sisendparameetrist, on sirgjooneline, siis on tegemist lineaarse ahelaga (lülitusega). vatupidisel juhul on tegemist mittelineaarse e. ebalineaarse ahelaga (lülitusega). Lineaarses ahelas pinge ja voolu vahelist sõltuvust kirjeldavaks funktsiooniks on võrdeline sõltuvus. Sama kehtib ka ahela v. lülituse üksikute komponentide kohta. Kui kasvõi üks lülituse komponentidest on mittelineaarne, siis on mittelineaarne kogu ahel. Mittelineaarne ahel on selline elektriahel, mille pinge-voolu tunnusjoonel on vähemalt üks lõik, kus voolutugevus ei ole võrdelises sõltuvuses pingest. Enamik lülitusi on mittelineaarsed, kuna nad on koostatud komponentidest, mis rangelt võttes on mittelineaarsed. a b Joonis 5.1. Lineaarse (a) ja mittelineaarse (b) takistuse pinge-voolu tunnusjooned Joonis 5.2. Mittelineaarsete komponentide ja nende pinge-voolu tunnusjoonte näiteid [3].
Ek Elektriseadme kasuteguriks loetakse suurust = E , kus E on seadmes kasutatud energia ja Ek saadud kasulik energia, mille saamiseks seade on loodud. Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 7. Magnetostaatika · Magnetväli, püsimagneti poolused, magnetvälja jõujooned (võrdlus elektrivälja jõujoontega) Magnetväli eksisteerib (ainult) liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale.
1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2.1 Mittelineaarne takisti 35 2.2 Mittelineaarne vooluahel 37 3 Elektromagnetism 41 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi 41 3.2 Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud 43 3.3 Koguvoolu seadus 44 3.4 Sirgjuhtme ja pooli magnetväli 45 3
Neil juhtudel võib mõõtmed arvestamata jätta. Samuti kasutatakse punktmassi mõistet teoreetilistes mudelites ja harjutusülesannetest. 10. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. 11. elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI- süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada , on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 12. Elektrivälja jõujooned
mittelineaarseks. Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või elementide) pinge voolu tunnusjoon(ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist meetodit. Vaatleme kahe jadamisi ühendatud mittelineaarse elemendiga elektriahelat, mille pingevoolu tunnusjooned on teada. Ahela arvutamiseks vaadeldakse nende tunnusjooni ühises koordinaatteljestikus. Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub aga osapingete summast 1 2 U =U U , Kahe mittelineaarse elemendi rööpühenduse korral on elementide pinged võrdsed ja üldvool võrdub haruvoolude summaga 1 2 I I . I 7. Magnetvoog. Magnetväli. Magnetiline induktsioon Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. kus on magnetvoog;
Vastupingestavat siiret nimetatakse kollektorsiirdeks ja sellega külgnevat ala kollektoriks. Keskmine ala – baas – võib olla p- või n-juhtivusega, millele vastavalt on npn- ja pnp- struktuuriga transistore. Npn tüüpi transistoris on enamuslaengukandjateks elektronid ja pnp tüüpi transistorides augud. Sisendvoolu muutmisel muutub ka transistori väljundtakistuse väärtus ja seetõttu on konstantse toitepinge ja transistori väljundi ning toite vahelise takisti väärtuse korral võimalik varieerida väljundpinget. Bipolaarse transistori tüürimiseks on vaja voolu. 2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet? PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb. Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisidega. 3
tema arvates minul neid tarkusi vaja läheb. 4. Kes on teie õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Õppija...daaaa, muidu ma ju ei vastaks neid küsimusi..camoon ;) 5. Kumb on enne, kas elektromotoorjõud või vool? Elektromotoorjõud on enne, sest vooluahelas vooluallikal on elektromotoorjõud, mis tekitab voolu.( I = U / R ) 6. Kumb on enne, kas vool või pinge? Pinge on enne, sest pinge tekitab voolu. Näiteks pinge läbi minemisel takistist peale takisti läbimist saab arvutada voolu. I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu) 7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga?
Eritakistuse pöördväärtust nim. erijuhtivuseks. Ühik 1 oom 4. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ning osa ahela kohta Vool suletud vooluringis on võrdeline allika emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=E/R 0+R Ohmi seadus mingi ahelaosa kohta: mingis ahela osas on vool võrdne selle ahelaosa pingega ja pöördvõrdeline selle ahela osa takistusega. I= U/R 5. Takitsite jadaühendus, rööpühendus, segaühendus Jadaühendus on selline ühendus, kus I takisti lõpp on ühendatud teise algusega, teise lõpp kolmanda algusega jne, ning nende vahel ei ole mingit hargnemist. Vool kõikides ahela osades on võrdne I=I 1=I2=I3 (K.I.s); allika kogu klemmipinge võrgub klemmipingete laenguga U=U 1+U2+U3; ahela kogutakistus on takistite summa R=R1+R2+R3; pinged on võrdelised vastavate takistustega U1/R1=U2/R2=U3/R3 Rööpühenduses on takustite algused ühendatud ühte punkti, kuid nende lõpud teisse. Pinged kõikides harudes on
temperatuuri taluvatest sulamitest. Soojenemisel metallide takistus suureneb, vedelike, gaaside ja pooljuhtide oma väheneb. Aine takistuse temperatuurisõltuvusest näitab tema takistuse temp. tegur. 2. Elektromagnetiline induktsioon ja Lenzi juhis Elektromagnetiline induktsioon- magnetvoo muutumine võib juhtmes tekitada pinge ja voolu. Tüüpjuhud on: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2)magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes. 3)juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid tugevneb või nõrgeneb magnetvoog. NB: PAREMAKÄEJUHIS- kõrvalesirutatud pöial näitab juhtme liikumise suunda, sõrmed näitavad induktsioonivoolu suunda. Lenzi juhis- on rakendatav kõigil induktsioonijuhtidel: induktsioonvool on alati niisuguse suunaga, et ta oma magnetvälja abil püüab takistada teda tekitanud magnetvoo muutumist. 3. Nulljuhtme katkemine kolmefaasilises süsteemis Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid, mis
2. Täpistakistid 3. Pretsesiivsed takistid ehk ülitäpistakistid 4. Kõrgsagedus takistid minimaalne omainduktiivsus 5. Ülikõrgsagedus takistid minimaalne omainduktiivsus 6. Kõrgpine takistid nende ehitus peab tagama töökindluse, mis ulatub kilovoltidesse 7. Kõrgoomilised takistid nende takistused, ulatub gigaoomidesse · Nimitakistus Rn need vastavad standardridadele E6, E12, E24 · Takistushälve näitab mitu protsenti võib takisti tegelik takistus erineda nimitakistusest. TAKISTITE STANDARDRIDA E 24 ± 5 % E 12 ± 10 % E 6 ± 20 % 1,0 1,0 1,0 1,1 1,2 1,2 1,3 1,5 1,5 1,5 1,6 1,8 1,8 2,0 2,2 2,2 2,2 2,4 2,7 2,7 3,0 3,3 3,3 3,3 3,6 3,9 3,9 4,3 4,7 4,7 4,7 5,1
4. Kirjutada juhtme takistuse arvutamise valem, mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Millega mõõdetakse elektritakistust, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Miks seatakse mõõteriista osuti enne mõõtmist "0" asendisse? 6. 1 K = ... . 7. 1M = ... . 8. Millega mõõdetakse suuri takistusi ja isolatsioonitakistust? 9. Mida nimetatakse eritakistuseks? Mida nimetatakse juhtivuseks? 10.Mis on takistus ja mis on takisti? 11.Millest sõltub aine eritakistus ja juhtme takistus? 12.Mida nimetatakse üleminekutakistuseks? 13.Mida tuleb takistite valikul silmas pidada? 14.Kuidas muutub metalljuhtmete takistus temperatuuri tõusuga? 15.Mida nimetatakse ülijuhtivuseks? 16.Mida näitab aine takistuse temperatuuritegur (). 17.Kas on ka selliseid sulameid mille takistus temperatuuri muutudes ei muutu? Nimeta. Kus kasutatakse? 18.Kuidas muutub elektrolüütide ja söe takistus temperatuuri tõusuga? 10
1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m).
1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m).
1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m).
laengukandjate suunatud liikumist. Seetõttu on metalli eritakistus kasvab temperatuuri tõustes ja vastupidi, väheneb temperatuuri langedes. Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri Tk. Ülijuhtivus on tingitud sellest, et elektronid moodustavad paare, mis pole enam vastastikmõjus kristallvõre ioonidega. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti takistus on reeglina palju suurem ühendusjuhtmete takistusest. Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse. Rjada = R1 + R2 + R3 + ... U = U1 + U2 + .....Un; I = const. Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused. 1/Rrööp = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 ... I = I1 + I2 + ......In; U = const.
Võib tekkida väga suur vool. Tekib kindlal sagedusel. Vooluresonants- on olukord kus IL=IC mis tekib kui xL=xC siis võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. Tekib kindlal sagedusel. Tekib suur kogutakistus. 5. Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcos, kus cos-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1). 6. Magnetväli - Magnetväljaga on tegemist püsimagneteid ja vooluga juhet ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned suunatud väljaspool magnetit põhjast lõunasse ja sees vastupidi. Magnetväli täidab kogu keskonna, aga et seda lihtsustatult kujutada joonistatakse magnevälja jõujooned tihedamini kohtads kui magnetväli on tugevam
1.9 Dielektrik Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. 1.10 Pooljuht Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. 1.11 Takisti Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite voolutugevus on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. 1.12 Siseahel
3. Takistite ja kondekate järjestikku ja rööpne ühendamine. muuda] Kogutakistuse leidmine takistite rööpsel ja järjestikku ühendamisel. Pinged ja voolud takistitel ja ahelal tervikuna. Kogumahtuvus kondekate rööpsel ja järjestikusel ühendamisel. Seos laengute, pingete ja mahtuvuse vahel üksikutel kondekatel ja ahelal tervikuna. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral: · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I 1 = I 2 = I3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U1 = I * R1 U2 = I * R2 U3 = I * R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U = U1 + U2 + U3
R Pinges iseloomustab vooluallikat. TAKISTUS R = 1 (oom) Takisti on kindla väärtusega takistus Reostaat on muudetava väärtusega takistus Millest takistus tuleb, millest sõltub? ( ROO)l R= S Poolelektrikutes ja dielektrikus takistus väheneb temperatuuri tõustes Elektrimõõte riistad on Galvanomeetrid Ideaalse ampermeetri takistus on 0 Vooluringil on lüliti, vooluallikas, tarbija ja juhtmed. Galvanomeetri pannakse juurde rööbiti takisti ehk sunt Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmatu Mis on elektrivoolu toime? Elektrivoolu 1 toime on soojuslik ALATI TEKIB SOOJUS!! Pliidiraua sees on juhtmed Elektrivoolu 1 toime on valguslik erand. Elektrivoolu 1 toime on magnetiline tekib magnetilised omadused Elektrivoolu 1 toime on Keemiline alumiiniumi toodetakse elektrivoolu abil Elektrivoolu töö A = U*I*t A = I2Rt jaul lensi seadus A = kWh Kõik Tarbijad jaotatakse kolme gruppi:
valemi järgi, kui d=R2-R1‹‹R2; kuna sel juhul on avaldis 4pR1R2 umbkaudu võrdne ükskõik kumma katte pindalaga S. Peale mahtuvuse iseloomustatakse iga kondensaatorit piirpingega Umax, mis on kondele lubatav max katete potensiaalide vahe. Seda ületades toimub dielektriku läbilöök, mis viimase rikub. Loomulikult muutub seetõttu ka kondensaator kasutuskõlbmatuks. Järjestikühendus: järjestikühenduses/ jadaühenduses on kondensaatorite kogumahtuvus võrdne üksikute kondensaatorite pöördmahtuvuse summaga. Ckogu=1/C1 + 1/C2 + 1/C3 . (Vool 9 liigub läbi üheainsa juhtme.) Sellisel ühendusel muutub U iga kondensaatori läbimise järel väiksemaks (U1, U2 ja U3), I= const. Paralleelühendus: Paralleelühenduses/ rööpühenduses kondensaatorite kogumahtuvus on
6. Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse elektrilaenguna, mis tõstab keha potentsiaali või kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C = q/U.(C on mahtuvus, q on elektrilaeng ja U on pinge). Kondensaatori mahtuvus oleneb kondensaatori plaatide pindalast ja plaatide vahelisest kaugusest, samuti ka dielektrikust, mis asetseb kahe plaadi vahel. 7. Magnetväli on pöörisväli, st tema jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa. Magneetumise vektorväli M näitab kui tugevalt piirkonna materjal on magnetiseeritud. Seda määratletakse kui kogu magnetdipoolmomenti ühikulise ruumala kohta uuritavas piirkonnas. Magnetiline induktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. 8
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);
Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp- ja jadalülitamisel (ja miks)? Vooluallika kasutegur (sõltuvua kasulikust võimsusest) VB Allika kasutegur on kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhe Maksimaalse võimsuse saame kätte vooluallikast sise- ja välistakistuse võrdsuse korral R = r Maksimaalse võimsuse korral on vooluallika kasutegur 50% ELEKTROMAGNETISM 7)Magnetostaatika Magnetväli, magnetvälja jõujooned(võrdlus elektrivälja jõujoontega) Magnetväli eksisteerib (ainult) liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust ega lõppu).
Elektriväli levib lõpliku kiirusega V=C=3*108m/s. Elektrivälja tugevuse vektor Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhtega. Elektrivälja tugevuse vektori suund on määratav posit laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja - laengu poole. Elektrivälja tugevus E=F/q0 ühik (N/C); V/m Reostaat on muudetava takistusega takisti R=*l/S -eritakistus Elektrivälja jõujooned Elektriväljajõujooned on jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib eletrivälja tugevuse vektori sihiga. Elektrivälja jõujoontel on suund, jõujooned algavad posit laengutel ja lõpevad negatiivsetel. Jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Homogeeniline elektriväli ühesuguse tihedusega elektriväli, jõujooned paralleelsed. Väljatugevuse vektor on kõigis väljapunktides ühesugune
seda elektrivooluks. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist . Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda . Rõhuv enamus elektrivoolu kandjateks on aga negatiivse laenguga elektroonid. Elektrivooluga kaasneb : 1. vooluga juhtme kuumenemine (lihtsuse mõttes mõiste elektrivoolu asemel kasutatakse sõna vool.) 2. vooluga kaasneb alati magnetväli. 3. vool võib mõnigatel juhtudel muuta juhi keemilist koostist ( elektrolüüsil ). Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus . Nagu veevoolu hinnatakse jõe ristlõikes ühes sekundis läbivoolava vee hulgaga, nii mõõdetakse ka elektrivoolu hulka voolutugevust. Elektrivoolu tugevuseks ( tähis I ) nimetatakse juhtme ristlõikest ühes sekundis läbinud elektrilaegute hulka . I=q/t. Voolutugevuse mõõtühikuks 1 A ( amper ) 1 A = 1C / 1 s
(trafo) magnetiline varje valmistatakse kõrge müüga magnetilisest materjalist. Puiste magnetvoog koondub varjesse kuna varje magnetiline juhtivus on õhust palju parem. Ning ei indutseeri enam ümbritsevates juhtmetes. Elektrostaatiline varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist, ka temaga ümbritsetakse puistemagnetvoo allikas. Puistemagnetvoog indutseerib varjes pöörisvoolud, pöörisvoolude magnetväli on aga suunatud teda indutseeritava magnetväljale vastu ja kompentseerib viimase. Magnetilised varjed on efektiivsed madale sageduse signaalide korral elektrostaatilised aga kõrgemate sageduste korral. Operatsioon võimendi. Operatsioonvõimedil on kaks sisendit ja üks väljund ja väga oluline tunnus on se et tal peab olema sümeetriline toitepinge ehk maa suhtes kaks võrdset pinget E1 ja E2. OP võimendi on pohimõtteliselt alalispinge võimendi ja ta on universaalseks
1960.a. 1970.a. diskreetsed transistorid. 1958.a. USA esimesed integraalskeemid (IC), D.Kilby R.Noice. 1962.a. algab integraallülituste seeriatootmine. 1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element? Elektronlamp, kondensaator, induktiivsus, takisti, transistor, diood. ELEMENDI BAAS: I tase ............... diskreetsed elemendid transistor, diood, L, C, R II tase ............... võimendid kui tervikud, loogikaelemendid NING, VÕI, EI III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid. Trükkplaatidel
Tasakaaluasendis raami tasapind on risti magnetvälja suunaga. Elektrimootori töötamine põhinebki vooluga raami pöörlemisel magnetväljas magnetjõudude mõjul. Ampere seadus kahe paralleelse vooluga juhtme vastastikmõju kohta: Juhtme pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevustega neis juhtmeis ja pöördvõrdeline vahemaaga nende vahel. F=k*I1*I2/d Lorentzi jõud: risti liikumise suunaga ja tema töö laengu liikumisel magnetväljas on 0, seetõttu magnetväli ei muuda liikleva laengu energiat, vaid ainult muudab laengu liikumise suunda. Mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas induktsiooniga B ehk Fl=q*v*B*sina, kus a on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne.
Diood piirikud jagunevad voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel. Kahe polaarsete impulsside korral korduvad kahte liiki sõltuvalt sellest kas piiramist teostav diood on tarbijaga järjestiku või paralleelselt. Nii positiivsed ja negatiivsed impulsid kindla seaduspärasusega. Elektriahelat läbimisel impulside kuju nimetatud järjestik piirikus saadakse piiramine siis kui diood sulgub. Paraleel piirikus siis kui diood sageli moonutub. Ja see moonutus avaldub kahel kujul: Impulsside külgmiste osade välja venimises, avaneb ja lühistab koormustakistuse.Vaadeldavaid piirikuid kasutatakse null tasemelisel piiramisel kuna mille tulemusel ristküllik impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi lülitused on väga lihtsad. Kasutatav diood valitakse toodud valemite alusel kusjuures tuleb arvestada et languses
9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned...............................................................................................8 Magnetvoog................................................................................................................9 Vooluga pooli magnetväli. ....
kuumenemistemperatuuri). Takistite põhiparameetrid (tunnussuurused): 1. Nimitakistus Rn ja lubatud hälve R ± % : 1. E6 ± 20% (M) 2. E12 ± 10% (K) 3. E24 ± 5% (J) 4. E48 ± 2% (G) 5. E96 ± 1% (F) 6. E192 ± 0,5% (D) 7. E 384 ± 0,25% (C) 8. E 768 ±0,1% (B) 9. E1536 ±0,05% 02.10.2007 2. Nimivõimsus (Pn) On suurim võimsus, millele vastavalt soojust on takisti võimeline kestvalt hajutama tema tüübist sõltuval kõrgeimal ümbrustemperatuuril, ilma lubamatult ülekuumenemata. P=U2/R P võimsus; U Pinge V; R Takistus P=I2*R I Voolutugevus (A). P=U*I (takisti peal tekkiva kaovõimsuse arvutamine). Joonis 2. 3. Suurim tööpinge (Umax) väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge, mida takisti kestvalt talub, ilma et tekiks läbilöök. 4
Mõnikord antakse pinge on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1, võimendus ühikutes V/mV kohta (vastavalt väljund/sisendpingele). 7.Väljund pinge suurim C1, mis ei lase läbi alalispinge signaali, ning alumise sagedus piiri määrab kondensaatori amplituud- See on suurim väljund pinge amplituud, mida antud võimendilt on võimalik saada, ta on mahtuvustakistuse ja takisti R1 suhe. Võimendus teguri keskmistel astmel määrab tagasiside ahel see on toitepingest mõnevõrra väiksem. 8.Ühissignaali summutus tegur- See on op võimendi võimendus R1 ja R2 suhe, ülemise sagedus piiri määrab aga tagasiside ahelas olev kondensaator C2, sest teguri ja ühispinge võimendus teguri suhe
Ampere seadus F=Bilsinα – juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. Magnetvälja induktsioon on vektor, mille suuna saab määrata kruvireegliga. Magnetvälja induktsioon iseloomustab magnetvälja mõju voolule. B=Mmax/iS=Mmax/Pm, kus Pm on magnetmoment, mis väitab magnetvälja mõju tasapinnalisele voolukontuurile. 18. BIOT-SAVART-LAPLACE´I SEADUS Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle vooluelementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse 𝜇0 𝑑𝑙 𝑟 𝜇0 𝑑𝑙 summana, kusjuures voolu elemendi väljatugevus arvutatakse valemi 𝑑𝐵 = 4𝜋 𝑖 𝑟3 = 4𝜋 𝑖 𝑟2 𝑠𝑖𝑛𝛼 abil , milles α on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB suund on risti mõlema vektoriga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
