Orgaanilised jäätmed: · Taimsed või loomsed komposteeritavad ained. Probleemjäätmed: · Mürgisuse tõttu keskkonnas kahjuliku ained, · Ravimid, kraadiklaasid, patareid · Värvid, lakid,liimid · Kasutatud õlid Äraviskamine: · Tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumis selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Prügila: · On jäätmekäitluskoht, kus jäätmedladestatakse maa peale või maa alla. · Sõltuvalt ladestavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad : - ohtlike jäätmete prügilateks - tavajäätmeteprügilateks - püsijäätmeteprügilateks
jäätmete kasutamist põllumajanduslike memokultuuridega - aitab tõsta maapiirkondades veekogude reostamine ja maahõivet, aitab kaasa piirkonna autrofeerumise oht tööstuse arengule - puitkütuste kasutamine sõltub - biomass on kodumaine kütus ning raietööde mahust ja selle kasutamine võib vähendada keskkonnakaitselistest piirangutest kulutusi importkütusele - kodused biomassil(näiteks puit) - biomassi kasutamine aitab kaasa tarbimisel kütusena on vajalik prügilate majandamisele ja jäärmete varumine ja ladustamine käitlemisele - kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel
Rohelise logistika harud 1970. aastatest alates on olnud transpordisektori kahjulike kõrvalmõjude uurimine, suurlinna jaotuslogistika, tagastuslogistika, ettevõtte keskkonnastrateegiad logistikas ning roheline tarneahela juhtimine. Roheline tarneahela juhtimine (GSCM, Green Supply Chain Management) tähendab lihtsustatult keskkonnajuhtimist tarneahela juhtimise osana ehk otsuste vastuvõtmist tarneahela planeerimisel, tarneahela haldamisel ja tarnete juhtimisel lähtuvalt keskkonnakaitselistest aspektidest. See põhineb arusaamal,et iga üksikuettevõtte kahjulikud keskkonnamõjud ulatuvad selle firma piiridest kaugele väljapoole. Ettevõtte keskkonnavastutust tarneahela juhtimisel on võimalik jälgida kahes logistika funktsionaalses valdkonnas – rohelise sisseostmise / roheliste tarnete ja tagastuslogistika alal On leitud, et tarneahelate haldamise ja tarnete juhtimise muutmine „roheliseks“
objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus audiitor – auditi läbiviija auditeerimise põhimõtted: eetiline, selge/õiglane, kohane professionaalne hoolimine, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev audititüübid: vastavusaudit, vastutusaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriaudit, keskkonnajuhtimissüsteemi audit keskkonnakorraldus – avalikus sektoris; hõlmab arvestatav osa keskkonnakaitselistest meetmetest keskkonnajuhtimine – ettevõtetes; aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse Demingi juhtimismudel: o planeeri/kavanda – seatakse eesmärgid ja ülesanded, töötatakse välja meetodid o tegutse/vii ellu – kavandatu viiakse ellu rakendades planeeritud meetmeid
kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad; 15) Q15 reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted; 16) Q16 kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Tavajäätmed -- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed -- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete
kasutamist jäätmeteks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. Jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine.
muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Eesti jäätmeseaduse kohaselt on jäätmed mis tahes, jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmete teke ja käitlemine on kujunenud üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks. Enamik keskkonnastrateegiaid hõlmab nii tekkivate jäätmete koguse vähendamist kui tekkinud jäätmete võimalikult keskkonnaohutut ja majanduslikult otstarbekat käitlemist. Kuidas jäätmeid liigitatakse? Jäätmeid liigitatakse 5-te erinevasse rühma: · Ohtlikud jäätmed - jäätmed mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
inimestel säilitada habrast kultuuri, kombeid ja liike. (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Iseloomulikud omadused: · arvestab kohaliku elanikuga · toob majanduslikku kasu · parandab töötingimusi ja -võimalusi · kaasab kohalikke elanikke otsustesse · panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse · pakub elamusi läbi kontakti kohalike elanikega · suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetest ja keskkonnakaitselistest küsimustest · loob kohalikku uhkust ja usaldust 3) Rekreatiivsed tegevused: Dictionary of Sociologyjärgi on rekreatsioon mistahes vabal ajal tehtav tegevus - üksi või ühiselt mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevus kui selline, mitte aga loodetava tasu või hüvituse pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid su enda arusaamas, miks sa selle tegevuse ette võtad - seega mõtteviisis! (Kaarel Zilmer, Ph.DTallinnaÜlikool
................................................................................................................................10 Kasutatud allikad......................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Referaat annab ülevaate tähtsamatest Eestis tegutsevatest keskkonnakaitselistest organisatsioonidest ning asutustest. Keskkonna kaitsmine on nüüdisajal tuntud ja tunnustatud tegevus. Keskkonna kaitsmine (konservatsionism) on ühtaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamisel arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. Nüüdisaegsed keskkonnakaitsjad pole ühiskonna sotsiaalmajandusliku progressi vastased
· Pakendiaktsiisi seadus (1997) · 38 alamastme akti Jäätmed Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmemõistet täpsustab jäätmeninmistu, ohtlike jäätmete määratlemise kord jne. Jäätmed jagunevad ohtlikuse järgi ohtlikud- ja tavajäätmed Tavajäätmed on ka olmejäätmed ja püsijäätmed Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmed Senine praktika Nii palju kui Vältimine
Jäätmekavad Jäätmeload Jäätmealane aruandlus Põhimõisted Eesti Jäätme def. jm. Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmemõistet täpsustab jäätmeninmistu, ohtlike jäätmete määratlemise kord jne. Jäätmed jagunevad ohtlikuse järgi ohtlikud- ja tavajäätmed Tavajäätmed on ka olmejäätmed ja püsijäätmed Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmekäitlus erilise tähelepanu all Jäätmekäitlusele on Keskkonnaministeerium jäätmeosakonnaeestvedamisel viimastel aastatel eriliselt tähelepanu pööranud. Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on Keskkonnastrateegiapõhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmekäitlusmeetmed võib reastada sellisesse pingeritta:
2 tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Aia- ja pargijäätmed aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm) Vanametall kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v.a metallpakend. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik 2. JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega
(Vt lisaks Mida teha ohtlike jäätmetega? ja Kuhu saab viia probleemtoodetest tekkinud jäätmed?.) Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. (Vt lisaks Mida hakata peale majapidamises tekkivate jäätmetega? ja Mida teha jäätmetega?.) Jäätmekäitlus erilise tähelepanu all Jäätmekäitlusele on Keskkonnaministeerium jäätmeosakonna eestvedamisel viimastel aastatel eriliselt tähelepanu pööranud. Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste
jäätmekäitlusele. Biomassi kasutamise puudused: -- kulukas, kuna biomassi põletavate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamiskulud on kolm kuni viis korda suuremad samaväärse maagaasi koostootmisjaamade rajamisest; -- metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil; -- energiavõsa kasvatamisel tekib sarnaselt teiste intensiivselt kasvatatavate põllumajanduslike monokultuuridega veekogude reostumise ja eutrofeerumise oht; -- puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust ja keskkonnakaitselistest piirangutest; -- kodusel biomassi (näiteks puit) tarbimisel kütusena on vajalik varumine ja ladustamine; -- kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel. Geotermaalenergia. Kuumaveeallikas on kõrge temperatuuriga põhjavee väljavool maapinnale. Geiser on perioodiliselt vett ja auru purskav kuumaveeallikas. Neid leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades. Geisri tekkimiseks on vajalik vastav maa-aluste lõhede ja reservuaaride süsteem, vee allikas ning geotermaalala,
pakutava hüve taastamiseks, asendamiseks või kompenseerimiseks ning inimese tervist ohustavate oluliste riskide kõrvaldamiseks Jäätmed- jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Äraviskamine- vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Tavajäätmed- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt Biolagunevad jäätmed- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biojäätmed
Tegeleb tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. Audititüübid. Vastavusaudit Vastutusaudit Asukohaaudit Omaniku vahetusega kaasnev Eriauditid Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse. Keskkonnakorraldus avalikus sektoris arvestatav osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Demingi juhtimismudel Kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta Kavanda - Keskkonnapoliitika - Olulised keskkonnaaspektid ja mõjud - Õigusaktide nõuded - Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad Vii ellu - Ressursid, rollid, vastutused ja volitused - Pädevus - Koolitus - Teadlikkus - Suhtlus - Dokumendiohje Kontrolli - Seire ja mõõtmised - Siseaudit - Tõendusdokumendi ohje - Mittevastavused
I Sotsiaalsed tegurid muudatused rahvaarvus muudatused elanikkonna tiheduses muudatused perekonna suuruses jagunemine sotsiaalsetesse gruppidesse jne II Majanduslikud tegurid SKP majanduse areng palgatase krediidi saamise võimalused jne III Seadusandlus planeerimine keskkond ehitus jne IV Füüsilised ja keskkonna tegurid kliima ja topograafia mulla viljakus kuju ja suurus parandamisvõimalused Maakasutuse hindamise lähtekohad- 1. majandusliku tasuvuse alusel 2. keskkonnakaitselistest kriteeriumitest lähtuvalt 3. elu- ja puhkekeskkonna vajadusest lähtuvalt 4. ... Metsa- ja põllumajandusliku tootmise seisukohast tuleb lähtuda maakasutuse hindamisel ja planeerimisel nii majanduslikust tasuvusest kui ka keskkonnakaitselistest jt. kriteeriumitest lähtuvalt. Keskkonnakaitseliste kriteeriumite all tuleb mõista seda, et (1) ei toimuks looduse reostamist (näit. väetiste ja taimekaitsevahendite oskamatu või liigse
pigment astaksantiin. Kaubakala söödas on selle sisaldus 40-50 mg/kg, selle söödaga tuleb sööta minimaalselt mitu kuud enne kaubastamist, et liha omandaks piisavalt punase värvuse. Maimu- ja kaubakalasööt erineb oluliselt: Maimude startersööt sisaldab 53% valku, 14% rasva ja 7 % sahhariide, energiasisaldus on 20 MJ. Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, aga võib olla ka üle 33% rasva ja üle 25 MJ/kg. Keskkonnakaitselistest näitajatest on tähtsaim Fosfori (P) sisaldus - 0,9-1,0 % Söötmisreziim Oleneb temperatuurist, vee läbivoolust ja hapnikusisaldusest, kalade suurusest, sööda tüübist. Väiksemad kalad vajavad tihedamini ja vrd. Kehakaaluga rohkem sööta: vastsed 7%, maimud 3-5%, kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1.4% kehakaalust päevas. Söödafirmad annavad välja vastavad söötmistabelid. Söödapartiiga on kaasas koostise deklaratsioon ja graanulite suuruse sortimendi ülevaade
eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas; Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas; Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud. Keskkonnajuhtimissüsteemid: Mõisted keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine: Keskkonnakorralduse mõistet kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Järgib Eesti riigi halduskorraldust. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta): Kavanda: Keskkonnapoliitika; keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad. Vii ellu: Ressursid, rollid, pädevus, koolitus ja teadlikkus; suhtlus ja teabevahetus;
informatsioon Leiud - Auditi kogutud tõendite ja auditi kriteeriumite vastavuse hinnangu tulemused Järeldus - Auditeerimise põhimõtted. Eetiline käitumine · Selge esitlus · Kohane professionaalne hoolikus · Sõltumatus · Tõendusmaterjalil põhinev lähenemine Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine. Keskkonnakorralduse mõistet kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse Demingi juhtimismudel. Demingi mudel on universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav tööstuse ümberkorraldamisel kvaliteedijuhtimises keskkonnajuhtimises Sisaldab 4 etappi - planeeri - Tegutse - Kontrolli - Täiusta Integreeritud juhtimissüsteemid. Kvaliteedijuhtimine ISO 9000 seeria
sellel tegutseva organisatsiooni (ettevõtte) keskkonnaprobleemid, nendega kaasnev vastutus ja nende likvideerimise kulud) o eriauditid (jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit) o keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID keskkonnakorraldus – kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest keskkonnajuhtimine – kohandatav igasuguse organisatsiooni puhul, kuid kasutatakse rohkem ettevõtetes. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse Demingi juhtimismudel: o planeeri/kavanda – seatakse organisatsiooni üldised eesmärgid ja ülesanded ning töötatakse välja meetodid nende saavutamiseks
Tallinna linnast ja osaliselt Harjumaalt kogutud erinevat liiki jäätmed ladestatakse peatselt ammenduvasse Pääsküla prügilasse või inertsete jäätmete (peamiselt ehitusprahi) ladestuspaika Koplis endise Keraamikatehase savikarjääri. Hinnangute kohaselt on rohkem kui 20 aasta jooksul Pääsküla prügilasse ladestatud kuni 15 milj. m3 eriliigilisi jäätmeid. See suur jäätmehunnik kihi paksusega kuni 25 m katab 30 ha suuruse maaala. Prügila keskkonnakaitselistest rajatistest väärib märkimist Baltimaade ainus 1995. aastal rajatud prügilagaasi kogumissüsteem. Gaasi kasutatakse kahe lähedalasuva keskküttekattamaja gaasiga varustamiseks. Gaasi kogumist jätkatakse ka pärast prügila sulgemist ja sellele alale haljasala rajamist. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema,
suitsugaaside CO sisalduse põhjal. Kõrge CO sisaldus (alates 0,5 %) viitab ka põlemata süsinikuosakeste võimalikule sisalduse suitsugaasides, mis on suitsu tumeda värvi tõttu 57(113) Villu Vares Energia ja keskkond kergesti märgatav. Kuigi siinkohal piirdutakse CO sisalduse ja kadude vahelise seosega, piiravad paljud riigid CO emissiooni ka tingituna tervishoiu ja keskkonnakaitselistest nõudmistest. 5.2.7 Auruturbiinid Auruturbiin on soojusjõumasin auru potentsiaalse energia muundamiseks esmalt kineetiliseks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks. Veeaur siseneb auruturbiini aurujaotusklappide kaudu ja voolab pidevalt läbi turbiini, paisudes selle rõhuastmetes. Rõhuastme moodustavad liikumatud düüsid, mis tõstavad auru kiirust, ja rootori töölabad, mis asuvad düüsidest väljuva auru voolus. Töölabadevahelistes kanalites voolates avaldab aur
Roheline tarneahela juhtimine (GSCM, Green Supply Chain Management) tähendab lihtsus- tatult keskkonnajuhtimist tarneahela juhtimise osana ehk otsuste vastuvõtmist tarneahela planeeri- misel, tarneahela haldamisel ja tarnete juhtimisel lähtuvalt keskkonnakaitselistest aspektidest. See põhineb arusaamal, et iga üksiku ettevõtte kahjulikud keskkonnamõjud ulatuvad selle irma piiri- dest kaugele väljapoole. Ettevõtte keskkonnavastutust tarneahela juhtimisel on võimalik jälgida kahes logistika funktsionaalses valdkonnas – rohelise sisseostmise / roheliste tarnete ja tagastus-
annaabi.ee 
