maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Milleks heisata lipp? Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu. Mastivimpel Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Vapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm
Mastivimpel Ametlikke lipupäevi on aastas vaid paari nädala jagu. Sinimustvalge lipu võib heisata ka avalike ürituste ja perekondlike tähtpäevade puhul, kuid ega nendegi arv kuigi suur ole. Et koduaedade ja avalike paikade lipumastid umbes 340 päeva aastas tühjalt ei seisaks, oleks üpris mõistlik neil nö lipuvabadel päevadel tõsta sinna mastivimpel. Mastivimpel on meil üsna uus, neid on alles viimastel aastatel kasutama hakatud, ent paljudes riikides (eriti Põhjalas) on vimpel väga populaarne. Mastivimplil võib kasutada rahvusvärve, aga ka maakonna, valla või linna tunnusvärve. Koduõuel heisatava mastivimpli võib kavandada igaüks endale meelepärastes värvides. Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad
Ametlikke lipupäevi on aastas vaid paari nädala jagu. Sinimustvalge lipu võib heisata ka avalike ürituste ja perekondlike tähtpäevade puhul, kuid ega nendegi arv kuigi suur ole. Et koduaedade ja avalike paikade lipumastid umbes 340 päeva aastas tühjalt ei seisaks, oleks üpris mõistlik neil nö lipuvabadel päevadel tõsta sinna mastivimpel. Mastivimpel on meil üsna uus, neid on alles viimastel aastatel kasutama hakatud, ent paljudes riikides (eriti Põhjalas) on vimpel väga populaarne. Mastivimplil võib kasutada rahvusvärve, aga ka maakonna, valla või linna tunnusvärve. Koduõuel heisatava mastivimpli võib kavandada igaüks endale meelepärastes värvides. Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad.
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
umbes 50 on tänapäevaks tuvastatud. Enamasti hoiti Leegione riigi piiride läheduses. Leegionid muutusid püsivateks alles pärast Mariuse reforme, olles varasemas vabariigis vallutusretke jaoks loodud, kasutatud sõjakäikudes ja siis laiali saadetud. Pärast Mariuse reforme hakkas värvatud talumeeste armeest kujunema vabatahtlikest professionaalidest leegion. Leegionitele omistati oma kotkaga vimpel (aquila) mis lubas kujundada korpuse identiteeti (espirit de corps) ja aretas patriotismi, iga leegioni tähistas piduliku festivaliga oma loomise aastapäeva. Varajases vabariigis koosnes leegion segamini ratsaväest ja kergejalaväest, Mariuse reformide käigus aga kaotati kodanike ratsavägi ja kergejalavägi, jättes leegioni homogeenseks raskejalaväeks. Lahingusse mindi plaanipäraselt ja kaalutletult, hinnati distsipliini ja võimet koos tegutseda, mitte isikliku hulljulgust
Riigis korraga oli umbes 30 leegioni, igaühes 5000 6000 meest, nad jagunesid kümneks kohordiks, igaühes 6 tsentuuriat, läbi riigi ajaloo loodi mitusada leegionit. Enamasti hoiti leegione riigipiiride läheduses. Leegionid muutusid püsivateks alles pärast Mariuse reforme. Pärast Mariuse reforme hakkas värvatud talumeeste armeest kujunema vabatahtlikest professionaalidest leegion. Leegionitele omistati oma kotkaga vimpel mis lubas kujundada korpuse identiteeti ja aretas patriotismi, iga leegion tähistas piduliku festivaliga oma loomise aastapäeva. Abiväed moodustusid ratsaväest ja kergejalaväest. Ratsavägi oli eliitvägi ja nautisid kõrgemat palka kui jalaväelased. Nad olid enamasti jagatud 500-mehelistesse salkadesse. Teenistusaja ära teeninud erru läinud abiväe sõdurid said Rooma kodakondsuse. Pärast kodanike
kinnipidamist, kohustust kohelda Eesti lippu väärikalt. Lipp heisatakse päikesetõusul , kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kümme õhtul. Erandiks on jaaniöö, mil lippu ei langetata. Kui lipp jääb lehvima pimedal ajal, peab see olema valgustatud. Hea kombe kohaselt ei peaks lipumast kunagi tühjalt seisma. Päevadel, kui lippu ei heisata, võiks koduõuel püstitatud lipumastis lehvida rahvusvärvides mastivimpel. Vimpel võib lipumastis lehvida ööpäev läbi, ent lipupäevadel näeb hea tava ette heisata Eesti lipp Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. 3 VI Millised on lipupäevad (võrrelda pühade ja tähtpäevade seadusega) kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: iseseisvuspäev 24. veebruar, võidupüha 23. juunil ja taasiseseisvumine 20. augustil. Lipupäevad on veel: Lipupäevad on: 1) 3
igaühes 6 tsentuuriat (saja meheline üksus), läbi riigi ajaloo loodi mitusada leegionit millest umbes 50 on tänapäevaks tuvastatud. Enamasti hoiti Leegione riigi piiride läheduses. Leegionid muutusid püsivateks alles pärast Mariuse reforme, olles varasemas vabariigis vallutusretke jaoks loodud, kasutatud sõjakäikudes ja siis laiali saadetud. Pärast Mariuse reforme hakkas värvatud talumeeste armeest kujunema vabatahtlikest professionaalidest leegion. Leegionitele omistati oma kotkaga vimpel (aquila) mis lubas kujundada korpuse identiteeti (espirit de corps) ja aretas patriotismi, iga leegioni tähistas piduliku festivaliga oma loomise aastapäeva. Varajases vabariigis koosnes leegion segamini ratsaväest ja kergejalaväest, Mariuse reformide käigus aga kaotati kodanike ratsavägi ja kergejalavägi, jättes leegioni homogeenseks raskejalaväeks. Abiväed moodustusid ratsaväest (alae) ja kergejalaväest. Alae oli eliitvägi ja nautisid kõrgemat palka kui jalaväelased
ning jalamehe relvaks ongi peamiselt oda, ka vibu. Kroonikates on üsna sageli mainitud ka linge, millega visati kive. Odad jagunevad üldiselt torke- ja viskeodadeks. Kirjalikes allikates leidub rohkesti märkusi, et viskeoda võidi käega kinni püüda ja tagasi visata. Visatud odad jäid sageli kilpi kinni ning muutsid selle kasutuks. On ka teateid, et lähivõitlusse astumise korral murti odavars. Ida-Eestist Raatvere matusest on koos torkeodaga leitud arvatav odaotsa vimpel. Levinud relvaks oli kirves. Tõsi, sageli on raske teha vahet sõjakirve ja tavalise töökirve vahel, mida ju vajadusel võidi samuti kasutada relvana. Matusepanuste põhjal otsustades oli kirves ka üks levinumaid naiste relvi-tööriistu. Vahel on muinasaja lõpu kirveste labas auk, mis tõenäoliselt oli kasutusel kirveste kinnitamisel kuhugi. Leidub kaunistatud, vahest isegi väga keerulise ornamendiga kirveid. Eestis mitte nii levinud, kuid kahtlemata tuntud olid sõjanuiad
järele. Kaptah kasutas lõngakera, et nad väljapääsu hiljem üles leiaksid. Nad leidsid Minea surnukeha. Sinuhe oli veendunud, et ta suri Minotaurose mõõga läbi ja et too ta vette ka veel viskas. Sinuhe oli ülimalt masenduses ning kaotas usu jumalasse. Nad alustasid sõitu Smürnasse. Merineitsid (lk 263) olid kalasabadega naisterahvad, kes varitsesid meremehi, et nõiduda neid endaga lõbutsema. Vimpel (lk 263) - kitsas kolmnurkne või otsast pääsusabana hargnev lipp. Minotauros (lk 273) Minotauros on pooleldi mees ja pooleldi härg/sõnn. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi mee...
täites. Eesti lipu heiskamine ja kasutamine laeval · Eesti lipu heiskamist ja kasutamist laeval reguleerivad laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus ning head rahvusvahelised meretavad ja -kombed. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine · Eesti lippu või selle värvikombinatsiooni kasutatakse head tava järgides. · Kaitseväe väeosa lipu üks külg võib olla Eesti lipu värvikombinatsioonis. · Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit. Vimpel ei asenda Eesti lippu. · Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina. · Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane. · Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei. Lipu eest hoolitsemine · Lipukanga elupea pikendamiseks tuleb selle eest hoolitseda.
teenuse osutamine on äritegevus või ühekordne majandustegevus) . Kingitus ja annetus on oma olemuselt sarnased, sellepärast käsitleme neid maksustamisel võrdselt. Kingituse ja annetuse puhul puudub määratlus, millises vormis seda antakse. Siit tulenevalt võib kingitus võib olla mitterehaline või rahaline, tasuta töö või teenuse osutamine. Kingituseks või annetuseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (näit õhupall, vimpel, plakat jms) s.t. asjal puudub tarbimisväärtus. Kingituse maksustamine ei olene kingituse tegemise eesmärgist kas heategevus või ärilistest huvidest lähtuvalt kõik kuulub maksustamisele. Kui kinge on reaalselt üle antud, siis loetakse leping kehtivaks ka kirjaliku vormi nõudest mittekinnipidamise korral. Sellisel juhul maksustatakse seda tehingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid vastavalt Maksukorralduse seaduse § 84
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
