• Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981) - I jätk; keskkonnaelementide põhilised direktiivid ja määrused • III Keskkonnategevusprogramm (1982 -1986) - Ennetusprintsiip • IV Keskkonnategevusprogramm (1987 -1992) - Keskkonnamõju hindamine erinevates tegevuspoliitikates • V Keskkonnategevusprogramm (1993 -2000) - Säästva arengu printsiibi arvestamine • VI Keskkonnategevusprogramm (2001-2010) - Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimine EUROPEAN ENVIRONMENTAL ACTION PROGRAMME TO 2020
Võeti vastu rida direktiive mis hakkasid reguleerima jäätmekäitlust, müra vältimist ja loodusvarade ning looduskaitse korraldamist. Aastal 1988 loodi mitmeid Ühenduse Keskkonnafonde. ________________________________________________________________________ Keskkonnategevusprogramme oli kokku 6: Esimene keskkonnategevusprogramm oli põhimõtteliselt reageerimine suurenevale keskkonnareostusele. Teine oli esimese jätk, kuid määrati ka keskkonnaelementide ehk õhu, vee ja mulla direktiivid ja määrused. Kolmas hõlmas ennetusprintsiipi. Neljas keskkonnamõju hindamist erinevates tegevuspoliitikates nagu näiteks põllumajanduses, tööstuses, transpordis ja energias. Eelviimases arvestati säästva arengu printsiipi. Viimane keskendus Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimisele. ________________________________________________________________________
· tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine; · toiduainetööstus; · looma- ja linnukasvatus; · pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; · vineeri ja puitkiudplaatide tootmine; · grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; · loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine. IPPC Kompleksluba · Komplekslubade süsteem asendab keskkonnaelementide (õhk, vesi, pinnas) kaitsel põhineva lubade süsteemi; · kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse teket, tegema keskkonna seiret, rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid; · kompleksluba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis- ja omaseiresüsteemi kirjeldust; · kompleksluba eeldab PVT kasutamist, PVT-le ülemineku tegevuskava peab sisalduma kompleksloa taotluses; · kompleksluba on tegevuskohakeskne;
heakskiitmine/mitteheakskiitmine KMH PROGRAMMIS PEAB OLEMA: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses peavad olema 1)otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava
Sadamaseadus (RT I 1997, 77, 1315). mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate (3) Eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks ajakava ja tehnoloogia; Looduskaitseseadus 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15). keskkonnaelementide kohta; moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861). 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Kompenseerimismeetmete suunad Planeerimisseadus (RTI, 09.12.2002, 99, 579)
hindamise programmi, milles esitatakse: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. Programmi koostamisel tuleb arvestada konkreetse tegevuse iseloomu ja mõjupiirkonna iseärasusi .
On olemas mina ja mittemina. Esimesed skeemid on refleksid, siis läheb järjest teadlikumaks. ·Operatsioonid - Kõrgema taseme skeemid. Võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Pööratavad. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib. ·Funktsioonid ·Organisatsioon - Funktsioonid on organiseeritud, ei ole juhuslikud. ·Adaptatsioon- Kohandumine, ülesanne kohandada. ·Assimilatsioon Väliste keskkonnaelementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri. Näiteks oksast saab oda, kivist auto jne. Muudame maailma enda järgi. ·Akommodatsioon- Kognitiivse struktuuri muutmine keskkonnaelementidele kohasemaks. Muudame ennast maailma, keskkonna järgi. Näiteks matkimine. Piaget'i arengu astmed (1970) - Eelmine aste loob võimaluse uuele astmele mineku - Sisemine mot. -> ebamugavus sunnib olukorda muutma, et jõuda uutele kvaliteetidele 1
Semioositüüpide jaotus James J. Gibsoni ,,võimaldused" affordancies kirjeldab, kuidas keskkonna omadused teevad võimalikuks teatavad tegevused ja tähenduste omistamise, näiteks maapind võimaldab organismile tuge, pinnavormid nagu nõlvad ja astangud juhivad liikumist, õõnsus maapinnas või puutüves omandab tähenduse peidupaigana jne. Tajuda maapinnavorme, tähendab tajuda nende võimalusi (radikaalne hüpotees, kuna sisaldab väidet, et keskkonnaelementide ,,väärtust" ja ,,tähendusi" on võimalik vahetult tajuda" mandri-Euroopa semiootikaga vastuolus) Semiootilised võimaldused keskkonnaelemendid, millel on omadus toimida keskkonnamärkide objektidena: eri koosluste piirialad, loomade rajad maastikus, veekogud, ajalised sündmused (mussoonvihmad, metsatulekahjud, lume sulamine jt). Keskkonnasemioos ebapiisavalt kirjeldatud valdkond. Teiseks võimaluseks semioositüüpe jaotada oleks keskenduda interpreteerijale. Tembrocki jaotus:
Keskkonnamõju hindamise programm Ekspert ja arendaja: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või .... Keskkonnamõju hindamise aruanne (2) Ekspert koostab keskkonnamõju hindamise aruande, mis: 1) kirjeldab tegevust, selle eesmärki, ulatust, asukohta ning tegevuskoha
Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese operatsiooni tühistada. Idee on võime enda jaoks ideid ümber pöörata. Kõrgemal arengutasemel mitte ei jälgi miks mingi asi juhtub vaid katsetan samm-sammult erinevaid asju. Ehk siis operatsioonid on sel tasemel, et suudad mingi kõrgema taseme skeemi välja mõelda kuidas midagi selgitada või katsetada. Intelligentsuse funktsioonid: *) adaptatsioon - kohandumine. *) assimilatsioon - väliste keskkonnaelementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri. Näiteks rinna imemine, näiteks mäng. Ehk siis õpib muutma keskkonda selliselt, et see vastaks tema huvidele. *) akommodatsioon - kognitiivse struktuuri muutmine keskkonnaelementidele kohasemaks. Näiteks matkimine, ehk siis laps muudab ennast maailma järgi. Areng toimub kahe protsessi - assimilatsionni ja akommodatsiooni abil. Algselt on neid kahte protsessi keeruline eristada. Selgemaks muutub asi teise eluaasta jooksul.
Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine:
Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid 2 Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks
Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid 2 Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks
Åhrusi konventsioon: eesmärk ja vajadus. Et kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse. Mis on keskkonnainfo? Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta Kuidas taotleda keskkonnainfot? Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele peavad avaliku võimu organid tegema info kättesaadavaks. Avaldus tuleb esitada soovitud vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda? Avalikkus saab osaleda - keskonnaloa taotlemisel suurettevõtetele - Kõik teiste ettevõtmistega, mis võib olla ebasoodne keskkonnale Kellel on õigus osaleda? Kõigil kodanikel, otsuse algses protsessis
eksperdirühm eksperdi juhtimisel koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi, milles esitatakse: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. §14. Ekspert (1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või
või eksperdirühm eksperdi juhtimisel koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi, milles esitatakse: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. §14. Ekspert (1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert).
1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. § 14. Ekspert
Arhusi konventsioon: o allkirjastati 1998. aastal, jõustus 2001. aastal o alustalad: keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue), otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus), juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse) o keskkonnainfo – igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid o KÕK – Keskkonnaõiguse Keskus o rakendused Eestis: õigustegevus, strateegilised juhtumid (tasuta õigusabi), analüüsid (õiguslik korraldus, probleemid, tegelik praktika, ettepanekud)
Toim. Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 499–509. Speek, Tiiu 2002. Seal on ilus olemine. Pastoraalist ja loodusest Kristjan Jaa- gu karjaselauludes kirjandusökoloogi pilguga. – Vikerkaar, nr 5/6, lk 139– 150. Tuan, Yi-Fu 1993. Passing Strange and Wonderful: Aesthetics, Nature, and Culture. New York: Kodansha International. 268 Kadri Tüür, Timo Maran Tüür, Kadri 2001. Keskkonnaelementide tähendusest A. H. Tammsaare ro- maanis "Kõrboja peremees". – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 745–755. Tüür, Kadri 2003. Eesti looduskirjandus: määratlus ja klassifikatsioonid. Magist- ritöö. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond, semiootika osakond. Käsi- kiri. Tüür, Kadri 2004. Nature writing and intersemiosis. – Intertextuality and Intersemiosis. Eds. Marina Grišakova, Markku Lehtimäki. Tartu: Tartu University Press, pp. 151–167. Vinkel, Aarne 1997
programmi, milles esitatakse: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. § 14. Ekspert (1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert)
või eksperdirühm eksperdi juhtimisel koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi, milles esitatakse: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. § 14. Ekspert (1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert).
-Tehnika all mõeldakse käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise ning käitamise, käitise tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi. - Võimalik tehnika tähendab käitajale mõislikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Kompleksluba • Komplekslubade süsteem asendab keskkonnaelementide (õhk,vesi, pinnas) kaitsel põhineva lubade süsteemi; • kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse teket, tegema keskkonna seiret, rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid; • kompleksluba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis-ja omaseiresüsteemi kirjeldust; • kompleksluba eeldab PVT kasutamist, PVT-le üleminekutegevuskava peab sisalduma kompleksloa taotluses; • kompleksluba on tegevuskoha keskne;
programmi, milles esitatakse: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. § 14. Ekspert (1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert).
välisõhk ja kliima, jäätmed, keskkond ja tervis. Maavaradel nt. põlevkivi kaevandamine ja –varu, kalandusel kalavarude olukord Läänemeres, ulukitel suurkiskjate pesakondade arv, veel veevõtt ja –kasutus jne. 39. Keskkonnainformatsioon, keskkonnateadlikkus ja avalikkuse kaasamine Keskkonnainformatsioon ehk keskkonnateave- igasugune kirjalik, suuline, visuaalne, elektrooniline jm info, mis kajastab: a) keskkonnaelementide nagu õhu, atmosfääri, vee, pinnase jne mitmekesisuse ja selle komponentide (sh geneetiliselt muundatud organismid) seisundit ning nende vastastikust toimet; b) keskkonnategureid nagu ained, energia, müra jne nergia, müra ja kiirgus mõjutavate haldus- ja muude abinõude rakendamist, keskkonnaalaste lepingute sõlmimist, keskkonnapoliitika kujundamist
annaabi.ee 
