Ta ei eitanud, et surmas mehe, kuid kinnitas, et tegi seda enesekaitseks vägivaldse mehe eest. Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu, kuid kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Sel juhul oli naisel õigus enesekaitseks. Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Näiteks kui see sama naine oleks ekslikult arvanud, et mees teda ründab ning oleks kasutanud hädakaitset, siis see oleks olnud seadusvastane. Vaatamata sellele, et kaitsja ei pea ootama, kuni satub võitlusolukorda, vaid võib hakata tegutsema hetkest, kui teda ähvardab viimase kaitsevõimaluse ära langemine, tuleb alati olla endas kindel kui asud ennast kaitsma teistele viga tehes. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset
HÄDAKAITSE PTS 121 Mis see on? · Tegu, mis on vajalik õigusvastase ründe tõrjumiseks · Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu · Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Inimlik eksimus · Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna Rünne · Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. · Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. · Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht Õigushüved · Rünne peab ohustama õigushüve, nt elu, tervis, omand, vabadus jms · Eraisikul on õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu
Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus jms.) Küll aga on eraisikul õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu. Hädaabi.
Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione interlingue ehk oktsidentaal (occidental) interslaavi keel 3. Kuidas peegeldub keeles kultuur?'
Vastavalt Vene Föderatsiooni Ülemkohtu Pleenumi 14. veebruari 2000. aasta määruse nr. 7 punktile 8 tuleb kuritegude puhul, kus üks osaline on täiskasvanu, kindlasti kindlaks teha täiskasvanu ja alaealise omavaheline suhe, sest sellel võib olla määrav tähtsus alaealise rolli määratlemisel kuriteos või ühiskonnavastases teos. Kui alaealise kihutas kuriteole täiskasvanu õigusevastane või provotseeriv käitumine, peab kohus seda arvesse võtma süüd kergendava asjaoluna. Enamike kuritegude eest algab kriminaalvastutus 16-aastaselt, osade kuritegude puhul 14- aastaselt. Kuid kuriteod, mille eest võetakse kriminaalvastutusele alates 16. eluaastast, võivad sisaldada selliste kuritegude elemente, mille eest vastutus algab juba 14-aastaselt (banditism 16-aastaselt, kuid see võib sisaldada röövimist, rüüstamist, mõrva, mille eest vastutus algab 14-aastaselt). Näiteks 14-aastased bandiidid võetakse vastutusele mitte
täielik immuniteet.Samas võimaldab kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 205 lg 2 riigiprokuratuuril menetlust uuendada juhul,kui isik loobub koostööst või kui ta kolme aasta jooksul paneb toime uue tahtlikult kuriteo,ükskõik millise kuriteo. Isegi kui isiku suhtes ei lõpetata eeltoodud alusel kriminaalmenetlust,on siiski võimalik talle karistuse määramisel arvestada isiku koostööd ( näiteks süüteo avastamisel aktiivne kaasaaitamine) karistust kergendava asjaoluna. Kuigi teoreetiliselt peaks leniency-programm tulenema kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvist 205,on praktikas pigem suundumus kasutada selleks kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 202.Riigi peaprokurör on 20.detsembril 2005. aastal andnud välja juhise ( nn oportuniteedijuhise) nr RP-1-4/05/8 eesmärgiga määrata ühtsed põhimõtted isikute võrdse kohtlemise ja avaliku menetlushuvi järgimise tagamiseks KrMSi paragrahvide 202 ja 203 kohaldamisel
Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18-aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama. Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele,vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse. (Laanepere, 05.01.2001) 5 1.1. TUBAKAS JA TERVIS Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile
meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 16aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama. "Eesmärk pole karistamine, vaid kasvatamine," ütleb Sotsiaalministeeriumi ametnik. Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele, vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse. 3
Laste moraalne areng...liikumine. Konkreetselt •=> üldisele. Enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest •=> hoolitsusele teiste eest Piaget’ kõlbelise arengu teooria. Heteronoomne tase – koolieelik. •Otsustus väliste erinevuste põhjal (nt kahju, tagajärg/tulemus). •Eiratakse sisemisi erinevusi (nt kavatsus, motiiv). •Enesele orienteeritus. Autonoomne tase – vanemad koolieelikud ja koolilapsed (9a alates). •Käitumisreeglite suhtelisuse mõistmine, kergendava asjaolud jms. •Kavatsuse arvestamine. •Teistele orienteerumine. •Reeglid kokkuleppelised, saab muuta kui osalised nõus. L. Kohlberg (1927-1987). •Modifitseeris ja laiendas Piaget’ teooriat • Lõi teooria, mis seletas moraalse arutluse arengut kogu elu jooksul •6 staadiumit kolmel tasemel •Põhineb longituud-uurimusel •Kõlbelised dilemmad •Arutluskäik oluline! I: prekonventsionaalne moraal: orienteeritus endale •1. st: allumine ja karistusest hoidumine
karistuse ranguse üle otsustamine. Näide: Jahimees läheb karujahile .Puude vahel märkab ta suurt pruuni kogu ja tulistab. Hiljem selgub, et pihta oli saanud hoopis suurt kasvu meesterahvas, kes tegi metsas hagu ja kandis pruuni kasukat. Süü suuruse kindlaks määramisel selgitab kohus alati välja, kas on olemas süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud. Seaduses on kirjas ainult näitlik loetelu 16 asjaoludest, mida kohus võib süüd kergendava asjaoluna arvesse võtta. Kohus peab asjaolusid hindama alati konkreetse juhtumiga seoses. Väljavõte seadusest § 57. Karistust kergendavad asjaolud Karistust kergendavad asjaolud on: 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;
Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. (ibid.) Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18-aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama. Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele, vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse. (http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm) 5 1.1. TUBAKAS JA TERVIS Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile
häiruda - vaimse alaarenguga seoses; - kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; - psüühilisest haigusest tingituna; - reaalsest olukorrast lähtuva ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul Emotsionaalse reaktsiooni reguleeriva mõju häirumist on arvestatud ka kriminaalmenetluse kontekstis, kus teo toimepanemist hingelise erutuse seisundi mõjul hinnatakse karistust kergendava asjaoluna. Isikuvastaste süütegude hulgas eristatakse provotseeritud tapmist, s.o.tapmist, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Isiku emotsionaalse seisundi hindamisel eeldatakse psühholoogi poolt nn afektiseisundi tuvastamist. Nn afektiteooria kujunes psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnas perioodil, kui kergemate psüühikahäirete teaduslik käsitlus psühhiaatrias ja psühholoogias oli algjärgus. Praeguste teadmiste
häiruda - vaimse alaarenguga seoses; - kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; - psüühilisest haigusest tingituna; - reaalsest olukorrast lähtuva ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul Emotsionaalse reaktsiooni reguleeriva mõju häirumist on arvestatud ka kriminaalmenetluse kontekstis, kus teo toimepanemist hingelise erutuse seisundi mõjul hinnatakse karistust kergendava asjaoluna. Isikuvastaste süütegude hulgas eristatakse provotseeritud tapmist, s.o.tapmist, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Isiku emotsionaalse seisundi hindamisel eeldatakse psühholoogi poolt nn afektiseisundi tuvastamist. Nn afektiteooria kujunes psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnas perioodil, kui kergemate psüühikahäirete teaduslik käsitlus psühhiaatrias ja psühholoogias oli algjärgus. Praeguste teadmiste
Vägivald seisneb teos ja see seineb teise isiku löömises ja peksmises. Seega on tegu vägivallateoga. 1-12-4480 Harju Maakohtu otsus. Tahtluse määramisel ei ole oluline see, kui raske karistuse ta saab vaid oluline on see selleks, et määrata ära koosseis. 18.05.2013 Raskendavaks asjaoluks on omakasu. Ei tohi arvestada topelt raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. St et kui koosseisus on juba märgitud raskendav või kergendav asjaolu, siis enam eraldi raskendava/ kergendava asjaoluna seda ei arvestata. Tahtlusel on tähtsus kvalifitseerimise seisukohast. Juhul kui koosseis näitab ette konkreetse tahtluse, siis on vaja ka seda tõendada ja kui seda ei saa tõendada, siis ka ei saa vastutusele võtta. Näiteks kelmuse puhul on otsene tahtlus, kui on tõendatud vaid kaudne tahtlus, siis teda vastutusele võtta ei saa. Kelmus on tagajärje delikt ning Riigikohus leidis, et Pettus on tegu ja tagajärg on see, et inimene viiakse eksimusse.
apteegitill. Siiski pole temast loobutud. Aitab kaasa maksa tegevusele, mõjutab soodsalt vereringet, on palavikku alandava toimega. Hea tee last rinnaga toitvatele emadele. Harva võib esineda naha, hingamisteede või soolestiku allergilist reaktsiooni. Muud kasutusalad - Isu puudusel ja väikelastel hammaste tulemise ajal kasutatakse aniisi kui rahustit. Meditsiinis kasutatakse rögalahtistava, astmahoogusid kergendava vahendina. Kasutamine haljastuses Lopsakad sarikõisikud on suvel maitsetaimede aia ehteks. Muu oluline informatsioon Lõunapoolsed rahvad nt kreeklased ja prantslased armastavad valmistada aniisiga maitsestatud alkohoolseid jooke. Eestikeelne nimetus on Aed-piprarohi Ladinakeelne nimetus on Satureja hortensis Sugukond Botaaniline iseloomustus - Kuni 30 cm kõrgune, vürtsikalt lõhnav rohttaim. Õitseb juulis- septembris. Soodsal aastal annab isekülvi
Täidab kontrollinõuded (valve all). Rahaline karistuse asendamine § 71-72: 3 päevamäära võrdub 1 vangistuspäevaga. Vähem kui 10 päevamäära ei saa asendada. Aresti puhul: 1 arestipäev võrdub 10 miinimumtrahviühikuga. Kui on eelvangistus (kui kohus asja arvutab): iga päev läheb päeva ette. KaMS-ist tulenevalt täitevkohtunikul on suured õigused. KarS § 57-58: mis kallutab sanktsiooni alampoole ja ülalpool. Raskendavad ja kergendava asjaolu. Raskendavate asjaolude loetelu on ammendav, seda muuta ei saa. Kergendavate asjaolude loetelu on näitlik. § 57. Karistust kergendavad asjaolud (1) Karistust kergendavad asjaolud on: 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;
5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8) raske tagajärje põhjustamine; 9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks; 10) süüteo toimepanemine grupi poolt; 11) süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine. Karistust kergendava ja raskendava asjaolu korduva arvestamise keeld - Karistusseadustikus sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei arvestata karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Karistuse kergendamine seaduses sätestatud juhtudel Kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Kergendatud karistuse alammäär on karistusseadustiku üldosas sätestatud
olulist osa kannatanud ise. Kannatanu isiksuse uurimine omab olulist tähtsust mitte ainult kuriteo kvalifitseerimiseks, vaid ka kuritegevuse uurimiseks ja ennetamiseks. Viktimoloogiliste andmete tähtsust on rõhutatud mitmed autorid. Nii näiteks kirjutab V. Minskaja, et kohtupraktika loeb subjekti vastutust kergendavaks asjaoluks kannatanu amoraalset käitumist, mis teatavail asjaoludel käitumist vastutust kergendava asjaoluna, vaid kannatanu mitteõiguspärast käitumist, sidudes seda subjekti tugeva hingelise erutusega. Samas on teada, et tugeva hingelise erutuse tekkimine ei sõltu ainult välistest faktoritest, vaid ka isiku psüühilisest eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23 21 Raska Eduard. (1994). Kuritegevus ja kriminaalpreventsioon Eestis. Tallinn:,Juura, lk 148. 22 Kriminaalpoliitka arengusuunad aastani 2010. Riigikogu seadus, 21. 10. 2003 a.- RT I 2003, 67, 457.
Tallinn: Juura 2004, lk 30. 69 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a. otsus 3-1-3-14-03 – Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 25.09.2002 otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 42 veenvalt mõjub Riigikohtu nõustumine ringkonnakohtu seisukohaga, et süü suurust mõjutab raskendavate asjaolude puudumise ja kergendava asjaoluga mittearvestamise korral veel teo toimepanemise koht (kohtusaal) ja relva põhjendamatu kaasaskandmine70. Seega näib Riigikohtul kujunevat seisukoht, et süü suurust tuvastatakse mitte §-des 57 ja 58 toodud asjaolude raames, vaid vajaduse korral nendele lisaks. On aga iseasi, kas karistuse suurust (vangistuse pikkust või karistuspäevade arvu) hakata skaala algnäiduna arvestama sanktsiooni keskmisest või selle alumisest kolmandikust
2. Kokkusulamine (fusion) paramüksoviirustel gigantsete paljutuumsete süntsüütsiumide teke. 3. Inklusioonide ehk sulundkehakeste teke: • tuumasisesed inklusioonid on iseloomulikud DNA viirustele • tsütoplasmasisesed inklusioonid iseloomustavad RNA viirusi 77 Histoloogiline värvimine. Histoloogiline rakukultuuride värvimine võimaldab kahjustusi demonstreerida, kuid on suunava ja edasist tööd kergendava, mitte aga lõpliku diagnostilise väärtusega Hemaglutinatsioon. Hemaglutineerivate viiruste hulka kuuluvad entero-, gripi, paragripi, adeno-, mumpsi, reo-, punetiste, leetrite viirused. Erinevad viirused aglutineerivad erinevaid erütrotsüüte (inimese, kana, merisea, ahvi jne). Elektronmikroskoopia. Võimaldab otseselt vaadelda haigustekitajat, eristada sugukondi, näiteks poksviirusi herpesviirustest, kuid ei anna võimalusi tavalisel kujul eristada näiteks HSV-1 ja HSV-2.
Olulist rolli mängib ka kultuurinormide kandjate hulk ühiskonnas. Kui ükski kultuur ei domineeri, siis tekib probleem kuna pole teada millised kultuurinormid kehtivad. Eelpool vaatlesime me suuri süsteeme, kuid kultuurinormide konfliktid esinevad ka väikeste rühmade tasandil. Näiteks saab täheldada kultuurinormide konflikte isiku liikumisel ühest ühiskonna kihist teise. Kultuurikonfliktiteooriaid on püütud kasutada kohtutes kuritegu kergendava asjaoluna (USAs on õnnestunud päris palju). Näide: taanlanna jättis lapse vankriga kohviku akna alla ja läks ise sisse. USAs on rangem hoolsuskohustus, kuid Taanis on see aktsepteeritav. Taanlanna pääses karistusest. Korealanna Chong Sun France jättis oma lapse riiulisahtlisse mitmeks tunniks, kui ta tööle läks ja laps hukkus lämbumise tagajärjel. Ta mõisteti 20 aastaks vangi kuid vabastati kolme aasta pärast, kui Korea naised selgitasid korea lapsehoolduskultuuri
Ka selle afekti puhul esineb n-ö ülessuunduv joon inimene püüdleb rahuldamatusetundest rahulolekutunde juurde. Rõõm on õigupoolest õige väljendus raskuste võitmise tarvis. Sellega kaasnev naer on vabastava mõjuga. Rõõm viitab kaugemale enese isiksusest ja taotleb teiste sümpaatiat. b) afektid õiguses Emotsionaalsed seisundid nagu ka psüühika teised komponendid võivad avaldada mõju inimese käitumisele. Juhindudes sellest on seaduseandja sätestanud karistust kergendava asjaoluna kuriteo toimepanemise hingelise erutuse seisundi mõjul. Emotsionaalsete seisundite spetsiifilist mõju arvestades eristab seadusandja isikuvastaste kuritegude hulgas provotseeritud tapmist, s.o teiselt isikult eluvõtmist, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Mõiste ,,hingeline erutuse seisund" on juriidiline ja kaasaegses psühholoogias on raske leida sellele terminile vastet. Eriti suur
Põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel. Seega juhtudel, mil kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. Samal ajal ei välista põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel kohtualuse olukorda kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt PS 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest ei tule kriminaalseaduse kergendavat analoogiat kohaldades arvestada eelvangistuses viibitud aega mitte üksnes kohtu poolt karistusena mõistetava vabadusekaotuse hulka, vaid ka mis tahes muu karistuse hulka. Nulla poena sine lege esemelise kaitseala viimane ja olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keels: uut raskendavat
Ja nii näeb tema teda, kui ta vaatab välja rõõmsasse hommikusse, -- ja oh, kas valab ta ainsatki pisarat tema vaesele elutule kehale, kas ta rinnast tõuseb ühtegi tasast ohet, kui ta näeb, et rõõmus noor elu on nii julmalt hävitatud, nii enneaegselt maha niidetud? . . . Aken avanes; teenija ebakõlaline hääl rüvetas pühalikku rahu ja -veejuga ujutas üle maaslamava; märtri maised jäänused! Lämbuv kangelane kargas kergendava turtsatusega jalule; miski lendas summutatud sajatuse saatel vihisedes läbi õhu, järgnes puruneva klaasi klirin, ja üks väike ähmane kogu vilksas üle aia ning sööstis pimedusse. Veidi hiljem, kui Tom magamaminekuks lahtiriietatult küünlajupi valgusel oma märgi riideid silmitses, ärkas Sid; ent kui tal oligi mingi tume kavatsus mõistaandvaid vihjeid teha, siis otsustas ta ümber ja pidas suu, sest Tomi silmis oli midagi ähvardavat. Tom puges voodi, ilma
annaabi.ee 
