kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile -Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Rahvatraditsioone järgiv mardilaat, millega Tallinnas tehti algust 1997. aastal, on esialgu plaanitust käsitööde näitusmüügist kujunenud rahvakultuuri suurürituseks, käsitööliidu üheks olulisemaks ettevõtmiseks. See on koht, kus peale rahvusliku käsitöö müümise-ostmise meistrid suhelda ja kogemusi vahetada saavad. Siin elustatakse vanu mardipäevakombeid. Laadal tegutsevad meistrikojad, kust mitut moodi õpetust ja konsultatsiooni saab
viha alla. Inimsööjate laistrügoonide juures kaotab ta oma laevastiku. Jõuab Kirke saarele, sealt varjude riiki Hadessesse, kus kohtub oma emaga ja Achilleusega. IV osa Satub truu seakarjuse Eumaiose juurde, kes teda küll võõraks peab, ent ometi lahkesti vastu võtab. Seal kohtab oma poega, kellele end ta tunda annab. Koos plaanitakse kuidas nurjatutele kätte maksta. V osa Odysseus jõuab salaja koju. Esimesena tunneb tema ära nõder koer, ta esineb majas kerjusena ning tal tuleb tunda alandust ja solvamist. Ta jääb esiotsa tundmatuks ka oma naisele, ehkki see teda lahkelt vastu võtab ja oma mehe kohta ärevalt teateid pärib. VI osa Sisuks on Odysseuse kättemaks. See algab Penelope uue otsusega. Piinatud lesk toob kosilaste ette oma kaasa vibu ja kes selle pingule tõmbab ja ettenähtud viisil noole lennutab, sellele annab ta oma käe. Keegi peale kerjuse ei suuda. Järgneb verine kättemaks. Odysseust soosib jumalanna Athena
kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile - Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida 2
sünnitaja ja toitja, ürgema. 33. Heureka ! olen leidnud! Nii olevat hüüdnud Arichimedes,kui ta vannis olles avastas hüdrostaatika põhiseaduse. 34. gladiaatorid- kutselised võitlejad, peamiselt orjad ja sõjavangid 35. parnassos apolloni pühamu, muusade asukoht, luulekunsti sümbol, seal austati ka Dionyssost 36. Diogenes kuulus kultuuripõlgur ( elas legendi järgi tünnis ) , kes elas suursugusest päritolust hoolimata kerjusena. 37. egiid,egiidi all olema õudust tekitav kilp, turvis-kaitse,hool, kaitse all olema 38. pygmalion - ..kuulus kujur,kes armus enda loodud elevandiluust tütarlapsekujusse, aphrodite elustas selle kuju ja nii sai võimalikuks abielugi. 39. graffiti- seintele ja kaljudele, anumatele ja savipotikutele kriibitud kirjad või uuristatud tekstid, mis teatavad avalikus ja eraelus toimunud sündmustest 40. hetäär vabade elukommetega vallaline kunstihuviline naine.
lehmi päikesejumala karjast. Helious palub Zeusilt abi, saab loa laevamehi karistada. Lõpuks jõuab Odysseus koju. Tema naine Penelope on meest truult oodanud, tõrjunud tagasi kosilasi. Mehe eemaloldud aastaid on 20. Selle ajaga on suureks kasvanud ka poeg Telemachos, kellega isa kohtub rannal. Ta on tundmatuseni muutunud. Tema tunneb ära kunagine vana amm armi järgi. Odysseus otsustab minna koju kerjusena, et koos pojaga kosilastest vabaneda. Odysseus võitleb kosilastega, abiks Athena ning mees võidab. Luule 1. Eleegia- kurvatooniline luuletus, mis oli kirjutatud kaksikvärssides 2. Jamb- vanakreeka pilkeluuletus 3. Meelika- jagunes monoodiliseks ja koorimeelikaks 4. Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Mitmekesine sõja, armastus, veini, poliitiline luule 5. Koorimeelika- seotud kultusevormidega 6
Üldjuhul õnnestub Penelopel nad tagasi tõrjuda kuid austajad siiski priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Samal ajal sõidab noor Telemachos isa kohta teateid hankima. Selgub et Od, on elus ja terve. Varsti vabastatakse ta Kalypso saarelt ja ta asub kodupoole teele. Teel satub ta ette mitmeid takistusi (kükloop Polyphemos, lootosesööjate saar jne), ta ületab need vaevaliselt ning lõpuks koju jõudes ei tunne ta oma kodusaart enam ära. Kodumajja jõudes esineb ta vaese kerjusena. Kui piinatud lesk toob kosilaste ette oma mehe vibu, suudab kerjus ainsana sellest lasta. Penelope tunneb ta ära ning eepose lõpus järgneb verine kättemaks kosilastele. Kreeka tragöödia sünd langeb V sajandi keskpaika, mil poeet Thespis lisas Ateenas Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandele näitleja. Viimane astus kooriga kahekõnesse ning tõi esinemisse dramaturgilise elemendi. Koorilaulu ülevpidulikest elementidest kujunes tragöödia(algselt võis olla ka
Teine tase Kehastab jumalikku armastust Kolmas tase Esineb kurjuse vastu võitleva valitseja või Neljas tase neidude seltsis tantsu lööva kütkestava Viies tase noore kerjusena Sageli austatakse teda kui lummavat lapsukest. Siva Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Jumalik hävitaja,kel oli võim ka surma ja Neljas tase hinge vabastamise üle
päevakorda kerkis, kui kunstnikud said oma esteetilistel otsingutel inspiratsiooni tema unenäolist maailma kujutavatest töödest. Richard Burns on kirjutanud raamatu ,,Sandro ja Simonetta", Londonis, 1992. aastal, ja tema raamatu lühikirjeldus ütleb nii: ,,Nendel lehekülgedel saavad taas kokku Firenze kuldaja maalikunstnik, hull, kes jälitas oma armastuse viirastust, ja vana mees, kes kirjutab mälestusi oma palvet ja pihtimust. Ta on maganud kerjusena rentslis ja olnud Itaalia esikunstnik, virelnud vangikongis ja olnud Medicite palees omainimene, lebanud Paradiisi sulgmadratsil ja oodanud Põrgu katakombides surma. Ning ta on sellel ilu ja julmuse ajastul ikka ja jälle maalinud. Nüüd on ta maailma ja iseendaga rahu teinud. Nüüd võib ta kirjutada. See ei ole Sandro Botticelli elulugu, vaid tema armastuse lugu imelise Simonetta Vespucci vastu. Põgus viiv elus on saanud igavikuks tema maalidel
saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Kosilased said selle teada ning hakkasid ikkagi tema juures käima. Lõpuks leidis Penelope varakambrist nooli täis tupe ja suure vibu, mida suutis vinna tõmmata vaid Odysseus, ning teatas, et nõustub abielluma sellega, kes jaksab vibu pingule tõmmata ja noole läbi kaheteistkümne kirvesilma kihutada. Ükski tugevatest kosilastest ei saanud ülesandega hakkama. Viimaks otsustas vibu proovida tundmatu kerjusena koju saabunud Odysseus ise, kes pärast sooritust tappis talumatud kosilased. Hämmeldunud Penelope täitis koja rõõmuhõisetega. Kükloop Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, (Uranose) ja maajumalanna (Gaia) pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse, kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke. * Parise otsus
Mees oligi nõus, kuid tuli välja et sel ajal oli veski taga olnug ta tütar. Kurat pidi 3 aasta pärast tütrele järgi tulema. Tuligi, tütar oli end puhtakse pesnud, aga Kurat ei saanud etda puudutada, käski tütrel pesemata olla. Kui tagasi tuli,tihkus tütar nutta nii et käed puhtaks läksid, käskis isal käed maha lõigata, aga ka siis nuttis tütar nii palju et käed said puhtaks. Kurat jättis asja sinnapaika. Tütar otsustas kerjusena maailma minna.Ta jõudis lossini, kus oli pirniaed kus iga pirn oli üle loetud. Teda aitas sinna valgevaim, aednik nägi seda.Järgmine öö tuli kuningas seda kõike vaatama ja võttis tüdruku naiseks. Kuningas läks sõtta, tüdruk sünnitas lapse. Saatsid kirju(Kurat vahetas kirjad ära) Tüdruk põgenes, kuningas tuli tagasi ja kuninganna jutustas et oli tüdrukul minna lasknud. Kuningas rändab 7 aastat,leiab tüdruku, tüdrukul on käed tagasi kasvanud. Elavad õnnelikult.
vahel unistas kuumi ladinlasi, lasi endale päikeseprillid teha, et saaks neid jälgida ilma, et seda märgataks - oli tol päeval põhjuseta õnnelik, tahtis, et surmatunnini oleks veel 1000 aastat - õues lõppes hoovihm ja kevad oli läbi saamas, peagi saabus uus sadu, rahe, tuul, jäi seisma ühe mööbliantikvariaadi ette, kus märkas üht naist ja meest endale miskit ostmas, pood oli kallis, järelikult pidid nad olema rikkad, mt tundis end kui kerjusena ja see tegi ta veel õnnetumaks 21. - kirjutas Angelole baaris käigust, kuhu läks, sest jalad olid väsinud ja koju veel minna ei tahtnud, tahtis tõsta klaasi oma uue elu jaoks, jõi baaris piima, mis oli uus mood - kui varem on ka istunud kohvikutes ja baarides, siis on olnud tunne, et kõik hoiavad temast eemale, kuigi ta oli korralikult riides ja kena - too õhtu ta aga inimesi ei jälginud ega neile ei naeratanud
Kurat vastanud ladinakeelse sentensiga. Püha Martinus on Prantsusmaa, Saksamaa, veinimeistrite, viinamarjakasvatajate, kõrtsi- ja hotellipidajate, hobuste, hobusemeeste ja sõdurite patroon. Aitab alkoholismi vastu. Hiljem on hakatud luterlikes maades tähistama päeva 10. novembril, protestantismi rajaja Martin Lutheri sünnipäeval. Meil seostatakse mardipäeva ikka Martin Lutheriga. Sellega seoses on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Autor: ,,Mardipäevast on jäänud palju toredaid mälestusi: maskeerumine, mõistatused, laulud, loitsud, kaeraloopimine põrandale jne. Eeskätt on meeles mardimoona jaotamine ja saagi nosimine. Sai käidud läbi enam-vähem kõik ümberkaudsed kortermajad, mõnes kohas lasti uksest sisse, teises jälle mitte. Meie pere ootab igal mardipäeval mardisante, kuid iga aastaga on mardisante vähemaks jäänud
Bm Kogu elu on sassis F# G Bm Rong ei taha püsida rööbastel Bm See väike tüdruk oli sinu tütar F# G Bm Kes anti eile võõrale mehele Bm Ta viidi ära kaugele maale 46 F# G Ja tema silmis vaid sina oled süüdlane Bm G Ja kuningas nutab D A Oma pisaraid ei peida ta Bm G Ja kuningas nutab D A Kerjusena tahab elada Bm G Ja kuningas nutab D A Vanu aegu tahab tagasi G Oma kuningriigis üksinda D A Bm Karistust peab kandma surmani Bm Sa küsid endalt kus on sinu poeg F# G Bm Poeg nii julge ja tugev kui raud Bm Ta lamab verisena lahinguväljal F# G Bm Ja lage taevas see ongi ta haud Bm Ja sa pead oma kurbuse peitma F# G Bm Kuningas peab tugev olema Bm
pigem töörügaja kui talent. Ent isegi talendist ei saa midagi, kui ta tööd ei tee. Esimeste aastate jooksul, mil Leonardo Verrocchio töökojas oli, sai poisist mees, kes oskas teha kõike. Botticelliga ei saanud Leonardo hästi läbi erinevate arusaamade tõttu. Vanem kunstnik arvas, et loodust ei ole vaja uurida detailselt ennem selle maalimist, vaid piisab ka lihtsast plärtsust lapiga. Nooruk Vincist polnud sellega nõus. Perugino oli aga mees, kes alustas kerjusena ja lõpetas rikka mehena ning seda tänu tööle. Aastatel 1467 ja 1468 oli sõda, kuid see ei andnud mingeid tulemusi. Firenze embleem on tagajalgadele tõusnud lõvi, Milano embleem on aga madu. Milanost tuli 1471. aastal külla hertsog ja selle puhuks korraldati vägev maskeraad. Surev Piero Podagra pidas kõne, kus ta ütles:"Arvan, et kogu Itaalias ei ole nii palju näiteid vägivallatsemisest ja ahnitsemisest kui siin, selles linnas." Nõnda ütles ta ametnike kohta.
peagi purjetab ta oma kodusaare Ithaka suunas. Odysseuse ilus ja truu abikaasa PENELOPE ootas meest koju kõik need kakskümmend aastat. Naine tõrjus kosilasi ettekäändega, et tahab enne uuesti abiellumist oma äia surilina valmis kududa. Öösel harutas ta päeval kootu üles, kuni teenijatüdrukud ta reetsid. Lõpuks teatas Penelope, et nõustub abielluma sellega, kes jaksab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Seda suutis ainult tundmatu kerjusena koju saabunud Odysseus ise. Esimene olend, kes kerjuses Odysseuse ära tundis oli vanadusest pimedaks jäänud koer, kes kiunudes ja saba liputades peremehe käsi lakkuma hakkas. Oma poja Telemachose abiga tappis Odysseus Penelope kosilased. Penelope on saanud truu ja targa abielunaise võrdkujuks. Odysseuse pikast koduteest on aga tuletatud mõiste odüsseia pikk ja vintsutav eksirännak. Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" põhjal; eeposed tõlkis August Annist
Diogenes otsustas oma isa ületada, püüdes moonutada maailma ,,kehtivust" või vahetusväärtust - just nagu isa oli püüdnud teha rahaga. Konventsionaalsed sildid nagu kuningas, au, tarkus või õnn olid tema arvates sotsiaalsed maksevahendid või ,,rahaühikud", mis olid tema arvates tühised ja sisutud. Eraelus põlgas Diogenes ära nii konventsionaalse religiooni, tavapärased kombed, eluviisi, toidu ja moe. Ta elas kerjusena almustest ja kuulutas oma vendlust mitte ainult kõikide inimeste, vaid ka suisa loomadega. Legend räägib, et kord külastanud teda Aleksander Suur ning küsinud, mida saaks ta Diogenese heaks teha. ,,Mine valguse eest ära", oli Diogenese vastus. Ta elas ekstreemselt primitiivsetes tingimustes, mis andis talle hüüdnime ,,küünik", mis kreeka keeles tähendab koeralikkust. Esialgselt tähistaski termin ,,küünik" kedagi, kes on ühiskonnast tagasi tõmbunud ning elab looduslähedast elu.
bhiksuni). -) Ilmik on andnud kolmekorda varjupaiga tõotuse, ehk öelnud, et läheb buddha, dharma ja sangha kaitse alla budistide usutunnistus. Ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning üksteisi kutsutakse õdedeks ja vendadeks ehk on oma olemuselt võrdset. -) Mungaks võib anda inimene tõotuse, kui saab 20 aastaseks. Ta otsib mõne vanema munga, elab tema juures, õpib temaga koos ja ajab pea kiilaks (nii mees, kui naine) ja elatakse kerjusena (bhiksu on tõlkes kerjus). Mõnikord ta läheb ka kloostrisse. Peab lubama, et ei oma mitte midagi (peale sõela, nõela, kerjakauss ja rüü). Mungad annavad tõotuse, et loobuvad tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, uinutamisest, alkoholist, ehtimisest, liigsest mugavusest, toiduga liialdamisest. Elatavad end ära kerjamisega kui buddha munk kerjab ja buddha uskuja annab kellegile toitu, siis andja kummardab, et näidata oma tänulikkusest, et sai teha oma kohust
Tegevustik: Tegevus toimub 5. saj.alguses Roomas Proloog Autroonil istub Rooma, tema ees põlvitavad orjad. Rooma laseb orjad ahelaist vabastada. Ta otsustab esitada loo Püha Aleksiusest. Esimene vaatus Aleksius, Rooma senaatori Euphemianuse poeg, on otsustanud loobuda rikkusest ja heaolust. Ta lahkub oma pere ja noore naise juurest, et veeta elu kristlikus askeesis. Ta rändab Süüriasse ning sealt naasnuna elab 17 aastat Roomas vaga kerjusena oma isa palee trepi all, jäädes kõigile tundmatuks. Perekond on kogu aeg mures, tehakse katseid teda otsida. Teine vaatus Aleksius ilmutab end naisele ja emale, et neid veenda otsimiskatsetest loobuma. Kohtumine perekonnaga tekitab Aleksiuses südametunnistuspiinu, temas võitlevad perearmastus ja religioossed veendumused. Aleksius suudab kuradi kiusatustele vastu panna ning ei pöördu ilmalikku ellu tagasi. Ingel annab Aleksiusele teada lähenevast surmast.
Meremehed panid ka kodusaarel koos kingitustega maha, aga Odysseus ei tundnud algul oma kodusaart ära. Talle lähenes noormees, kes oli Athena moondatud kuju ja ütles, et Odysseus on Ithaka saarel. Nad hakkasid koos plaani pidama, sest paljugi oli vaja teha. Athena rääkis Odysseusele, kuidas on lood kodus. Esialgu muutis Athena Odysseuse vanaks kerjuseks, et too saaks minna igale poole ilma, et keegi teda ära tunneks. Athena läks Telemachost koju kutsuma, Odysseus aga kerjusena Eumaiost (seakarjust) otsima, kes ta hästi vastu võttis. Telemachos jättis Menelaose ja Helenaga hüvsti ja asus koduteele. Telemachos otsustas (tänu Athenale), et enne kojuminekut läheb seakarjuse juurest läbi. Odysseus aitas Eumaiost parajasti söögitegemisega. Telemachos andis karjusele korralduse teatada Penelopele, et tema poeg on koju jõudnud ning isa ja poeg jäid kahekesi. Athena viipas ukse tagant kerjusele ja Odysseus läks välja. Athena muutis
J. Heartfield tegeles fotomontaaziga, on teinud poliitilist kunsti, oli seotud komparteiga. K. Schwitters parempoolsete vaadetega jõukas kondalane Hannoverist, kus tal oli suur villa, mida ta kunsti tehes lõhkuma hakkas. Tema tõi kunstmaastikule prügi (vana mööbel, muu praht Merzbau nt Hannoveri Merzblau), mida saab kunstis otstarbekalt kasutada. Prügi on ta kasutanud ka oma maalidel juuksesalgud, vanad trammipiletid, ziletiterad. Schwittes suri Inglismaal kerjusena. Groszi jõhkrad karikatuurid. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks. Sürrealism Sürrealistid ei leidnud 1920-30ndatel laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. 1970ndatel hakkas sürrealism enam populaarsust võitma. Rühmituse rajaja kirjanik ja ideoloog André Breton. Arvates, et mõistuse kontrikkust
annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm, satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste saarel, söövad lehmad ära, Helios kaebab Zeusile à Poseidonile à torm, kõik hukkuvad peale O, kes satub Kalypso kätte, kes ta lõpuks koju aitab. O muudetakse vanaks meheks, poeg teab, et isa elus. O täitis kerjusena Penelope soovid (lasta noolega läbi kõik kirved). Lõpp ikka õnnelik. · Puskini elu ja looming, ,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli oma eluajal tihti pagenduses, kuna avaldas kirju ja kõnesid valitsusest, üldisest olukorrast ühiskonnas jne. 1824.-26 vanemate suvemõisas Mihhailovskajas, sel ajal läheb romantismilt üle realismile. Lisandub rahvalikkuse printsiip, loomeinimestele oluline rahvale läheneda. Kogub rahvaluulet, loob luuletusi sel ajal
Olles mitukümmend aastat õpetanud, Virgumisele eelnes väga hirmussuri nägemus, Buddhakusningteda ründas siirdus Mara, "kurjuse kehastus", nirvaanasse. "dharma vaenlane". Mara keelitas teda tõusma ja järgima oma seisusekohast teed (dharmat), "printsil ei sobi elada kerjusena". Kuna meelitused ei kandnud vilja, vihastas Mara ja kihutas kõik oma käsilased tulevase Buddha mediteerimist segama. Öö laskudes puhusid rajutuuled ja maa vappus, kuid Mara deemonid ei häirinud tulevast Buddhat rohkem kui lapsukesed vallatus mänguhoos. Mara deemonid raevusid, nad loopisid mäesuurusi kive, puid, kirveid ja leegitsevaid palke. Tuuled lammutasid linnu ja külasid pihuks ja põrmuks. Sadas tulist sütt, kaheteralisi relvi, liiva, pori ja siis oli jälle pimedus
Martin oli kuu aega koomas. Kevadel sai ta haiglast välja. Ta hakkas tegelema enesehävitamisega. Naudingut pakkus eelsõitjast mööda kihutamine. Ta pani end ikka ja jälle proovile. Ühel päeval juhtus õnnetus ja ta jäi käkras autokeresse. Surmapõhjus: autoõnnetus 4.159. Daisy Paatjärv Sünnikoht: Harala Olemus: helluse ja soojuse otsija; 56 Filosoofia: Vaistude rattas käib naine kerjusena. Lugu: Tema mees jättis teiste ees viisaka ja haritud mulje, aga kodus oli ta kahtlustav ja julm. Ta süüdistas naist lõpuks selleski, et too toonud naabertalust hullu lehma tõve. Haralasse ilmus särava pilguga Adam. Daisy oli peagi koos temaga. Ta ei märganud, et ta oli ühe türanni juurest teise juurde sattunud. Nende abielust ei tulnud midagi erilist välja. Peale ilusate silmade, laiskuse ja haiglase armukadeduse polnud Adamil midagi. Daisy hakkas jooma ja põhja ta end jõigi.
Too viis O kuninga juure, korraldati pidustused, võitlusmängud. Pime laulik laulis sõjast, O puhkes itkema. Ta pajatas kogu oma loo. Faiaagid andsid padaarokeid kaasa ja viisid ta oma laeval Ithakale. Poseidun muudab faiaagide laeva aga kaljuks. Rannal muudab Athena Oe kerjuseks. Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele üts, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on
Too viis O kuninga juure, korraldati pidustused, võitlusmängud. Pime laulik laulis sõjast, O puhkes itkema. Ta pajatas kogu oma loo. Faiaagid andsid padaarokeid kaasa ja viisid ta oma laeval Ithakale. Poseidun muudab faiaagide laeva aga kaljuks. Rannal muudab Athena O-e kerjuseks. Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele üts, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest
Nausikaa. Too viis O kuninga juure, korraldati pidustused, võitlusmängud. Pime laulik laulis sõjast, O puhkes itkema. Ta pajatas kogu oma loo. Faiaagid andsid padaarokeid kaasa ja viisid ta oma laeval Ithakale. Poseidun muudab faiaagide laeva aga kaljuks. Rannal muudab Athena O-e kerjuseks. Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele ütles, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest
annaabi.ee 
