Tuumafüüsika spikker (0)

Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused α-kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, β-kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati , γ-kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon , lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel. Paljunemistegur antud põlvkonna ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe. Tuumareaktor osad peegeldi ,kaitse, aeglusti ,vardad, ülesanne juhitav ahelreaktsioon. Sünteesireaktsioonid kergete tuumade ühinemisreaktsioonid, vaja kõrge temperatuur. Tuumafüüsika rakendusi energia tootmine, isotoopide ainete saamine, sõjategevus, rakettide kütus, meditsiin , arheoloogia. Kiirguse kahjulikkus mutatsioonid , surm, mõõtmine aktiivsus, kiirgus, neeldumine,bioloogiline efektiiv,ühikud Grei, Siivert, Curii.
Rad. isotoobid looduses haruldased - sest on jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseks laguneda. Igal keemilisel elemendil on ainult üks stabiilne isotoop, sest neutronite ja prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda. Mõnikord tuum neelab elektronkattest ühe elektroni- elektron neeldub prootonis, tekib neutron , koos elektroniga kiirgub antineutriino, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriino. α-lagunemisega kaasneb tavaliselt γ-radioaktiivsus, sest uus tuum ei satu põhiseisundisse. Kui tuum α-laguneb, siis aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb , üleliigsed elektronid vabanevad kergesti. Tuumareaktsiooni iseloom muutub, kui sellesse suunata järjest suurema energiaga prootoneid- väikestel energiatel toimub elastne põrge, suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks. Ahelreaktsioon ei saa toimuda prootonite toimel, sest tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustumisel ei saa vabandeda prootonid ja kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi lähendeda uuele tuumale . Reaktor ei saa töötada ilma neelajata, sest töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt, kütuse hulk väheneb ning neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. Tuumapommi võimendamise asemel ehitatakse vesinikupommi , sest tuumapommis on kütuse-poolkerade mass piiratud(kriitiline mass), alanud reaktsioon jätkub muutumatu kiirusega, vesinukupommis tekkinud energia ületab sadu kordi tuumapommi võimsuse. Energiasaagis ei sõltu konkreetsest ahelast, tähtis on vaid alg- ja lõpp-tuumade seoseeneriga. termotuumareaktori eelised lõhustumisreaktori ees- kütuse küllus ja radioaktiivsete jääkide puudumine.