HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ...jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kuld(Au). Pulbrina enamus hallikas-mustad, kuid Al ja Mg on ka pulbrina läikivad. 2. Elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus: Parimad elektrijuhid: hõbe(Ag), vask(Cu) , alumiinium(Al). Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb). Üldiselt head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb
4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulide vahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). 6. Materjalid- definitsioon. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. 7. Segud, nende klassifikatsioon. Segud - koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras.
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlem
10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side on on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides. Kuna kovalentse sidemega seotud aatomid on küll omavahel tugevalt seotud ning moodustavad molekuli ulatuses tiheda terviku, ei tõmba kovalentsete sidemetega molekulid eriti teisi molekule ligi. See tingib järgnevad füüsikalised omadused: • Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur • Halb elektrijuhtivus • Paljud kovalentsete sidemetega ained lahustuvad vees halvasti. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side Kovalentne side Moodustumine Tekib metalli ja mittemetalli vahel
Kõige paremini peegeldavad valgust alumiinium ja hõbe ning seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. Värvus: enamik metalle on hõbevalged ja terashallid. Teistsuguse värvusega on kuld(kollane) ja vask(punane). Plastilisus: enamik metalle on plastilised: välisjõudude mõjul võib muuta nende kuju ja see kuju säilib ka pärast jõu mõju lakkamist. Plastilisuse tõttu saab neid sepistada, valtsida õhukesteks lehtedeks ja tõmmata traadiks. Elektri-ja soojusjuhtivus: suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-ja soojusjuhid. Kõvadus: metallid on erineva kõvadusega. Kõige kõvem metall on kroom, millega võib lõigata isegi klaasi. Ka volfram ja mangaan on kõvad metallid. Leelismetallid kaalium ja naatrium on niivõrd pehmed, et neid saab noaga lõigata. Tihedus: enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle( Li, Na, K). Sulamistemperatuur: kõik metallid peale elavhõbeda on tavatingimustes tahked
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pakub tootjatele vahende
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega: _odavamad _kõvema
Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur puhas aine sulab ja keeb kindlal temperatuuril. Puhta aine sulamisel ja keemisel temperatuur ei muutu. Nt. S: jää 0°C, raud ~1500°C, tina 232°C. K: vesi 100°C, etanool 78°C, eeter 36°C. Elektri- ja soojusjuhtivus aine võime juhtida elektrir ning soojust. Head elektri- ja soojusjuhid on metallid(Ag, Cu, Al) ja soolade vesilahused. Ohutusnõuded: 1. järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi ja õpetaja nõuandeid! 5
kesksulavad: sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri (tsink 419 oC, alumiinium 660 oC, vask 1083 oC, raud 1539 oC) rasksulavad: sulamistemperatuur ületab raua oma, (volfram 3410 oC, vanaadium 1900 oC,titaan 1660 oC) Soojusjuhtivus- piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligi kolm korda väiksem alumiiniumi omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K).Soojusmahtuvus- on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on
aatommassi alusel). elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses”. 19. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). 20. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi 21. Kovalentse sideme omadused. • Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur • Halb elektrijuhtivus • Paljud kovalentsete sidemetega ained lahustuvad vees halvasti. 22. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side Kovalentne side Moodustumine Tekib metalli ja Tekib valdavalt sarnaste elektro-
vask 1083 oC, raud 1539 oC) rasksulavad: sulamistemperatuur ületab raua oma, (volfram 3410 oC, vanaadium 1900 oC,titaan 1660 oC) Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligi kolm korda väiksem alumiiniumi omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
kohal olev aine maakoores, ligikaudu 8% , kõige enam levinud met-line komponent. Esineb peamiselt boksiidis - liitkivimid (Al2O3 ) ja alumosilikaatides - päevakivides. Boksiit koosneb järgmistest oksiididest: Al2 O3 50 60 %; Fe2O3 3 30 % ; SiO2 1 -7 %; TiO2 1 -5 % Peamisteks esindajateks on ortoklass K[ Al2O3]. Al kuulub savide ja paljude teiste mineraalide koostisse. Põhilised leiukohad on Venemaal, Jamaikal ja Austraalias Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees. Merevesi sisaldab kloori, mis soodustab korrosiooni. Korrosiooni vältimiseks kasutatakse AlMg sulameid ehk merealumiiniumi . Mg-ga legeerimine tõstab oksiidikihi tugevust sest sinna hulka läheb ka MgO-di
m N V n= = = M N A Vm n moolide arv [mol] m aine mass [g] M aine molaarmass [g/mol] N osakeste arv [molekuli; aatomit jne.] NA 6,02 * 10 23 [molekuli/mol] V aine ruumala [dm3] Vm 22,4 [dm3/mol] PEATÜKID: 1. laborivahendid katseklaas, piirituslamp, keeduklaas, koonilinekolb, seisukolb, ümarkolb, uhmer koos nujaga, spaatel, mõõtesilinder, klaassilinder, statiiv, portselan kauss, mesuur, tiigel, tilgapipett, lehter, jatuslehter. ohusümbolid mürgine tuleohtlik söövitav oksuteeriv kahjulik
Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud: Füüsikaline keem
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused I osa 1. SÜSINIKU KEEMIA (LK 24) 3. Tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem H H H H H H C O H C C C O H C C H H H H H H H H 4. a) b) OH c) Cl 5. H H a) b) H c)
suurlinnas erinev. Õhk on hapniku, lämmastiku, süsihappegaasi jt. gaaside segu. Materjalid millega, me põhimõtteliselt igapäev kokkupuutume on klaas, keraamika, plastmassid ja polümeerid, ravimid, ja pesemisained, õhk ja vesi. 1.4 Aine (materjali) omadused Ainete ja materjalide iseloomustamiseks kasutatakse tunnuseid, mille poolest üks aine teisest erineb või sarnaneb. Omadused on olek, tihedus, värvus, keemis-ja sulamistemperatuur, elektri-ja soojusjuhtivus, tugevus, kõvadus, põlemisvõime, lahustuvus vees jt. tunnused. Aine olek. Aine võib olla gaasiline. Hingamisel tekib süsihappegaas, hingame sisse õhuhapnikku. Õhk on gaasiline materjal. Vedel aine esineb vedelikuna. Toatemperatuur on vedelas olekus parfüümid, joogid, kraanivesi jm. 3 Tahkes olekus ained näiteks raud, vask ja materjalid keedusool, lubjakivi, metallisulamid, puit, ehitusmaterjale.
KORDAMINE Puhas aine ja ainete segu Puhas aine Aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest. Ainete segu Aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest. Puhaste ainete omadused · Agregaatolek · Iseloomulik lõhn, värv, maitse · Tihedus, ühik: · Sulamis- ja keemistemperatuur · Kõvadus Vastupidavus lõikamisele, kriimustamisele · Tugevus Vastupidavus painutamisele Segude lahutamise võtted · Setitamine ja nõrutamine · Filtrimine · Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud.
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), el
Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokku
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deuteeriumoksii
füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Millest on tingitud metallide plastilisus, hea soojus ja elektri juhtivus? See on tingitud sellest, et metalli väliskihil on üldjuhul 1-3 elektroni, mida on kerge loovutada ja seega on ta aktiivne metall ja reageerib kiiresti ja on kergesti töödeldav . Soojusjuhtivus on ainuke soojuse ülekandumise moodus tahkes aines. Soojuse liikumine materjalis sõltub viimase füüsikalistest omadustest. Tihe materjal nagu metall on hea soojusjuht - soojus levib selles kiiresti. Kergetes õhku sisaldavates ainetes on soojuse levik aeglane ja vilets. Metallide elektrijuhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused Arühmas ja perioodis? Kumb
Mis on biosfäär? Milliseid Maa sfääre ta hõlmab?B. on maa see osa, mida asustavad elusorganismid. B. hõlm atmosfääri alumist osa, litosfääri ülemist osa ja hüdrosfääri ja biomassi. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline keemia, bioanalüütiline keemia, roheline keemia, atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia. Ökotoksikoloogia. Vee keemiline valem ja nimetus oksiidina vee valem: H2O, divesinikmonooksiid. Vee füüsikalised om.-d:tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, kokkusurutavus, elektrijuhtivus Vee keemilised om.-d: lahustuvus, pH, reaktsioonid teiste ühenditega Vee molekuli struktuur ja polaarsus 1 vee molekul koosneb 2 st vesiniku ja ühest hapinuk aatomist. Polaarsus vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Hapnik omab neg ja vesinik pos laengut ja see annab vee molekulile polaarsuse. Vesinikside(tähtsus elusloodusele)- vesinikside on molekulidevaheline side.moodustub tugevalt polaarsete molekulide vahel. ( HF, H2O, NH3)
Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid n Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel tavaliselt Nii liht kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. n Traditsiooniline keraamika koosneb savimineraalidest portselan, tsement, klaas. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Kõvad; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus
· kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas õhus on vask püsiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv. Leeliste lahustega nikkel ei reageeri. Vesinikuga moodustab nikkel tahkeid lahuseid. 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Hõbevalge. Tihedus: 2,7 g/cm³
enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn. aurumise kriitilist rõhku. Neis kohtades tekivad tühikud – auru- või õhumullid -, mille täitumisel võib mõnes punktis tekkida omakorda ülisuur rõhk! Loomulikult – mida suurem on rõhk ümbritsevas keskkonnas, seda väiksem on kavitatsiooni tekkimise tõenäosus ehk vedelike keemistemperatuur on seda kõrgem, mida kõrgem on rõhk. Seega kõrge rõhu all töötavates torudes ja meresügavustes liikuvate laevade vintidel on kavitatsiooni tekkimise oht väiksem. ! Küll aga metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. ! ! Olekudiagrammid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. ! Olekudiagrammid võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja
Olek tahke vedel (elavhõbe Hg ) Läige peegeldusvõime (Ag, Al, Mg, In) Plastsus ja kuumutatult löökide mõjul saab nende kuju muuta haprus (sepitseda, valtsida, traadiks tõmmata). Ag kõige plastilisem. Sb, Ru, Mn (Antimon, ruteenium, mangaan on haprad ) Elektri- ja (põhjus: vabade elektronide olemasolu tõttu metallide kristallvõres). soojusjuhtivus (head) Ag, Cu, Al, Au, Fe (halvad) Hg, Pb Sulamis temp. kergsulavad 100°C [Hg, Fr] rasksulavad (üle 1000 °C ) [Ru, Li, Ca] Kõvadus on korrelatsioonis sulamistemp; rasksulavad on kõvemad; omadused seotud kristallvõre ehitusega. Metallide suhtelist kõvadust hinnatakse Mohsi skaala järgi Kõige kõvem metall on kroom, mis kriimustab klaasi,kõige pehmemad on
KEEMIA 1) Tea metallide keemilisi omadusi, oska kirjutada neid iseloomustavaid keemilisi reaktsioonivõrrandeid . Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni. · Ehitus lihtainena: aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristalli. Metallid jaotatakse aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseteks metallideks metall + hapnik-- oksiid metall + hape-- sool + vesinik metall + vesi leelis (hüdroksiid, alus) + vesinik metall + soolalahus uus metall + uus sool (Aktiivsem metall on võimeline tõrjuma välja vähemaktiivsema metalli tema soola lahusest.) 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, teki
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri
Dekaan 142 -29,7 +174,0 Deküül Tsükodekaan Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad teineteisest aatomite rühma CH2 võrra. Selline rida on homoloogiline rida. Rea üldvalem on CnH2n+2. Homoloogilise rea ühendid: 1 4 on gaasid; 5 16 on vedelikud; 17 - ... on tahked ained. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub: C1C2 C5C16 C17 gaas vedelik tahke Veest kergemad. Vees ei lahustu, aga lahustuvad orgaanilistes ainetes (benseen, eeter). Kõik alkaanid on värvuseta. Gaasid lõhnata, vedelikud bensiinilõhnaga ja tahked lõhnata. IV KEEMILISED OMADUSED Iseloomulikuks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. 1. Põlemine: Kõik põlevad. Madalamad alkaanid põlevad kahvatu, vähemärgatava leegiga.
Üldkeemia eksam Sissejuhatus 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjelda eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saada ta uriinist kulda või tarkade kivi, et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Kirju
Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb,
sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone
1. Elementide perioodilised omadused
Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused
ning nendest tulenevad omadused (red-oks).
Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi.
Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused,
kristallstruktuur
Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass)
1. Ionisatsioonienergia
Ionisatsioonienergia - energiahulk, mida tuleb kulutada, et elektroni aatomist eraldada ja tuuma mõjusfäärist
kõrvaldada. Ühik kJ/mol. Tähis I. I1
) täielikul kartulimugulates). Tselluloos oksüdatsioonil( glükolüüsil C12H22O11 on levinuim org. aine Maal. organismis) (hingamisel) eralduvad Taimede rakukestad. Puit, süsihappegaas ja vesi: Maltoos e. linnase- puuvill jt C6H12O6+6O26CO2+6H2O suhkur Disahhariidide peamine keemiline omadus on hüdrolüüs: (C6H10O5)n C12H22O11+H2O C6H12O6+ Tärklis(-glükoosi C6H12O6 jääkide polumeer) sahharoos glükoos (C6H10O5)n fruktoos Tselluloos Invertsuhkur