sõidujoont, sõita aeglaselt, et mitte loopida laiali killustikku. LIIKLUSOHUTUS Auto külglibisemine Auto juhtimisel on väga oluline rataste külgsuunaline Esirataste haardumise kadudes kaotab auto haardumine. Külgsuunaline haardumine kaob, kui juhitavuse ja libiseb otse, vaatamata kurvi kurvis liikumisel auto kesktõukejõud ületab haardejõu. pööratud ratastele. Auto kesktõukejõud sõltub kurvi raadiusest, auto kiirusest ja massist: · Mida väiksem on kurvi raadius, seda suurem on kesktõukejõud · Kesktõukejõud on auto kiiruse Tagarataste haardumise kadudes ruutfunktsioon. Seega kiiruse libiseb auto tagaosa kurvi välisääre suurenemisl kurvis suureneb poole, pöörates paremkurvis sageli kesktõukejõud väga kiiresti
sfääriks: · Troposfäär · Stratosfäär · Mesosfäär · Termosfäär TROPOSFÄÄR Siin ospaikneb valdav a õhkkonna massist ligi 80 %. Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb. Troposfääri ülemine piir on polaaralade kohal kuni 8-9 km, Eestis umbes 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud. Troposfääris toimuvad peamiselt kõik ilmastikunähtused: · tekivad pilved ja sademed, · õhk liigub ja seguneb pidevalt · kujuneb ilm ja kliima tekivad · tekivad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) STRATOSFÄÄR Ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20 % atmosfääri massist. Temperatuur tõuseb. Siia on koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu
Polaaralade kohal 8-9 km kõrgusel, ekvaatoril 15-16 km. Troposfääris paikneb valdav osa (ligi 80 %) õhkkonna massist. Toimub temperatuuri langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb. Troposfääri ülemine piir polaaraladel 8-9 km, Eestis 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab õhku kokku troopilistel aladel. Troposfääris kujundatakse ilmastiku keskkond. NT: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima, tekivad tõusvad õhuvoolud.
Suhteline sagedus näitab, kui suure osa moodustab mingi sündmus kõikide vaadeldud sündmuste arvust. Joonkiirus- füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta Nurkkiirus-füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta (ω) 13. Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti 14. Tsentrifugaaljõud, tsentripetaaljõud Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud 15. Ringliikumine looduses ja tehnikas. Näited. Looduses võime ringliikumist kohata eelkõige taevakehade juures Tehnikas on ringliikumise kohta palju näiteid. Autod sõidavad tänu pöörlevatele ratastele, informatsiooni salvestatakse pöörlevatele laserplaatidele ning magnetketastele, sidet peetakse ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil.
on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: • Troposfäär • Stratosfäär • Mesosfäär • Termosfäär 1.Troposfäär • Siin paikneb valdav osa õhkkonna massist – ligi 80 % • Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb • Troposfääri ülemine piir on polaaralade kohal kuni 8-9 km, Eestis umbes 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud. 1. Troposfäär Troposfääris toimuvad peamiselt kõik ilmastikunähtused: • tekivad pilved ja sademed, • õhk liigub ja seguneb pidevalt • kujuneb ilm ja kliima • tekivad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) 2. Stratosfäär • Ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20 % atmosfääri massist • Temperatuur tõuseb • Siia on koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu
1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre
Külgpüsivuse kaotamine on külglibisemine või küljelipaiskumine ümber külje . Külglibisemise ohtu võivad tekitada : Ø vale kiirusevalik kurvis sõitmisel. Ø valesti reguleeritud piduri mehanismid . Ø järsk vajutus pidurupedaalile . Ø järsk rooli pööramine . Ø pidurdamine lahutatud siduriga (siduri pedaal all) . Ø haardeteguri vähenemine (märg-, libe-, lumine-. porine- jne. tee) · Kurvis põhjustab külglibisemist tsentrifugaaljõud e. kesktõukejõud , mis sõltub kurvi raadiusest; auto liikumise kiirusest; auto massist; haardetegurist. · Ümberpaiskumist üle külje põhjustab jõumoment, mis sõltub tsenrifugaaljõu suurusest ja raskuskeskme kõrgusest. Samuti mõjutab küljelipaiskumist auto rataste vahe laiuses . Ümberpaiskumise võimalus kasvab järsuslt, kui külje suunas libisev liiklusvahend põrkub vastu teepinnal olevat takistust (äärekivi vms.). · Raskuskese on ettekujutatav punk kuhu on koondundud auto mass
Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole: ak = v 2/ r ehk ak = 2 r. Kesktõukejõuks (tsentrifugaaljõuks) nimetatakse kesktõmbejõuga võrdset, kuid vastupidiselt suunatud jõudu, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. Kesktõukejõud on oma olemuselt inertsijõud. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Laineks nimetatakse võnkumiste levimist (edasikandumist) ruumis. Lainet kirjeldab nagu võnkumistki sagedus f, periood T ja lainepikkus , lisaks ka lainepikkus ja laine levimise kiirus v. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Laine kiirus näitab, kui pika tee lainehari
Fk= anm 17. Miks ja millistes taustsüstemised tuleb kasutada inertsijõudu? Taustsüsteemid jagatakse kaheks: inertsiaalsed ja mitteinertsiaalsed. Enamik looduses esinevatest taustsüsteemidest on mitteinertsiaalsed. 18. Mida iseloomustavad kesktõmbejõud ja tsentrifugaaljõud? Kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud on ringliikumises olevale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud tiirlemise keskpunkti poole Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 19. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x- deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine
L kg*m2/s Kui suletud süsteemi mingid osad panna süsteemisiseste jõudude mõjul pöörlema ühes suunas, siis selleks et summaarne impulssmoment ei muutuks, peab ülejäänud süsteemi osa pöörlema vastassuunas. Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment, siis peab vastupidiselt muutuma nurkkiirus. Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis 1) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis, kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum). Tsentrifugaal- e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e. kesktõmbekiirenduse). 2) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis kui keha liigub seal kiirusega v. Coriolis'e jõud. Et keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (kui liikumine on suunatud teljest eemale) või kiirendada (kui keha liigub telje poole). Tekib liikumisega risti mõjuv inertsijõud. 3) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis kui keha pöörleb nurkkiirusega
12 =−M 21 Impulssmoment ja selle jäävuse seadus (+ valem) Valem: L=Iω näitab pöörleva keha võimet teisi kehi pöörlema panna (ühik: 1kg*m2/s). Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L=mvr (või v2?) isoleeritud süsteemis, väliste jõudude puudumisel, on osakeste süsteemi koguimpulsimoment jääv Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis 1) kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal-e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e.kesktõmbekiirenduse) akt=ω2R=v2/R Kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub. 2) kui keha liigub seal kiirusega v. Keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta
Lumine ja pehme maandumisrada pikendab maandumisdistantsi 25 % võrra. (Kulmar, 2015) 1.6. INERTSJÕUD Inertsjõuks nimetatakse jõudu, mis on näiv ja mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Newtoni 1 seadus ehk inertsiseadus väidab, et kõik kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt senikaua, kuni teised kehad tema olekut ei muuda. 1.7. TSENTRIFUGAALJÕUD Kesktõukejõud ehk tsentrifugaaljõud on üks inertsjõududest. Tsentrifugaaljõuga on tegu inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. Jõud tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel. Jõud mõjub liikumissuunaga risti ning ringliikumise keskpunktist eemale. Tsentrifugaaljõudu arvutatakse valemiga , kus R on kõverraadius, v on keha liikumiskiirus ja m on mass (Vikipeedia, 2015). 1.8. TAKISTUSJÕUD
massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse
Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on tugevam.) Selels sfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel. 2) STRATOSFÄÄR ulatub ligi 50 km kõrguseni. kõrguse kasvades hakkab ka temperatuur tõusma, selle peamiseks põhjustajaks osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse , mille tagajärel õhk soojeneb osoonikiht tagab elu Maal.
Fkt Fh v r Arvestame, et kurvi sisenedes hakkab autole mõjuma kesktõukejõud, mille moodul avaldub valemi (3.7) põhjal mv 2 Fkt = . r ning mis on oma olemuse tõttu suunatud piki raadiust kurvi keskpunktist eemale. Samas mõjub kummide ja teekatte vahel hõõrdejõud, mis on suunatud kesktõukejõule vastu, s.t. on samuti auto liikumisega risti. Seetõttu on tegemist liughõõrdega, mille valemis võtame = 0 cos = 1 ning saame hõõrdejõu mooduliks Fh = µ mg .
Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. · Sratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustjaks on osoonikiht
Missugustes taustsüsteemides kehtivad Newtoni seadused? Newtoni seadused kehtivad ainult niisugustes taustsüsteemides, mis kas seisavad paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 36. Inertsijõu arvutusvalem. Inertsijõud fiktiivne jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates süsteemides asuvatele kehadele ja avaldub valemist = -ü Miinusmärk näitab seda, et kehale mõjuv inertsijõud on alati suunatud süsteemi kiirendusele vastu. 37. Kesktõukejõu definitsioon ja valem. Kesktõukejõud inertsijõud, mis mõjub kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale. See on alati liikumissuunaga risti ja püüab takistada liikumise suuna muutumist. 2 = -2 = 38. Vedeliku poolt avaldatava rõhu põhjus. Vedelikus olevale kehale mõjuv rõhk on põhjustatud selle keha kohal oleva vedelikusamba kaalust. 39. Tuletage valem rõhu arvutamiseks vedelikus. = = = 40. Sõnastage hüdrostaatiline paradoks, tehke joonis.
poole. Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole: ak = v 2/ r ehk ak = 2 r. Kesktõukejõuks (tsentrifugaaljõuks) nimetatakse kesktõmbejõuga võrdset, kuid vastupidiselt suunatud jõudu, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. Kesktõukejõud on oma olemuselt inertsijõud. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a = v / t = ( v - v0 ) / t . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Kilovatt-tund (1 kW.h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt: 1 kW. h = 3 600 000 J.
gravitatsioonilained. Tekib täiesti kerasümmeetriline must auk täiesti kerasümmeetrilise välise gravitatsiooniväljaga, mida iseloomustab ainult üks suurus- gravitatsioonikeskme mass. Mustad augud võivad olla suured (massiivsed) ja väikesed, kuid kõiges ülejäänud on nad üksteisega täiesti sarnased. Must auk ei saa pöörelda kuitahes suure kiirusega. Liiga kiiresti pöörlevast kehast ei saa musta auku tekkida, sest keha ekvaatoril tekivad kesktõukejõud, mis takistavad keha kokkutõmbumist ekvaatori tasandi sihis. Keha muutub lapikuks, mille raadius on Schwarzschilsi raadiusest palju kordi suurem ja mis järelikult pole must auk. Musta augu pinna ekvaatori punktide joonkiirus ei saa ületada valguse kiirust, Pöörlev must auk haarab kergemini neid osakesi, mis püüavad temast mööduda pöörlemisele vastupidises suunas. Palju raskemini saab ta kätte osakesi, mis lendavad temast mööda pöörlemise suunas.
o Pöörlemise kin. energia (+ valem) I ω2 valem: E kp = 2 o Impulssmoment ja selle jäävuse seadus (+ valem) Valem: L=Iω näitab pöörleva keha võimet teisi kehi pöörlema panna (ühik: 1kg*m2/s). Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L=mvr Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis 1) kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal-e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e.kesktõmbekiirenduse) akt=ω2R=v2/R Kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub. 2) kui keha liigub seal kiirusega v. Keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta
•Pöörlemise kin. energia (+ valem) Inertsimomendi definitsioon tuleneb pöörleva keha •kineetilisest energiast •Impulssmoment ja selle jäävuse seadus (+ valem) Suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv. •Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis.1) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis, kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e. Kesktõmbekiirenduse). kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub 2) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis kui keha liigub seal kiirusega v. Ehk Coriolis’e jõud (Maal: põhjapoolkeral mõjub liikumise suuna suhtes vasakult, lõunapoolkeral paremalt). Et keha püüab oma
Gravitatsioonikonstant on kg=6.685*10 N m kg . a) Maa raadius. Ümbermõõt on 40000km=4*10 m ja raadius -11 2 -2 7 6.36*10 m. b) Maa massi arvutame, teades, et Maa pinnal keha massiga 1kg kaaub 9.81N. 6 9.81=6.685*10-11*(1*Mm/(6.36*106)2), kust Mm=(9.81*40.45*1012/6.681*10-11)=5.939*1024kg. c) orbiidi raadiuse arvutame tingimusest, et gravitatsioonijõud = kesktõukejõud, teades tiirlemisperioodi: m2r=kgMmm/r2. Siin m on satelliidi mass, aga see taandub välja, st. orbiit ei sõltu satelliidi massist: r3=kgMm/ 2. Tiirlemissagedus üks ring 24 tunni jooksul = 2/ (243600)=7.2710 radiaani/s. r3=(6.685*10-11*5.939*1024/(7.27*10-5)2)=39.7*1013/52.8*10- -5 10= 0.075*1024=42000km. Maa keskpunktist ehk 42000-6360=35640 km Maa pinnast. 15. Mees lükkab käima autot massiga 2t kuni see saavutab kiiruse 10km/h. Kui palju tööd
vedeliku kihid üksteise suhtes erineva kiirusega, siis tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Sellisel juhul öeldakse, et tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. C) Vedelikus mõjuvad jõud Vedelikus mõjuvad jõud jagunevad massi- ja pinnajõududeks. Massijõud on jõud, mis mõjuvad kõigile vedelikuosakestele: raskusjõud, inertsijõud, kesktõmbejõud, kesktõukejõud. Massijõud on võrdeline massiga: �� = � ∙ a Pinnajõud �� mõjuvad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga. Nende jõudude hulka kuuluvad risti pinda mõjuv rõhujõud �� ja piki pinda mõjuv viskoossusest põhjustatud hõõrdejõud ��. D) Hüdrostaatiline rõhk, omadused Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab
Kõik ülearuse viivad ära gravitatsioonilained. Tekib täiesti kerasümmeetriline must auk täiesti kerasümmeetrilise välise gravitatsiooniväljaga, mida iseloomustab ainult üks suurus- gravitatsioonikeskme mass. Mustad augud võivad olla suured (massiivsed) ja väikesed, kuid kõiges ülejäänud on nad üksteisega täiesti sarnased. Must auk ei saa pöörelda kuitahes suure kiirusega. Liiga kiiresti pöörlevast kehast ei saa musta auku tekkida, sest keha ekvaatoril tekivad kesktõukejõud, mis takistavad keha kokkutõmbumist ekvaatori tasandi sihis. Keha muutub lapikuks, mille raadius on Schwarzschilsi raadiusest palju kordi suurem ja mis järelikult pole must auk. Musta augu pinna ekvaatori punktide joonkiirus ei saa ületada valguse kiirust. Pöörlev must auk haarab kergemini neid osakesi, mis püüavad temast mööduda pöörlemisele vastupidises suunas. Palju raskemini saab ta kätte osakesi, mis lendavad temast mööda pöörlemise suunas
Igat sfääri iseloomustab temp. kindlasuunaline muutumine. 1. Troposfäär: kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist, temp. järkjärguline langemine keskmiselt 6C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on tugevam. Selles sfääris tekivad kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel. 2. Stratosfäär: ulatub ligi 50 km kõrguseni, kõrguse kasvades hakkab temp. tõusma, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb osoonikiht
Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega V piki ringjoont kaugusega r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = mV korrutis. Impulsimoment: L = mVr 30.Impulsimomendi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1 + p2 + p3 + p4 + ..... + pn = const 31.Tsentrifugaaljõud Tsentrifugaaljõud e. kesktõukejõud on üks inertsjõududest. See tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. Tsentrifugaaljõud tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. Tsentrifugaaljõud: F= (R – trajektori kõverusraadius, V – kiirus ja m – mass) 32.Elastne deformatsioon Deformatsioon on keha kuju ja mõõtmete muutumine jõu mõjul.
Kaaluta olek on ilma toeta kukkumine: ( ). Ülekoormusel liigub tugi kiireneva kiirusega: 47. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujuta- ge kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid. Taustsüsteemi kiirendus ehk kesktõmbekiirendus: . Inertsjõud ehk kesktõukejõud ehk tsentrifugaaljõud: . 48. Mis on disbalanss ja kuidas seda arvutatakse? Disbalanss on pöörleva keha tasakaalustamata inertsjõud pöörlemistelje suhtes
kiirendamisel kui pidurdamisel on vastuolu Newtoni seadustega, selleks on vaja def inertsjõud- jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates taustsüsteemides paiknevatele kehadele. On suunatud taustsüsteemi kiirendusele vastassuunas: FI=ma. kui mingi süsteem liigub kõverjooneliselt, siis vastavalt valemile F I=ma peab temaga kaasa liikuvatele kehadele mõjuma inertsijõud, mis on suunatud kõveruskeskpuktist eemale- kesktõukejõud e tsentrifugaaljõud. 6. Gravitatsioonijõud. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. vaba langemise kiirendus e raskuskiirendus, tähiseks g.Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma
o Ujuvus kvalitatiivne termin, laeva võime püsida vees määratud asendis. Täislastis stabiilsem kui tühjalt. o Detsibaar okeanoloogias 1 dbar vastab sügavus 1m (10 dbar 10m jne). · Tsentrifuug ja güroskoop. o Tsentrifuug kiiresti pöörlev seade, mille abil saab uurida tsentrifugaaljõu mõju seadmesse paigutatud objektile või eraldada objekti erinevaid koostisosi. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud, tingitud pöörlemisest, lükkab vedelikuosakest tsentrist eemale. Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud, suunatud tsentri poole. Selle jõu allikaks on anuma põhi, mis ei lase tsentrist eemalduda põhjakihil, see omakorda järgmisel kihi jne. o Güroskoop e vurr on kiiresti pöörlev telgsümmeetriline keha. Güroskoopiline efekt seisneb selles, et güroskoobi asend praktiliselt ei muutu lühiajaliste
Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole: ak = v 2/ r ehk ak = 2 r. Kesktõukejõuks (tsentrifugaaljõuks) nimetatakse kesktõmbejõuga võrdset, kuid vastupidiselt suunatud jõudu, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. Kesktõukejõud on oma olemuselt inertsijõud. Kiireks nimetatakse lainefrondi ristsirget, mis näitab laine levimise suunda. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a = v / t = ( v - v 0 ) / t . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Kiirtekimpude sõltumatuse seadus: Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. Kilovatt-tund (1 kW
TÄHELEPANU! Järeldused 1 ja 2 EI KEHTI kui tarbija takistus sõltub tarbijale rakendatud pingest või seda läbivast voolust. Näiteks hõõglambi takistus on seda suurem mida kõrgem on pinge hõõglambi otstel. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Rööbiti ühendatud elementide kogutakistuse pöördväärtus võrdub nende takistuste pöördväärtuse summaga. 4. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või kehakõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 5. Rööpühenduses ehk paralleelühenduses kondensaatoritele rakendub ühesuurune pinge. Sel juhul võrdub kogumahtuvus rööbiti ühendatud kondensaatorite mahtuvuste summaga:
Esimese kosmilise kiiruse mõistet saab seletada tornist kivi viskamise näitega. Mida suurema kiirusega kivi tornist visata (horisontaalselt), seda kaugemale see tornist kukub. Kui anda kivile selline kiirus, et see jõuab enne teha tiiru ümber Maa, kui maha kukub, läheb kivi järgmisele ringile ja hakkab tiirlema ümber Maa. Kivi kukub Maast "mööda". Pöörlemine. Pöörlemine ja tiirlemine. Periood ja sagedus. Joonkiirus ja nurkkiirus. Kesktõmbejõud ja kesktõukejõud. Pöörlemise inerts. Jõumoment. Keha tasakaalu tingimus. Pöörlemine on selline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektooriks on ringjooned. Nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse pöörlemisteljeks. Pöörlemisega väga sarnane liikumine on tiirlemine. See on keha liikumine ringorbiidil ümber mingi kehast väljaspool olevat punkti või telje. Näiteks Maa pöörleb ümber oma telje, aga tiirleb ümber Päikese. Periood Sagedus
(ringjoone keskpunkti). Tsentripetaaljõud hoiab keha kõverliikumises. 28 Suund: Raadiust mööda tsentrisse Kus esineb: Kuu orbiidil Maa ümber Kas see on jõud? Jah, see hoiabki asju "minema lendamast" 36.Tsentrifugaaljõud miks, millal ja kuidas ilmneb. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud Tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel. Mõjub liikumissuunaga risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. Tsentrifugaaljõud ilmneb inertsi tõttu ning ei ole ringliikumise põhjuseks! Suund: Raadiust mööda tsentrist eemale, kehadel mida vaatleme paigalseisvana Kus esineb: Muda lendab rehvilt ära, lapsed kukuvad karusellilt alla Kas see on jõud? Ei see on inertsist tingitud nähtus 37.Mis erinevus on ring/kulgliikumisel ja pöördliikumisel.
Liikuva keha peatamisel võib ta tenese eest lükata teist khea mõjudes sellele jõuga ja tehes tööd. Kin. En võib muunduda soojusenergiaks. Kineetiline en. muutub pot en. kui jõuvali peatab keha Pot en. on tingitud väljadest – elektriväli ja gravitatsiooniväli. Kin sõlub kiirusest ja pot sõltub asukohast. Miks planeedid ei kuku Päikesesse ja elektronid tuuma? Sest Loodus stabiliseerib see, et kehad tiirlevad üksteise ümber, nii et kesktõmbejõud ja kesktõukejõud on võrdsed ja radiaalsuunalist kiirendust ei esine. Valgus on energia olemise üks vorme. Vaatamata energia avaldusvormide näilisele mitmekesisusele esineb (massi arvestamata) siiski ainult kahte liiki energiat : liikuva keha kineetiline energia (sõltub kiirusest) • jõuväljas asuva keha potentsiaalne energia (sõltub asukohast) Töö vs soojus Mõlemad on energiasiirde viisid. Töö saab muuta 100% soojuseks kuid soojust ei saa kunagi muuta 100% tööks. Kuidas valitakse
Fkt r Fh r v r Arvestame, et kurvi sisenedes hakkab autole mõjuma kesktõukejõud, mille moodul avaldub valemi (3.7) põhjal mv 2 Fkt = . r ning mis on oma olemuse tõttu suunatud piki raadiust kurvi keskpunktist eemale. Samas mõjub kummide ja teekatte vahel hõõrdejõud, mis on suunatud kesktõukejõule vastu, s.t. on 6 samuti auto liikumisega risti. Seetõttu on tegemist liughõõrdega, mille valemis võtame
annaabi.ee 
