Ergonoomilised soovitused. 7. Mis on üldergonoomika ? Üldergonoomika tegeleb standardsetes mõõdetes ning olukordades olevate inimestega, keda on üldjuhul 95%. 8. Mis on mikroergonoomika ? Mikroergonoomika käsitleb tegevuste kohandamist inimesele ühe asutuse sees. 9. Mis on makroergonoomika ? Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. 10. Mis on kognitiivne ergonoomika ? See on ergonoomika tulevikusuund, mis tegeleb inimese mõtlemise optimeerimisega eesmärgiga tulemusrikkamalt lahendada probleeme ja võtta vastu otsuseid. Kognitiivse ergonoomika üks
planeerimisega paremini hakkama. Mis jäi puudu ehk mida võinuks veel vaadelda · Essee tulemusena võiks tekkida konkreetsed soovitused. Näiteks anna töötajale ette piisavalt, et oleks tempot aga et inimene suure koormuse alla ära ei sureks. · Motiveerituse mõõtmine (näiteks läbi tulemuslikkuse mõõtmise) ning kuidas muutub töötaja motiveeritus ajas. Mida ühel või teisel puhul võiks ette võtta. · Rääkis kultuurist ja keskkondadest, kuid ei toonud konkreetseid näiteid. · Teooriate rakendamine päriselus Kokkuvõtteks Autor on teinud ära tubli töö ning vaadelnud uurinud erinevaid töötajate motiveerimise teooriaid, kuid Esseest kumab läbi autori vähene kogemus selles valdkonnas. Küllap seetõttu on essee nõrgaks kohaks autoripoolne analüüs, mille tulemusena võiks valmida soovituste nimekiri töötajate motiveerimiseks. Mõistan ka seda, et ühest soovitust on keeruline anda,
pühenduda patsiendile individuaalselt ja mõningatel juhtumitel ja arsti näos olev tülpinud ja väsinud ilme, mis on tuleneb sellest, neil on liiga suur koormus. Seda viimast mina neile isiklikult ette ei heida, aga see võib olla probleem kellegi teise jaoks. Sisuliselt olen kahe esimese küsimusega ka vastanud juba kolmandale. Miks ei saa igat patsienti kohelda teatud, ettenähtud ideaali järgi? Kõik inimesed tulevad erinevatest keskkondadest. Kõigil on erinevad elu ja kombed. Mõni jõukam naine nt eeldab, et tema eest tehakse kõik ära ja ta ise ei pea üldse pingutama. Teisalt normaalne eesti naine on harjunud, et peab toitma 10 last ja hoidma korras suure maja, olles selle kõige juures veel rõõmsameelne ja armastav naine laste isale. Inimesed on nii erinevad. Igaühel oma lugu. See kõik ei puuduta muidugi üleüldist viisakust. Seda tuleks rakendada ükskõik millisele patsiendile
maastikku kui normi. Ja sellest tulenevalt on noored ka probleemide mõtestamisel pealiskaudsemad- prügi on kõigile nähtav ja seetõttu probleem, avamaastiku kinnikasvamine mitte, sest see toimub pikema aja jooksul. Maastikukonvent: maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala 4. Mis on keskkond? Artikkel: Räägitud on mitmetest keskkondadest- näiteks looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilsest. Need kõik jätavad maastikku jälje, mis säilib mingil kujul maastikus ka pärast konkreetse keskkonna muutumist. Maastikukonvent: 5. Mis on minu jaoks maastik? Mina arvan, et maastik on inimese jaoks segu elu jooksul kogetust,väärtustest ja mälestustest. Ja maastik on see, mis annab inimesele elus mingi pidepunkti..see seob inimest oma eelnevate
hakkab toitainete vähesuse tõttu populatsioon kas langema või stabiliseerub. 5 Uurimise metoodika Selleks, et tulemusi saada, kasutasin järgmisi vahendeid: 1.3 petri tassi, mille põhi on kaetud agaraga. 2.Vatitupsud, et võtta ukselinkidelt proove. 3.3 ukselinki. 4.Maalriteip ja marker, et märgistada erinevatest keskkondadest kogutud bakterite petri tasse. 5.Valgendaja, et hiljem bakterid hävitada. Vaatlus toimub ühe nädala jooksul; esimesel päeval, nädala keskel ja viimasel nädalapäeval. 6 Vaatlus 1. Tualettruumi ukselink Esimene päev: Peale kuue tunni möödumist oli märgata valge-kollaka täppide ilmnemist (5 täppi.)
Füsioloogiline regulatsioon tähendab, et transpiratsiooni intensiivsus on taime füsioloogiliste protsesside poolt muudetav (reguleeritav), mitte aga ei ole ainult füüsikaline protsess, nagu on vee aurustumine vabalt veepinnalt. Vee aurumine taimest on paratamatu, sest taimele on tingimata vajalik CO2 ja O2 juurdepääs rakkudesse (fotosünteesi ja hingamise toimumiseks) ja seepärast ei või taime ümbritsevast täielikult isoleerida. Veemolekulid läbivad enamikku keskkondadest kiiremini, kui CO2 ja O2 molekulid, seega on CO2 ja O2 rakkudesse sissepääsu „hinnaks” suure hulga veemolekulide väljumine sama teed pidi vastassuunas (CO2 ja O2 liikumise suunaga võrreldes). Transpiratsioon on taimele kasulik peamiselt 2 moel: 1. Lehtede jm maapealsete organite varustajana anorgaaniliste toitainetega. Vee aurustumispaikades tekkivad madala veepotentsiaaliga piirkonnad loovad taimes veepotentsiaali gradiendi, mille tõttu vesi üldse liigub
00. Veoki keskmine kiirus on 70 km/h. Saksamaa teedel kehtib teeemaks suurusega 0,12 /km. Kilomeetri omahind ilma Saksamaa teemaksu arvestamata on 1,00 /km Veoettevõtte taotluseks on töötada keskmise juurdehindlusega 17% sõidukilomeetri hinnale. Tagasisuunalise veo korral ollakse üldjuhul rahul ka 5%-lise juurdehindlusega, kui kokkuleppel veoste omanikega ei suudeta enamat saavutada. Ülesanne 1. Leida interaktiivsetest vedude ja veoste haldamise keskkondadest sobivad tagasisuunalised veosed 2. Teha veoste omanikele pakkumised ja sõlmida kokkulepped vedude tegemiseks. Pakkumiste tegemisel jaotada kokkuveo ja jaotusveo kulud klientide vahel võimalikult proportsionaalselt arvestades veetavaid kaubakoguseid ja veoteekonna pikkust. 3. Määrata kindlaks saadetiste pealevõtmise järjekord optimaalsel veomarsruudil (tavaliselt pakub seda Google-maps) 4. Määrata kindlaks tagasisuunalise veo lõplik marsruut 5
.................................................................................................... 31 2.4.2. Eskiis........................................................................................................... 31 2.4.3. Seadme töökirjeldus....................................................................................31 2.4.5. Algoritm....................................................................................................... 33 3. ÜLEVAATE KASUTATUD KESKKONDADEST...............................................35 3.1. CIROS MECHATRONICS...........................................................................................35 3.2. CIROS ROBOTICS.................................................................................................. 37 3.3. SPLAN 6.0............................................................................................................ 38 3.4. COSIMIR INDUSTRIAL...............................................
ideesid. Ignoreeritakse ebareeglipärasusi ja vasturääkivaid infoallikaid. Samas viitavad ebareeglipärasused just lahenduse leidmise suundadele. Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega. Makroergonoomika Makroergonoomika on välja kujunenud viimastel aastakümnetel. Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. uurida olemasolevat infot kogu süsteemi kohta ja viia läbi küsitlusi, et välja selgitada faktilist olukorda viia läbi uuringuid osalusergonoomika printsiibil koostöös uurimistöö tarbijatega
, 3 1989) põhjal. Hüpoteeside testimise protsessi käigus mõõdeti tarbijate uskumusi ning sooviti prognoosida nende kavatsust osta toidukaupu ka tulevikus just interneti vahendusel. Eelmainitud kahe mudeli põhjal koostati püstitatud hüpoteeside tõestamiseks 12-st eraldiseisvast plokist koosnev küsimustik, mis kirjeldas tarbijate hoiakuid ja suhtumist toidukaupade ostmisse e--keskkondadest. Küsimustikus käsitletud probleemseteks teemavaldkondadeks olid: aeg, privaatsus, turvalisus, kasulikkus, oodatav nauding, kasutusmugavus, reaalne kasu, üldine ostukogemus, üldine suhtumine terviklikku tegevusse. Küsimustele koguti vastuseid 7-pallisel Likerti skaalal, kus 1 tähistas täielikku mittenõustumist ning 7 täielikku nõustumist. Uuringus kasutati vastajate selekteerimiseks mugavusvalimit. Laiali jagati 400
soovinud kõikidele jagada), enda andmete kaitsmises, kui ka leitud andmete kellegi vastu ära kasutamises. Internet on muutnud info leidmise väga lihtsaks. Näiteks leiab Google otsimootori abiga infot pea iga inimese kohta. Vahel on see info meile meeldiv, teinekord on aga internetis kõigile nähtavale seatud salajased materjalid. Enamus infot on sinna üles pandud kellegi teise poolt. Google toob meieni kommentaarid ajalehtede, foorumite jt. keskkondadest, isikliku profiili andmed suhtlusvõrgustikes, pildid, videod. Sellest moodustub inimese uus identiteet ehk digitaalne mina või teisisõnu digijälg.Inimesed jagavad üsna palju isiklikku informatsiooni ja andmeid sotsiaalvõrgustikes, samuti jääb väga oluline isiklik informatsioon avalikuks kõikide sotsiaalvõrgustiku kasutajatele. On piisavat inimesi, kelle profiilid on avalikud ning profiili informatsioon ja seina sisaldus on nähtavad kõikidele kasutajatele. Vaatama sellele,
rakendamine ja rahastute kasutamine. Euroopa kui terviku huve kaitstes tagab komisjon, et kõik ELi liikmesriigid järgivad Euroopa aluslepinguid ja õigusakte. Komisjoni ülesanded Õigusaktid ja poliitika kujundamine, Õigusaktide jõustamine Komisjoni kohta Komisjoni president, Osakonnad ja talitused Avalik teenistus kuhu kuulub Komisjoni 38 000 töötajat on pärit erinevatest kultuuri-, keele-, sotsiaalsetest ning etnilistest keskkondadest. Läbipaistvus Komisjon parandab avalikkuse juurdepääsu dokumentidele ning avalikustab temaga koostööd tegevate ekspertide ja lobistide nimed avatud poliitika raames. ELi kodanikud saavad teada, kuidas nende maksuraha kasutatakse ning kontrollida, kas komisjon kasutab oma volitusi vastutustundlikult. Huvide esindajate register Vabatahtlik register, mille abil on võimalik suurendada komisjonis otsuste tegemisel oluliste huvide läbipaistvust ELi toetusesaajad
protsessi. Haridust käsitletakse üha enam elukestva projektina. Osalus formaalhariduses pole mitte enam võimalus, vaid vajadus ning paljudes riikides seaduslik sund. Tehnika areng, muutused tegevuse organiseerimises ja töö sisus on viinud vajaduseni pidevalt õppida. Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitusvorm hakkab kaotama oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt. Õppimine ei tähenda enam infost osasaamist, vaid kogemuste omandamist keskkondadest, milles füüsilised ja intellektuaalsed tööriistad on kättesaadavad ning neid kasutatakse konkreetsete tegvuste osadena. Õpetamine- juhendamise ja õppeprotsesi toetamise mõttes-saab jätkuvalt olema üks ühiskonna domineerivamaid omadusi. Kommunikatsioonitehnika muutub üha enam õppimise eesmärgiks: vormist saab sisu. Infotehnoloogia seab suuremad nõudmised lugemis- ja kirjutamisoskusele. Põhiküsimuseks on muutunud kuidas teisendada info
hüvitamiseks määras EIK 4 500 eurot ja kulude katteks 740 eurot. (43912/10) Kaks viimast näidet illustreerivad asjaolu, et EIÕK artiklit 8 “Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu” võib tõlgendada ja käsitleda erinevat moodi ning iga kohtuotsust peab EIK vaatama eraldiseisvalt. Kui eelmised näited olid paberväljaandest, siis eraldi teema on andmete avaldamine otsingumootorites ja sotsiaalvõrgustikes, olgu selleks Google, Facebook, Twitter või midagi muud. Kui on soov neist keskkondadest enda kohta käivad andmed eemaldada, siis tuleb ühendust võtta konkreetse teenuse pakkujaga. Helistada Facebooki? Samas see praktika pole alati olnud iseenesest mõistetav ja tekib endiselt küsimus, kuidas seda ikkagi teha? Viienda näitena saabus veel selle aasta mais riikide meediakünniseid ületav uudis - Euroopa Kohus andis õiguse nõuda Google'ilt andmete kustutamist. Otsuse keskmes oli Hispaania kodaniku kaebus, kes pöördus kohtu poole seetõttu, et info tema seotuse
ta oskab aga ei räägi sest ta armastab sind“ c. Kirjuta 300-sõnaline arvamus kirjanikust loetud luulekogu kõikide luuletuste põhjal (mis autorit huvitab, millistel teemadel kirjutab, milliseid kujundeid kasutab; milline neist luuletustest meeldis kõige enam, miks; milline ei meeldinud, miks). Oma seisukohtade kinnituseks leia sobivad tsitaadid loetud luuletustest. Jüri Üdi (Viidingu) luule koosneb peamiselt mõtisklustest elu erinevatest olukordadest, keskkondadest ja emotsioonidest. Tema luules kohtab kõige enam probleemide püstitamist piltlikul viisil, nagu ta teeb seda näiteks luuletuses nimega “klaasuks“. Ta proovib selles luuletuses näidata, et kahe toa vahel on klaasuks, mis paistab läbi mõlemast toast, aga kui see sulgub, on kaks tuba lahutatud. Ta kujutab sellega seda, kuidas kaks inimest võivad ühe ühise faktori pärast minna tülli ja see kõik on selle klaasukse pärast, mis on siis see faktor. (J
Infrahelivõnked avaldavad inimesele tugevat mõju. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 m. Tekitavad näiteks: tuule liikumine, plahvatused, mehhanismid. Ultraheliks nimetatakse mehaanilisi laineid, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz. Saab tekitada mehaaniliselt (vilega) või elektromehaaniliselt. Suudavad tekitada loomad nt delfiinid. Väiksematel sagedustel on kasulik inimesele nt saab uurida organismi kudesid. Suurematel sagedustel muutub hävitavaks. Heli kiirus sõltub keskkondadest ja temperatuurist. 200 C juures on kiiruseks 342 m/s. Doppleri efekt Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdelise laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi tekitatava heli kõrgus ehk sagedus tõuseb, kui rong sõidab vaatleja suunas. Rongi möödudes helikõrgus langeb kiiresti. Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam.
VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja tsüanobakterid võib leida kõikidest keskkondadest, kus on piisavalt valgust ja niiskust. Nad moodustavad ka põhilise osa merevee planktonist.AlgloomadAlgloomad kuuluvad heterotroofsete organismide hulka, kes toituvad teistest organismidest. Toituvad põhiliselt bakterirakkudest ning sageli võidakse neid pidada organismideks, kes hoiavad bakterite populatsioone erinevates keskkondades kontrolli all. Prokarüootsed organismid oma laia leviku ning unikaalse ainevahetusega on võimelised osalema
vajamineva info saamiseks. Seega seostub kognitiivne ergonoomika üha rohkem arvutiteadusega ja tehisintellektiga, mida võib käsitleda kui arvutiteaduse ja kognitiivse psühholoogia hübriidi. Juhul, kui vaatamata suurtele pingutustele ei õnnestu probleemi lahendada, tuleks süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia. Makroergonoomika Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. Kogu süsteemi optimeerimiseks on vaja arvestada alasüsteemide tihedaid vastastikuseid seoseid, neid modelleerida, · uurides olemasolevat infot kogu süsteemi kohta ja viies läbi küsitlusi, et välja selgitada faktilist olukorda
Koostanud M. Kolga 3 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk NÄGEMISAISTINGU TEKKIMINE Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest. See on analüsaatori retseptoorne osa: Enne võrkkestani jõudmist lähevad valguskiired läbi silma läbipaistvatest, valguskiiri murdvatest keskkondadest - sarvkestast, vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. Kõige rohkem murrab valguskiiri lääts. Silmamuna võrreldakse tavaliselt fotoaparaadiga, kus lääts täidab fotoläätse ja võrkkest valgustundliku plaadi osa. Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal ümberpööratud vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud päevane nägemine, kepikestega aga nägemine videvikus. Kepikestes on eriline aine - nägemispurpur e.
On samuti ilmne, et majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised tingimused, millega inimesed peavad vastastikku seisma, on väga olulised. Demograafiliste suundumuste erinevusi võib leida endistes 11 sotsialismimaades ning ka ülejäänud arenenud maailmas, nagu ka kiireid muutusi rahvastiku suundumustes Kesk-ja Ida-Euroopas on peaaegu kindlasti tingitud rabavalt erinevatest keskkondadest, kus inimesed on, mille põhjal teevad oma käitumuslikke valikuid. Lisaks on ilmne, et paarid ja üksikisikud leiavad väga erinevaid lahendusi samadele probleemidele. See tõenäoliselt selgitab nähtavaid kontraste arenenud tööstusriikide ühiskondades teises demograafilises üleminekus. Jaapan oli uuenenud sündimusülemineku trendilooja. Kuid vabaabielu ja väljaspool abielu sündimus on seal haruldane. Abielud sõlmitakse hiljem ja vähem
Lühistatud rootori mähises tekkiva voolu ja pöörleva magnetvälja vastastikusel toimel hakkab rootor pidevalt pöörlema. Rootor pöörleb mõnevõrra aeglasemalt kui pöörlev väli (asünkroonselt) . 21 3.4. Elekrtomagnetlained. Elektromagnetlained levivad valguse kiirusega c = 300 000 km/ s (täpsemini c = 299792,458 km/ s ) vaakumis. Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad, murduvad, interfereeruvad ja painduvad tõkke taha .
Juba antiikajal hakkasid mõtlejad arutlema, miks on rahvad erinevad. Pakuti välja 3 peamist seletust: 1. Rahvad on erineval määral arenenud, osad on hästi arenenud, nt kreeklasid ja siis barbarid, kes pole eriti hästi arenenud. 2. Erinevused tulevad erinevatest kultuurimõjudest, igal rahval on erinevad naabrid, kes mõjutavad erinevalt. 3. Erinevused tulenevad erinevatest geograafilistest keskkondadest, elukeskkonnast. Erinev loodus, mis vormib inimeste kultuuri erinevaks. Need mõtlesid edasi, valgustusfilosoofid arendasid samu ideid edasi. Spetsiifilise distsipliinina kujunes see välja siiski 19.sajandi II poolel. Esimene koolkond oli evolutsionism, evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin ja inglise filosoof Herbert Spencer. Antropoloogilisse ja etnoloogilisse
23. Makroergonoomika Hoopis vähem kui vajalik on seni pööratud tähelepanu makroergonoomikale, mis pakub mitmeid uusi võimalusi inimtegevuse optimeerimiseks (Zink, 1999; Axelsson, Forsberg, 1998; Hendrick, 1993; Imada, 1993). Makroergonoomika (inglise keeles kasutatakse nii macroergonomics kui ka macro-ergonomics) on välja kujunenud viimastel aastakümnetel. Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. Lähedased valdkonnad on sotsiotehniliste süsteemide teooria, kuid ka linnaplaneerimine, keskkonnateadused jt teadusharud. Eesmärk saavutatakse, uurides alasüsteeme (sageli nelja, vahel aga rohkemat):
Biofilmi moodustamine on tavaline nii arhede kui bakterite seas. Sellest, et tegemist on iidse protsessiga, mis tagas prokarüootide ellujäämise Maa algusaegadel valitsenud karmides tingimustes, annavad tunnistust fossiilsed leiud. Austraalia (Pilbara Craton) süvamere hüdrotermaalsetelt kaljudelt pärinevate fossiilsete leidude põhjal järeldati, et biofilmi oli olemas juba 2,7 miljardit aastat tagasi. Sarnaseid biofilmi struktuure võib leida ka tänapäeva hüdrotermaalsetest keskkondadest, nagu nt kuumaveeallikad ja süvamere hüdrotermilised lõõrid. Ürgaegkonnas võimaldas biofilm prokarüootidel tekitada enda ümber kaitsev, homostaatiline keskkond, mis kaitses füüsikaliste tingimuste suurte kõikumise eest algsel Maal (ekstreemsed temperatuurid, pH ja UV-kiirgus). 12.1. Biofilmi uurimise ajalugu Biofilmi esimeseks uurijaks oli Antonie van Leeuwenhoek, kes 1674. aastal kirjeldas oma algelise mikroskoobiga hambakatus elavaid nn väga väikeseid animalculi'eid
annaabi.ee 
