oranzid laigud kõrvade juures. Kuningpingviinil on võimas nokk, mis on kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi. Kuningpingviinid võivad rännata kuni 900 kilomeetri kaugusele, et toitu hankida. Kuningpingviinid pesitsevad 5 Antarktise saartel. Kuningpingviinid ja keiserpingviinid munevad vastupidiselt teistele pingviinidele ühe muna. 1.1.1.2 Keiserpingviin Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) on pingviinlaste sugukonda kuuluv suur lennuvõimetu lind. Keiserpingviinid on pingviinide seas kõige pikemad ja raskeimad. Isas- ja emaslindude nii sulestik kui suurus on sarnane. Nende kõrgus ulatub 122 cm-ni ja kaal umbes 22...37 kg-ni. Keiserpingviinide seljaosa on must, kõhuosa aga valge, rinnaosa helekollakas, kõrvapiirkond on säravkollane.
Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist – vähilistest. Kasutatud kirjandus: (http://miksike.ee/docs/referaadid2005/pingviinid_kaileola.htm) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pingviinilised2 Liisa Marie Orav
nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Järgnevad 64 päeva seisab pingviin pilkases pimeduses keset lumetorme ja haub muna. Kogu selle aja pingviin ei söö ja kõhnub. Emane saabub tagasi kevadel, siis kui jää hakkab murduma, just poja koorumise ajal. Isane võib lõpuks minna ja endale toitu otsida. Vanemad tunnevad poja ära hääle järgi. Hiljem aga hakkavad mõlemad vanemad poja eest hoolitsema. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid (pildil). Nad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Nad elavad kõige lähemal lõunapoolusele. Mida lähemal lõunapoolusele, seda külmem seal on, kuid keiserpingviinide suurus aitab neil sooja hoida. Nad paarituvad talvepimeduses jää peal ning munevad ühe muna.
Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad mereandidest. Jääkaru kaladest ja hüljestest. Kaladest toituvad ka arvukad linnud,kes saavad omakorda toitu planktonist ehk mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Vesi: on tahke ehk jääs . Leping: Lepingu kohaselt on Antarktika demilitariseeritud ja tuumarelvade piirkond,
Poeg saab iseseisvaks 2-3 kuu vanuselt Eluviis:Toitumine:ta sööb kalu, kalmaare ja koorikloomi Vaenlased(ja ohud):Keiserpingviinil on vähevaenlasi, üks nendest on merileopard, kuid pingviin jõuab tema eest vaevata põgenema. Seltsingulisus: Ta elab jääpangal tuhandetest isenditestkoosnevas koloonias;kui pojad on koorunud, kogutakse nad peagi kokku "lastesõime", kus neid valvavad müned vanalinnud. Ränne: Sigimisaja alguses (märtsi lõpus) tulevad keiserpingviinid merest välja ning läbivad paarituskohta jõudmiseks jääpangal sadu kilomeetreid.Suvel(lõunapoolkeral jaanuaris- veebruaris) rändavad nad mere poole toituma. Kaitse: Kuigi arvukus on praegu üle 150 000 paari, ähvardab pingviine intensiivne kalapüügi jätkumise korral toidupuudus. Muu: Hüpe: Veest väljudes teeb pingviin üle 2m kõrguse hüppe. Häälitsus: Paaritusajal toob isalind kuuldavale tugevaid omapäraseid häälitsusi; täiskasvanud pingviini hüüd meenutab
rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinide vaenlased Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Pingviinide toit Pingviinid saavad oma toidu vees ujudes. Peamiseks pingviinide toiduks ongi kalmaarid, kalad ja vähilised. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist - vähilistest . Kasutatud internetileht: et.wikipedia.org
LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. INIMSESED JÄÄVÖÖNDIS Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke
taimestikus. Nende hulgas on esindatud ainuraksed, keriloomad, loimurid jm. Teadaolevalt pesitseb Antarktisel vaid neli lennuvõimelist linnuliiki: antarktika änn, lumi- tormilind, lääne-tuppnokk ja lõunatiir. Pingviinilisi ehk lennuvõimetuid linnuliike pesitseb mandril neli liiki: adeelia pingviin, eeselpingviin, keiserpingviin ja valjaspingviin. Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, merileopardid, kalmaarid, kalad,
liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. . Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Suure kära tõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi põhja).Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest
kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad püsivad kolm kuni neli kuud. Siis õpivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad võõrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jäises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Siis seab isane pingviin muna oma jalgadele ja katab selle
meduusidest. Albatross laskub maapinnale pesitsemiseks ( kasvatab korraga üles 1-e linnupoja ). Toiduotsinguil võib lennata pesast 3000km kaugusele. Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab ka Antarktika poolsaarel. Antarktisest Lõuna-Ameerika poole suunduval poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk
püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. 4 Antarktiline kliimavööde Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21.juulil 1983 registreeriti Antarktise polaarjaamas Vostok maailma madalaim
mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES.
poole ja hüppab üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Pojad sünnivad jääkarul oktoobris või novembris emakaru kaevatud koopas. Seal püsivad karupojad kolm kuni neli kuud. Pärast seda õpivad nad saaki jahtima ja tapma. Emast võõrduvad pojad umbes kaheaastaselt. Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle
LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Linnustikku esindavad 18 pingviiniliiki. Seal leidub jääkaru, kelle keha katab valge karvkate ning paksu rasvakihiga hülged ja küürvaalad.. Olemasolevad loomad moodustavad omavahel toiduahela. Antarktika meredes elavad vaalad, kes toituvad väikestest vähilistest krillidest. Lõunaookeani kalad on erakordselt hästi kohastunud eluga jääkülmas vees ning
Tähtsaks soojusehoidjaks on ka rasvakiht. Värisemine on üks moodus kiirelt soojust juurde toota. Osadel imetajatel on karvkattevabades piirkondades hea verevarustus. Liigsest kuumusest võib vabaneda, kas lõõtsutades või higistades. Ka kehaasendi kokkutõmbamine või väljasirutamine reguleerib keha soojenemist või jahtumist. Ka püsisoojased saavad käitumisega kehatemperatuuri reguleerida. Kokkuhoides on soojem. Pingviinid (pildil keiserpingviinid) vahetavad pidevalt kohti kord oled rühma keskel, siis liigud jälle äärele lähemale. Nii saavad kõik võrdselt olla nii soojas keskel, kui tuulekäes grupi servas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:EmperorPenguinColonyCl Kuidas äärmuslikud keskkonnaolud üle elada? Ebasoodne on loomale aeg, mil ... Pole piisavalt toitu;
Migratsiooni on kolme liiki (kui mitte arvestada aeg-ajalt ette tulevaid nn. enesetapumigratsioone, näiteks vaalade juures). Nimetetekse neid, kasutades raudteeterminoloogiat. 1. Mitmekordse kasutusega pilet (kuupilet, aastapilet, vms.). Migreerutakse kord aastas toitumispaika ja kord aastas paljunemispaika. See on väga levinud migratsioonitüüp iteropaarsetel liikidel. Näiteks rändlinnud, kärnkonnad, siirdekalad (särg ja teib meie rannikualadel), keiserpingviinid, jne. 2. Edasi-tagasi pilet. Migreerutakse kord elus toitumispaika ja kord elus paljunemispaika. Tavaline semelpaarsetel liikidel. Näiteks Vaikse Ookeani lõhelised (toituvad ookeanis, paljunema lähevad kord elus jõgedesse), angerjas (elab üleilmselt, paljuneb ainul Sargasso meres), sääsed (munevad vette, toituvad maismaal), jne. 3. Ühe otsa pilet. Kord elus migreerutakse ühest paigast teise, järgmine põlvkond migreerub tagasi
Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ei kuulu Antarktika mitte ühelegi riigile. Mandril puudub igasugune majandustegevus, seal ei kaevandata maavarasid, ei rajata tööstusi ega sõdita. Seepärast on Antarktika meie planeedi kõige vähem reostatud piirkond. Ometi tõendavad pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid ja polaaralade kohal esinevad osooniaugud maakera suurt saastatust. Keiserpingviinid koos pojaga Sinivaal Adeelia pingviinid
· Jaguneb kontinentaalseks osaks ning mereliseks · Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik : selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid · Mereelustik ja pesitsejad : toiduahela aluseks fütoplankton; toiduahela väga oluline osa krill; ca 200 kalaliiki ; hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes; Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki : pingviinid, keiserpingviinid, Adelie pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid Mets puittaimedega kooslus , mille pindala on vähemalt pool hektarit, puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit ( kui noored puud , siis peavad olema võimelised nii kõrgeks kasvama) Aastal 2000 FAO andmetel · 33% boreaalsed metsad · 11% parasvöötme metsad · 9% subtroopilised metsad · 47 % troopilised metsad
vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb.Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. N : Põhja-Venemaa,Antartika,Arktika. PÕLLUMAJANDUS : arktilises kliimas igasugune põllumajandus võimatu,lähisarktilises kliimas põhjapördad,kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi(redis,oder),parasvöötmes-põllumajandusliku maad kõige rohkem,teravili,
Seal elavad ka organismid(sulfolobus) mis taluvad pH=2, mis tähendab pea puhast väävelhapet. 50 kraadi on taimedele maksimum. Koaaladel on närvisüsteem taandarenenud, kuna kogu aur läheb eukalüpti mürkide vastaseks võitluseks. Ülimadalad temperatuurid puud tekitavad raku sisse väga kange lahuse, mille külmumistemperatuur on kõrgem, seetõttu ei lähe rakud katki. Osmoos. Loomad sõltuvad kas oma külmakaitsest või kohast kus varjuda. Keiserpingviinid, miinus 70 kraadi juures. Kõige soojema ka külmema vahe võib olla üle 100 kraadi. pH ehk happelisus. 7 neutraalne, alla happeline, üle aluseline. pH väiksem 3 ja suurem 9 on toksilised. pH=13 juures elab üks tsüanobakter Plectonema(sinivetikas), elab soodajärvedes. Peamiselt mõjutab see taimede elu. Taimede toitained mullast vesilahusena, keskkonna reaktsioon mõjutab kui hästi soolad vees lahustuvad. Kui ei lahustu, ei saa kätte
lääneosa ja saared) · Taimed: vetikad, samblad, samblikud, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk (300-600 mm/a) on suhteliselt suur, auramine mõõdukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Sademetevaestes kontinentaalsetes piirkondades hoolitseb igikelts vajaliku niiskuse eest suvel
JÄÄVÖÖNDI LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Sinivaal maailma suurim loom, kes kunagi Maal elanud. Teda võib kohata maailmameres Arktikast kinu Arktika jääväljadeni. Talve veedab soojemates vetes. Keiserpingviin suurim pingviin, kes on ligi meetri pikkune. Ta pesitseb Arktika talvel. Pojad kaetud udusulgedega. Grööni hüljes tumeda peaga laiguline hüljes. Valgevaal väikese ümara peaga vaal, kes kasvab kuni 6 meetri pikkuseks.
o Maisma loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid. o Mereelustik ja pesitsejad: toiduahela aluseks on fütoplankton. Toiduahela väga oluline osa on krill. ~200 kalaliiki (enamus endeemsed). Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes 12 linnuliiki. Pingviinid keiserpingviinid, Adelie pindviinid. Vaalad: enamus käivad vaid suveperioodidel toitumas (sinivaal, põhjavaal) Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. · Liiga vähe sademeid, liiga palju sademeid, ebasobiv pinnas, geograafilised tõkked (vesi, mäed), aastaringne madal temperatuur, igikelts. Enimohustatud metsad maakeral. · Troopilised metsad. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. · Mänd, tamm, kuusk, nulg, kask, pöök, pappel.
o Teiste kurnade osakaalu vähenedes võib aga kogu populatsioon ohtu sattuda, sest tasapisi hakkab arvukus vähenema o Teiste kurnade panus populatsiooni väike, kui ebasoodsates tingimustest siiski arvestatav o 2007 soe kevad pesitsema hakati NÄDAL varem, 2008 oli pesitsema asunud enam II kuirna poegasid kui varem · Tiigi-roolind pesitsusperiood pikeneb (slaid 22) Pingviinid · Keiserpingviinid arvukus käis alla tänu kliima soojenemisele , samas kui Adeelia pingviinide arvukus on Rossi meres kliima soojanedes aina kasvanud) · Alati pole süüd kliima muutumine lõunatirk (vastavalt kliima soojenedes on arvukus vähenenud) o Tegelikkus: 60.-datel aastatel toimus kalastusrevolutsioon püüti nendele lindudele sobiv toit merest välja, seega hävitab neid inimese sekkumine
Seetõttu pole meil talv nii külm kui võiks ja suvi nii soe kui võiks. Organismid on kohastunud temperatuurikõikumisi trotsima erinevalt 1. POIKILOTERMSED = kõigusõõjased organismid. Organismidel puudub hea meede temperatuuri reguleerimiseks. 2. HOMEOTERMSED = püsisoojased organismid. Ainult imetajad ja linnud. Evolutsiooni tippsaavutus. Homeotermsed organismid suudavad piisavalt energiarikka toidu olemasolul trotsida temperatuurikõikumisi. Nt: keiserpingviinid. Isased hauduvad mune pool aastat ja nad ei söö see periood. 14 3. HETEROTERMSED – Suudavad püsisoojalisusest loobuda ebasoodsate tingimuste üle Elamiseks. Nt: kõik loomad, kes magavad talveund. Siis on füsioloogiliselt mõistlik viia kehatemperatuur nii madalale kui võimalik. Nt: nahkhiired ja pingviinid. Pingviinide jalad on külmad, et nad ei sulataks lund ja ei tekiks
annaabi.ee 
