Fosfor-P (kr.k. phosphoros valguskandja) FOSFOR Keemiline sümbol: P Järjekorra nr. : 15 Massiarv: 30,9738 Allotroobid: valge, punane ja must fosfor Stabiilseim o.-a. : +5, lisaks ka +3 ja -3 Valge fosfor helendub Leidumine looduses ja saamine Leidub ainult ühenditena fosfaadid ja apatiidid Põhiosaks kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2 apatiit fosforiit Allotroopia Erinevad üksteisest tunduvalt Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR Kõige püsivam ja vähemaktiivsem Vähelevinud Saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor Keemiliselt väga aktiivne Õhus kergesti isesüttiv Pimedas helenduv Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all Küüsl...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond (loodusteadus) Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 2 Aatomiehitus ................................................................................. 3 Perioodilisussüsteem................................................................................. 5 Kokkuvõte .................................................................................. 6 Harjutused .................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................... 9 Sissejuhatus Aatomi ehitus ja p...
Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva ...
ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(...
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? Kirjelda Na aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühend...
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
Üldkeemia eksam Sissejuhatus 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjelda eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saada ta uriinist kulda või tarkade kivi, et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja...
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
