sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Siiski võib lepingus ette näha, et
töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. Lepitaja: Lepitaja on: · erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. · riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. · riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. · riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine. Lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Tööleping:
Ka tervishoiusektoris kasutatakse laiendamist, ehkki mitte nii korrapäraselt kui transpordisektoris. Selles sektoris muudab kollektiivläbirääkimised keerukamaks tõik, et tööandjatel puudub kontroll oma eelarve üle, sest sektorit rahastab valitsus. 2008. aastal kehtisid mõlemas sektoris laiendatud kollektiivlepingud. SEADUSEGA KEHTESTATUD MIINIMUMPALK Palgaseaduse kohaselt kehtestatakse riiklik miinimumpalk valitsuse määrusega. Ent selle suurus lepitakse kokku keskliitude kahepoolsetel läbirääkimistel, mille järel annab valitsus välja määruse, mis lihtsalt kinnitab kokkuleppe sisu. Seega on sellel kokkuleppel tegelikult sama mõju mis kollektiivlepingu laiendamisel. Miinimumpalka tõstetakse igal aastal vastavalt sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud põhimõtetele. OLEMASOLEVA LAIENDAMISSÜSTEEMI PROBLEEMID jõudis õiguskantsler järeldusele, et laiendamismehhanism piirab ebaproportsionaalselt
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel. Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks,
alusel. Individuaalseid töövaidlusi lahendavad: 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus. Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud. 34. TÖÖVAIDLUSKOMISJON Töövaidluskomisjoni koosseisu kuuluvad töövaidluskomisjoni juhataja (edaspidi juhataja) ning töötajate ja tööandjate ühenduste (keskliitude) poolt esitatud töötajate ja tööandjate esindajad (edaspidi esindajad) võrdsel arvul. Töövaidlusavaldus esitatakse kirjalikult kaheseksemplaris tööandja asukohajärgsesse töövaidluskomisjoni. Töövaidlusavalduse võivad esitada ühiselt mitu töötajat ühe tööandja vastu. Ühendatud nõuete puhul lahendatakse iga avaldaja nõue teiste avaldajate nõuete suhtes iseseisvalt Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tuleb töövaidluskomisjonis läbi vaadata hiljemalt
töötervishoiu süsteemi loomine. TÖÖTERVISHOIUTEENINDUS nõustab ja abistab ettevõtet tööohutuse ja töötervishoiu meetmete rakendamisel (http://www.qvalitas.ee/ , töötervishoiu arstid) TÖÖINSPEKTSIOON korraldab riiklikku järelvalvet töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle TÖÖKESKKONNA NÕUKODA on valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes TÖÖKESKKONNA FOND LOODAV FOND, TÖÖÕNNETUSTE JA KUTSEHAIGUSTE KINDLUSTUSE SEADUSE ALUSEL Töökorraldus ettevõtte tasandil- Tööohutusalane side: Haldus- ja tehnilised töötajad (osakonna juhatajad) Töötaja(d) Üksuste juhid Töökeskkonna volinikud Töökeskkonnanõukogu Töökeskkonnaspetsialist Direktor Enamesinevad seaduse täitmisega seotud probleemid ettevõtetes
töötervishoiu süsteemi loomine. TÖÖTERVISHOIUTEENINDUS nõustab ja abistab ettevõtet tööohutuse ja töötervishoiu meetmete rakendamisel (http://www.qvalitas.ee/ , töötervishoiu arstid) TÖÖINSPEKTSIOON korraldab riiklikku järelvalvet töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle TÖÖKESKKONNA NÕUKODA on valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes TÖÖKESKKONNA FOND LOODAV FOND, TÖÖÕNNETUSTE JA KUTSEHAIGUSTE KINDLUSTUSE SEADUSE ALUSEL TÖÖKESKKONNA KORRALDAMINE ETTEVÕTTES Tööohutusalane side: Haldus- ja tehnilised töötajad (osakonna juhatajad) Töötaja(d) Üksuste juhid Töökeskkonna volinikud Töökeskkonnanõukogu Töökeskkonnaspetsialist Direktor Enamesinevad seaduse täitmisega seotud probleemid ettevõtetes
(3) Tööandjat, tööandjate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi tööandja). 10.4 Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja (1) Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. (2) Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (3) Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. (4) Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesanne Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine. Lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. 10
§4. Töötervishoiuarsti ülesanded tervisekontrolli tegemisel Tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst: 1) hindab töötaja terviseseisundit; 2) hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale; 3) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. 10. Töökeskkonna Nõukoda. Töökeskkonna Nõukoda on Sotsiaalministeeriumi juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes. 11. Tööandja ja töötaja põhiõigused ja kohustused. § 13. Tööandja kohustused ja õigused (1) Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;
INDIVIDUAALSEID TÖÖVAIDLUSI LAHENDAVAD ORGANID Individuaalseid töövaidlusi lahendavad: 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus. Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI KOOSSEISU KUULUVAD töövaidluskomisjoni juhataja (edaspidi juhataja) ning töötajate ja tööandjate ühenduste (keskliitude) poolt esitatud töötajate ja tööandjate esindajad (edaspidi esindajad) võrdsel arvul. TÖÖVAIDLUSAVALDUS esitatakse kirjalikult kaheseksemplaris tööandja asukohajärgsesse töövaidluskomisjoni. Töövaidlusavalduse võivad esitada ühiselt mitu töötajat ühe tööandja vastu. Ühendatud nõuete puhul lahendatakse iga avaldaja nõue teiste avaldajate nõuete suhtes iseseisvalt
50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud korras ja töötleb neid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387). [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 21. Töökeskkonna Nõukoda (1) Töökeskkonna Nõukoda on Sotsiaalministeeriumi juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes. (2) Nõukoja põhiülesanne on teha ettepanekuid ja avaldada arvamust töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks. (3) Nõukoda täidab järgmisi ülesandeid: 1) hindab korrapäraselt riigi töökeskkonna seisundit; 2) kogub, vaatab läbi ja arutab sotsiaalpartnerite töökeskkonna parandamise ettepanekuid; 3) analüüsib töökeskkonna parandamise abinõude tõhusust;
Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. 341. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi
töösuhetega seonduvate suhete reguleerimiseks Kahepoolne kollektiivleping: 1. töötajad, töötajate ühing või liit (usaldusisik, kes esindab töötajat) 2. tööandja, tööandjate ühing või liit Kolmepoolse kollektiivlepingu puhul lisandub riik või KOV ei ole kollektiivleping tööõiguse tähenduses. Rakendusala Kollektiivlepingut rakendatakse seda sõlminud organisatsiooni liikmetele, kui kollektiivleping ei näe ette teisiti. Liitude, ka töötajate ühing, või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele. Laiendatakse töötasustamis- ning töö- ja puhkeaja tingimusi. Laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Sõlmimine Kirjalik projekt teisele poolele. Läbirääkimisi alustatakse 7 päeva jooksul, osalevad poolte esindajad, eksperdid. Vaidlused lahendatakse kokkuleppel või töötüli lahendamise korras
Poolte õigused ja kohustused: • kollektiivlepingu täitmise kontrollimine ja vajaliku informatsiooni andmine • kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise kord • vastutus kollektiivlepingu mittetäitmise eest Rakendusala • Kollektiivlepingut rakendatakse seda sõlminud organisatsiooni liikmetele, kui kollektiivleping ei näe ette teisiti. • Liitude, ka töötajate ühing, või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele • Laiendatakse töötasustamis- ning töö- ja puhkeaja tingimusi • Laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Täitmine ja muutmine Kollektiivlepingu kehtivuse ajal peavad pooled kollektiivlepingus kokkulepitud küsimustes hoidma töörahu – selektiivne töörahu
Kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise kord Vastutus kollektiivlepingu mittetäitmise eest Rakendusala ja laiendamine (KLS § 4) Kollektiivlepingut rakendatakse seda sõlminud organisatsiooni liikmetele, kui kollektiivleping ei näe ette teisiti (3-2-1-133-07) NB! Vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega Liitude, ka töötajate uhing, või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele Laiendatakse töötasustamis- ning töö- ja puhkeaja tingimusi Laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval Täitmine ja muutmine Kollektiivlepingu kehtivuse ajal peavad pooled kollektiivlepingus kokkulepitud kusimustes hoidma töörahu selektiivne töörahu
· tagatised ja hüvitised Võlaõiguslik sisu Poolte õigused ja kohustused: · kollektiivlepingu täitmise kontrollimine ja vajaliku informatsiooni andmine · kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise kord · vastutus kollektiivlepingu mittetäitmise eest Rakendusala · Kollektiivlepingut rakendatakse seda sõlminud organisatsiooni liikmetele, kui kollektiivleping ei näe ette teisiti. · Liitude, ka töötajate ühing, või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele · Laiendatakse töötasustamis- ning töö- ja puhkeaja tingimusi · Laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Täitmine ja muutmine Kollektiivlepingu kehtivuse ajal peavad pooled kollektiivlepingus kokkulepitud küsimustes hoidma töörahu selektiivne töörahu · kollektiivlepingut muudetakse poolte kokkuleppel
Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kes juhindub Eestile kohustuslikest välislepingutest, seadustest, haldusaktidest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, samuti kollektiiv- ja töölepingutest. Selles peab olema vähemalt üks töötajate ja üks tööandja esindaja ning komisjoni juhataja. Töötajate ja tööandjate esindajad kinnitatakse töövaidluskomisjoni töötajate ja tööandjate ühenduste (keskliitude) juhatuse otsusega, kes esitavad nad kinnitamiseks Tööinspektsioonile. Töötajate ja tööandjate esindajad vabastatakse tööülesannete täitmisest ajaks, mil nad osalevad töövaidluskomisjoni töös, st nende tööleping peatub. Töövaidluskomisjoni töös osalemise aja eest maksab töötajate ja tööandjate esindajatele nende keskmise palga ja hüvitab lähetuskulud Tööinspektsioon. Töövaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis töötaja kirjaliku avalduse alusel, seaduses
põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust? - KLS § 4 lg 4: Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. Liitude või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele, laiendatakse töötasustamis- ning töö- ja puhkeaja tingimusi ning laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Selle eesmärk on kaitsta ka nende töötajate huve tasu ning töö- ja puhkeaja suhtes, kelle tööandjad ei ole kollektiivlepinguga ühinenud.
soovi kollektiivlepingut sõlmida ega asu töötajatega kollektiivläbirääkimistesse? KLS § 4 lg 4: Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. Liitude või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele, laiendatakse töötasustamis- ning töö- ja puhkeaja tingimusi ning laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgneval päeval. Selle eesmärk on kaitsta ka nende töötajate huve tasu ning töö- ja puhkeaja suhtes, kelle tööandjad ei ole kollektiivlepinguga ühinenud.
töötingimus, siis see on üksnes liikmetele, nt AÜ liikmed saavad sööklas süüa. 13.5 Laiendamine - Laiendamine saab olla haru/sektori/valdkonna tasamel sõlmitud KL (haiglate ja arstide liidud on sõlminud KL), siis need KL laienevad kõikidele haiglatele ja arstidele. - Nendes riikides, kus AÜ on tugevad, sõlmitatakse haru KL, et vältida dumpingut ja alamaksmist. - liitude või keskliitude vahel sõlmitud kollektiivlepingut võivad pooled laiendada teistele tööandjatele Pooled ise otsustavad kas laeindavad teistele või mitte. - laiendatakse: o töötasustamise tingimusi o töö- ja puhkeaja tingimusi o puhkuse tingimusi normatiivne osa reeglina ei sõlmi puhkusi, kuid tõlgenduse kaudu saab laiendada ka puhkuse kokkuleppeid. - laiendatud kollektiivlepingu tingimused jõustuvad Ametlikes Teadaannetes
ole olnud võimalust uue olukorraga kohaneda. 5. Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada hüvitist vastavalt VHS-le ja lap- sehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. 53 Vanemapuhkusi, sh lapsehoolduspuhkust, isapuhkust, lapsepuhkust, tasustamata lapsepuhkust, reguleerib nõukogu direktiiv 2010/18/EL 8. märtsist 2010, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföde- ratsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ. Euroopa Liidu Teataja L 068, 18.03.2010, lk 13–20. 112 § 63 P uhkus 3. ptk 4. jg 6
või kohtusse. 341. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust (KTTLS § 8 lg 1). Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. 88 (KTTLS § 8 lg 2). Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks (KTTLS § 8 lg 3). Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja (KTTLS § 8 lg 4). Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine selgitades välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakkudes välja lahendusi
annaabi.ee 
