määrata tähtajaga või ilma tähtajata. Nt. pannakse täitmise tähtajaks 1. jaanuar, uus aasta, suve algus jne. Tähtaega on vaja eelkõige selleks, et tähtpäeva kindlaks määrata. Tähtajal on eraldi tähtsus kestvuslepingu puhul, nt. antakse ruum üürile kolmeks aastaks. Tähtaeg on mingi ajavahemik, ükstapuha kuidas määrata. Tähtpäev on mingi ajahetk. 11.2. Tähtaja kulgemise algus ja lõpp Põhireegel – vt. TsÜS §135 lg 1. §135. Tähtaja algus ja lõpp (1) Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
annaabi.ee 
