perioodilisussüsteemi VII rühma element, · mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine · Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Levik looduses · Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril.Radikaalreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad vabad radikaalid. Isomeerid on ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel. Enamasti on tüviühend pikim hargnemata süsinikuaatomite ahel või asendusrühmadeta tsükliline süsteem. Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked
Vene keeles: Бром Füüsikalised omadused • Terava ärritava lõhnaga, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik • Toatemperatuuril lendub pruuni auruna – Broomiaurud on oranžpruuni värvusega, terava lõhnaga, ärritavad limaskesta – Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust • Keemistemperatuur: 58°C • Külmumistemperatuur: -7°C • Tihedus 3,1 g/cm3 Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates
Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid Kloor gaasilisel kujul Broom Puhtal kujul on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aga kloorist aktiivsuse poolest Kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides, värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel Broom vedelal kujul Jood Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena Keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne Tugev oksüdeerija
Fluor Marlene Kirt 10.a Fluor Kõige ohtlikum ja aktiivsem mittemetall Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 ja aatommass on 18,998 Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Nimetus tuleb ladinakeelesest fluore-voolama. Fluori ajaloost Fluori avastas Henri Moissani aastal.1896 ning ta võitis Nobeli preemia, et suutis eraldada fluori. 1813 püüdis briti teadlane Humphry Davy
Valga Põhikool Kloor referaat Annekai Koger 8 klass Juhendaja : Ave Säks Valga 2009. Sisukord : Kloor. (mis see on ja millest koosneb ? ) Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti
Mis on Kuld? Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks staabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatu 79 Au 1 196,967 18 32 18 8 Kuld 2 Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad
Kaalium Kaaliumi põhiomadused Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. Stabiilseid isotoope on kaks. Nende massiarvud 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1,28 miljardit aastat esineb looduses. Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. 6.oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane
KULD Rahumäe Põhikool. Kelly Värva 8b 22.02.2012 Sisukord: *Kuld *Kulla ajalugu *Kulla kasutusalad KULD Kulla keemilise elemendi järjenumbriks on 79 ning nimetuseks on Au. Tema massiarvuks on ümardatult 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vähenegatiivne väärismetall ning ei reageeri vee ja hapetega. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille sulamistemperatuur on 1064 kraadi. KULLA AJALUGU Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele.Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikel-asteekidele.Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks,mida nad kummardasid.
kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3)
· Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH) · Indikaator Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator) · Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid. · Karbonüülühend ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. · Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. · Krakkimine kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin.
toimega punakaspruun mürgine vedelik. Broom aurustub toatemperatuuril kiiresti. Broomiaurud on oranzpruuni värvusega, terava lõhnaga, mis tugevalt ärritavad limaskesta. Lõhna tõttu sai broom ka oma nimetuse kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab hais, lehk, lehkav. Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis).
Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused -kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, - kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati, -kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon, lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel.
Praktikas aga ei ole selliseid joodivaeguse tunnustega põrsaid registreeritud. 3 Broom Broom on keemiline element, perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. . Broomi avastas ja uuris selle ühendeid 1826. aastal prantsuse keemik Antoine Jérôme Balard. Broom esineb kahe stabiilse isotoobina, mille massiarvud on 79 ja 81. Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on tavatingimustel pruun vedelik tihedusega 3,1 g/cm3, mis keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust. Broom on tugev oksüdeerija ja reageerib paljude liht- ja liitainetega. Seetõttu on broom nii vedeliku kui auruna inimkehale (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) söövitav ja ärritav. Broomil on tugev lõhn. Füüsikalised omadused
kõikides orgaanilistes ja paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes, nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metallsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu kasutatakse neid legeerivate elementidena titaanisulamites. Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kuld on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldab sepistada väga erineva kujuga esemeid. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad. Ning ta on kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall (1g kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3km). Kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C.
See võimaldab kasvaja tuumakiirguse abil hävitada Tehislik kiirgus – inimtegevuse tulemusena tekkinud (eesmärgipäraselt või kaassaadusena) ● Meditsiiniasutused – röntgendiagnostika, tuumameditsiin, radioteraapia (kiiritusravi) Diagnoosimisel leiab kasutamist märgitud aatomite meetod. Selle meetodi rakendamisel asendatakse uuritava organismi mingi keemiline element osaliselt sama elemendi radioaktiivse isotoobiga. Ühe ja sama elemendi erinevad isotoobid on omavahel keemilistelt omadustelt ühesugused, sest nende elektronkatted ei erine. Asendatud radioisotoop osaleb seepärast samades keemilistes reaktsioonides, radioaktiivsuse põhjal on aga hiljem võimalik jälgida elemendi aatomite liikumisteekonda organismis. Meditsiin – diagnostiline radioloogia: põhjustatud doosist moodustab umbes 90%, inimkeha kõige kriitilisemad piirkonnad on luuüdi, suguorganid ja loode, luuüdi on piirkond, kus moodustuvad vererakud ja selle piirkonna kiiritamine
tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur- aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid- ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. vesinikside- side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F,O,N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vaststikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- osake, millel on paardumata elektron. pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel.
vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid Isomeeria ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu 2. Isomeeride struktuurvalemite koostamine, nimetuste andmine. Nimetuse koostamisel loetletakse tähestikulises järjekorras kõik tüviühendis esinevad asendajad (asendusrühmad) koos vastavate kohanumbritega, edasi tüviühendi nimetus
juhib organismi taastumist. 7. Perifeerse närvisüsteemi närvid: spinaalnärvid ja kraniaalnärvid (ganglion) Spinaalnärvid innerveerivad vöötlihaseid ja naha piirkondi, mida nimetatakse dermatoomideks. Kraniaalnärve on 12 paari 8. Sensor/retseptor (tundenärvi lõpmed): kemoretseptor -tunderetseptor, mis on kohustunud ärritusi vastu võtma kas väljast tulevatelt või organismis endas sünteesitavatelt keemilistelt ainetelt baroretseptor baroretseptorid – osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju osmoretseptor- hüpotalamuse neuronid, mida stimuleerib rakuvälise vedeliku osmolaarsuse tõus
Kulla sünteesimine teistest ainetest on tänapäeval võimalik, aga majanduslikult on see mõttetu, sest kulla sünteesimine läheb maksma tunduvalt rohkem kui saadud kulla enda väärtust on. Kuid juba vanadel aegadel üritati seda saavutada, antud nn teaduse nimi oli alkeemia. Koostis / struktuur: Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused: Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2108 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator (vt
LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga.
Kloor - Cl Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Paiknemine perioodilisustabelis: · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta asub kolmandas perioodis. · Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453. · Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - · Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel:
KULD (AU) Kuld on keemiline element jrjenumbriga 79, mille keemiliseks smboliks on AU. Kullal on ks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallilige. Kuld on vrismetall. Normaaltingimustel on ta vrdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt
Metallide korrosioon . www.npl.co.uk/lmm/schools/slides/03_corrosion Korrosiooni all mõistetakse metallide hävinemist ümbritseva väliskeskkonna toimel. Korrosioon on alumiiniumi tuhmumine, raua roostetamine, hõbeda kattumine tumeda kihiga, vase muutumine rohekaks jne. Miks metallid korrodeeruvad? Metallid esinevad looduses peamiselt ühenditena, sest need on püsivamad kui puhtad metallid. Metallid on keemilistelt omadustelt redutseerijad ja nende oksüdeerumisel eraldub energijat. Korrosioonil tekkivad ühendid on energiavaesemad ja seetõttu püsivamad. Metallide tootmisel ühenditest kulutatakse energiat ning seepärast võib korrosiooni vaadelda kui tootmise vastandprotsessi. Korrosiooniprotsessi tunnused: 1. korrosioon on oksüdatsioonireaktsioon- metalli aatom muutub iooniks (vt. Ioonid). 2. korrosioon on peamiselt metalli pinnal toimuv protsess 3
Atmosfäär koosnes gaasidest nagu vesinik, lämmastik, ammoniaak, vesiniktsüaniid, metaan, süsinikoksiidid, vesiniksulfiidid ja veeaur. Leidus ka fosfaate. Keemilise evolutsiooni protsessid- 1 aste: bioloogiliste monomeeride teke(aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid) 2 aste: bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) 3aste: polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks-see oli üleminek keemilistelt evolutsioonilt bioloogilisele. Milleri katse- aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. Katsesüsteemis kuumutatud vesi ja gaasisegu vesinik, metaal ja ammoniaak ning veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi-välke. Saagiseks oli 4 erinevat aminohapet. Atmosfääris tekkinud orgaanilised ühendid pidid sadenema maad katvatesse veekogudesse ning võisid kontsentreeruda madalates rannikuvetes ja lompides,
Keemilised omadused: Oksüdeeruvad karboksüülhappeks Ketoonid - ühendid, milles kaks süsivesinikradikaali on seotud karbonüülrühmaga C═O Hüdroksühapped on orgaanilised ühendid, kus funktsionaalsetest rühmadest esinevad nii karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm. üldvalem on: HO – R – COOH. 2. optiline isomeeria : millised on süsivesikud, süsivesinikud, suhkrud. Isomeriia - Kui kaks või enam ühendit omab sama kvantitatiivset koostist, erinedes üksteisest keemilistelt või füüsikalistelt omadustelt Stereoisomeeria e. optiline isomeeria - Stereoisomeerid e. ruumilised isomeerid on sama molekulaarse valemiga ja samasuguse aatomite järjestusega orgaanilised ühendid, millel on aatomite erinev paigutus ruumis Isomeeria- mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused, vastavaid aineid nimetatakse isomeerideks. Radikaalid- paardumata elektronidega osakesed, püüavad moodustada keemilist sidet teiselt
(nt. radiaator). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. kloor :Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril –33 kraadi Celsiust.Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale,
Vastandina valgele ehk kollasele fosforile ei ole punane fosfor mürgine, ei oksüdeeru õhu käes, ei helendu pimeduses ega lahustu väävelsüsinikus ning põleb alles 260C juures. Punast fosforit saadakse valge fosfori pikaajalisel kuivdestillatsioonil 250C-300C juures. Väga kõrgel rõhul läheb punane fosfor üle uueks modifikatsiooniks-mustaks fosforiks. Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine, pooljuht, tihedus 2,69Mg/m3 , hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Ühendeis on fosfori oksüdatsiooniaste 3,3 ja V. looduses leidub teda ainult ühendeina. Kuuludes laialtlevinud elementide hulka( fosfor on 0,04% maakoore aatomite üldarvust) , moodustab ta aga mineraalide fosforiidi- ja apatiidilademeid. 1926.a. avastasid akadeemik A. J. Fersman ja L. N. Labuntsov Koola ps. Kõige rikkamad apatiidi leiukohad, ekspluateerimine algas S. M. Kirovi initsiatiivil. Fosfor on vajalik taimede eluks
Optiline isomeeria Isomeerid on ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt- ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Isomeerid jagunevad kaheks: struktuuriisomeerideks ja stereoisomeerideks ning need veel omakorda mitmeks alamtüübiks. (1) Optiline isomeeria kuulub viimaste, stereoisomeeride kilda ning jaguneb kaheks alamharuks – enantiomeerideks (kui molekulis esineb üks kiraalkese) või diastereomeerideks (kui kiraalkeskmeid on kaks või rohkem). (1) Optilisi isomeere iseloomustatakse R, S- või suhteliste D, L- konfiguratsioonide kaudu. (4) Konfiguratsioonid
sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Hõbe: ...on keemiline element järjenumbriga 47, metall.
see plaatinaga sarnane. Palladium imab suuri koguseid vesinikku ja laialdaselt kasutakse ka metallide pindamiseks keemiatööstuses, elektroonika-, hambaravi-sulamites, valmistatakse kirurgilisi instrumente ja veresuhkru testribasid. Richard F. Heck see mees, kes arendas välja esimese üldise meetodi pallaadiumi kasutamiseks keerulisemate süsinikstruktuuride sünteesimisel ja publitseeris 1968. aastal oma tulemused teaduslikes artiklites. Oma keemilistelt omadustelt jääb pallaadium alla kõigile plaatina grupi metallidele ta lahustub hapetes ja kuningvees, kuid kasutusomaduste poolest ei erine ta millegagi laatinast. Meeneündi tehnilised andmed: Pallaadium 999, kaal 15.56g, Pd 15,55 g, diameeter 30,00 mm, serv - rihveldatud. Välja antus 1990 ja 1991 aastal Venemaal. Väärismetallid ja tööstus Väärismetallid on väga olulised keemiatööstusele. Üsna sageli on nende puhul tegemist asendamatu katalüsaatoriga mingi protsessi juures
KClO - kaaliumkloraat kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Broom Broomi avastamine: Broomi avastas 1826. aastal A. J. Balard. See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Paiknemine: Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. Sümbol: Br Omadused Keemilised omadused: Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Füüsikalised omadused: Terava ärritava lõhna, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Broom keeb temperatuuril 58 kraadi C. Külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust Broom looduses Looduses esineb broom sooladena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi.
INDIUM Tartu 2008 Indium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IIIA rühma element ning asub 5 perioodis. Järjenumber on 49, aatommass 114,82. Indiumis on 49 prootonit ja elektroni ning 66 neutronit. Indium on hõbevalge kergsulav pehme metall, st° 156,78 °C, kt° 2024 °C, tihedus 7,31 Mg/m3 . Keemilistelt omadustelt sarnaneb indium alumiiniumiga. Oksüdatsiooniaste ühendeis enamasti III, harvemini I või II. Looduses leidub indiumi hajusalt. Peamiselt lisandina tsingimaakides. Teda tarvitatakse aktseptorlisandi ja joodisena pooljuhtide tehnikas ning hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. 1863. a. püüdis Freibergi Mäeakadeemia inspektor Ferdinand Reich avastada Saksamaa
Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis.
· plahvatavate ainete transportimisel anuma voodris · toiduainete pakendamisgaasina pakendigaasina (Näiteks: kartulikrõpsupakkides, lihapakendites) · toore liha värvimiseks, et liha punane värvus säiliks · laseriga lõikamisel ja keevitamisel kasutatakse lämmastikku koos hapnikuga 3. Süsihappegaasi CO2 kasutamine Süsihappegaas tahkub -78°C , tahke süsihappegaas ehk "kuiv jää" sublimeerub aurustub jättes vahele vedela oleku; keemilistelt omadustelt on CO2 happeline vees lahustuv ja veega reageeriv gaas: CO2 + H2O H2CO3 tekib süsihape · joogitööstuses gaseeritud jookide valmistamisel (limonaadid, gaseeritud veed, sampused jne.) · meditsiinis laparoskoopias · aerosoolgaasina · keemiatööstuses näiteks metanooli ehk puupiirituse ja karbamiidi tootmisel · vee töötlemisel aluselise keskkonna neutraliseerimiseks liha töötlemisel, külmutamisel ja pakkimisel pakkegaasina
Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid,nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest täiesti tavalised keemilised ühendid. Karbiide saadakse metallide või metallide oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, aga nitriidid juhivad palju paremini elektrit.Nitriidide elektrijuhtivus on ligi 2 korda suurem karbiidide omast. Nitriididel on sulamistemperatuur samuti madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus kahaneb elemendi aatomnumbri suurenedes, mis näitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele.tehnokeraamiaks kasutatakse tavaliselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN ja BN.
Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad. Ning ta on kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall (1g kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3km). Kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C. Kuld on ka hea elektrijuht ning keemiliselt inertne - viimane väide, aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Kulda nimetatakse metallide kuningaks. Seda seepärast et kuld ei reageeri vee ega hapetega. On olemas vaid üks eriline hapete segu - kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Esineb kvartsisoontes ja murendsetetes.
esineb vastastikmõju veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja vees lahustuvad. Alkaanid lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites (teised süsivesinikud või nende segud). lkaanide aurud ja gaasilised alkaanid on kergesti süttivad, plahvatusohtlikud ja narkootilise toimega,kahjustades närvisüsteemi ja mõjudes suurtes kogustes isegi surmavalt. Nahaga kokkupuutes mõjuvad alkaanid ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkatte kahjustusi. Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tõsta? Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained, kuna nende molekulides asuvad üksiksidemed on tugevad ja püsivad. Alkaanid on toatemperatuuril püsivad isegi tugevate oksüdeerijate ja kontsentreeritud hapete ja leeliste suhtes. Reaktsioonivõime tõstmiseks on vajalik alkaane kas kuumutada või kasutada erinevaid katalüsaatoreid.
Kaksikside keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest; tekib monomeeri(de) molekulide liitumisel. Isomeerid ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Funktsionaalrühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan Alkoholid ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga,
esineb vime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees mrguvad ja vees lahustuvad. Alkaanid lahustuvad hsti mittepolaarsetes lahustites (teised ssivesinikud vi nende segud). lkaanide aurud ja gaasilised alkaanid on kergesti sttivad, plahvatusohtlikud ja narkootilise toimega,kahjustades nrvissteemi ja mjudes suurtes kogustes isegi surmavalt. Nahaga kokkupuutes mjuvad alkaanid rritavalt ja loomadele tekitavad karvkatte kahjustusi. 4.) Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tsta? Alkaanid on keemiliselt kige passiivsemad orgaanilised ained, kuna nende molekulides asuvad ksiksidemed on tugevad ja psivad. Alkaanid on toatemperatuuril psivad isegi tugevate oksdeerijate ja kontsentreeritud hapete ja leeliste suhtes. Reaktsioonivime tstmiseks on vajalik alkaane kas kuumutada vi kasutada erinevaid katalsaatoreid. 5.) Tieliku ja mittetieliku plemise vrdlus, kuidas leegi vaatlemisel
pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall, Broomi järjenumber 35, aatommass 79,904. Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm. Boori kasutatakse mitmesuguste anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks. Broomi kasutatakse ravimite
· ei saa olla kuuma ja külma töörõhk kuni 550 ° C · laseb läbi infrapunakiirgust · üsna vastupidav veele, õhule · pooljuht ehk ta elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul · sulamistemperatuur 958,5 kraadi · tihedus 5.35 Mg/m3 · moodustab madala sulamistemperatuuriga sulameid · üks kõige hinnatavamaid pooljuhte 4 KEEMILISED OMADUSED Keemilistelt omadustelt sarnaneb germaanium räni ja tinaga. · madalal temperatuuril keemiliselt inertne, püsiv õhu , vee, O 2, HCl ja H2SO4 suhtes · reageerib aeglaselt HNO3 ja kuningveega, moodustades dioksiidi (GeO2) või hüdraatunud dioksiidi · leelislahustega reageerib aeglaselt (H2O2 juuresolekul kiiresti), tekivad hüdroksogermanaadid Temperatuuril üle 700 kraadi germaanium : · oksüdeerub õhus, tekib GeO2. Germaaniumdioksiid reageerib leelistega -
Kroonpressi trükikoda kasutab ofseti tehnoloogiat, mis on ajalehtede ja ajakirjade trükil vast üks enamlevinumaid, samuti on Kroonpressis kasutatav tehnoloogia ja seadmed kiire ja suure jõudlusega, mis peavadki tänapäeva kiiresti muutuvas infohulgas olema kiired ja operatiivsed. Ofseti trükitehnoloogia kaasajal põhineb trummeltrüki masinatel, milles on eelnevalt ettevalmistatud trükiplaadid. Need on oma keemilistelt omadustelt erineva vedeliku nakkuvusega- trükivärv sisaldab õlilaadseid ühendeid, mis nakkuvad trükkiplaadil trükitava mustripildiga ja need kohad kuhu ei ole trüki jälge, seda niisutatakse veega. Sellelt trükiplaadilt antakse järgnevalt trükivärv üle elastsele ofset kummile , mis omakorda edastab trükipildi positiivi trükitavale materjalile. Seega hea tõmmise saamiseks pole vaja tagada
Veel on olemas ka punast fosforit mis vastupidiselt valgele ei ole üldse mürgine ja ei oksüdeeru õhuga kokkupuutel. Ta ka ei helendu pimedas ja ei lahustuväävelsüsinikus. Põlema süttib alles 260ºC juures. Seda saadakse valgefosfori pikaajalisel kuivdestillatsiooni teel 250ºC-300ºC juures.Väga kõrgel rõhul läheb ta üle mustaks fosforiks. Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga aine, pooljuht tihedus 2,69mg/m³, hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Musta fosfori kristallvõre. AVASTAMINE! Teatavasti olid alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inim-organismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist
veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja vees lahustuvad. Alkaanid lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites (teised süsivesinikud või nende segud). lkaanide aurud ja gaasilised alkaanid on kergesti süttivad, plahvatusohtlikud ja narkootilise toimega,kahjustades närvisüsteemi ja mõjudes suurtes kogustes isegi surmavalt. Nahaga kokkupuutes mõjuvad alkaanid ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkatte kahjustusi. Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tõsta? Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained, kuna nende molekulides asuvad üksiksidemed on tugevad ja püsivad. Alkaanid on toatemperatuuril püsivad isegi tugevate oksüdeerijate ja kontsentreeritud hapete ja leeliste suhtes. Reaktsioonivõime tõstmiseks on vajalik alkaane kas kuumutada või kasutada erinevaid katalüsaatoreid.
Sariini tappev kontsentratsioon (LC50) on aurude sissehingamisel 35 mg/m3/minutis, läbi naha vedelikuna 1700 mg/m3/minutis, aurudena läbi naha 10 000 mg/m3/minutis. Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu. Tsüanorühmades on süsiniku- ja lämmastikuaatomi vahel kolmikside. Tsüaanimolekul sarnaneb keemilistelt omadustelt kaheaatomiliste halogeenimolekulidega, mispärast tsüaan arvatakse pseudohalogeenide hulka. Paljud mürgid ei ole leiduvad looduses vaid nad on loodud laboris kas siis sõjalises mõttes või millekski muuks. 9 Lisad 10 Lisad 1 Et uurida paljusi mürke ja happeid peab seda tegema laboris. 11
Kuumutamisel. Punane fosfor lendub 400 °C juures õhu juurdepääsuta ning tema aurude jahtumisel saadakse valge fosfor. MUST FOSFOR on keemiliselt kõige püsivam ja vähemaktiivsem ning ka vähimlevinud. Teda saadakse valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (7-8 päeva) kõrgel rõhul ja temperatuuril. Ta on mustjashall värvusega grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine,hea soojusjuht, kuumutamisel atmosfäärirõhul ta sublimeerub(läheb tahkest olekust otse gaasilisse üle). Keemilistelt omadustelt on sarnane punase fosforiga. ÜHENDID P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt
Keemistemp, 705 187 Tihedus, kg/m3 3 Kõvadus Mohsi j. 0,2 Maailmatoodang, tonni 20 aastas Omadused Tseesium on kuldkollase värvusega väga pehme metall, noaga kergesti lõigatav. Tal on madal sulamis- ja keemistemperatuur, väike tihedus. Eripäraks on ka erakordne valgustundlikkus. Cs katoodist emiteerub elektroonide voog isegi infrapunase kiirguse mõjul. Keemilistelt omadustelt on Cs kõige aktiivsem metall. Toodang ja kasutamine Väikese ionisatsioonienergia tõttu eralduvad tseesiumi aatomitest elektronid kergesti juba valguse mõjul (fotoelektriline efekt). Seda omadust rakendatakse valgusenergia muundamisel elektrienergiaks fotoelementides ning valgusmõõdikutes. Biotoime Cs ei kulu toksiliste elementide hulka. 4 MAGNEESIUM Levimus ja ajalooline aspekt Mg on litosfääris levinud keemiline element (7. koht)
OMADUSED Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Ainus toatemperatuuril vedel mittemetall, raske ja 3 terava lõhnaga. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril -7 kraadi Celsiust. Tihedus on 3,1 g/cm3 . Broom on halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeeruja kui kloor ja flour. Broom lahustub märgatavalt vees, kloriidide, eriti aga bromiidide juuresolekul lahustuvus suureneb. Alla 5,84°C sadestuvad vesilahusest granaatpunased Broomoktahüüdraadi Br *8HO kristallid
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur
annaabi.ee 
