Aineklassid (0)

Aineklassid   
 
Lihtained: 
  Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) 
  Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) 
 
Liitained  
   Oksiidid   
koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II;  Na2O , CO, Cl2O3... 
o  Keemiliste omaduste järgi 
  Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); 
reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO 
   Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad 
alustega; SiO2, SO3, CO2 
   Amfoteersed  – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO 
  Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO 
 
 
Nimetused oksiididele: 
Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud  arvsõnu: mono, 
di, tri, tetra , üheksa, hepta , okta, nona , deka; näiteks P2O5  difosforpentaoksiid ; 
I,II,III A metallide oksiidide nimetustes ei kasutata eesliiteid ega metalli laengut 
Teiste metallide oksiidide nimetamisel määra kõigepealt metalli laeng, siis märgi see 
nimetusse  rooma nr-ga, näiteks Fe2O3  raud(III) oksiid  
 
   Happed   
koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe( jääk )anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4 
 
 
o  Vesiniku aatomite arvu järgi: 
  Üheprootonilised happed: HCl, HNO3 ... 
  Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... 
o  Hapniku sisalduse järgi 
  Hapnikuta happed: HCl, H2S... 
   Hapnikhapped : HNO3, H2SO4, H3PO4... 
o  Tugevuse järgi 
  Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl 
  Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3 
  Nõrgad happed: H2S > H2CO3 (nõrgim  anorgaaniline hape) 
Hapete nimetused: 
Elementide eestikeelsete nimetuste põhjal 
 
HCl  vesinikkloriidhape  
H3PO4fosforhape 
HBr vesinikbromiidhape 
H
süsihape
2CO3
 
HI  vesinikjodiidhape  
H
ränihape
2SiO3
 
H
lämmastikhape
2S divesiniksulfiidhape 
HNO3
 
H
väävlishape
lämmastikushape
2SO3
 
HNO2
 
H2SO4 väävelhape 
http://web.zone.ee/gagriigieksam/KeemiaRE_Aineklassidteooria.doc;  
õppematerjal täiendatud 2012, Ave  Vitsut ,Viljandi Gümnaasium 
 
 
 
 
 
  Alused –  hüdroksiidid   
koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidioonist; NaOH, 
Ca(OH)2, Fe(OH)3 
o  Tugevuse järgi 
  Tugevad alused ehk  leelised  – IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid 
– leelised; lahustuvad vees: NaOH, Ca(OH)2... 
  Nõrgad alused – ülejäänud metallide hüdroksiidid; tavaliselt ei lahustu 
vees (va NH ∙H
3
2O –  ammoniaakhüdraat ): Fe(OH)3, Cu(OH)2 
 
 
Hüdroksiidide nimetused 
I,II,III A rühma metallide hüdroksiidide nimetustes ei märgita metalli laengut; näiteks 
Ca(OH)2  kaltsiumhüdroksiid  
Teiste metallide hüdroksiidide nimetustes tuleb märkida laeng rooma numbriga; näiteks 
Fe(OH)3 raud(III) hüdroksiid  
 
   Soolad   
koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4 , Fe2(SO4)3 
o  Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 
o  Vesiniksoolad –  mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe 
aniooni üks või mitu vesinikku alles: NaHCO3  naatriumvesinikkoarbonaat ehk 
söögisooda , NaH2PO4 –  naatrium -divesinikfosfaat, Na2HPO4 – 
naatriumvesinikfosfaat... 
Soolade nimetused 
 
I,II, IIIA metallide soolade nimetustes ei märgita metalli laengut; 
Teiste metallide soolade nimetustes märgime rooma nr-ga metalli laengu 
Näiteks: FeCl3 – raud(III) kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid;  
 
NH +
4  on ammooniumioon, moodustab nõrga alusena kergestilagunevaid ammooniumsoolasid, 
näiteks NH +
4  Cl-  ammooniumkloriid . 
 
Cl- kloriid 
PO -3
4   fosfaat  
Br- bromiid 
CO -2
3   karbonaat  
I- vesinikjodiid 
SiO -2
2  silikaat 
S-2  sulfiid  
NO -
3  nitraat 
SO -2
3  sulfit 
NO2   nitrit 
SO -2
4  sulfaat 
  
Soolade nimetused lõppevad happeaniooni nimetusega, mis on tuletatud elementide 
ladinakeelsetest nimetustest. Pööra  tähelepanu lõppliidetele –iid, -it, -aat. 
http://web.zone.ee/gagriigieksam/KeemiaRE_Aineklassidteooria.doc;  
õppematerjal täiendatud 2012, Ave Vitsut,Viljandi Gümnaasium