Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid, testosteroon- lihasmass; mineraalained Eesmärk energia, Progesteroon- naistel. aatomid organismi Valgu ehit: 1)peptiidsid, amh ülesehitamiseks, vaj piisav järjestus 2)Amh ahel keerdub vedelikutarbimine. spiraal v volditakse kokku Süsivesikud- apaatia, kõhu ja 3)seotud vesiniksideme, tekib jalalabade paistetamine. kerakujuline gloobul v Lipiidid- rasvlahustuvate pulgakujuline fiibrill, vitamiinide puudus, hormoonid. Ei kokkukeerdumine 4)vesiniksidem saa enam niipalju energiat, ühendatud mitu polüpeptiidi. väsimus nõrkus. Hakatakse Valgustruk ühaenam teisi aineid vajamaa.
A. Interfaas ja rakutsükkel Kahe mitoosi vahele jääb raku eluperiood, mida nimetatakse inetfaasiks. (Organellide arv suureneb 2x; toimub ATP süntees ehk energia talletud; sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks; DNA kahekordistub) Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. B. Mitoos, toimumise faasid Mitoos toimub keharakkudega!!!!!! 1) Profaas (DNA keerdub võimalikult tihedalt kokku; raku tuuma membraan hakkab kaduma; tekivad kääviniidid ehk niitjad valgu molekulid) 2) Metafaas (Kromosoomid koonduvad keskele; kahekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaal tasandile; kääviniidid kinnituvad mõlemalt poolt kromosoomide tsentrioolide külge) 3) Anafaas (Kääviniidid lühenevad ning tõmbavad kromosoomid pooleks; üks kromatiididest liigub ühele teine teisele poole ehk kromatiidid lahknevad)
Kameeleon Lota Pung Kameeleonide sigimine & areng Toimub kehasisene viljastumine Enamik kameeleone muneb. Muna jäetakse pinnasesse kraabitud urgu hauduma 310 kuuks Vastsündinud on läbipaistva membraaniga ümbritsetud Kameeleonide välimus Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult. Kameeleonidel puudub trummikile. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kameeleon muudab värvi Kameeleonid suudavad värvi vahetada Värvus muutub tänu spetsialiseerunud rakkudele Üldine info Suurim kameeleon elab Madagaskaril Elab ka minikääbuskameeleon,
väikesed ja nunnud loomad nagu Kaputsiin ahv. Lisaks olen ma ahvide suur sõber nende targa aju pärast ehk ahvidel on loomade kohta suur IQ. Kaputsiinahv on väike sihvaka keha ja koheva haardsabaga loomake. Ta nina on lai,suured sõõrmed asetsevad teineteistest eemal.Kaputsiinahv on väga kartlik ja peidab end tihedasse puuvõrasse,kus ta äärmiselt vilkalt ringi liigub. Tänu harali suurvarbale,pikkadele sõrmadele ja sabale ,mis spiraalselt umber oksa keerdub,saab ta puhata oksa küljes rippudes.Kuigi kaputsiinahv on puiseluine ,võib ted aka maapinnal näha,mõnikord läheb ta koguni avamaale seiklema.Kaputsiinahv elab kuni paarikümnelises rühmas. Tema intelligentsus on võrreldav simpansi omega.Kaputsiinahv on huudishimulik ja käelises tegevuses osav. Ta on kogenud uurija,kes ei väsi proovimast kõikvõimalikke taimi ja puuvilju.et välja selgitada nende tarbimisomadusi.
tugevasti kokku kasvanud lülist. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega ehk lamenenud karvadega.Karvad aitavad säilitada kehasoojust. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. 3 Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4 Liblikad arenevad moondega Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine
Kameeleon Kameeleonlased (Chamaeleontidae) on lähedases suguluses agaamlastega. Kameeleone on üldse kokku umbes 90 liiki, enamik neist Madagaskaril ja Aafrikas. Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud) ning haardsaba soodustavad liikumist puudel ja põõsastel; saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust; silmi katavad poolkerajad laud, milles on ainult väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kui kameeleon liigub lehtedeta oksale, muudab ta oma värvi kiiresti pruuniks, lehtedes jällegi roheliseks
Iga kromosoom on interfaasis ühekromatiidiline. DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku. Metafaasis on kromosoom maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromatiidid lahkenvad ja keerduvad telofaasi lõpuks lahti. Selle
läbivad vaevata rakumembraane - signaalmolekulid 7. on lähteaineks 6. Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped ehk valgud pannakse kokku aminohapetest (valgus on 100-1000 aminohapet, organismis 20 erinevat aminohapet, asendamatuid aminohappeid organismis on 8, mida saame toiduga). Neid aminohappeid ühendab peptiidside. Valkude struktuuriastmed on: 1. Primaarstruktuur - aminohapetest ahel 2. Sekundaarstruktuur - ahel keerdub heeliksisse või volditakse 3. Tertsiaalstruktuur - heeliks keerdub gloobuliks või volditud ahelast moodustub fibrill 4. Kvaternaarstruktuur - mitu gloobulit või fibrilli koos Valgu ülesanded: 1. võimaldada/kiirendada reaktsioone 2. kuuluvad paljude rakuosade koostisesse - hea ehitusmaterjal (nt küünised, suled jne) 3. aitavad ainetel liikuda - transportvalgud 4. vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel - retseptorvalgud 5
DNA- pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides. Säilitab pärilikku informatsiooni. DNA molekulid on väga keeruka ehitusega. Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses. Haploidne kromosoomistik- kõik kromosoome on 1. Esineb sugurakkudes. Polüloidne kromosoomistik- kromosoome on rohkem kui kahes korduses (taimedel) Alleelsed geenid- on paarilistes kromosoomides, ühtedes ja samades kohtades paiknevad ning sama tunnust määravad geenid.
Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühendatud tsentromeeri abil.kromosoomi õlad on osad.mitoosi profaas- kromosoom keerdub ja muutub nähtavaks, tuum suureneb, tuumake kaob.rakk polariseerub.tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid,mis osalevad kromosoomide jaotamises.tuumamembraanid lagunevad. Metafaas-kromosoomid raku keskele ja 1 tasapinnale.moodustub raku ekvatoriaaltasand.max. kromosoomide keerd. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas-lühenevad kääviniidid, kromatiidid eralduvad teineteisest.tsentromeer kahestub.telofaas-kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan.krom
säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse läänest, hilisematel torn, mis on eemal Transept- risthoone, juurdeehitis basiilikale
Valgud ja struktuurid 1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili) Neljandat järku struktuur koosneb mitmest kolmandat järku struktuuriga valgu molekulist. (Hemoglobiin) Tema kõrgemat järku struktuuridega Aminohappelise järjestusega (primaarstruktuuriga) DNA
ehitus kohta. DNA ise ei osale otseselt valgusünteesis. Selles dünaamilises protsessis asendab DNAd amiinihape. DNAl ja RNAl on erinevad nukleotiidid. RNAl on uratsiil ja DNAl on tümiin. Nukleotiid on nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete molekulides kindlate lämmastikaluste paardumist nimetatakse komplementaarsusprintsiipiks. Vesiniksidemetega ühedatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksisse. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav. Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Translatsioon on, aga mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Geneetilise koodi omadus on sünonüümsus. See on kui ühele aminohappele
DNA ja RNA võrdlus 2008 DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, see on keeruka struktuuriga ühen, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalused (tümiin(t), tsütotsiin(c), guaniin(g), adeniin(a)), desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriksVesiniksidemetega ühenmdatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse, see ongi DNA teistjärku struktuur. Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer. Komplementaarsus printsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning G ja C, RNA ,olekulis A ja U ning C ja G. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Erinevad strukuttrid on
RNA adeniin, guaniin, tsütodiin, uratsiil(U). RNA jaotatakse molekulide funktsioonide alusel kolmeks: informatsiooni RNA(mRNA) ül on geneetilise info toomine valgusünteesi toimumise paika. Transport-RNA (tRNA) toob kohale aminohapped valgusünteesiks valgusünteesi paika. Ribosoomi-RNA (rRNA) osalevad valgu sünteesil. Komplimentaarsusprintitsiip on nukleotiidide üksteisele vastavus. DNAl A=T; G=C. RNAl A=U;C=G. DNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus olekulis. Sekundaar-DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. RNA primaar sama. Sekundaar tRNA ristküliku kujuga molekul. Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusel saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Bioaktiivsed ained- ensüüm, vitamiin, hormoon.
1. Mis protsessid ja mis järjekorras toimuvad selleks, et saada valmis valk? a. Esmane aminohappeahel ehk valgu primaarstruktuur: s.o sirge ahel, kus aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemete abil b. Valgu sekundaarstruktuur, kus aminohappeahel on kas spiraali keerdunud või tema kõrvalahelad on kokku volditud. Seda struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. c. Valgu tertsiaarstruktuur, kus ahel keerdub veelgi kokku. d. Valgu kvaternaarstruktuur: kaks või rohkem tertsiaarstruktuuris valku on omavahel liitunud. 2. Millised RNA-molekulid osalevad valgusünteesis?trna,mrna 3. Kus rakuorganellis toimub valgusüntees?ribosoom 4. Millisel viisil toimub valgusüntees? komplementaarsusprintsiibi 5. Mis side moodustub kahe aminohappe vahele?peptiid 15. Mis toimub pärast esmase aminohappeahela sünteesi ehk translatsiooni?
tsütosiin. uratsiil. nukleotiidid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tümidiinfosfaat tsütidiin- ja uridiinfosfaat. sekundaarstruktuur Vesiniksidemega Ribonukleotiidid ühendatud kaheahelaline paarduvad. C ja G vahele DNA keerdub moodustub kolm ja A ja U kruvikujuliselt vahele kaks vesiniksidet. biheeliksisse. funktsioonid Päriliku info säilitamine ja Informatsiooni-, ülekanne. transpordi- ja ribosoomi funktsioon. Päriliku info
ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialgse ahela kõrvale uue ahela 4.süntees toimub komplementaarsus pritsiibi järgi Vajalik:päriliku info säilitamiseks raku jagunemisel. A-T, T-A,G-C,C-G 2.Transkriptsioon-RNA molekuli tootmineDNA->RNA Toimub:rakutuumas, geeni järgi, interfaasi ajal Vaja:ensüümi,energiat, RNA nukleotiide U,A,G,C Kuidas:1.ensüüm kinnitub promootoile 2. ensüüm liigub mõõda geeni 3.Dna biheeliks keerdub lahti 4.ensüüm sünteesib ühe Dna-ahelaga komplementaarse RNA-ahela 5.Rna molekul liigub tsütoplasmasse Tähtsus:võimaldab päriliku info elluviimise, sest toodetakse valkude sünteesimiseks vajalikke RNA- molekule 1.infoRNA-mRNA kannab üle päriliku info 2.transportRNAtRNA- transpordib aminohappeid 3. ribosoomi RNA-rRNA rakuorganellid, mille sees toimub valgu tootmine A-U,T-A,G-C,C-G 3.Translatsioon-valkude tootmine RNA-Valk Valk annab organismile tunnused
Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon
kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon.
Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes rakus ka mitu. 6) Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomse fibrilli ehitus on väga keeruline. Üks kromosoom koosneb ühest nukleosoomsest fibrillist. DNA, mis on keerdunud ümber histoonidemolekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Rakujagunemise ajaks keerdub nukleosoomne fibrill kokku ja kromosoomid muutuvad mikroskoobiks nähtavaks. 7) Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad vaid mehe sugukromosoomid. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. 8) Kirjeldage inimese kromosoomistikku. Inimese keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi
Aminohapete vahel tekib apetiitside. Side tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude struktuur primaarne ehk esmane struktuur: valgu omadused sõltuvad aminohapete järjekorrast primaarahelas. sekundaarne ehk teisene struktuur: valk keerab ennast heeliksiks (vedru). Heeliksi keerdusid hoiavad koos vesiniksidemed. Osad valgud tekitavad volte. kolmanda järgu struktuur: valk keerdub talle iseloomulikul viisil. Hoiavad koos vesiniksidemed ja disulfiidsidemed. Osad valgud jäävad pikkadeks ribadeks, ei moodusta geoobulit (kera). neljanda järgu struktuur: mitu valgu molekuli moodustavad koos suure geoobuli. (nt. vere valk hemoglobiin koosneb 4st valgu molekulist. Denaturatsioon kõrgemate järkude struktuuride kadumine (kuni 2 kadumiseni). Tugev hape, raputamine, kiirgus: 4st 3ks. muna vahustamine, keetmine
Vaata paberilt: Vesinikside Mittepolaarne kovalentne side Sulfiidside Iooniline side Ehitus: FIBRILAARVALGUD: - Vees lahustumatud, kiulised, kollageenid (nahk, karv, küüs) GLOBULAARVALGUD: - Lahustuvad vees, ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad Omadus: - Valgu molekuli hoiavad koos nõrgad sidemed, molekulide vahel - Temperatuuri muutustele väga tundlik (vesinikside) Organism ei salvesta aminohappeid!! DENATUREERIMINE – valgu struktuuri muutumine,, valgu molekul keerdub lahti RENATUREERIMINE – on võimalik taastada valgu esialgne vorm KOAGULEERIMINE – valgu primaarse struktuuri lõhkumine
7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis, prootonite ja elektronide transpordi süsteem 8. Valgusünteesi intensiivsus lihasrakus sõltub a) b) c) koormus, lihaskiu tüüp, vanus 9. Mis on transkriptsioon? RNA süntees DNA alusel. Algab sellest,et RNA polümeraas leiab “teatud” järjestuse DNA-s (promootor) jaseostub sellega. Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui RNA polümeraas transkribeerib terminaatori, mis on signaaliks transkriptsiooni lõppemiseks. 10.Mitoosi olemus: Eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakkude vahel. Faasid: profaas, metafaas,anafaas, telofaas 11.Apoptoos on : Kontrollitud (loomulik) rakusurm. Rakkudesse geneetiliselt ette
Reguleerib tänu kromosoomidele, kus paikneb info Osaleb päristuumse raku jagunemisel 7. Homoloogilised kromosoomid paarilised kromosoomid, need sisaldavad samu tunnuseid, määravad geene. Inimesel keharakus kahekordne kromosoomistik (46) Inimesel sugurakus ühekordne kromosoomistik (23) 8. Kromosoomid- pärilikkusest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Histoonide ümber keerdub DNA. 9. Rakumembraani ülesanded 1) See ümbristseb kõiki rakke 2) Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast 3) Kaitseb kahjulike mõjude eest 4) Ühendab rakke omavahel Ehitus 1) Fosfolipiidid (2 kihti) 2) Valgud 3) Kolesterool 4) Oligosahhariidid 10. Transport Aktiivne Aeglane Suured molekulid Liiguvad väikesed molekulid
koostisosana. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA molekul on teist ja kolmandat järku struktuur nagu ka valk. Vesiniksidemetega ühendatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. See ongi DNA teist järku struktuur. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. Kuid DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Nende koospüsimise aluseks on komplementaarsus-printsiip. Kui ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas alati C. RNA kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: adeniin(A), guaniin(G) ja tsütosiin(C). Kui
püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega. · Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks: Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus) Päevaliblikas. · Libliklikad on taimetoidulised, toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalidest kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. · Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest. · Puhkeolekus panevad liblikad tiivad selja peale kokku. Muna->röövik->nukk->valmik- liblika areng. Ornitopterite(linnutiib) tiibade siruulatus küünib kuni 18 cm'ni. Liblikade roll looduses ja inimese elus: · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimeste riideid · Paljude liblikate röövikud toituvad taimedest ja on taimekahjurid. Mardikad-
Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 4. Terikute omadused: a. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras.
Inimese valkudes on 20nn. aminohapet. 20-st aminohappest 8 on asendamatud ehk need, mida peab saama toiduga. Valke on kahte tüüpi lihtvalgud (koosnevad ainult aminohapetest) ja liitvalgud (sisaldavad aminohappeid, suhkruid, rasva ja metalliioone. Valgul on neli struktuuri *primaarne struktuur näitab aminohapete järjestust *sekundaarne struktuur näitab aminohappe spiraaliks keerdumist või molekulide liikumist *tertsiaalne struktuur - näitab kuidas spiraal keerdub keraks ehk globaaliks ehk päsmaks *kvartaarne struktuur gloobulite või päsmaste omavaheline liitumine. Füüsikalised omadused: *kahesugused kiulised (juuksed, küüned *vees ei lahustu *ei sula vaid lagunevad *happed ja alused hüdrolüüsivad neid)või päsmased (*lahustuvad vees *kuumutamisel kalgenduvad ehk muutuvad tahkeks *moodustavad kolloidlahuse) keemilised omadused: *hüdrolüüsivad ensüümide, hapete või aluste toimel ja tekivad aminohapped.
mtmed. Lahuse pH kasvamisel isoelektrilisest punktist krgemale (neutraalsest nrga leeliseni) omandab ülekaalu happeliste rühmade dissotsiatsioon, mis viib jällegi molekulaarsete kerade järkjärgulisele sirgenemisele. Valgu molekul käitub happena, tal on negatiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta anoodile. Tugevalt leeliselises lahuses väheneb laetud rühmade arv (-RCOONa) tekke tttu ja makromolekul keerdub uuesti tihedamaks keraks. Seetttu on zelatiini lahuse omaduste sltuvusel pH-st mitu ekstreemumpunkti. Joonisel 23 on antud valgu makromolekuli skemaatiline ehitus sltuvalt lahuse pH-st, joonisel 24 aga valgu pundumisaste erinevatel pH väärtusel. Töövahendid. Fotoelektriline kolorimeeter, pH-meeter, 50 ml mahuga koonilised kolvid, pipetid 10 ml mahuga, 1,5%-line zelatiinilahus, 0,05-molaarne ja konts HCl lahus, 0,01-molaarne KOH lahus. Katse käik
Rakutsükkel kestab ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaasis toimub oraganellide arvu suurenemine ja ATP ning teiste makroergiliste ühendite süntees. Suurenevad raku mõõtmed ja DNA kahekordistub. Kromosoomise ehituse muutused mitoosi käigus? Interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidseks Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku Metafaasis on kromosoom maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromatiidid lahknevad Telofaasi lõpuks keerduvad lahti Kuidas toimub mitoos? 1. Profaas: Tuumake kaob Kromosoomid keerduvad kokku Rakutuum suureneb Rakk polariseerub Moodustuvad kääviniidid Tuumamembraan laguneb 2. Metafaas:
Visnu neli atribuuti lootos, sõjanui, merikarp ja tsakra (ratas). Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele. Haakrist sanskriti keeles swastika. SIVAISM Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline, tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva, tuntakse ka nime all Rudra. Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uuele sünnile. Siva välimus juuksed seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, Ganges voolab juustest läbi, madu keerdub ümber kaela, kannab tiigrinahka õlgadel, kolmhark käes; kui ta avab oma laubal oleva kolmanda silma, siis kogu maailm hävib. Muusika, grammatika, tantsu ja jooga looja. Siva kaasaks on Parvati, kes on shakti jumalanna, pojaks on Ganesa. Parvati sümboliseerib järgnevaid voorusi: viljakus, abielu, pühendumus abikaasale, askeetlus, võim. Sivat kummardatakse linga kujul, mis on pärit iidsest viljakuse kultusest. SAKTISM Austatakse emajumalanna Saktit kõigis tema vormides
· VI Kaar - Pikad, parimal juhul horisondist horisondini ulatuvad rahulikud virmalised, mille alaserv on korrapärane. Nähtav videvikust alates · Vöö Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga. Tihti väänlev, täis kiiri ja vööte · Kardin Lai, kiiri täis virmalistevöö, mis paistab külgsuunast · Spiraal Spiraaliks keerdunud virmalsitevöö; põhjapoolkeral keerdub päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva · Pööris Aktiivses vöös paistavad spiraalist väiksemad vingerdavad struktuurid, mis keerduvad põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkera päripäeva · Kroon Laiad aj kiirterohked virmalised, mille kiired näivad suunduvat ühte punkti, moodustades otse vaatleja pea kohale krooni · Kiir Üksik, kitsas, sambalaadne, väga kõrgel tekkiv virmalisemoodustis
vähe, et seda ei tasu arvestada. Seevastu külgtuul mõjutab väiksemagi laskekauguse korral oalju, eriti kui see puhub otse küljelt. Tuule tugevus jaotatakse kolme rühma: 1.) nõrk tuul(kuni 1m/s)-puude lehed ja väiksemad oksad liiguvad veidi, suits tõuseb peaaegu otse üles. 2.) keskmine tuul(1-5m/s)- puude oksad liiguvad, hein kaardub kõrgelt ja lahtine lumi liigub. 3.) tugev tuul(5-10m/s)- suuremategi puude ladvad kaarduvad, tolmu ja peenikest liiva keerdub laiali. Õhurõhu mõju kuuli lennutrajektoorile võib jätta arvesse võtmata. Küll aga tuleb seda arvestada miinipildujatest ja haubitsatest laskmise korral. Temperatuurimuutused mõjutavad otseselt püssirohu põlemise temperatuuri. Pakasega püssirohu põlemise temperatuur langeb, seega väheneb püssirohugaaside surve ja kuuli algkiirus, mistõttu kuuli lennutrajektoor on madalam ning tabamused jäävad pisut allapoole eeldatavat tabamispunkti
Geneetiline kood- seaduspära, millle järgi nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped Alguskoodon- AUG Stoppkoodon- UGA / UAA / UAG Antikoodon- koosneb kolmest nukleotiidist, määrab ära, milline aminohape tRNA külge kinnitub. Valgu primaarstruktuur- aminohapete järjestus, pole veel päris valmis valk Valgu sekundaarstruktuur- kui aminohapped on keerdunud heeliksiks Valgu tertsiaarstruktuur- kui ahel aina edasi keerdub Valgu kvaternaarstruktuur- tekib, kui 2 või enam tertsiaarstruktuuriga aminohapet liitub. Geenide avaldumise regulatsiooni tasemed: 1. Kontroll transkriptsiooni tasemel 2. Kontroll mRNA töötlemise tasemel 3. Kontroll RNA transpordi tasemel 4. Kontroll translatsiooni tasemel 5. Kontroll mRNA lagundamise tasemel 6. Translatsiooni järgne kontroll Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest. Geenide avaldamist
• Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis deatsüleerimisel tekitatakse eukromatiin (aktiivne/avatud) või heterokromatiin (inaktiivne/kondenseeritud). • Geen on pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab
ENSÜÜM biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk VITAMIIN bioaktiivne madalmolekulaarne orgaaniline aine ANTIKEHA tekivad kõrgemate loomorganismide veres mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu NUKLEIINHAPE biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiidid. NUKLEOTIID nukleiinhappe monomeer KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP DNA ahelate koospüsimise alus ehk nukleotiidide üksteisele vastavus BIHEEL DNA teist järku struktuur (kruvikujuliselt keerdub ehk on keerdunud biheeliksisse) TÄISVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - VÄHEVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C,H,O,N,P,S. Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Vett (H2O) 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus 1)Osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides
eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. pidevuse) Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel Geomeetrilised karakteristikud: määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, Lõikesügavus habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks 45. Treitera põhielemendid lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja
· Algab RNA polümeraasi kinnitumisest teatud kindla nukleotiidse järjestusega kohast DNA-l. Promootor prk piirkond, kuhu ensüüm kinnitub. · Polümeraas keerab DNA ahelad lahti. Promootor prk-le järgneb RNA sünteesi prk. RNA sünteesimine toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. DNA: A A T T G G C C A A RNA: U U A A C C G G U U Transkriptsioon lõpeb terminaatoriga, kus ensüüm erald. DNA molekulist ja DNA keerdub uuesti biheeliksisse. Geeniekspressioon geeni avaldmine, 4 eri avaldumisvormi. 1. Promootor geeni algus osas 2. Replikatsioon (kõikides organismides) rakutuumas 3. Transkriptsioon eukarüootsete rakkude tuumas 4. Geeniekspressioon rakutuumas 5. Terminaator geeni lõpu osas · mRNAs on 4 eri nukleotiidi, põhiaminohappeid aga 20. 1) mRNA tripletne, s.t 1 koodon moodustab 3 nukleotiidi. Nt AAA; AUG;CCC
järgi. Ma arvan, et põhjus on religioon , mõnedel religioonil valu see on karastus ja inimene peab seda kannatada, see ei ole õige ja ebanormaalne, mitte keegi ei pea kannatada. Õde ei saa ise defeneerida kuidas patsient tunneb oma valu kas valu on nõrg või tugev. Muidugi on mõned viisid kuidas õde määrab, nagu näiteks patsinti mimika ja kehaasend. Kui ta tunneb tugi valu siis tavaliselt ta pilutab, oigab või karjub, nutab ja keerdub. Tavaliselt meditsiinis kasutatkse valu skaala, kuna kõik inimesed on individuaalsed ja tajuvad oma valu erinevalt. Igal inimesel on oma valulävi. Selleks, et haige saaksid paremat valuravi, on väga tähtis, et ta ütleksid õele, milline ja kui tugev on tema valu. Haiglas on kasutuse ,,valu joonlaud", millel on numbrid 010. 0 tähendab valu puudumist, 10 aga kõige tugevamat valu, mida ta arvad kogevat. Ainult patseinti teab kui tugev tema valu sellel hetkel, mitte õde , mitte ars
erinevaid aineid. Ehitus: ümar või ovaalne, piklikes rakkudes on piklik. Teda ümbritseb kahekordne tuumamebraan, milles on poorid. Tuum on täidetud tuumaplasma, milles asuvad DNA-, RNA- ja valgu molekulid. Tuumas asub kas üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomi- RNA ja ribosoomide moodustamine. Kromosoom - on üks DNA molekul, mis on valkudega kokku pakitud, asub tuumas. Tema koostisainet nimetatakse kromatiiniks. DNA keerdub aina tihedamini ümber valkude ja moodustuvad kromosoomid. Kromosoonides asuvad geenid (DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA-molekuli sünteesimiseks). Ülesanded: päriliku info avaldamine ja edasiandmine. Lahtipakitud kromosoonide pealt sünteesitakse RNA molekule, mis osalevad valgu sünteesis. Ehitus: moodustub ühest pikast DNA-ahelast. Igal liigil on kindel arv kromosoome, inimesel on 46, va sugurakkudes, kus on 23.
Aktiivne transport – vajab lisaenergiat Fagotsütoos – eriti suurte ainete, nt valgumolekulide ja alkoholi transport. Rakumembraan sopistub sisse, aine satub põiekesse. Retseptorvalgud tegelevad signaali, erutuse vastuvõtmise ja juhtimisega. Rakumembraani ülesanded: aine-, energia- ja infovahetus, raku kooshoidmine, kaitse. Rakutuum. Tuumal on 2 membraani. Tuumas sisaldub DNA (lahtikeerdunult e kromatiinina, paljunemisel keerdub kokku kromatiidideks). Tuumake – piirkond, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide alaüksuste moodustumine, tuumakesel membraan puudub. Karüoplasma – peamiseks koostisosaks vesi, lisaks selles lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained, DNA, RNA. Tuuma ülesandeks on raku elutegevuse juhtimine, pärilikkusinfo säilitamine. Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi, v.a
GEENI STRUKTUUR: transkriptsiooni alguses kinnitub ensüüm DNA-polümeraas geeni algusossa. Seal paikneb kindla järjestuse ja struktuuriga DNA lõik (promootor). Kui ensüüm kinnitunud, algab transkriptsioon. Promootorpiirkonale järgneb RNA sünteesipiirkond. See määrab ära sünteesitava RNA nukleotiidse järjestuse.Transkriptsioon lõpeb, kui RNA- polümeraas jõuab DNA järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Seal ensüüm ja mRNA vabanevad ning DNA biheeliks keerdub kokku tagasi. PÖÖRDTRANSKRIPTAAS- revertaas, mis avastati retroviirusest. Ensüüm, mis katalüüsib DNA sünteesi RNa järgi (st RNA kopeerimine DNA-ks). INTRON- mittekodeeritav lõik, mida bakteride ‘’ei oska’’ välja lugeda EKSON- kodeeriv DNA (inimese genoomis u 2%) GENOOMIPANK- bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; kasutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimiseks ja siirdusmaterjali saamiseks.
2. ehituslik ülesanne ja kaitse ül a. nt: fosforlipiid (raku kudedes) kaitseb vee aurustumise eest taimedel 3. bioregulatsioorne ülesanne a. nt: suguhormoonid b. vitamiinid valgu struktuurid 1. järku struktuur primaar struktuur a. kõikides molekulides b. on aminohappete jääkide järjekord molekulis 2. järku struktuur sekundaaene struktuur (pepiidside) a. keerdub või voltub (vesinik sidemed) b. nt. Ämbliku võrgu niit, siidi niit, juuksed 3. järku struktuur tertsiaarstruktuur, tekib kui II molekul ,,kägardub" kokku a. kerajas e. Gloobu a.i. nt. Kanamuna valge a.ii. vereplasma valgud b. niitjas e. Fibrill b.i. nt. Lihasvalgu rakud b.ii. fibriin 4. järkustruktuur tekib kui mitu III järku struktuuriga osast ühineb a. nt
mitmekesisemates elupaikades Amazonase soistest metsadest kuni Kesk-Aasia veetute kõrbedeni. Püütonid elavad Aafrikas, Kagu-Aasias, Malai saarestikus, Uus-Gineal ja Austraalias. (Bannikov et al, 1985.) 4 Püütonite paljunemine Püütonite suurte liikide tähelepanuväärseks omaduseks on võime "haududa" munakurna. Pärast munemist keerdub emane kolme-nelja rõnkasse munakurna ümber, moodustades elava koonuse, mis lõpeb munakurna peal lebava peaga. Sel viisil kaitseb ta mune röövloomade eest, aga, ja see on veelgi tähtsam, ka soojendab neid, kiirendades loodete arenemist. On kindlaks tehtud, et hauduva emase kehatemeratuur on tavaliselt 6-7 º C kõrgem kui isasel, ja 12-15 º C võrra kõrgem ümbruskonna temperatuurist. Inkubatsioon vältab kuu-poolteist ning sel perioodil emane tavaliselt ei söö midagi
Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu struktuurid. Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused). · Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Ülesanded:
Kirjelda eksperimenti, mis võimaldaks teha kindlaks, et transkriptsiooniliselt aktiivne DNA on teisti pakitud, kui transkriptsioo-niliselt inaktiivne DNA. a. Nukleosoom DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. b. Röntgenstruktuur analüüs kondenseeritud alad ei trankribeeru aktiivselt värvimine. 9. Loetle DNA erineva struktureerituse astmed, mis lõpevad kromosoomi tek-kega. 10. DNA biheeliks keerdub histooni oktameeri ümber moodustades nukleosoomi. Need keerduvad solenoidideks moodustades 30 nm läbomõõduga filamente, mis omakorda moodustavad silmuseid. 18 silmust keerduvad rosettideks, reastatud rosetid = kromosoom 11. Kuidas mõjutab kromatiini struktuur transkriptsiooni? a. Mida tihedamalt on kromatiin kromosoomis pakitud, seda raskem on tema pealt DNAd transkribeerida. 12
· Tiivad erksavärvilised Hämarikuliblikad · Öise eluviisiga · Tavaliselt tuhmi hallikaspruuni värvi · Jässaka kehaga · Moodustavad enamiku Eluviis · Näeb suhteliselt hästi · Lõhna tunneb tundlatega · Maitsmiselundid paiknevad jalgadel · Taimtoidulised · Toituvad imilondi (suisest kujunenud toru) abil, mis õienektari kogumiseks keerdub lahti ( pikkus vastab taimele, mida külastatakse) · Puhkeolekus panevad tiivad selja peale kokku, alumine osa on tuhmimas värvis ning tänu sellele jääb liblikas märkamatuks. · Arenevad täismoondega: o Muna -> röövik-> nukk - > valmik · Munad munetakse nendele taimedele, millest toituvad nende röövikud. · Röövikud kestuvad mitu korda · Maailmas on teada u 165 000 liiki · Elavad kohtades, kus õitsevad taimed. · N
Kõige dekoratiivsem ongi sidrunväändik just viljade ning kollase sügisvärvuse perioodil. Suudab kasvada poolvarjus ning on Eestis kõikjal külmakindel. Oma olemuselt sobib eelkõige koduaeda. Sugukond kikkapuulised -Celastraceae 8) Perekond tselaster -Celastrus Eestis on levinud (niivõrd-kuivõrd!) peamiselt 2 liiki: harilik ehk roniv tselaster (C.scandens) ning ümaralehine tselaster (C. orbiculatus). Kuni 10 meetri kõrgusele tõusev vähehargnev liaan, mis keerdub vastupäeva oma tugede ümber. Et tselastrite poolt tugedele avaldatav surve (pigistus) on väga tugev, võivad nad hukutada elusaid puid, mille ümber nad väänduvad. Seetõttu on tselastrid rahvasuus tuntud ka "puukägistaja" nime all. Tulenevalt eeltoodust on tselastrite kasutamine vertikaalhaljastuses võimalik üksnes seal, kus pole ohtu, et nad satuvad ronima kasvavate puude tüvedele. Küll aga on nad täiesti omal kohal tööstuslike
Virmaliste kuju · Kaar - Pikad, parimal juhul horisondist horisondini ulatuvad rahulikud virmalised, mille alaserv on korrapärane. Nähtav videvikust alates · Vöö Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga. Tihti väänlev, täis kiiri ja vööte · Kardin Lai, kiiri täis virmalistevöö, mis paistab külgsuunast · Spiraal Spiraaliks keerdunud virmalsitevöö; põhjapoolkeral keerdub päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva · Pööris Aktiivses vöös paistavad spiraalist väiksemad vingerdavad struktuurid, mis keerduvad põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkera päripäeva · Kroon Laiad aj kiirterohked virmalised, mille kiired näivad suunduvat ühte punkti, moodustades otse vaatleja pea kohale krooni · Kiir Üksik, kitsas, sambalaadne, väga kõrgel tekkiv virmalisemoodustis
annaabi.ee 
