Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keeleteaduse mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keeleteadus, uurimine, lingvistika, allsüsteem, uurimisobjekt, objektiks, keeleline, märke, uurimismeetod, üldkeeleteadus, diakrooniline, emakeel, allkeel, släng, argikeel, idiolekt, formaalkeel, märgisüsteem, tehiskeel, objektkeel, metakeel, sõnaline, tähtsaimad, mitteverbaalne, fülogeneetiline, ontogeneetiline, väljendamiseks, bitt, duaalnemis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi väljendamine, eesmärk midagi saada ( midagi paludes) ning eesmärk kindlustada sotsiaalseid suhteid ( teretamine).
vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e. Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis. Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid.
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rääkida tahavad.
väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus
ja asendid element- üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus endotsentriline tarind- üks tarindi osapooltest on juhtrollis- ses mõttes, et võib üksigi esineda samas süntaktilises funktsioonis kui kogu tarind episteemiline modaalsus- viitab teabe tõeväärtusele esimene liigendus- tähenduseks ja vormiks esperanto- üks tuntuim abikeel, selle tõi avalikkuse ette poolakas Zamenhof 1887. aastal etnolingvistika- keele ja rahvuse vaheliste seoste uurimine etümoloogia e sõnapäritoluõpetus filoloogia e keeleteadus. Seda nimetust kasutatakse eriti siis, kui uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. flekteerivad e. flektiivkeeled- neis on nii järel- kui eesliited, aga need võivad tüvedega liituda niivõrd keeruliste muutumis- ja sulandumisprotsesside vahendusel, et koostisosi on üksteisest raske eraldada. foneem e. häälikusüsteemi üksus foneetika- uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist
sõrmtähestik jne Metakeel e mõistesüsteem Suhtlus e kommunikatsioon - saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale. Sõnum on materjaalne nähtus või protsess (nt linnulaul, foori punane tuli, kõne). Sõnumi ülesandeks on tavaliselt info edastamine. Ülesanne on täidetud, kui vastuvõtja on sõnumine mingil moel reageerinud. Suhtluse eelduseks on kanal (nt helilained, kompimine, maitsmine, haistmine). Suhtleda võib eri viise kombineerides. Kõne e keeleline suhtlus on sõnaline (verbaalne), st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab mitteverbaalne suhtlus (miimika, zestid) Fülogeneetiliselt e inimese arenguloo seisukohast on kõneuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Ajaloos ei teata inimkeelt, mida mingi inimrühm oleks kasutanud igapäevase suhtlusvahendina ainult kirjalikus vormis.
Märgid Sümbolid Indeksid Ikoonid Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis. Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. (lk.41)
Märgid Sümbolid Indeksid Ikoonid Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis. Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. (lk.41)
Märgid Sümbolid Indeksid Ikoonid Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis. Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. (lk.41)
loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt. ,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Nt objektkeel: inglise keel ja metakeel eesti keel. Verbaalne suhtlus Tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keeleline suhtlus ja seda toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Kõne põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Inimese suhtlusvõime
süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: semantika ;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia
Keel on teinud võimalikuks inimkonna kultuurilise arengu (inimese sünnipärane keelevõime, mis bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid, miimika, spetsiaalsete eesmärkide jaoks loodud kokkuleppel põhinevad zestide keeled (nt lennujaamades, tuletõrjujatel), viipekeel, morse. Üksikkeelt, mis on uurimise objektiks, nimetatakse objektkeeleks, kirjelduses kasutatav keel on metakeel. Verbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Loomuliku keele vahendusel väljendatud sõnumid vahendavad sisu, mis ei ole sõnumi välise vormiga otseses suhtes. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil, st on kokkulepeline
märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele häälikulist substantsi ja selle tootmist ning vastuvõttu) Keeleteaduse tüübid: 1. DIAKROONILINE(arengulooline) – arvestab ajalist arengut, vaadeldakse kuidas keeleteadus läbi aja muutub 2. SÜNKROONILINE(samaaegne) – selgitab probleemi antud ajahetkest, ei arvesta ajaluhu, loeb keeleteaduse hetkeseisund. 3
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem)
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab
ideogramm; on keeli, kus kasutatakse silbimärke, ja keeli, kus pannakse eraldi kirja kõik häälikud või osa häälikuist. Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad
· Oma aja kirjakeele norm koos piiblitõlkega (1739 esimene eesitkeelne täispiibel) August Wilhelm Hupel 1780 · Grammatika koos eesti-saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna · Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19.sajand, Euroopa valgustusaeg: · Rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, kirjakeelte arendamine · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus · Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele · Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske
tavaliselt kirjeldatud keelepuu abil. Algkeel- keel, millest aegade jooksul on välja kujunendu omavahel suguluses olevaid keeli(keelepuu tüvi) Haru-osa keelepuust-Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedas suguluses Keelepuu on võrdlev-ajaoolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus-püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused- kirjeldavad süstemaatilisi
koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka selle arvamuse, et ajul on sektorid. Ei ole teada, kuidas keeled tekkisid. Struktuuriliselt võivad keeled siiski väga erinevada see, kuidas neis erinevatest asjadest räägitakse/kirjutatakse on erinev. Nende erinevuste ja sarnasuste kirjeldamiseks vajame metakeelt ja keeleteadus annabki selle. Metakeel oskame lugeda ja sõnu seostada selle abil Grammatika keele osa, mid pakub kõige rohkem infot inimese arengu kohta. Kõige rohkem on keeli Aafrikas, Aasias ja Austraalia ja Okeaanias keeli, sest need on kõige kauem asustatud paigad + looduslikud tingimused on nii halvad, et igas orus elab erinev grupp erineva keelega + inimestel polnud vaja liikuda ja siis keeled ei segunenud/tekkinud ühte keelt. Maailma keeled
annaabi.ee 
