klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine. Kaua aega keskkoolides ei olnud eksameid, õpilased viidi ühest klassist teise ja lõpputunnistust anti pedagoogikanõukogu otsusega. Kevadel oli 3-4 nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha 2 kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased kirjutama õppenõukogu määratud ülesande alusel ühe kontrolltöö. 1929.a. lubati anda lõputunnistuse ka neile, kelle teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines. 1934.a. kui haridusministriks sai N. Kannu gümnaasiumile lisandi üks klass,
Hariduspoliitika: Sloveenias finantseeritakse haridus peaaegu täielikult riigi poolt ja osaliselt ka kohalike omavalitsuste poolt. Riik finantseerib nii ühiskondlikke koole kui ka litsentseeritud erakoole. Õppeaasta algab õpilaste jaoks 1. septembril ja üliõpilaste jaoks 30. septembril. Põhikool on kohustuslik ja kestab 9 õppeaastat. Laps võetakse kooli, kui ta on saanud kuueaastaseks. Pärast põhikooli lõpetamist jätkab 98 % õpilastest õppimist keskkoolides, kutsekoolides, kesk-eriharidusasutustes või gümnaasiumites. Õppimine on sel juhul tasuta ja kestab 2-5 aastat. Sotsiaalpoliitika Toimetulekupoliitika: Vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses elavad inimesed Sloveenias on 65a vanad või vanemad neid on 22,8% rahvaarvust. Meetmed puuetega inimestele: Euroopa Komisjon tegi 2015 aastal EL liikmesriikidele ettepaneku töötada välja Euroopa puudega inimeste kaart,
muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla. 1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg Kõik pidid minema ja oht oli surma saada. Karskusliikumine (Nagu Vanemuine) Villem Reiman, Jaan Tõnisson. Eesti Üliõpilas Selts Lipu sünd.
10.2014 Mis on kaitsetahe ja kuidas seda suurendada? Kaitsetahe on iga kodaniku individuaalne tahe ja soov kaitsta oma maad, rahvast ja riiki. Kaitsetahe kujuneb igal inimesel juba noorukieast alates. Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest .
endale seda kunagi. Kõigile ju vahest meeldib vestlustel mõne targa lause sekka öelda. Laia silmaringiga inimene tahab meist igaüks olla. Selleks on vaja ennast harida ja väga mitmekülgselt. Tahe õppida peab olemas olema, muidu ei saavuta midagi. Eneseharimise vajadus on esmatähtis. Selleks et tööle minna ja midagi elus saavutada on samuti vaja haridust, vähemalt intelligentsust ja selleks on vaja ennast harida. Kuid kõik meist ei käi ainult kõrg- ja keskkoolides. Kohustuslik on vaid 9 klassi ehk põhiharidus. Peale seda võib astuda ka n-ö elukooli. Kuid see võib valusasti kätte maksta. Ilma hariduse ja teadmisteta on riskantne laia maailma astuda, kunagi ei tea mis ees ootab. Peab olema valmis katsumusteks ja pettumusteks. Selliseid asju juhtub muidugi ka neil kes on mitmeid kõrgkoole lõpetanud, kuid nemad on selleks rohkem ettevalmistatud. Kuid inimene kes astub ellu nii, et tahab ise hakkama kohe saada ja õppida, siis peab ta valmis olema
klassi). Koolide jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharudesse. Keskkooli kohustuslikeks õppeaineteks olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine, võimlemine. Kaua aega puudusid keskkoolides eksamid. Õpilased viidi ühest klassist teise ja anti ka lõputunnistused pedagoogikanõukogu otsussega ,,üldise õppetöö edu ja vaimse arengu põhjal". Keskkoolide lõpetajail oli kevadel koolitöö lõpus 3-4-nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha kaks kirjatööd. Vähemalt rahuldavaid tulemusi näidanud õpilastele anti lõputunnistus. Eelviimase klassi õpilased pidid kahe viimase koolinädala kestel kirjutama õppenõukogu määratud ülesande alusel ühe kontrolltöö. 1933
loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilaste käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. 1962. a. kaotatakse keskkoolides ja keskerihariduslikes õppeasutustes õpilaste kutse-eelse sõjaline ettevalmistus, kuid see taastatakse juba 1968. a. Nõukogude võimu ajal ei pöörata tähelepanu puuetega lastele toimetuleku õpetamisele. Õpetuse ja kasvatuse eesmärk on tagada teatud teadmiste tase, integreerimine tavaühiskonda on kõrvalise tähtsusega. Siiski algab eripedagoogika süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Erivajadustega
september 2016 üliõpilaste ja teiste kooliga seotud isikute vajaduste rahuldamiseks ja aktiivseks kasutamiseks. 3 Ala-eesmärgid : 1)Loome Tallinna Mainori asutuses vabas ruumis köögi- ja puhkenurka 1.september 2016. 2)Soetame ning paigaldame vajaminevad esemed, seadmed ning mööbli ruumi. 3)Reklaamime köögi-puhkenurka Mainori erinevates klassides ning teistes linna keskkoolides, seejärel ka Mainori koduleheküljel. 4)Anname võimaluse inimestel enda ideid avalikustada idee, reklaam ja praktika seinadel. 4. Projekti sihtgrupp Käesoleva projekti otseseks sihtgrupiks on EEK Mainor Tallinna õpeasutuse kaugõpe tudengid, päevaõpe tudengid, õpejõud ning külalised. Potentsiaalseteks tarbijateks osutavad ka järgmiste aastate uued potentsiaalsed tudengid, kelle edasiste õpingute valiku, võib seonduda ka oma puhke-
Vabadussõjas langenud 6 Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6 Kasutaud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuariniNõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda Hoolimata tugevast venestuspoliitikast enne Esimest Maailmasõda ja sõja ajal, valitses eesti õppiva noorsoo hulgas, nii keskkoolides kui Tartu Ülikoolis tugev rahvuslik vaim. Paljudes gümnaasiumides ja teistes õppeasutustes tekkisid illegaalsed põrandaalused õpilasorganisatsioonid, kes püüdsid arendada ja süvendada rahvuslikku mõtlemisviisi ja kaasata õpilasi sellel alal tegutsema. Ülikoolis tegutsesid selles suunas eesti üliõpilasorganisatsioonid. 1917. aastal Venemaal toimunud revolutsioonis tegid meie gümnaasiumide õpilased ja üliõpilased kaasa suure aktiivsusega.
Kaitseseidukord kuulutati esialgu välja pooleks aastaks, riigikogu saadeti selleks ajaks laiali. Siit algab Vaikiv ajastu. See tähendas, et rahva suu on suletud. Viies riigikogu jäi vaikivasse olekusse. Päts ja Tõnisson, et vapsid on ähvardav oht, kuna nad ähvardasid kaotuse puhul võimu riigis jõuga üle võtta. Nad leidsid, et Eesti rahvas ei ole veel demokraatiaks valmis. Vapside liikumine likvideeriti 1935.-aastal. Rahva seas pisaraid ei valatud. 1934 – haridusreform. Vähendati keskkoolides õppijate arvu ja ka ülikoolidesse sisseastujate arvu. Eestis oli protsentuaalselt kõige rohkem üliõpilasi maailmas. Õppeaasta maksis sel ajal 70 krooni. Kunstsarvetehas – plastmass. See töötas Eestis. 1936- Tallinna Tehnika Ülikool. Eesti muutus ka tööstusriigiks. Pätsi kritiseeti, kuna Eesti ei olnud demokraatlik. Valitsev „Klikk“ otsustab, et Eestis on vaja taastata põhiseadus. Moodustakse Rahvuskogu, kelle ülesandeks on moodustada kolmas põhiseadus
ning ei mõtle enam ise. Interneti võimalusi saab väga hästi ära kasutada näiteks õppetöös. Praegusel ajal on internetiühendus juba enamikes kodudes, mis teeb võimalikuks e-õppe ja e-koolide kasutamise. Ülikoolides saavad tudengid jälgida loenguid nii reaalajas kui ka omale sobival ajal läbi arvuti. Ka suur osa suhtlemisest õppejõududega toimub läbi arvuti ning rääkimata õppematerjalidest, mis on enamus internetis. Ka paljudes keskkoolides on mindud üle e-õppele. Kõik õpilaste hinded ja kodused tööd ning muu vajalik info on olemas veebis. Kõik see teeb nii õpilaste kui õpetajate elu lihtsamaks ning hoiab kokku aega. Samas aga on näiteks internet täis kõiksugu erinevaid esseesid, kirjandeid, arvustusi ja muid kirjatöid. Ning nii on õpilastel väga lihtne minna kergema vastupanu teed ning otsida endale kellegi teise poolt valmis tehtud töö. Lisaks ei ole ka mingit garantiid internetis olevatele materjalidele
keldrikorruse ruumides, kus õpiti õlilambi valgusel. Koolikohustus ja kord Pärast sõda seati sisse üleliiduliselt range koolskäimise nõue kuni 16. eluaastani. Koolidesse ilmusid ka õpilased, kes olid sõja tõttu vanusepiiri ületanud. Paljud ööbisid linna registreerimata ja passita tuttavate juures ning tihti tuli ette, et õpilasi vahistati koolipingist ,,riigireetmise" süüdistustega. Rõhku hakati panema kehalisele kasvatusele, sest oli vaja kasvatada NL kaitsjaid. Keskkoolides seati sisse sõjaline ettevalmistus. 1945. aastast hakati tunde struktueerima. Tunnid pidid olema ühtse kava järgi ning õpetajatel pidi olema iga tunni kohta kospekt, mille hommikul direktor üle vaatas. Konspektis pidi olema ka kasvatuslik ja ideoloogiline eesmärk - pidid esinema sõnad nõukogude, leninlik, stalinlik jne. Paljudel koolidel oli oma suvila või laagrikoht. Seal korraldati kokkutulekuid, spordipäevi, suvitati ning talvel organiseeriti suusapäevi.
aabitsa, asetatakse vene konteksti, asendades eesti nimed vene omadega. Klassi parimad ja kõige ilusama käekirjaga õpilased on samuti vene nimedega. Uues aabitsas ei kasutata enam originaalillustratsioone, vaid üleliidulisest pildipangast võetuid. see tingib esitatava keskkonna täieliku muutuse: tegevus toimub linnas, majad on kivist ja uusklassikalises stiilis, tänavatel sõidavad trollibussid jne. 1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 1012 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. See suund lõpeb 1964. a. Nõukogude võimu ajal ei pöörata tähelepanu puuetega lastele toimetuleku õpetamisele
motivatsioon iseseisvalt ülesandeid lahendada 6 4.2.5. Turu võimalikud muutused, trendid On võimalik, et ajapikku õpilaste motivatsioon iseseisvalt töötada kasvab ning huvi teenuse vastu väheneb. Tõenäolisem on siiski, et õpilased, kes on harjunud teenust kasutama, jätkavad selle kasutamist õpingute lõpuni ning soovitavad seda ka teistele. Õpilaste arv põhikoolides ja keskkoolides väheneb, seega paari aasta jooksul võib märgata klientide arvu vähenemist, samas on viimastel aastatel iive muutunud positiivsemaks, seega pikas perspektiivis võib loota klientide arvu kasvu. 4.2.6.. Konkurents Meie ettevõttel otsesed konkurendid puuduvad. Kaudsete konkurentidena võib välja tuua: 1. AnnaAbi, kust on võimalik saada juba kellegi teise poolt lahendatud ülesannete lahendusi. Samas on Annaabi spetsialiseerunud pigem referaatide,
Toimub nn riigipööre. Peatatakse riigivanema valimised. Riigikogu saadetakse laiali pooleks aastaks. Algab Vaikiv Ajastu. St, et rahva suu on suletud, kuna rahvas ei saa valida. 6 kuu pärast tuli riigikogu uuesti kokku, aga saadeti ikkagi laiali. Vaikival ajastul oli ajalehtede uputus. Riik sekkus majandusse, luuakse riiklikud aktsiaseltsid, kaob tööpuudus ja Eesti muutub tööstusriigiks. Rahvas on riigiga rahul. 1934 – Haridusreform. Vähendatakse keskkoolides õppijate arvu, piiratakse ülikolidesse sisse saamist, ülikoolide õppemaksu tõstetakse. 1935 – likvideeritakse vapside liikumine ja partei. Keelustati Parteid, aga häälekandjad jäid. 1936 – viiakse läbi rahvaesindusorgani valimised. Moodustatakse Rahvuskogu, millele antakse ülesanne töötada välja III Põhiseadus. 1937 – valmib III Põhiseadus, mis hakkab kehtima 1938. 5-ks aastaks valitakse Riigivolikogu. Riiginõukogu on määratud. Riigivanem e president on
Madis Oviir suri 22. novembril 1944. aastal ja on maetud Vigala kalmistule. Nurtu kooli õpilased 1944. a kevadel. Keskel õpetaja Ed. Urvaste 1925. aasta kevadel, kui M. Oviir pensionile jäi, tuli Nurtusse õpetajaks noor, vast Läänemaa õpetajate seminari lõpetanud noormees Aleksander Emmo. Ta oli pärit Velise vallast Päärdust. Oma esimesed õppimised õppis Velise koolis. Nurtus oli ta kaks aastat ja läks siis ülikooli. Oli hiljem õpetajaks Tallinna keskkoolides ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Al. Emmo Nurtus oleku ajal hakkas kehtima neljaklassiline koolikohustus ja 1926. aastal tuli Nurtusse teiseks õpetajaks noor, samuti Läänemaa õpetajate seminari lõpetaja Liisa Oviir. Peale koolitöö sai temast paljuski oma vanaonu M. Oviiri töö jätkaja. Kui M. Oviiri sundis vanadus koori juhatamisest loobuma, siis jätkas seda Liisa Oviir. Ta osales aktiivselt Nurtu perenaiste seltsis ja mujal
eestikeelseteks - nende osa oli nii 1965. kui 1980. aastal umbes 88%, samas kui Eesti Televisiooni vahendatud kõigi kanalite ööpäevasest saatemahust langes eestikeelsete osa 26 protsendilt (1970-1977) 17 protsendini 1980. Haridus ja teadus Kui 1945. aastal hakati juurutama nõukogude koolisüsteemi, tunti puudust pädevatest ja õige maailmavaatega õpetajatest ja purustamata koolihoonetest. Probleemi teravdas õpilaste arvu kiire kasv. 1944. aastal oli rahva- ehk algkoolides ja keskkoolides 108 000 õpilast, aga 1947. aastal juba 147 200. Pärast seda kasv stabiliseerus. Esimesed seitse kooliaastat olid kohustuslikud ja tasuta, aga keskhariduse hankimine oli esialgu tasuta ainult tööliste ja talupoegade lastele, alles 1956. aastal jäeti semestrimaks ära kõigil õpilastel. Kolmes Balti liiduvabariigis kestis alg- ja keskkool aasta võrra kauem kui mujal Nõukogude Liidus ehk 11 aastar, sest vene keele õppimine algõpetusest peale võttis rohkem aega. 1958
põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik- matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pöörati tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestati 1960 a. õpilaste käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutus koolivorm. 1961. aastast rõhutati ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. 1962. a. kaotati keskkoolides ja keskerihariduslikes õppeasutustes õpilaste kutse-eelse sõjaline ettevalmistus, kuid see taastatakse juba 1968. a. Novembris 1944 taasavati uuesti Nõukogude Liiduga liidetud Eestis viis kõrgkooli: Tartu Ülikool, Tallinna Polütehniline Instituut, Tallinna Riiklik Konservatoorium, Tallinna Riiklik Tarbekunstiinstituut ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Uute õppejõudude hulgas oli palju Nõukogude Liidust tulnuid, kelle teadmised ja eesti keele oskus ei vastanud teadustööks
Haritlaste üleproduktsioon tõstis 1933.a. päevakorda Eesti koolisüsteemi reformimise vajaduse. Tartu Ülikooli kirjas haridusministeeriumile soovitati katsete sisseviimist üleminekul algkoolist keskkooli, eksameid keskkooliklasside lõpetamisel ja ülikooli sisseastumisel. Vajalikuks peeti kahetüübilise keskhariduse kehtestamist, kolmeklassiline reaalkool pidi andma ettevalmistuse tegelikuks eluks ja kuueklassiline gümnaasium ülikoolis edasiõppimiseks. 1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite kord. Hakati korraldama ka vastuvõtueksameid. Haridusministeeriumi korraldus määras kindlaks ka õpilaste vanuse: ülemiseks vanusepiiriks 1.kl. astujatele progümnaasiumis 14 aastat, reaalkoolis 16 ja gümnaasiumis 19 aastat. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi loaga. Valitsuse otsusega kehtestati 1934.a. keskkoolide ja gümnaasiumide õppemaksude piirmäärad. Kutseharidus. Vabariigi algaastail puudus kindel kutsehariduse süsteem
Vallandatakse palju koolijuhatajaid, arreteeritud on sellel aastal 150 pedagoogi. Et tugevast, haritud ja kogemustega kaadrist on pärast sõda niigi puudus, ignoreerivad mõned üksmeelsemad koolikollektiivid vallandamiskäske ja represseerimisele kuuluvad õpetajad töötavad edasi, kuni oht 1954. a. kaob. Rohkem on selliseid julgeid koole 6 maakohtades. 1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10- 12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. 1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid, kus teatud ainet hakatakse õpetama sügavamas mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole-
Oma riigieelarve. Oma keskpank (1811---). Oma rahaühik markka (1860-2002). Tollipiir Venemaaga. Oma väliskaubandus. 1899 alanud venestus ei puudutanud majanduslikku iseseisvust. III Hariduslik autonoomia Oma kooli- ja hariduselu, mis ei allu Vene haridusministeeriumile. Oma ülikool (al 1828 Helsingis), mis koolitas Soome jaoks ametnikud, kirikuõpetajad ja haritlased, sisseastumise tingimuseks Soome riigieksamite sooritamine (1853---) ja õppetöö rootsi (ja alates 1850 soome) keeles. Keskkoolides vene keel vaid üks õppeaine ja algkoolis ei õpetata vene keelt üldse. Soome hariduselu jäi venestamata (1899---) IV Ajutised institutsioonid: Oma postiamet ja margid (1890 allutati Vene struktuuridele, oma margid likvideeriti 1900-1901). Oma kadetikool (1819-1905, Haminas) ja mõned väeosad (kuni 1905). Oma sõjavägi (1878-1902) Soome mehed olid vabastatud Vene armee sõjaväekohustusest (20.sajandi alguses Soome riik maksis selle eest Venemaale rahalist kompensatsiooni)
õppeaineteks usuõpetus, kreeka, ladina, saksa ja vene keel, matemaatika, füüsika, loodusõpetus, geograafia, ajalugu ja ilukiri. Prantsuse ja heebrea keel, laulmine ja võimlemine olid vabaained. Õpetajaskond oli peamiselt Saksamaalt. Koolidele ehitati ajakohased hooned, õpetajate palgad olid korralikud, mis võimaldas palgata isegi ülikooli õppejõude. Õpetajad olid sageli kasutavate õpikute autorid. 19. sajandi keskel vähendati keskkoolides ladina ja kreeka tundide arvu ning suurendati vene ja saksa keele, ajaloo ja matemaatika osatähtsust. Tallinnas (1880) ja Tartus (1881) asutati reaalkoole. 1887. aasta algul oli Eestis 29 avalikku/erakätes keskhariduskooli kokku 4510 õpilast. Tartu ülikool: Kuni venestusajani oli korralik saksa keelne õppeasutus, maailmas väga tuntud ülikool. Kõrge tase, oli väga palju professoreid, keda hinnati mujal Euroopas. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool kui üleriiklikult väljapaistev
riiklikku järelvalvet talurahva omavalitsustele). Kultuuriline venestamine- Vene keel muudeti asjajamiskeelest linnade omavalitsus, riigi ja kohalike somavalitsustes. Rüütelkonnad ja talurahvaasutused võisid sisemiselt jääda eesti või saksakeelseks, riigiasjadega pidi aga vene keeles suhtlema. Teine oluline arengusuund oli koolide venestamine- see ettevõtmine puudutas ühiskonda kõige laiemalt- kõik koolid viidi õppekeel üle vene keelele. 1887 aastal algas see algkoolides ja keskkoolides, vallakoolides võis 2hel esimesel õppeaastal kasutada veel eesti keelt. 1892 aastast alates kõikides koolides iga õppeastme juures pidi õppima vene keeles. Hkkas kannatama hariduse kvaliteet, sest vene keelest ei saanud paljud ju aru. Eesti keelt võis kasutada emakeeletunnis ja usuõpetus oli ka eesti keeles. Ülikooli autonoomia hakkas kannatama alates1889 aastast, kui selle õigusi hakati piirama. 1893 ametlikult tartu linn nimetati ümber Jurjeviks ja TÜ Jurjevi Ülikooliks.
annaabi.ee 
