F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja HINGETORU – TRACHEA - 10-12 cm pikkune - kõhrelise toesega elastne toru - algab: kõri alumine serv - lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister
Eest on keskseinand piiratud rinnaku tagapinnaga ja osaliselt roidekõhredega, tagant rinnalülidega, alt diafragmaga ja külgedelt keskseinandmise pleuraga. Keskseinand jaguneb eesmiseks ja tagumiseks osaks. Eesmises keskseinandis paikneb süda koos südame paunaga, harkelund, diafragmaalnärvid, ülenev aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen, lümfisõlmed – rinnakutagused, eesmised keskseinandi- ja ülemised diafragmaalsõlmed. Tagumises keskseinandis paiknevad trahhea, peabronhid, söögitoru, rinnaaort, paaritu ja poolpaaritu veen, rinna ja lümfijuha, uitnärvid, sümpaatilised tüved ja lümfisõlmed – tagumised keskseinandi-, lülisambaesised, trahheakõrvalised ja kopsu-bronhiaalsed sõlmed. Keskseinandi elundite vahel paikneb side- ja rasvkude. 2. Lisaks leia vastused küsimusele:
vajadusel kompuutertomograafia kopsudest ja ülakõhust, et täpsustada võimalikku kasvaja asukohta ja metastaaside olemasolu. Kopsude keskel asuva kasvaja kahtluse korral on informatiivseks uuringuks bronhoskoopia e suurte hingamisteede uuring elastse toruga, mille abil arst näeb hingamisteid ja saab võtta ka koetükke, mida hiljem mikroskoobi all uurida, et leida võimalikke kasvajarakke. Vajadusel tehakse ka mediastinoskoopia - keskseinandi endoskoopiline uuring, torakoskoopia - kopsukelmeõõne endoskoopiline uuring, et selgitada välja kasvaja olemasolu, leviku ulatust või võimalusel seda ka eemaldada. Kui peetakse vajalikuks operatiivset ravi, hinnatakse eelnevalt kopsude funktsionaalset võimekust, ehk seda, kas inimene suudab operatsiooni järgselt alles jäänud kopsukoega edasi elada. RAVIVÕIMALUSED Ravivõimalused sõltuvad haiguse staadiumist, inimese üldisest seisundist ja kaasuvatest
pinnases või loomses toodangus mitmeid aastaid (Murray et al., 2012). Inhalatsiooniantraksit on ajalooliselt kutsutud villa sorteerijate haiguseks, sest enamik inimnakkuseid tulenes spooride sisse hingamisel kitse karvade töötlemisel. Hetkel ei ole see levinud nakatumise tee, kuid on kõige tõenäolisem võimalus nakatumiseks bioloogilises sõjas. Usutakse, et bakteri nakatumisdoos on madal. Inimeselt-inimesele ülekannet ei esine, sest bakteriaalne paljunemine toimub pigem keskseinandi lümfisõlmedes kui bronhopulmonaarkoes. (Murray et al., 2012). Tüüpiline kutaanne antraks algab nakatumise kohas nahal valutu paapuli tekkega. See progresseerub haavandiks, mida ümbritsevad vesiikulid. Seejärel muutub nekrootiliseks koldeks. (Murray et al., 2012). Seotud süsteemsed sümptomid on tavaliselt kerged ning vigastus paraneb tavaliselt väga aeglaselt pärast kooriku eemaldumist. Haigus progresseerub harvem massiivse lokaalse ödeemi, tokseemia ja bakterieemiaga (Ray et al
Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. Rindkere laienedes kopsukelme õõs avardub, rõhk kopsukelme õõnes langeb veelgi ning iminapa põhimõttel kopsukelme koos kopsuga liigub rinnakelme suunas ja õhk imetakse kopsu. · Joonis lk 126 + tv joonis 13 92. Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid. · Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatub keskseinand kaelani. · Keskseinandi eesosas paiknevad süda, harkelund ja suured veresooned (aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen jm), tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid. 93. Kuseelundkonda kuuluvad organid.
Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6. Nimetage südame seina kihid alates sisemisest ja iseloomustage lühidalt * Endokard ehk sisekest vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel. * Müokard ehk lihaskest, mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest. * Epikard ehk väliskest, mis koosneb õhukestest sidekoest. 7. Mis on perikard ? Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab a
Pulmonoloogia on arstiteaduse ning anatoomia ja füsioloogia haru, mis käsitleb hingamiselundite ehitust ja talitlust ning kõiki hingamisteede ja kopsuhaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat, sh terviseedenust. (Vikipedia, 2014). Käsitletavate haiguste alla kuuluvad näiteks tuberkuloos, astma erinevad vormid, hingamisteede allergilised seisundid (sh bronhiidi ja riniidi ehk nohu erinevad vormid) pleura- ehk kopsukelmehaigused, keskseinandi haigused, unehäired jne. Eestis on võimalik saada eriarstiabi Haigekassa lepingupartneritelt piirkondlikul tasandil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK), keskhaigla tasandil Ida- Tallinna Keskhaigla kahes üksuses, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Lasnamäe Medicumis ja Pärnu Haiglas, mis pakuvad vastavalt võimalusi ambulatoorsele, päeva- ja statsionaarsele ravile (Haigekassa)
Kopsu tipp, üla, kesk ja alasagar, südamesälk Rinnakelme ehk pleura (kopsupleura, ja põhimik seinapleura, pleuraõõs) Mediaalse pinna keskosa nõgusus kopsu värat Kopsujuure moodustavad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid, lümfisooned Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid Kopsusagarad jagunevad segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus Kuseelundkonda kuuluvad elundid Kopsude sees bronhid hargnevad ja
sõõrmete piirkonnas kileline V rinnalüli kõrgusel eesosas kõhreline cartilago septi nasi Holotoopia tagaosas luuline sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses NINAESIK VESTIBULUM NASI - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas - pärisninaõõnest eraldab limen nasi Süntoopia - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre naris - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus PÄRISNINAÕÕS CAVITAS NASI PROPRIA - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena
Keskseinandiks nimetatakse ruumi, mida täidavad kahe kopsu vahel rinnaõõnes paiknevad elundid. Eest piirab seda rinnak ja osaliselt roiete kõhred, tagant - lülisamba rinnaosa, alt - vahelihas, külgedelt - keskseinandikelme. Tinglikult jagatakse keskseinad kaheks osaks, millede piir kulgeb läbi kopsujuure. Eesmises osas asuvad süda, harkelund (tüümus), ülemine õõnesveen. Tagumises osas paiknevad söögitoru, uitnärv, hingetoru, rinnaaort ja rinnalümfijuha. Keskseinandi elundite vahel on sidekude ja rasvkude. TartuTervishoiu Kõrgikool 8 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.lungcancerinfo.org/images/lung_body.gif KOPSUDE JA PLEURA PIIRID (vaata G. Loogna Anatoomia atlase joonis 273 lk. 170 ) Kopsu tipp asub kaela piirkonnas 2-3 cm rangluust kõrgemal.
Kollateraal- kõrvalveresooned Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel. Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid · Veene on umbes 2x rohkem Süda cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas Südame seina kihid: · Sisekiht- endokard vooderdab südameõõnt · Lihaskiht müokard moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna. Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri.
“kehavereringe”: Algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas. (Arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri) B. Väike – e. kopsuvereringe: Algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud, lõpeb (tavaliselt) nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas. (Arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri!). Üldiselt südamest: Asukoht: paikneb rindkereõõnes, keskseinandi alumises-keskmises osas; 2/3 vasakul, 1/3 paremal pool keskjoonest. Mõõtmed: kaal ca 300g, suurus vastab ca inimese enda lõdvalt kokkupandud rusikale. Välised orientiirid: kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik (basis), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga.
neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks.
Nahavormiga kaasneb palavik, halb enesetunne, peavalu ning kahjustatud piirkonnas tekib lümfisoonte ja lümfisõlmede põletik. Nahavormi puhul on suremus 5-20%. Antibiootikumravi ei muuda nahavormi kulgu, kuid pärsib tüsistuste teket. [5] Kopsuvormi korral on lõimetusperiood keskmiselt 10 päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad külmetusele, kuid 1-3 päevaga tekib üliraske seisund, hingamishäired ning mõne päeva möödudes šokk. Kopsupõletikku tavaliselt ei teki, vaid kujuneb keskseinandi lümfisõlmede lagunemisest põhjustatud põletik ehk hemorraagiline mediastiniit. Antibiootikumravi võib muuta haiguse kulgu ainult siis, kui seda alustatakse varajases staadiumis. Kopsuvormi suremus ravimata juhtudel on üle 85%.[7] Soolevormi iseloomustab seedetrakti äge põletik. Esimesed haigusnähud on iiveldus, isutus, oksendamine ning palavik. Sellele järgneb kõhuvalu, veriokse ning verine kõhulahtisus.
mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule. 6. Südame kihid Sisekest Endokard ENDOCARDIUM Lihaskest Müokard MYOCARDIUM Väliskest Epikard EPICARDIUM 7. Perikard Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab venoosne veri Südame paremas pooles voolab arteriaalne veri 9. Südame kambrid Parem vatsake VENTRICULUS DEXTER
kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema kopsu
neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks.
alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienditena – alveolaarkotikestena. 93) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes põsib negatiivne rõhk. 94) Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Keskseinandi eesosas paikneb süda, harkelund ja suured veresooned; tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid. 95) Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti
maoni. Paikneb lülisamba ees C6-Th 10 ja läbib diafragma, makku suubumise kohaks on Th10 lüli kõrgus. Ta ei ole oma kogu ulatuses ühe laiune, vaid omab kitsusi. Tühjana on kokkulangenud olekus. http://www.plwc.org/oncology_content/content_images/esophagus_credit_large.jpg Söögitorul eristatakse kaela-, rinna - ja kõhuosa. 1.kaelaosa paikneb hingetoru taga 7 kaelalüli ulatuses 2.rinnaosa läbistab keskseinandi, kus ristub algul (4-5 rinnalüli kõrgusel) vasaku peabronhiga, siis aordiga, läbib vahelihase söögitorulahi, mis paikneb aordilahist ees ja vasakul 3.kõhuosa on kõhuõõnes, lühike u.1-3 cm. Kitsused: 3 anatoomilist ja 2 füsioloogilist, mis omavad tähtsust söögitoru söövituste, võõrkehade ja kasvajate korral. Anatoomilised kitsused: 1. farüngiaalne (algosas) takistab õhu sattumist söögitorru hingamise ajal ja söögitoru sisaldise aspiratsiooni 2
● lülisamba ees (C6-Th10), südame taga, läbib diafragma, makku suubub Th10 lülikõrgusel ● keskmine diameeter u1,5cm, toidupala läbimisel u 3,5cm, omab kitsusi, tühjana kokkulangenud olekus. Söögitoru funktsioon:toidupala (boluse) liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas. Söögitoru osad: 1. Kaelaosa:hingetoru (trachea) taga, Th7 kohal, kõikide kalalülide ulatuses 2. Rinnaosa:pikim, läbistab keskseinandi (mediastinum), kus ristub algul Th4-5 kõrgusel vasaku peabronhiga, siis aordiga, läbib diafragma söögitorulahi (aordilahist ees ja vasakul) 3. Kõhuosa:kõhuõõnes (cavum abdominis), 1-3cm Söögitoru kitsused: kitsuste kohal võivad peatuda võõrkehad 1. Anatoomilised: ● ülemineFARÜNGEAALNE - algusosas, neelu üleminekul söögitoruks (seedekanali kitsaim koht - kui ese siit läbi pääseb, läbib ta ilmselt seedekanali)
2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks
2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil
2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks
annaabi.ee 
