Mari Nõlvak AP1 Keskkonnaõpetus alushariduses TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine
Ülemine on pilvede regioon, kus vihmapiisad tekivad ja alumine saasteregioon, kus paikneb enamus saastegaasidest ja aerosoolist. Aerosooli füüsikalisi ja keemilisi karakteristikuid on uuritud juba aastaid ja need on osutunud õige varieeruvateks. Aerosooli pH väärtused on kohati <4.5 ja kohati >7. Vastavalt võib aerosool avaldada vihmale nii happelist kui aluselist toimet. Üldiselt on happeline toime tugevam ja sagedasem." (Keskkonnaõpetus. Kalju Eerme. Õppematerjalid). 2.2.2. Mõjutused inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest.
Osooniaugud Keskkonnaõpetus Astrid Salumäe 10.a Loksa Gümnaasium 10/12 Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi os...
3. METSADE PINDALA VÄHENEMINE Metsi esineb mitmes kliimavööndis, alates troopilistest vihmametsadest kuni kõrgmägede ja metsatundrate eksistentsi piiril olevate puistuteni. Nende eksisteerimiseks ei sobi liiga kuiv ega liiga märg pinnas. Metsad on nagu planeedi rõivad. Nad pidurdavad tuuli, siluvad temperatuuri kontraste ja puhastavad õhku. Metsi ei ole õige hinnata vaid puiduvaru põhjal. Paljudel juhtudel võivad nende muud omadused ja funktsioonid osutuda puidust tähtsamaks. (Keskkonnaõpetus 2008) Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi. Aastatel 1960-1990 vähenes troopiliste metsade pindala maailmas hinnanguliselt 20% võrra. 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengukonverentsil loodeti jõuda metsade kaitseks vastava rahvusvahelise
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ ALUSHARIDUSE PEDAGOOG Mari Nõlvak KESKKONNAÕPETUS ALUSHARIDUSES Allikad Juhendaja: Asta Tuusti Rakvere 2016 Allikad 1) "Looduse leksikon" Mall Värva "Looduse leksikon" on ideaalne raamat just väiksemale lapsele, kes alles õpib loodust tundma. Raamatus on selged pildid ja joonised, mille järgi lapsel on hea ja arusaadav õppida kõike uut enda ümber. Raamatus on toodud välja erinevad taimed ja taime osad (õis, vars, leht, juur). Kõige suuremad taimed on puud (igihaljad okaspuud, lehtpuud, põõsad). Iga puu juures on pilt ka tema lehest, mille järgi saab ära tunda, millise puuga on tegu. Raamatus on välja toodud ka erinevad puhmad ning poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (met...
Kuna hapestumine ei ole lokaalse iseloomuga vaid globaalsega siis seetõttu tuleb ka meil sellele tähelepanu pöörata. Happelise depositsiooni vähendamiseks tuleb vähendada saasteainete, eelkõige lämmastikoksiidide ja vääveloksiidide, õhku paiskamist. 8 Kasutatud allikad 1) Anttila.P, Ojanen.M, Puhakka.M, Vuorisalo.T, Frey. T Globaalsed keskonnaprobleemid 1996 lk 155-165 2)Eerme,K. Keskkonnaõpetus 1996 lk 56-58 3)K.Lipp ,,Happesademed" Kättesaadav:http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/Happesademed.aid-4439 20.05.09 9
Arendatakse lapse positiivset enesehinnangut ning võrdust eakaaslaste seas. Lapse arenemise käigus rõhutatakse lapsepõlve väärtust ja loomust. Alusharidus peab võtma arvesse laste erivajadusi ning nende perekonna eripärasid seoses kultuuri, keele, religiooni ja uskumustega. Õpetajad ja kasvatajad juhendavad avastamist, aktiivset osavõttu ning suhtlemist täiskasvanute ja eakaaslastega. Peamised tegevusalad on emakeel, matemaatika, eetika, filosoofia, loodus- ja keskkonnaõpetus, terviseõpetus, füüsiline ja vaimne arenemine ning kunst ja kultuur. Lapsed laiendavad oma teadmisi ning õpivad rohkem enda kui õppijate kohta. Alushariduse eesmärk on valmistada lapsi kooliks ja õppimiseks ette. Kooli minnes ei pea lapsed oskama lugeda. Tähtis on, et kõigil oleks võrdne stardipositsioon. Maksimaalne õppimisaeg on viis tundi päevas. Söögikordadele kulunud aeg on samuti osa alusharidusest. Minimaalne õppimisaja kestus on 700 tundi aastas
Arvestati nii EL-i eri regioonide mitmekesisuse kui ka vähemarenenud regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadusi. Enamarenenud regioonides keskenduti keskkonnakvaliteedi ja loodusressursside taastamisele või säilitamisele, et tagada senine majandustegevus ja elu kvaliteet. Programm tõi välja info jagamise vajalikkuse ja Euroopa Keskkonnaagentuuri olulise rolli selle eesmärgi täitmisel. Eurokodanike keskkonnateadlikkuse tõusuks tuleb keskkonnaõpetus lülitada kõikidesse kooliprogrammidesse alates põhikoolist. Programm keskendus järgmistele keskkonnaprobleemidele: kliimamuutused, mulla hapestumine ja õhu saastatus, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, veevarude saastumine ja vähenemine, linnakeskkonna halvenemine, rannikupiirkondade olukorra halvenemine ja jäätmekäitlus. Märgiti, et eeltoodu on eelkõige väärtarvituste ja
CO, NOx, SO2, Pb jt. raskemetallid, lenduvad orgaanilised ühendid. Viimaste reageerides NO-ga moodustub "maalähedane" O3, mis on koos suduga suureks probleemiks suurlinnades. Soojussaaste. Happevihmade teke Alternatiivsed energiaallikad Hüdroenergia Tõusu-mõõna energia Päikeseenergia Geotermaalenergia Tuuleenergia Bioenergia Vesinikuenergia Kirjandus: Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C.R. 2003. Ecology. Blackwell Science Ltd. Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Keskkonna opetus_2008.pdf Eerme, K. Globaalsed muutused atmosfääris. http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm Kärner, O. Millest räägivad õhutemperatuuri aegread? http://www.aai.ee/~olavi/un.pdf Lang, K.R. 2001. The Cambridge Encyclopedia of the Sun. Cambridge University Press. Kirjandus: Odum, E. Fundamentals of Ecology. Pikkov, L. 2007. Keskkonnamurede juuri otsimas. - Horisont, 2.
terviku kaitsmine inimtegevuse kahjuliku mõju eest. Sel juhul me ei peaks edaspidi eraldi kõnelema looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kaitsest, sest kaitsmist vajab inimest ümbritsev keskkond tervikuna. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. 8 KASUTATUD ALLIKAD www.eetika.ee Eerme, K. Keskkonnaõpetus Merlis Tristan Sepp. Loodusfoto ja eetika. Bioneer, 17.06.2010 www.gi.ee/looduskaitse
, Haigh, J.D., Lundstedt, H. 2007. Influence of Solar Activity Cycles on Earth's Climate. http://esamultimedia.esa.int/docs/gsp/completed/C18453Ex S.pdf Climate change 2001. Synthesis report. IPCC. Cambridge University Press. EEA Briefing 1/2005 - Climate change and river flooding in Europe. http://www.eea.europa.eu/publications/briefing_2005_1 Eerme, K. 2007. Soe El Niño, külm La Niña. - Horisont, nr 3. http://www.horisont.ee/node/116 Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Kesk konnaopetus_2008.pdf Elken, J. 2009. Merehoovuste trikid. - Horisont, nr 1. http://www.horisont.ee/node/846 Hieb, M. 2009. Climate and the Carboniferous Period. http://www.geocraft.com/WVFossils/Carboniferous_climat e.html Illarionov, A. 2004. The Kyoto Protocol: an Assault on Science, Economic Growth, and Human Freedoms. http://www.iea.ru/article/kioto_order/kyoto.ppt Jutras, P. 2007
annaabi.ee 
