Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste
(1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hääliku- järjend tähistaja referent Tähenduse koostisosad ·Nominatiivne tähendus on keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendus. ·Ekspressiivne tähendus on keelendi põhitähendusele toetuv emotsionaalselt värvitud tähendus. ·Assotsiatiivne tähendus - lisatähendus, mis tuleneb sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast Tähenduse liigid · - keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus; sama Leksikaalne tähendus sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi.
Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale (vt L 4 näited). Neologismiks peetakse ka tuntud keelendi rakendust täiesti uues tähenduses. Nt on uudistähendus sõnadel seirama (keskkonnakaitses, sõjanduses, infonduses jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’, tankist ‘variisik’, triip ‘pulbriline narkootikum’. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse
Kodu- I välde Ammune-II välde Õitseb-II ja III välte vaba vaheldumine (reegel: pöördsõna olevikus) Põld-II välde Kangelane ÂII või III välte vaba vaheldumine (reegel: kolme-ja enamasilbilistes sõnades, mille muutumist välde ei mõjuta) 3. Kuidas tähistatakse Õsis sõna soovitatust või mittesoovitatavust? 1) Sõnad ja väljendid, mida ei peaks kasutama on looksulgudes ja väiksemas kirjas N.{ koheselt} kohe 2) Kehvema keelendi juurest juhatab parema juurde sõna parem N. vastustama < 52 >, parem: .vastu panema, vastu olema, .vastu tegutsema Vahel hea juures näidatud ka halba või kehvemat N. õppe vorm{ õppetöö organiseerimise vorm} nt õppetund, kodutöö, seminar, kaugõpe; esindus, parem kui esindamis, esindav 3) Sobimatutele tähendustele osutab ei soovita tähenduses N. plas`tik < 8:-u>
Sõnade tähenduste selgitamist nimetatakse sõnasemantikaks ehk leksikaalseks semantikaks. Lingvistilise semantika esmane uurimisobjekt on süsteemitähendused, nii leksikaalsed, grammatilised kui ka lausete tähendused. Tähenduse olemus  tähendus ja vorm, tähendus mõjutab vormi eelkõige grammatikaliseerumise kaudu; tähenduse täpsus. 26. Semantika: tähenduse liigid- 1) Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Nt sõna kest põhitähendus on `väljastpoolt kattev ümbris', vrd raku, mao või padruni kest, inimese maine kest. Tähendusvarjund on keelendi põhitähendusele toetuv kaastähendus. Nt sõnal kild : killu on peale põhitähenduse `väike tükk' veel tähendusvarjundid `väike lõik või viil' (kild juustu, singikild). 2) Alg- ehk esmane tähendus on
• Sõnavara tervikuna seob omavahel eri tasandeid, on puutepunktiks foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaksi, semantika ja entsüklopeediliste teadmiste vahel. • Sõnal leksikon muidki tähendusi: ’sõnaraamat’, ’teatmeteos’. Sõnavara ajateljel: arhaismid, neologismid • Arhaismid – vananenud sõnad, mida tänapäeval keeles ei kasutata. • Neologismid e. uudiskeelendid – hiljuti käibele tulnud v. alles soovitusstaadiumis keelendid v. ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. • Arhaismid ja neologismid eksisteerivad sõnavara äärealadel. Arhaismid Sõnad vananevad, sest • nendega tähistatu kaob kasutuselt (historismid) • sünonüümid võivad sõna kasutuselt kõrvale tõrjuda (arhaismid kitsamas mõttes) • võivad olla vääras ajastukontekstis (anakronismid) • Polüseemilistes sõnades võib vananeda vaid üks semeem, samal ajal kui teised säilivad.
seotud sellega, kus nad on elanud). William Labov  püüab leida sotsiaalseid tegureid, mis võivad inimese keelekasutust mõjutada, klassikalises keeleuurimises arvati, et keel muutub väga aeglaselt, kuid Labov näitas, et muutumist võib näidata ka ühe põlvkonna käsitluses (erinev kõnepruuk väljendub sotsiolektidena). Eesmärgiks uurida soo, klassi, elukoha, vanuse jms suhet inimese keelekasutusega. St kui isik kuulub mingisse teatud sotsiaalsesse klassi, kasutab ta keelendi variante suhteliselt stabiilse sagedusega(nt hobune/obune). Leidis ka, et põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse eri staadiumid. Labov kasutas statistilist võrdlust. Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid
.. 8. Neologismid, historismid, arhaismid Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu.
Kõnetakt on näiteks ühesilbiline sõna, mida rohkemateks silpideks sõna jaguneb(mida pikem on), seda rohkem kõnetakte on sõnas. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus,algab rõhulise silbiaga ja võib koosneda 1-3 silbist. Ütlus- on väikseim suhtlemisüksus,teda iseloomustab mõtte terviklikkus. Keeleliselt koosneb ütlus lausetest või lauserühmast. Kõne seisukohalt liigendub ütlus fraasideks. Verifitseerimine kui meetod- on õige-vale-võimaliku keelendi määratlemine isiku keelepädevuse alusel. Võte annab infot nii keele süsteemist kui ka keelekasutaja keelepädevusest. Metakeelelised operatsioonid- (lk 26) Lähima/potentsiaalse arengu vald ehk lähima arengu tsoon- abiga sooritatud ülesanded moodustavad potensiaalse arenguvalla,selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Arenguhälbega lapsel on potentsiaalne arenguvald alati kitsam kui eakohase arenguga eakaaslastel,seetõttu tuleb neile väga täpselt abi doseerida.
seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. 7. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal. Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See
'kahetsemine', katsuma 'vaatama; kogema', nilbe varem 'libe; nüüd 'siivutu'; arhaismide hulgas on ka vananenud formatiive ja grammatilisi vorme, nt ikeks 'ikka', vahelt 'vahel, mõnikord', eks `kas ei';vananeda võivad ka sõnamoodustusstruktuurid, sest afiksid asendatakse uutega, nt higima 'higistama', taimema 'istutama', hoidus 'hoidmine, kaitse', mardaline 'mardikas'. neologismid e uudiskeelendid, mis on hiljuti käibele tulnud või alles soovitusstaadiumis keelendid või ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. Neologismid võivad tähistada uusi mõisteid (nt turvavärav, riiulifirma, laserplaat, seinatennis) või tulla mõne keeles juba olemas oleva keelendi asemele või kõrvale (nt mestima, spaa, lõimima) jpt. Võib eristada: Okasionaalsed e juhuneologismid  vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes kommunikatsioonisituatsioonis ja pärast seda enam kasutust ei leia. See võib toimuda hetkelise
täitmist (tähelünk, lõpulünk), keeleüksuste rühmitamine pärast esmase ülesande täitmist (nt. õigekirjaharjutustes sõnade rühmitamine häälikupikkuse järgi pärast tähelünkade täitmist) jne. Enesekontrollioskuse õpetamiseks on kõige sagedamini tarvitusel korrektuurülesanded. Resultaadi kontrollimiseks kasutatakse ka kaudseid orientiire (nt. lause või harjutuse lõpus märgitakse mingi keelendi esinemise arv). Selline orientiir suunab küll last oma tööd kontrollima, kuid vastav oskus peab lapsel olema varem omandatud. 2. Tunnetustegevuse ja kõne arendamine tundides  Taju korrigeerimine: 1. Taju arendamist soodustava teabe esitamine kolmel viisil: visuaalselt (näitlikud vahendid); verbaalselt (suulised esitlused, ettekanded, kirjeldamised, häälega rääkimine, ümbersõnastamine, jutustamine, oma sõnadega selgitamine); kehaliselt
tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Sõna kaastähendus on sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. Tähendus muutub vastavalt kogemusele, mida inimene vahendab. Ka omandab sõna kaastähendusi vastavalt sellele milliste kogemuste edastamiseks teda kasutatakse. 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?
Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide 6 süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. Variant – mitu tähendust, mitu varianti (hallivatimees, haavikuemand-jänes) Invariant – üks mõiste, nt ema Saussure räägib, et tuleb hakata uurima keelt, mitte kõnet. Võiks keelt sügavamalt uurida, siis tekib strukturalism jne. Jagab keele pisikestemaks üksusteks. Homomorfism – ratas ja BMW Isomorfism – ei pea üks ühene olema, teleka manuaal ja teleka Isomorfism – keemias nt isomeerid Keel on koguaeg olemas, realiseerub kõne kaudu
Probleemid- ei uurinud mõlemat korraga. Ei vaadatud suhtlusakti tervikuna, vaid ainult kõne mõistmist, ei arvestanud keele rolli kõne kui vahendi väljendamisel. KEEL JA KÕNE EI OLE SÜNONÜÜMID!! Kõnemehhanism- aju roll kõneprotsessis (kuidas me kõne mõistame) + mis roll on ajul keelega seoses. Millised probleemid võivad tekkida kui midagi on kõnemehhanismis valesti? Keeleteadlastest: L.Stserba- oli see, kes pakkus välja ühe uurimismeetodi- verifitseerimine. (õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse keelend (keeleüksus) ja peab otsustama, kas see on õige või vale. Erinev läbiviimine sõltuvalt vanusest- 4-5a. Lapsel mänguliselt (tuleb robot ja räägib ja laps peab ütlema, kas robot räägib õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida
seal mõisteteks). Keelealastes vaidlustes vaieldakse tavaliselt sõnade Fikseeritud koodi mudel 21 tähenduste, mitte mõistete nimetamise üle. Keelekorralduses valitseb selge ja läbimõeldud seisukoht, et tegeldakse ainult sõnadega, kuna tähendusi normida ei ole võimalik. 3.5 Tähenduse olemus Fikseeritud koodi mudelis kuulub tähendus keele või teksti omaduste hulka. Vorm on primaarne, sisu käib vormi juurde. Sealjuures on vaadeldava keelendi (või tekstilõigu) tähendust võimalik tuvastada objektiivselt, ehk keelendil on olemas õige tähendus, millest siis kuulajad võivad õigesti või valesti aru saada; samuti saavad kõnelejad kasutada keelendit õiges või vales tähenduses. Selle lähenemise puhul on loomulik arvata, et igaüks ju saab aru, mida kuuldav-loetav tekst tähendab, ja tähendamine on teksti, mitte kuulaja omadus. Niimoodi on ju must valgel kirjas; kõik terved
Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 99. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakroonilised uurimused  kuidas keeleline areng on kulgenud, nt areng leksikaalsest grammatilisema suunas (desemantiseerumine e semantika tuhmumine), kuidas keelendi kasutamisel suurenevad grammatikareeglitest juhitud piirangud ja väheneb süntaktiline vabadus; kuidas täistähenduslikest sõnadest saavad sisutühjad funktsioonisõnad ning grammatilised üksused jm 100.Eksperimentaalsed meetodid - näiteks eksperimentaalne psühholingvistika. Eksperimentaalne meetod võimaldab uurida põhjuslikke seoseid. Püstitatakse hüpoteesid (eeldused) ja kontrollitakse neid. 101.Mida saab teha morfanalüsaatoriga?
Sotsiolingvistika on keerukas kogum erinevaid meetodeid ja suundi, mille eesmärgiks on uurida korrelatsioone inimese ühiskonnaga seotud tunnuste ja tema keelekasutuse vahel. Keskseks meetodiks on selles valdkonnas kvantitatiivne sotsiolingvistika, mis sai alguse William Labovi töödega 1960. aastate keskpaigas (vt Labov 1972a, 1972b). Labov sõnastas hulga olulisi küsimusi, probleeme, mõisteid. Ta näitas, et kui inimene kuulub teatud sotsiaalsesse klassi, siis ta kasutab sama keelendi erinevaid variante (nt hobune/obune) suhteliselt stabiilse sagedusega. Üks olulisi Labovi eesmärke on mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (linguistic changes in progress). Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt ning et keelemuutusi pole selliselt võimalik otseselt inimeste kõnest tabada. Labov väitis, et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla tegelikult käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, teisisõnu, diakrooniline muutus peegeldub
• Foneemid (näites vastavad neile grafeemid): t-aa-t, a-i-t-a-s, p-o-i-ss-i, r-ii-d-e-ss-e, p-a-nn-a. Keeledidaktika ülesandeks on välja selgitada, millal tegelda kõnesegmentidega, millal keeleüksustega. Lugema ja kirjutama õpetamisel ilmneb selgelt erinevus kahe üksuste süsteemi vahel. Kirjutamisel tuleb kõnesegmentidelt üle minna keeleüksustele, lugemisel aga vastupidi. Võimalus väljendada ühte ja sama mõtet erinevalt ongi kinnituseks, et keelendi tähendus ja mõte on kõneaktis küll seotud, kuid siiski eri nähtused. Suhtlemiseks ei piisa lause koostamise oskusest ja lause tähenduse mõistmisest, vaja on õppida väljendama ja mõistma mõtet. Seosed sõnade vahel: Edukas sõnaotsing kõnelemisel on võimalik juhul, kui sõnavara on inimese mälus süstematiseerunud ja seostunud. Peamisteks seoste liikideks peetakse paradigmaatilisi ja süntagmaatilisi seoseid. Paradigmaks nimetatakse sellist keeleüksuste
hotellide, ööklubide jms) nimetamisel täiesti vabad käed. Ärinimede keelsus Nime kui süntaktilise terviku keelsuse määrab liigisõna keelsus. Ärinimi sisaldab alati õigusvormitähist, mida võib vaadelda kui liigisõna. Ärinime kui nimetuse keelsuse määrab üldosa keelsus, seega mitte ainult õigusvormitähis, vaid ka muude kirjeldavate ja seletavate komponentide keelsus. Nimetuse kooseisus esinevale nimele keelsusnõudeid ei esitata. Nimesid saab vaid liigitada keelendi struktuuri eestipärasuse või võõrapärasuse seisukohast. Ärinimede keelsusele on taasiseseisvunud Eestis püütud nõudeid esitada firmaseaduse eelnõus ning keeleseaduses (vt "Õiguslik taust"). Mõlemas esitati nõudeid ärinime seletav-kirjeldavatele komponentidele. Firmaseaduse koostajad olid seisukohal, et eestikeelsed peaksid olema kõik komponendid peale nime enda, seega nii õigusvormitähised, tegevuse, tegevusobjekti või
annaabi.ee 
